Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Leedu
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine on menetlustoiming, mis tehakse ja mida tõendatakse seaduses sätestatud korras.

Dokumentide kättetoimetamise kohta on kehtestatud erinormid, kindlustamaks, et isik saab dokumendid kätte ja on neist teadlik ning et tagada isiku õigus kaitsta oma huve menetluse ajal.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kooskõlas Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) artikli 117 lõikega 1 tuleb kohtudokumendid kätte toimetada ametlikult. Kohtudokumente on kahte liiki:

  • menetluspoolte esitatavad dokumendid, sealhulgas hagiavaldused, vastuhagid, kostja vastused, vastused vastuhagidele, repliigid (hageja vastused kostja vastustele), vasturepliigid (kostja vastus repliigile), apellatsioonkaebused ja kassatsioonkaebused, apellatsioonkaebusele vastuseks esitatud vastused ja muud kirjaliku menetluse käigus esitatavad dokumendid, mis sisaldavad taotlusi, nõudeid, vaideid ja selgitusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 110);
  • kohtu menetlusdokumendid (kohtuotsused ja -määrused, korraldused, muud kohtulahendid, resolutsioonid, kohtuistungite protokollid, kohtukutsed ja teated) on menetlusdokumendid, mille kohus annab menetluse käigus (tsiviilkohtumenetluse artikkel 116). Need hõlmavad ka kohtutäituri dokumente (üleskutsed, korraldused, kohtukutsed).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumentide kättetoimetamise eest vastutab tavaliselt kohus. Kui aga dokumendid toimetatakse kätte tähitud kirjaga või kohtutäituri, kulleri, menetluspoole või advokaadi vms kaudu, vastutab kättetoimetamise eest isik, kes dokumendi kätte toimetab.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Jah, kohtud ja kohtutäiturid kontrollivad andmeid avalikest registritest.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Välisriikidel puudub vaba juurdepääs registriandmetele.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Leedu kohtutäiturite koda edastab dokumendid kohtutäituritele nende kättetoimetamiseks. Kohtutäiturid toimetavad dokumendid kätte. Kui saaja aadress ei ole teada, vaatab kohtutäitur seda registritest.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Leedu kohtutäiturite koda edastab dokumendid kohtutäituritele nende kättetoimetamiseks. Kohtutäiturid toimetavad dokumendid kätte. Kui saaja aadress ei ole teada, vaatab kohtutäitur seda registritest.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku I osa XI peatüki II jaos on sätestatud dokumentide kättetoimetamise menetlus, mille järgimine on kohustuslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 117 lõikes 1 on sätestatud peamised menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid: tähitud kirjaga, kohtutäituri või kullerteenuse osutaja kaudu või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumentide kättetoimetamise eri viisid hõlmavad muu hulgas järgmist: kättetoimetamine esindajale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 118), advokaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 119), kohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 127), kohtu määratud esindajale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 129), avaldamine ametlikus väljaandes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 130) jne.

Isiku taotlusel võib dokumendid saata ja kätte toimetada e-posti teel.

LITEKO: menetlusdokumentide isikutele elektrooniliste sidevahendite abil kättetoimetamist reguleerib Leedu Vabariigi justiitsministri 13. detsembri 2012. aasta määrusega nr 1R-332 heaks kiidetud menetlusdokumentide kohtule esitamise ja nende isikutele elektrooniliste sidevahendite abil kättetoimetamise korra kirjelduse (edaspidi „kirjeldus“) IV peatükk. Kirjelduse punktis 22 on sätestatud, et kui adressaat on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist elektrooniliste sidevahendite teel või andnud nõusoleku menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tema kontole Leedu kohtute teabesüsteemi avalike elektroonilise kättetoimetamise teenuste allsüsteemis (edaspidi „LITEKO PES allsüsteem“) ning tingimusel, et tema LITEKO PES allsüsteemi konto on aktiivne, peab määratud kohtutöötaja saatma menetlusdokumendid adressaadi LITEKO PES allsüsteemi kontole. Menetlusosalist teavitatakse sellest, saates elektroonilise teate tema LITEKO PES allsüsteemi kontole ja esitatud e-posti aadressile. See oleneb adressaadist, sest ametiasutustevaheline kirjavahetus võib toimuda ainult e-posti või e.delivery teel.

