Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides

Holland
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised on abinõude eri liigid?

Millised on abinõude eri liigid?

Abinõusid on kaks liiki: esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud.

Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse enne seda, kui asja sisulise lahendamise menetluses tehakse kohtulahend. Otsusega, mille kohus teeb asja sisulise lahendamise menetluses, võidakse esialgse õiguskaitse abinõu kinnitada või tühistada.

Hagi tagamise abinõude eesmärk on tagada, et võlgnik täidab oma kohustused. Need abinõud võimaldavad võlausaldajatel kaitsta end ohu eest, et neile võlgnetavad summad jäävad tasumata.

Kohus võib kehtestada esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud võlgniku vara suhtes. Võlausaldajal on seaduse järgi õigus enne kohtuotsuse tegemist ja isegi enne menetluse algust taotleda teatavaid abinõusid, mille eesmärk on säilitada õigused, mida on võimalik kasutada alles pärast kohtuotsuse tegemist. Eesmärk on vältida olukorda, kus teine pool muudab võlausaldaja nõudeõiguse illusoorseks, näiteks müües, varjates või kinkides vara või koormates vara pandiõiguse või hüpoteegiga.

1.1 Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine võidakse otsustada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või kohtus käimasolevas asja sisulise lahendamise menetluses.

Abielulahutuse menetluses kehtestatavate esialgse õiguskaitse abinõude kohta kehtivad erieeskirjad.

1.2 Hagi tagamise abinõud

A. Ennetav arestimine (conservatoir beslag)

Kohus võib anda võlausaldajale loa võlgniku vara arestida. Eesmärk on tagada vara säilimine kuni võlausaldaja nõudeõiguse tuvastamiseni.

Arestimist on nelja liiki.

  1. Arestimine nõuete tasumise tagamiseks (conservatoire verhaalsbeslagen). Vara arestitakse pärast seda, kui kohus on teinud otsuse rahalise nõude tasumise kohustuse kohta.
  2. Arestimine vallasasja või kauba üleandmise tagamiseks (conservatoir beslag tot afgifte van roerende zaken of levering van goederen). Sel juhul kohaldatakse võlgniku suhtes aresti eesmärgiga tagada vallasasja või kauba omanikule või õigustatud saajale kuuluvate õiguste säilimine.
  3. Kohtuotsuse tegemisele eelnev abieluga seotud arestimine (conservatoir marital beslag). Abielulahutust, kooselu lõpetamist või varaühisuse lõpetamist taotlev abikaasa võib taotleda seda liiki arestimist, et vältida ühisvara hulka kuuluva vara kõrvaldamist enne vara jagamist.
  4. Arestimine tõendite säilimise tagamiseks (conservatoir bewijsbeslag). Seda liiki arestimise eesmärk on kaitsta tõendeid.

B. Sekvestreerimine

Seda abinõu kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on oht, et arestitav vara kõrvaldatakse. Arestimist taotleva isiku taotlusel otsustab kohus, et arestitud või arestitav vara antakse kohtu määratud haldurile hoiule.

Sekvestreerimist saab määrata ka arestimisest eraldi.

C. Halduri määramine

Kohus võib varale, mille omandiõiguse üle käib vaidlus, määrata halduri. Näiteks: käib vaidlus äriühingu nõudeõiguse üle. Äriühingu vara arestimine või sekvestreerimine võib takistada äritegevuse jätkamist. Menetluse ajal võib äriühingu tegevust korraldada haldur.

D. Pitseerimine ja inventuur

Piirkondliku kohtu (kantonrechter) loal võib notar pitseerida pärandvara või teatava ühisvara. Advokaat ei ole nõutav. Seda abinõud kasutatakse harva. Seda võivad taotleda näiteks pärijad, elusolev abikaasa või elukaaslane, testamenditäitjad ja isikud, kellel on (piiratud) õigus osale ühisvarast.

Ka taotlus pitseri eemaldamiseks esitatakse piirkondlikule kohtule.

Piirkondlik kohus võib muu hulgas nimetatud isikute taotlusel kohustada notarit tegema inventuuri. Advokaat ei ole nõutav. Selle abinõu eesmärk on teha kindlaks pärandvara suurus (ja väärtus). Taotluse võib esitada koos pitseerimise või pitseri eemaldamise taotlusega. Abinõu rakendamisel koostatakse kõigi pärandvarasse kuuluvate varade ja kohustuste lühike kirjeldus ning vastava taotluse korral hinnatakse vallasvara väärtust. Kui pooled ei suuda sertifitseeritud hindaja(te) määramises kokku leppida, määrab hindaja(d) notar.

