Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul

PERELEPITUS PORTUGALIS

Osalemine on vabatahtlik ja kokkuleppe peab heaks kiitma kohus või perekonnaseisuametnik.

Portugalis on lepitus vabatahtlik. Lapsi või abikaasasid puudutava perekonnasisese vaidluse pooled võivad kasutada vastastikusel kokkuleppel riiklikku või eraõiguslikku perelepitust. Ka kohus saab suunata pooled lepitusmenetlusse, kuid ta ei saa seda teha ilma nende nõusolekuta.

Perelepitust saab kasutada enne hagiavalduse esitamist kohtule või avalduse esitamist perekonnaseisuametile (Conservatória do Registo Civil) või (hagi)avalduse läbivaatamise ajal. Mõlemal juhul peab kohus või perekonnaseisuametnik perekonnaküsimustega seotud kokkuleppe heaks kiitma, enne kui selle saab täitmisele pöörata. Poolte esindajad (kui neid on) võivad ka osaleda lepitusmenetluses ja mõnikord nad seda ka teevad. Lepitusmenetluse üldpõhimõtted on sätestatud 19. aprilli 2013. aasta seaduses nr 29/2013.

Lepitus kohtus

Kui pooled kasutavad enne hagiavalduse esitamist perelepitust ja kui saavutatakse kokkulepe, peaksid nad taotlema oma valitud perekonnaseisuametilt kokkuleppe heakskiitmist. Sellised kokkulepped võivad hõlmata abikaasasid puudutavaid küsimusi (nt lahutus, elatismaksed abikaasade vahel, perekonna kodu, endise abikaasa perekonnanime kasutamine) või lapsi puudutavaid küsimusi (nt vanemliku vastutusega seotud kokkuleppe lisamine lahutuskokkuleppele või kokkulepe täiskasvanud lastele elatise maksmiseks). Enne kokkuleppe heakskiitmist perekonnaseisuameti poolt esitab riigiprokuratuur (Ministério Público) kokkuleppe kohta arvamuse, kui see on seotud vanemliku vastutusega alaealiste eest.

Kui perelepitus toimub enne kohtule hagiavalduse esitamist ja kui selle ainus eesmärk on leppida kokku vanemlik vastutus alaealiste eest (ilma lisatud abielulahutuse või lahuselu kokkuleppeta), peavad pooled taotlema pädevalt kohtult kokkuleppe heakskiitmist.

Kui perelepitus toimub hagi läbivaatamise ajal, on menetlus järgmine.

• Vanemlikku vastutust (nt eestkoste, külastused, elatis alaealistele) puudutavate hagide korral on ette nähtud spetsiaalne tehniline ärakuulamis- ja lepitusetapp. Kohtunik kutsub pooled kohtumisele ja kui pooled ei jõua kokkuleppele, lükkab kohtunik läbirääkimised kahe kuni kolme kuu võrra edasi ning suunab pooled ühte järgmisesse alternatiivsesse menetlusse: lepitus (kui pooled on edasisuunamisega nõus või taotlevad seda) või spetsiaalne tehniline ärakuulamine, mille korraldab kohtu tehnilise toe talitus. Kui edasilükkamisperiood on möödunud, läbirääkimised jätkuvad, ning kui ühe eespool nimetatud meetodi abil jõutakse kokkuleppele, hindab kohtunik kokkulepet ja kiidab selle heaks. Kui kokkulepet ei saavutata, alustatakse kohtumenetlust.
• Kõikide tsiviilhagide, sh abikaasasid puudutavates küsimustes (nt abielulahutus ja kooselu lõpetamine, elatismaksed abikaasade ja endiste abikaasade vahel, perekonna kodu määramine esialgse kokkuleppe puudumise korral) esitatud hagide puhul võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikkel 273 üldjuhul kohtul menetluse peatada ja suunata asja lepitusmenetlusse, välja arvatud juhul, kui pooled ei nõustu edasisuunamisega.
• Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 272 lõikele 4 võivad pooled taotleda ka vastastikusel kokkuleppel menetluse peatamist kuni kolmeks kuuks ja algatada sel ajal ise lepitusmenetluse.

Kui kokkulepe saavutatakse lepitusmenetluse teel eespool nimetatud küsimusi puudutava hagi läbivaatamise ajal, peavad pooled taotlema kohtult selle heakskiitmist.

Perekonnaseisuameti pädevusse kuuluvaid perekondlikke küsimusi puudutavad hagid tuleb esitada mõlema poole eelneval kokkuleppel, vastasel juhul kuuluvad need kohtu pädevusse. Sel põhjusel võib lepitusmenetluse kasutamine poolte algatusel olla kasulik enne kohtumenetluse algatamist. Pärast menetluse algatamist perekonnaseisuametis peab perekonnaseisuametnik vastavalt 13. oktoobri 2001. aasta määruse nr 272/2001 artikli 14 lõikele 3 teavitama lahutust taotlevaid abikaasasid võimalusest kasutada lepitusteenuseid. See säte võimaldab pooltel kasutada ajal, mil vastastikusel kokkuleppel algatatud lahutusmenetlus on perekonnaseisuametis pooleli, lepitusmenetlust abikaasade lepitamiseks või vanemlikku vastutust puudutava kokkuleppe (mis lisatakse lahutuskokkuleppele) läbivaatamiseks, kui riigiprokuratuur on esitanud asjaomase taotluse.