Riiklik elektrooniline meiliedastussüsteem – e.delivery – on elektrooniline alternatiiv ametlike kirjade saatmisele tähitud kirjaga. Tasuta juurdepääs e.delivery süsteemile võimaldab esitada riigiasutustele mitmesuguseid ametlikke dokumente, teateid, avaldusi jne interneti teel.

Elektrooniliselt võib e.delivery süsteemi kaudu suhelda, kui saatja ja/või saaja on riigiasutus. Sel viisil saavad omavahel suhelda

  • riigiasutused,
  • juriidilised isikud ja riigiasutused,
  • füüsilised isikud ja riigiasutused.

Kohtutäiturite teabesüsteem (AIS) on elektrooniline täitemenetluste portaal, mis võimaldab isikutel osaleda täitemenetluses interneti teel.
Portaali võib kasutada:

  • kontrollimiseks, kas isiku vastu on algatatud sissenõudmismenetlus;
  • kohtutäiturilt elektroonilise täitekorralduse taotlemiseks;
  • vabas vormis dokumendi esitamiseks kohtutäiturile;
  • tutvumiseks teabega täitemenetluse ja kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toimingute kohta ning kohtuasja dokumentidega reaalajas.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Jah, see on lubatud. Kui menetlusdokumenti kätte toimetav isik adressaati tema elu- või töökohast ei leia, tuleks dokument kätte toimetada adressaadiga koos elavale täiskasvanud pereliikmele, välja arvatud juhul, kui pereliikmetel on asjaomase kohtuvaidluse tulemuse suhtes huvide konflikt; kui ka pereliige ei ole kättesaadav, tuleks dokument kätte toimetada maja-/ühistuhaldurile, korteriühistule, valla juhtkonnale või adressaadi töökoha juhtkonnale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 123 lõige 3).

Kui menetlusdokumenti kätte toimetav isik adressaati juriidilise isiku asukohast või muust juriidilise isiku määratud kohast ei leia, tuleks menetlusdokument kätte toimetada juriidilise isiku mis tahes töötajale, kes viibib kättetoimetamise kohas. Kui see ei ole võimalik, tuleks menetlusdokumendid kätte toimetada äriregistrisse füüsiliste isikutena kantud juriidilise isiku juhile või juhtorgani liikmetele või nende täiskasvanud pereliikmetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 123 lõige 4).

Kui hagiavalduse ärakiri või muud menetlusdokumendid, mille tõttu tekib isikul vajadus ennast kaitsta, tuleb kätte toimetada isikule, kelle elu- ja töökoht ei ole teada või kellel puudub esindaja, võib nimetatud dokumendid kätte toimetada asja arutava kohtu poolt huvitatud isiku taotlusel määratud esindajale kuni kõnealuse isiku elu- või töökoha väljaselgitamiseni või kuni tema enda esindaja menetlusse astumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 129).

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Menetlusdokumentide kättetoimetamise üldnorme kohaldatakse alates dokumendi asjaomasesse kohta hoiule andmisest.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Adressaat saab teate saabunud kirja kohta, millele tuleb ettenähtud tähtaja jooksul järele minna.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Keeldumine kohtukutse või hagiavalduse ärakirja vastuvõtmisest või väljastusteatele allakirjutamisest arvatakse samaväärseks dokumentide kättetoimetamisega, välja arvatud juhul, kui dokumendid toimetatakse kätte menetluses osalejale. Dokumente kätte toimetav isik peab ära märkima kohtukutse või hagiavalduse ärakirja vastuvõtmisest keeldumise ja keeldumise põhjused. Kui kohtukutse või hagiavalduse ärakiri toimetatakse kätte telekommunikatsioonivõrgu lõppseadet kasutades, arvatakse isik menetlusdokumentide vastuvõtmisest keeldunuks, kui ta ei allkirjasta kättesaamise kinnitust elektrooniliselt kolme päeva jooksul pärast dokumentide kättetoimetamist või jätab muul viisil kinnitamata, et dokumendid on talle kätte toimetatud.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kui menetluses osaleja on füüsiline isik, tuleb menetlusdokumendid kätte toimetada talle isiklikult või kui isikul puudub menetlusteovõime, siis tema seaduslikule esindajale.

