Väiksemad kohtuvaidlused

Holland
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Tavaliselt menetleb väiksemaid nõudeid esimese astme kantonikohus (sector kanton van de rechtbank). Tegemist on tavalise lihtsustatud kohtumenetlusega. Esimese astme kantonikohtus toimuva menetluse jaoks ei ole vaja palgata advokaati. Te võite ennast ise esindada.

ELi-sisestes piiriülestes juhtumites võib kohaldada ka Euroopa väiksemate nõuete menetlust. Euroopa väiksemate nõuete menetlust võite kasutada juhul, kui Teie võlgnik on:

  • teine äriühing;
  • organisatsioon;
  • klient.

Madalmaade õiguses on vastu võetud Euroopa väiksemate nõuete menetlust käsitleva määruse rakendamise seadus (29. mai 2009. aasta seadus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Esimese astme kantonikohtu pädevusse kuuluvad:

  • kuni 25 000 euro suurusi nõudeid puudutavad kohtuasjad;
  • kindlaksmääramata väärtusega, kuid tõenäoliselt alla 25 000 euro jäävaid nõudeid puudutavad kohtuasjad.

Peale selle teeb esimese astme kantonikohus otsuseid kohtuasjades, mis puudutavad tööõigust, rendi-, tarbijalemüügi- ja tarbijakrediidiasju, liiklustrahvide vaidlustamist ja väiksemaid õigusrikkumisi. Esimese astme kantonikohtud menetlevad ka vara haldamise, isikute teovõimetuks tunnistamise, eestkoste ning pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise asju. Lisateavet väiksemate nõuete menetluse kohta esimese astme kantonikohtus leiate siit.

Esimese astme kantonikohus lahendab ka Euroopa väiksemaid nõudeid käsitlevaid kohtuasju. Määruses (EÜ) nr 861/2007 on Euroopa väiksemate nõuete piirväärtuseks määratud kuni 5000 eurot.

1.2 Menetluse kohaldamine

Spetsiaalne esimese astme kantonikohtu menetlus puudub. Kohtumenetluse normid kehtivad põhimõtteliselt nii esimese astme kohtus kui ka esimese astme kantonikohtus. Oluline erinevus seisneb selles, et esimese astme kantonikohtus lahendatavates kohtuvaidlustes on pooltel õigus ise ennast esindada, samal ajal kui muudes kohtuasjades (mida arutab esimese astme kohus) peavad pooli esindama advokaadid. Vt punkt 1.4. Esimese astme kantonikohtus lahendab kohtuasju kohtunik üksi.

Euroopa väiksemate nõuetega seotud otsuseid saab edasi kaevata edasikaebekorra kohaselt.

1.3 Vormid

Esimese astme kantonikohtus algatatakse kohtumenetlus tavaliselt kohtukutsega. Kõige tähtsamad kohtukutse elemendid on hagiavaldus (nõue ise) ja selle põhjendused (asjaolud ja õigused, millel hagiavaldus põhineb).

Mõned esimese astme kantonikohtu menetluse erisused:

  1. kostja kutsutakse piirkondlikku kohtusse A, kuid ta peab ilmuma esimese astme kantonikohtu kohtuniku ette kohtu A peamajas või kohtu A kindlaksmääratud esinduses;
  2. kui hagejat esindab menetluses volitatud esindaja, tuleb kohtukutses märkida volitatud esindaja nimi ja aadress.

Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatakse nõue vormil A. Hagiavaldus tuleb esitada pädevale kohtule.

1.4 Õigusabi

Esimese astme kantonikohtus lahendatavates kohtuasjades on pooltel õigus ennast ise esindada. See tähendab, et advokaadi kasutamine ei ole kohustuslik. Pooli võib abistada ka volitatud esindaja, kes ei pea olema advokaat. Advokaadi osutatud õigusabi kulude hüvitamise kohta vt punkt 1.8.

Ka Euroopa menetluses ei pea pooli esindama advokaat või muu õigusnõustaja.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumisele kohaldatakse tavapäraseid õigusnorme. Tõendeid käsitleva Madalmaade õiguse kohaselt on kohtunikul esitatud tõendite hindamisel põhimõtteliselt vabad käed. Tõendite kogumist Euroopa menetluses reguleerib eelnimetatud määruse (EÜ) nr 861/2007 artikkel 9.

1.6 Kirjalik menetlus

Kehtestatud on siseriiklikud eeskirjad esimese astme kantonikohtu tsiviilrolli kohta (Landelijk Procesreglement voor rolzaken kanton). Kirjalikud dokumendid võib esitada esimese astme kohtu kantseleile enne kohtuasja kantselei nimekirjas avaldamise kuupäeva või ka kohtuistungi ajal. Argumendid ja vastuargumendid võib esitada suuliselt kohaliku kohtu menetluse käigus. Euroopa menetlus on kirjalik menetlus, kuigi asja arutamiseks võidakse korraldada ka kohtuistung, kui kohtunik peab seda vajalikuks või menetluspool seda taotleb.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohtuotsus peab sisaldama järgmist:

  • poolte ning nende volitatud esindajate või advokaatide nimed ja aadressid,
  • poolte seisukohad,
  • menetluse käik,
  • kohtukutse ja poolte argumentide kokkuvõte,
  • otsuse põhjendus koos asjaolude ja kohtuniku arutluskäiguga,
  • kohtuniku lõplik otsus,
  • kohtuniku nimi,
  • kulude jaotus,
  • kohtuotsuse kuupäev.

Kohtuotsusele kirjutab alla kohtunik.

1.8 Kulude hüvitamine

Kui hagi arutab esimese astme kantonikohus, võivad sellega kaasneda järgmised kulud: kohtu registreerimislõiv, kohtu poolt välja mõistetud kulud ja õigusabikulud.

Kohtu registreerimislõiv tuleb tasuda kohtu poole pöördumisel. Lõivu suurus sõltub kohtuasjast. Tegelikult maksab selle summa Teie advokaat ja esitab Teile hiljem selle eest arve. Kohtunik võib kohtumenetluse kaotanud poolelt välja mõista teise poole kohtukulud. Kui kumbki pool kohtumenetlust ei võida, kannavad pooled enda kohtukulud ise. Kohtu poolt välja mõistetud kulud võivad hõlmata õigusabikulusid ning ka tunnistajate ja ekspertide kulusid, sõidukulusid ja elamiskulusid, väljavõtete tegemise kulusid ja muid kohtuväliseid kulusid.

Madalmaade õigusaktide kohaselt on vähem jõukal poolel mõnikord võimalus saada toetust õigusabikulude katteks. Toetust õigusabikulude katteks ei ole võimalik saada kõikide esimese astme kantonikohtus lahendatavate kohtuvaidluste puhul. Kui on võimalik saada toetust õigusabikulude katteks, tasub vaidluse pool ka õigusabikulude omaosaluse, mille suurus sõltub tema varalisest seisundist. Taotluse õigusabikulude katteks toetuse saamiseks esitab advokaat õigusabiametile (Raad voor rechtsbijstand). Taotluse esitamist reguleerib õigusabi seadus (Wet op de rechtsbijstand). Seaduse III A peatükis on sätestatud ELi-sisestes piiriülestes kohtuvaidlustes õigusabi andmist reguleerivad normid.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Esimese astme kantonikohtu otsuse saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse (gerechtshof). Otsuse saab edasi kaevata ainult juhul, kui nõue on suurem kui 1750 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast. Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud esimese astme kantonikohtu otsust ei saa edasi kaevata.

Viimati uuendatud: 02/02/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.