1.3 Viivitamatu täitmine

Kohus võib vajaduse korral kõikidel juhtudel kuulutada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kui viivitamatu täitmine ei tulene seadusest, peab viivitamatut täitmist taotlema hageja. Kohus ei saa omal algatusel kuulutada otsust viivitamatult täidetavaks.

Viivitamatult täidetavaks kuulutatud kohtuotsuse võib täita viivitamata, isegi kui selle kohta esitatakse vastuväide, apellatsioonkaebus või kassatsioonkaebus. Täitekorraldus võib hõlmata kogu kohtuotsust või osa sellest. Kohtuotsust võib täitma asuda ka siis, kui see ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, kuid sel juhul peatab apellatsioonkaebuse esitamine täitmise. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib selle täitmist jätkata või isegi alustada pärast otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamist.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

A. Ennetav arestimine

Arestimiseks annab loa esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik. Loa saamiseks esitab taotluse advokaat. Kohtunik võib üldiselt tugineda taotleja argumentidele. Võlgnikku üldjuhul ära ei kuulata. Kohtumäärus antakse tavaliselt samal päeval. Rahalise nõude korral määrab kohtunik summa, mille arestimiseks luba antakse. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise, mis katab arestimisest tuleneda võiva kahju.

Arestimise aluseks on kohtumäärus, mille toimetab kätte kohtutäitur. Kui hiljem selgub, et arestimist taotleti mitteõiguspäraselt, võidakse taotlejat kohustada maksma kahjutasu.

Arestimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja kohtutäituri tasud (http://www.kbvg.nl/).

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise kohta annab taotluse alusel määruse ringkonnakohtu kohtunik, kes lahendab esialgse õiguskaitse taotlusi. Võlgnik ja teised huvitatud isikud kuulatakse ära, kui seda ei välista kiireloomulised asjaolud. Sellise määruse peale ei saa kaebust esitada. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise.

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik võib määrata sekvestreerimise arestimisest eraldi.

Sekvestreerimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja kohtutäituri tasud.

C. Halduri määramine

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik määrab huvitatud isiku taotluse alusel vaidlusalusele varale halduri. See abinõu ei ole seotud võimaliku arestimisega. Vara arestimine ei piira halduri volitusi. Abinõud võib rakendada nii kinnisvara kui ka vallasvara ja varaliste õiguste suhtes. Haldamise peamine eesmärk on tagada äriühingu vara jätkuv haldamine sõltumatu kolmanda isiku poolt, näiteks menetluse ajal.

Halduri määramise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja halduri töötasu.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetlus võib toimuda täiesti eraldiseisvalt asja sisulise lahendamise menetlusest ja sellele menetlusele ei pea järgnema sisulise lahendamise menetlust.

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik on pädev vajaduse korral andma määrusi esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta kõigis asjades. Piirkondliku kohtu kohtunikul on pädevus ka asjades, mille kohta ta teeb kohtuotsuse asja sisulise lahendamise menetluses. Tavapärase territoriaalse pädevuse kõrval on täiendav pädevus ka kohtul, kelle tööpiirkonnas abinõud tuleb rakendada. Iga korraldust või keeldu, mida võib taotleda asja sisulise lahendamise menetluses, võib taotleda esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Rahaliste nõuete esitamine võib olla lubatud teatavatel tingimustel (vt punkt 2.2).

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses peab hagejat esindama advokaat. Kostjat võib abistada advokaat. Piirkondliku kohtu kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses ei pea menetlusosalisi esindama advokaat. Asja lahendamine toimub suuliselt ja mitteformaalselt. Lahend tehakse tavaliselt mõne nädala jooksul. Kohus võib omal algatusel kuulutada esialgse õiguskaitse abinõu viivitamata rakendatavaks. „Esialgne“ tähendab, et lahend on õiguslikult tagasipööratav. Asja sisulise lahendamise menetluses võidakse teha teistsugune lahend.

Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), kohtutäituri tasud (http://www.kbvg.nl/) ja hageja puhul advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/).

Esialgse õiguskaitse abinõusid võib kehtestada ka asja sisulise lahendamise menetluses ja neid rakendatakse kohtuvaidluse ajal. Taotletav esialgne õiguskaitse peab olema seotud põhimenetluses lahendatava nõudega. Seda menetlust kasutatakse harva.

Lahutusasjades taotletakse esialgse õiguskaitse abinõusid menetluse ajaks ja mõneks ajaks pärast menetlust. Need võivad hõlmata näiteks perekonna kodu, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud vara, lapsi ja ühe abikaasa poolt teisele makstavat elatist.