Juriidilistele isikutele adresseeritud menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada juriidilise isiku juhile, muudele registrisse kantud juhtorganite liikmetele, juriidilist isikut kohtus esindavale isikule või bürootöötajatele.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui menetlusdokumenti kätte toimetav isik ei leia adressaati tema elukohast või muust menetlusdokumentide kättetoimetamiseks määratud kohast või töökohast, tuleks menetlusdokument kätte toimetada adressaadiga koos elavale täiskasvanud pereliikmele (lapsed (lapsendatud lapsed), vanemad (lapsendajad), abikaasa jne), välja arvatud juhul, kui pereliikmetel on kohtuvaidluse tulemuse suhtes huvide konflikt; kui ka ükski pereliige ei ole kättesaadav, tuleks dokument kätte toimetada adressaadi töökoha juhtkonnale. Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik füüsilisele isikule kätte toimetada kohas, mille ta on märkinud oma elukohaks, ega muus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks määratud kohas, peaks dokumenti kätte toimetav isik dokumendi kätte toimetama füüsilise isiku registreeritud elukohas. Kui füüsilise isiku elukoha ja muu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks määratud koha aadress on sama mis tema registreeritud elukoha aadress, tuleks menetlusdokumendid kätte toimetada ainult üks kord. Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik füüsilisele isikule kätte toimetada eelkirjeldatud korra alusel, peaks dokumenti kätte toimetav isik jätma adressaadi registreeritud elukohta teate kättetoimetatavate menetlusdokumentide kohta, märkides selle kohtule tagastatavasse dokumenti. Sellisel juhul arvatakse menetlusdokument kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil teade jäeti adressaadi registreeritud elukohta. Valitsus on kehtestanud menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusdokumentide kohta adressaadi registreeritud elukohta teate jätmise korra, sealhulgas teate vormi.

Postisaadetisi, mida ei saa jätta adressaadi postkasti ja mida postiasutus ei saa adressaadile kätte toimetada, hoitakse adressaadi elukoha järgses postkontoris, et adressaat saaks neile järele tulla ettenähtud tähtaja jooksul, mis on märgitud adressaadi postkasti jäetavale teatele saadetise kohta. Saadetisele järele tulemise tähtaja möödudes tagastatakse saadetis saatjale (kui saatja on teada).

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui adressaati märgitud aadressilt ei leita, siis tähitud kirja kätte ei toimetata. Selle asemel jäetakse adressaadi postkasti teade postisaadetise kohta. Tähitud kirjale järele tulemise tähtaja möödudes tagastatakse see saatjale.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kirjalik tõend dokumentide kättetoimetamise kohta on dokumentide kättetoimetamise teade, milles on märgitud, kas dokumendid on kätte toimetatud või mitte. Kasutada võib ka kohtutäituri kättesaamiskinnitust, millele adressaat (vastuvõtja) peab alla kirjutama, et kinnitada dokumentide kättesaamist. Kui dokumente ei ole võimalik kätte toimetada, koostab kohtutäitur teate selle kohta, et dokumendid ei ole kätte toimetatud või et adressaat on keeldunud dokumentide vastuvõtmisest. Dokumentide kättetoimetamist tõendavaid dokumente säilitatakse kohtutäituri büroos.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui dokumente ei ole võimalik kätte toimetada või dokumendid toimetati seadust rikkudes kätte kolmandale isikule, võib teha veel ühe dokumentide kättetoimetamise katse, kui selleks on piisavalt aega või dokumentide kättetoimetamiseks ei ole tähtaega määratud.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Leedu justiitsministri 20. jaanuari 2016. aasta määrusega nr 1R-16 (uuesti sõnastatud 9. detsembri 2016. aasta määrusega nr 1R-312) vastu võetud tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise maksustamise korra punkti 5 kohaselt on Leedus dokumentide kättetoimetamise tasu 110 eurot, kui dokumentide kättetoimetamist korraldab ja koordineerib Leedu kohtutäiturite koda.

Tõend nimetatud tasu maksmise kohta (pangakonto väljavõtte koopia) tuleb esitada koos kättetoimetatavate dokumentidega. Tasu tuleb maksta:

Leedu kohtutäiturite koda

Aadress: Konstitucijos pr. 15, LT-09319 Vilnius, Leedu

Pangakonto nr: LT92 4010 0424 0031 5815, AS Luminor Bank,

Panga kood 40100. Andmeid kogutakse ja säilitatakse äriregistris registrinumbri

126198978 all.

Telefon: +370 5 2750067, +370 5 275 0068

E-post:info@antstoliurumai.lt

https://www.antstoliurumai.lt/

Viimati uuendatud: 17/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.