Riikliku või eraõigusliku lepitaja valik, lepitusmenetluse kestus ja maksumus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 272 lõikele 4 võib perelepitus üldjuhul kesta kuni kolm kuud. Lepitusmenetlus võib kesta kauem ainult erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kui pooled valivad eraõigusliku lepituse, peavad nad maksma lepitajale tasu. Tasu suurus, reeglid ja lepitusgraafik nähakse ette lepitusprotokollis, millele pooled ja lepitaja lepitusmenetluse alguses alla kirjutavad. Justiitsministeerium peab riiklike ja eraõiguslike lepitajate nimekirja, millega pooled saavad tutvuda, et leida endale eraõiguslik lepitaja.

Riikliku lepituse kasutamiseks peaksid pooled pöörduma õiguspoliitika peadirektoraadi (Direcção Geral da Política de Justiça) vaidluste kohtuvälise lahendamise ameti (Gabinete de Resolução Alternativa de Conflitos) poole ning taotlema lepitusmenetlusele eelnevat kohtumist. Kohtumisaja saab kinni panna telefoni (+351 808 26 2000) teel või täites selleks veebivormi. Riiklikule lepitusmenetlusele eelneval kohtumisel allkirjastavad pooled ja lepitaja lepitusprotokolli. Määratakse kindlaks ajavahemik, kehtestatakse kohtumiste ajakava ja selgitatakse menetlusnorme.

Riikliku perelepituse maksumus on 50 eurot kummagi poole kohta, olenemata kavandatud kohtumiste arvust. Selle 50 euro suuruse lõivu peab kumbki pool maksma riikliku lepitusmenetluse alguses. Riiklikus süsteemis töötavate lepitajate tasu ei maksa pooled. Selle maksab õiguspoliitika peadirektoraat vastavalt õigusaktiga kehtestatud tariifistikule.

Riikliku lepitusmenetluse raames korraldatavad kohtumised võivad toimuda õiguspoliitika peadirektoraadi või poolte elukohajärgse omavalitsuse ruumides.

Riikliku lepituse korral võivad pooled valida lepitaja riiklike lepitajate nimekirjast. Kui nad seda ei tee, määrab õiguspoliitika peadirektoraadi vaidluste alternatiivse lahendamise amet ühe riiklike lepitajate nimekirja kantud lepitaja järjekorra alusel ning võttes arvesse lepitaja töökoha lähedust poolte elukohale. Selline määramine toimub tavaliselt elektrooniliselt.

Kui pooltel on õigus saada tasuta õigusabi, võidakse sellest katta lepituse kulud.

Piiriülene lepitus ja kaaslepitus

Piiriülese vaidluse korral, kui silmast silma kohtumiste korraldamine ei ole võimalik, võib lepitus toimuda videokonverentsi teel.

Portugalis on võimalik kanda teiste liikmesriikide lepitajaid justiitsministeeriumi peetavasse perelepitajate nimekirja (mis hõlmab nii riiklikke kui ka eraõiguslikke lepitajaid) ning neid saab ka valida (hankemenetluse teel) riiklike perelepitajate nimekirja kandmiseks. Mõlemal juhul kohaldatakse nende suhtes samu tingimusi nagu kohalike lepitajate suhtes.

Portugalis on nii riiklikus süsteemis kui ka eraõiguslikus lepitussüsteemis lubatud kaaslepitus. Kaaslepitus võib toimuda poolte valikul või lepitaja soovitusel, kui nad leiavad, et selline meetod on asja lahendamiseks parim.

Kasulikud lingid / kohaldatavad õigusaktid

Vt õiguspoliitika peadirektoraadi (DGJP) veebisait:

• lepitust reguleerivad siseriiklikud õigusaktid: 19. aprilli 2013. aasta seadus nr 29/2013 (lepitusmenetluse seadus);
• riiklike ja eraõiguslike perelepitajate nimekiri;
• üldine teave perelepituse kohta.

Riiklikku lepitust saab taotleda, helistades telefoninumbril (+ 351) 808262000 või täites veebivormi.

Riikliku lepituse maksumuse kohta saab teavet aadressil

Pedir mediação familiar | Justiça.gov.pt (justica.gov.pt)

Eraõigusliku lepituse hinnad võivad erineda riikliku lepituse hindadest.

Märkus

Sellel teabelehel esitatud teave on üldine ega ole ammendav. See ei ole kontaktpunkti, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, kohtute ega ühegi teise isiku suhtes siduv. See ei asenda vajadust tutvuda kehtivate õigusaktidega.