Nende abinõude rakendamiseks esitatakse eraldi taotlus; taotluse võib esitada abielulahutuse menetluse eel, ajal või järel kuni ajani, mil need kaotavad oma tähenduse. Suuline menetlus peab algama hiljemalt kolmandal nädalal pärast taotluse esitamist ja kohtunik teeb otsuse nii kiiresti kui võimalik.

Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/) ja advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/).

E. Viivitamatu täitmine

Tavalises hagimenetluses võib kohus hageja taotluse alusel kuulutada kogu kohtuotsuse või osa sellest viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kohus võib viivitamatu täitmise tingimuseks seada tagatise andmise. Samuti võib kohus omal algatusel lahendi viivitamatult täidetavaks kuulutada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Sama kehtib hagita kohtumenetluse kohta.

2.2 Peamised tingimused

A. Ennetav arestimine

Taotlus peab sisaldama teatavaid andmeid: taotletava arestimise liik ja õigus, millele taotleja tugineb, ning rahalise nõude korral ka selle (maksimaalne) summa. Sõltuvalt arestimise liigist tuleb tõendada ka omastamise ohtu. Kiireloomuline huvi ei ole nõutav.

B. Sekvestreerimine

Arestimise taotleja puhul ei ole kiireloomulisus nõutav. Seevastu esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi. Omastamise ohtu ei pea tõendama.

C. Halduri määramine

Seda abinõud rakendatakse esialgse õiguskaitse taotlemise menetluse tulemusena, mistõttu hagejal peab olema kiireloomuline huvi. Omastamise ohtu ei pea tõendama.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi; kohus kaalub menetlusosaliste huve ja lahendiga tagatakse esialgne õiguskaitse. Hageja kiireloomuline huvi ei pea seisnema kostjaga seotud asjaoludes. Nõue võib olla vaidlustatud või vaidlustatav. Rangemad nõuded kehtivad seoses rahaliste nõuete vastuvõetavusega esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Hageja kiireloomulist huvi kontrollitakse põhjalikult; huvide kaalumisel tuleb arvesse võtta ka tagasimaksmise võimatust, mis võib kaasa tuua esialgsest õiguskaitsest keeldumise. Kõikides ringkonnakohtutes saab kauba tarnimise ja/või teenuste osutamise lepingust tulenevate vaidlustamata või mõistlikult vaidlustamatute nõuete alusel algatada esialgse sissenõudemenetluse.

Vaidlustatavuse ja kiireloomulisuse nõuet ei kohaldata esialgse õiguskaitse abinõude puhul, mida taotletakse teistes sisulise lahendamise menetlustes ja abielulahutuse menetlustes. Ka omastamise oht ei ole nõutav eeldus.

E. Viivitamatu täitmine

Ei ole kohaldatav.

3 Abinõude ese ja laad

Hagi tagamise abinõude eesmärk on säilitada de facto või de jure olukord ja seeläbi säilitada õigused (õiguskaitsele). Esialgse õiguskaitse abinõude eesmärk on luua de facto või de jure olukord enne asja sisulise lahendamise menetlustes lahendi tegemist.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

A. Ennetav arestimine

Põhimõtteliselt on võimalik arestida iga liiki vara, välja arvatud avalike teenuste osutamiseks vajalikku vara ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artiklites 447, 448 ja 712 loetletud vara. Arestida ei saa palka ega muid perioodilisi makseid. Arestida saab piiratud õigust või osa varast. Sellise vara arestimisel kohaldatakse arestimise eeskirju mutatis mutandis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 707).

B. Sekvestreerimine

Vallasasjad, mis ei ole registreeritud vara.

C. Halduri määramine

Igasugune vara, mille kuuluvuse üle on vaidlus.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Iga liiki vara võib olla nõude esemeks esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või esialgse nõude esemeks asja sisulise lahendamise menetluses.

E. Viivitamatu täitmine

Ei ole kohaldatav.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

A. Ennetav arestimine

Arestimise tagajärg on arestitud vara külmutamine. Isik, kelle vara on arestitud, ei või seda enam müüa, kinkida, koormata, välja üürida jne. Vara käsutamise võimatus on suhteline: see kehtib ainult seoses arestimise taotlejaga. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, hoiduma edasiste maksete tegemisest ja vara üleandmisest. Heauskne kolmandast isikust omandaja on siiski teatavatel tingimustel kaitstud. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, deklareerima, milline võlgniku vara tema valduses on. Arestitud vara kõrvaldamine on karistatav.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreeritud vara kõrvaldamine on karistatav.

