Liikmesriikide üldkohtud

Luksemburg

Sellel teabelehel antakse ülevaade Luksemburgi üldkohtutest.

Sisu koostaja:
Luksemburg

Üldkohtud – sissejuhatus

Põhiseadusega on tehtud kohtute ülesandeks teostada kohtuvõimu ning kohaldada üldisi ja kohaliku tasandi õigusnorme ja eeskirju, eeldusel et need on seadustega kooskõlas.

Üldkohtud

Kõrgeim kohus

Üldkohtute hierarhia tipus asub Luksemburgi kõrgeim kohus (Cour Supérieure de Justice), mis koosneb kassatsioonikohtust (Cour de Cassation), apellatsioonikohtust (Cour d'Appel) ja peaprokuratuurist (Parquet Général).

Kassatsioonikohus menetleb peamiselt kohtuasju, millega taotletakse apellatsioonikohtu eri kolleegiumide lahendite ning jõustunud kohtulahendite muutmist või tühistamist. Advokaadi kasutamine on kohustuslik.

Apellatsioonikohus arutab tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju ning riigi mõlema kohtupiirkonna tööstuskohtute lahendite peale esitatud apellatsioonkaebusi. Advokaadi kasutamine on kohustuslik, välja arvatud kriminaalasjades ja ajutiste meetmete kohaldamisega seotud asjades (référés). Apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab piirkondliku kohtu (Tribunal d'Arrondissement) kriminaalkolleegiumi lahendite peale esitatud apellatsioone.

Piirkondlikud kohtud

Riik on jaotatud kaheks kohtupiirkonnaks (arrondissements judiciaires) ja mõlemas tegutseb piirkondlik kohus: üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Kaks piirkondlikku kohut on jaotatud kolleegiumideks, kummalgi piirkondlikul kohtul on oma prokuratuur, mis koosneb riigiprokurörist (Procureur d'Etat) ja abiprokuröridest (substituts). Piirkondlike kohtute juures tegutsevate eeluurimiskohtunike (juges d'instruction) ülesanne on toimetada eeluurimisi raskemate õigusrikkumiste puhul (affaires criminelles ja affaires correctionnelles).

Tsiviil- ja kaubandusasjades on piirkondlikul kohtul pädevus muudes asjades: kõik kohtuasjad peale nende, mis kuuluvad nõude olemuse või suuruse tõttu ilmselgelt mõne teise kohtu pädevusse.

Piirkondliku kohtu pädevusse kuuluvad ratione valoris kõik üle 15 000 euro suurused nõuded.

Piirkondlik kohus on ainupädev menetlema kohtuasju, mis on nende liigist tulenevalt seadusega sõnaselgelt tema pädevusse antud. Vaid piirkondlik kohus võib arutada välisriigi kohtulahendite ning välisriigi ametnike kinnitatud aktide täitmisele pööramisega seotud taotlusi. Samuti kuuluvad piirkondlike kohtute pädevusse hagita menetlused, näiteks lapsendamise, eestkoste ja teovõimega seotud asjad.

Piirkondlik kohus arutab oma tööpiirkonnas esimese astme kohtutena tegutsevate rahukohtute lahendite peale esitatud apellatsioone.

Üldjuhul algatatakse piirkondliku kohtu menetlus kohtukutsega (assignation), mille edastab kostjale või süüdistatavale kohtutäitur.

Piirkondlike kohtute esimehed või neid asendavad kohtunikud arutavad ajutiste meetmete kohaldamist tsiviil- ja kaubandusõigusega seotud kiireloomuliste asjade puhul.

Piirkondlikud kohtud teostavad pädevust kriminaalasjades oma kriminaalkolleegiumide (chambre criminelle ou correctionnelle) kaudu. Neil on pädevus menetleda keskmise raskusega õigusrikkumisi (délits) ja kõige raskemaid õigusrikkumisi (crimes), mille puhul saadab asja piirkondlikule kohtule arutamiseks eeluurimiskohus (Chambre du Conseil) või apellatsioonikohtu eeluurimiskohtunik. Süüdistatavad peavad kohale tulema isiklikult, välja arvatud juhul, kui õigusrikkumise eest karistatakse vaid rahatrahviga – sellisel juhul võib neid kohtus esindada advokaat.

Üldiselt on advokaadi kasutamine piirkondlikus kohtus kohustuslik, kuigi seadusega on lubatud teatavad erandid, näiteks kaubandusasjade puhul ja ajutiste meetmete kohaldamise taotluste korral, mispuhul võivad menetlusosalised end ise esindada.

Rahukohtud

Riigis on kolm rahukohut (justices de paix): üks Luxembourgis, teine Esch-sur-Alzette’is (Luxembourgi kohtupiirkonnas) ja kolmas Diekirchis (Diekirchi kohtupiirkonnas).

Rahukohtunikud arutavad kõiki tsiviil- ja kaubandusasju, mille menetlemine kuulub uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku või muude õigusnormide kohaselt nende pädevusse. Nad võivad teha lõplikke kohtulahendeid kuni 2000 euro suuruste nõuete puhul ning nad on pädevad lahendama kuni 15 000 euro suuruseid nõudeid.

Rahukohtunikud arutavad teatavaid asju, näiteks töötasu, pensionide ja toetuste arestimise asju, ning teevad otsuseid arestitud summade jaotamise kohta, olenemata võlanõude suurusest.

Üldiselt algatatakse rahukohtu menetlus kohtutäituri edastatud kohtukutsega (citation). Osa menetlusi algatatakse hagiavalduse esitamisega kohtukantseleisse (greffe). Menetlusosalised ilmuvad rahukohtuniku ette isiklikult või teeb seda nende esindaja. Esindajaks võib olla advokaat, abikaasa, otseliinis sugulane või hõimlane, kuni kolmanda astme külgliinis sugulane või hõimlane ning ühe poole või tema ettevõtte teenistuses olev isik.

Kriminaalmenetluses täidab rahukohus ka politseikohtu ülesandeid. Neid ülesandeid täites mõistab ta kohut väiksemate õigusrikkumiste (contraventions või infractions) korral, mille eest karistatakse 25–250 euro suuruse rahatrahviga, ning keskmise raskusega õigusrikkumiste (délits) korral, mille puhul edastab asja politseikohtule eeluurimiskohtunik (Chambre du Conseil).

Samuti mõistab ta kohut nende väiksemate õigusrikkumiste korral, mille eest mõistetav karistusmäär on politseikohtu tavaliselt mõistetavatest karistusmääradest suurem, kuid mille menetlemine on antud seadusega tema pädevusse. Politseikohtute lahendeid võib alati edasi kaevata. Apellatsiooni peab esitama 40 päeva jooksul alates kohtulahendi väljakuulutamisest või juhul, kui tegemist on tagaseljaotsusega, alates otsuse isikule kättetoimetamisest või tema elukohta toimetamisest. Apellatsiooni arutab piirkondlik kohus (Tribunal d'Arrondissement).

Kõik rahukohtud on pädevad arutama töövaidlusi ning neil on õigus teha otsuseid töö- ja praktikalepingutega seotud vaidlustes. Neis asjus tehtud lahendite peale saab edasi kaevata kõrgeimale kohtule.

Kohtute andmebaasid

Kas andmebaasi kasutamine on tasuta?

Jah, andmebaase saab kasutada tasuta.

Lühike sisukirjeldus

Vt üldkohtute veebisait.

Vt halduskohtute veebisait.

Lingid

Justiitsministeerium

Viimati uuendatud: 05/05/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.