C. Halduri määramine

Vara haldamine antakse üle haldurile.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Täitmine tagatakse sageli perioodiliste trahvide abil.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

A. Ennetav arestimine

Arestimiseks loa andmisel peab kohus alati määrama tähtaja, mille jooksul tuleb esitada hagiavaldus põhimenetluse algatamiseks. Kui põhimenetlust ei ole veel algatatud, määrab kohus arestimise loas põhimenetluse algatamiseks tähtaja, mille pikkus on vähemalt kaheksa päeva. Põhimenetlusena käsitatakse vaid menetlust, mille eesmärk on saada täitekorraldus selle nõude tasumiseks, millega seoses arestimist kohaldati. Vahepealsel ajal võib kohus arestimise tühistada selle isiku taotlusel, kelle vara suhtes arestimist kohaldati, või muu huvitatud isiku taotlusel. Kohtu määratud tähtaja ületamisel arestimise loa kehtivus lõpeb.

Arestimine muutub täitmisele pööratavaks kohe, kui arestimise taotleja on saanud täidetava täitekorralduse ja see on võlgnikule (ja kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral kolmandale isikule) kätte toimetatud.

Arestimise loa kehtivus lõpeb, kui põhimenetluses esitatud nõuet ei rahuldata ja rahuldamata jätmise otsust ei saa enam vaidlustada. Arestimine võidakse võlgniku taotlusel tühistada.

B. Sekvestreerimine

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik võib sekvestreerimise tühistada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses iga huvitatud menetlusosalise taotluse alusel. Vajaduse korral määrab kohtunik, kellele vara hoiulevõtja peab vara üle andma. Sekvestreerimise aluseks oleva arestimise tühistamise tulemusena tühistatakse ka sekvestreerimine. Seejärel annab hoiulevõtja vara üle isikule, kelle suhtes arestimist kohaldati. Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab hoiulevõtja vara üle sellele isikule.

C. Halduri määramine

Kui põhimenetluse nõuet ei ole kohtule veel esitatud, tuleb see esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Haldamine lõpeb, kui see tähtaeg ületatakse.

Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab haldur vara üle sellele isikule. Haldamine tühistatakse menetlusosaliste ühise otsuse alusel või esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku poolt ühe menetlusosalise taotluse alusel.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse kuni ajani, mil kohus teeb otsuse asja sisulise lahendamise menetluses.

Kohtunik võib ka esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses piirata esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse aega või seada abinõude rakendamise tingimuseks, et teatava tähtaja jooksul algatatakse asja sisulise lahendamise menetlus. Asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb ka siis, kui põhimenetlus lõpetatakse enne tähtaega.

Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõud võivad jääda jõusse mõneks ajaks pärast abielu lahutamist. Neid abinõusid võidakse muuta või tühistada. Enne abielulahutuse menetlust määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb, kui abielu lahutamise avaldust ei esitata nelja nädala jooksul pärast esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsust.

E. Viivitamatu täitmine

Apellatsioonikohus võib täitmise peatada. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Üldreeglid

Kohtulahendi kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti tagaseljaotsus, võib esitada vastuväite tagaseljaotsuse teinud kohtule nelja nädala jooksul (algus muutuv).

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule kolme kuu jooksul arvates otsuse kuupäevast (summade puhul, mis ületavad 1750 eurot).

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule (Hoge Raad der Nederlanden) kolme kuu jooksul arvates esimeses, kõrgemas või apellatsiooniastmes tehtud otsuse kuupäevast.

Kohtumääruse peale saab esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule või kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule.

Apellatsioonkaebuse esitab hageja ja menetluses osalenud huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast ning muu huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil lahend talle teatavaks tehti.

Kassatsioonkaebuse saavad esitada mõnes eelmise astme kohtumenetluses osalenud isikud kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast.

Need õiguskaitsevahendid peatavad täitmise, kui kohtulahendit ei kuulutatud viivitamatult täidetavaks.

A. Ennetav arestimine

Arestimise luba ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 700 lõige 2). Arestimist taotlev isik võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.

B. Sekvestreerimine

Kui arestimist taotleva isiku taotlusel on antud kohtumäärus sekvestreerimise kohta, ei saa seda määrust edasi kaevata.

Taotleja võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.

Esialgse kohtumääruse kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

C. Halduri määramine

Kohtumääruse kohta, millega varale määratakse haldur, võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse. Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ega kassatsioonkaebust.

E. Viivitamatu täitmine

Kui kohtuotsust ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib viivitamatu täitmise otsust taotleda apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses või täitemenetluses. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib apellatsioonkaebust lahendav kohtunik täitmise peatada. Kassatsioonkaebuse puhul seda teha ei saa. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.

Viimati uuendatud: 09/02/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.