Õigusvaldkonna ametid

Slovakkia

Sellel lehel on ülevaade õiguselukutse esindajatest Slovakkias.

Sisu koostaja:
Slovakkia

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Prokurörid

Korraldus

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuur on iseseisev valitsusasutus, mida juhib peaprokurör. Riigiprokuratuur kaitseb oma pädevuse piires füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja riigi õigusi ning seadustega tagatud huve.

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuuril on riigieelarves oma peatükk.

Riigiprokuratuuri ja peaprokuröri staatust ja rolli reguleerivad Slovaki Vabariigi põhiseadus (artikkel 149) ja riigiprokuratuuri seadus nr 153/2001, milles on samuti reguleeritud peaprokuröri ja teiste prokuröride pädevus. Nimetatud seaduses on reguleeritud ka riigiprokuratuuri töö korraldus ja juhtimine. Prokuröride staatus, õigused ja kohustused on sätestatud prokuröride ja prokuröri praktikantide seaduses nr 154/2001.

Hierarhia

Riigiprokuratuuri kui õiguskaitseorgani rolli täitmine nõuab hierarhilist korraldust. See võimaldab seaduste ja teiste üldaktide ning karistuspoliitika ühtset rakendamist.

Riigiprokuratuuris on sisse seatud prokuröride hierarhiline süsteem ja kõik prokurörid alluvad peaprokurörile.

Pädevus

Riigiprokuratuuri pädevuses on:

  • kuriteo toimepanemises kahtlustatavate isikute kohtu alla andmine ning seaduslikkuse jälgimine nii enne kriminaalmenetluse algust vastavalt asjakohasele seadusele kui ka kohtueelse menetluse ajal;
  • tagada, et isikuid, kellelt on võetud vabadus või kelle liikumisvabadust piiratakse kohtu või mõne teise pädeva riigiasutuse otsuse alusel, peetakse kinni seadustele vastavates kohtades ja tingimustel;
  • oma pädevuse teostamine kohtumenetlustes;
  • riigi esindamine kohtumenetlustes vastavalt asjakohastele seadustele;
  • seadustes ettenähtud järelevalve riigiasutustes seaduste järgimise üle;
  • oma pädevuse teostamine rahvusvahelise koostöö valdkonnas ulatuses, mis on kindlaks määratud asjakohastes õigusaktides, rahvusvahelistes lepingutes, mida kohaldatakse seadusega ette nähtud korras, ja õiguslikult siduvates ELi õigusaktides;
  • osalemine seaduste ja muude üldaktide rikkumise tõkestamiseks kavandatavate meetmete koostamisel ja rakendamisel;
  • osalemine kuritegevuse põhjuste ja seda soodustavate tingimuste kõrvaldamisel, samuti kuritegevuse ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel;
  • osalemine õigusaktide ettevalmistamisel (osalemine õigusloomes);
  • konkreetses seaduses, muus õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud muude ülesannete täitmine.

Kohustused

Peaprokurör ja prokurörid täidavad kõiki riigiprokuratuuri pädevuses olevaid ülesandeid ning kasutavad oma ülesannete ja kohustuste täitmisel kõiki seadusest tulenevaid vahendeid. Nad peavad:

  • rakendama (vastavalt oma paremale äranägemisele ja heas usus) Slovaki Vabariigi põhiseadust, põhiseaduslikke ja muid akte, seaduses ettenähtud viisil välja kuulutatud rahvusvahelisi lepinguid ja teisi üldakte;
  • austama ja kaitsma inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi ning hoiduma igasugusest diskrimineerimisest;
  • kaitsma avalikku huvi;
  • toimima alati initsiatiivi üles näidates, ausalt, erapooletult ja põhjendamatu viivituseta.

Hierarhia

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuuri struktuur hõlmab järgmisi organeid.

Peaprokuratuur on kõrgeim organ ja seisab kogu süüdistuste esitamise süsteemi eesotsas. Peaprokuratuur hõlmab järgmisi üksusi:

  • eriprokuratuur, mis on loodud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse avastamiseks ja nendega seotud süüdistuste esitamiseks;
  • ringkonnaprokuratuurid (8), mis on asjaomase ringkonna jaoskonnaprokuratuuridest kõrgemal seisvad asutused, ning
  • jaoskonnaprokuratuurid (55).

Peaprokuratuuri peakontor asub Bratislavas.

Prokuratuuride peakontorite asukoht ja territoriaalsed piirkonnad vastavad asjaomaste kohtute peakontorite asukohale ja piirkondadele. Kohtute ja prokuratuuride peakontorite asukoht ja territoriaalne pädevus ei vasta siiski riigi haldusjaotusele.

Prokurör täidab oma ülesandeid vastavalt oma teenistussuhtele, mis määratakse kindlaks prokuröri ametisse nimetamisel. Peaprokurör nimetab prokuröri ametisse määramata ajaks. Ametisse asumisel peab prokurör andma ametivande.

Kvalifikatsioonid

Prokuröriks võib nimetada üksnes Slovakkia kodaniku, kes peab vastama järgmistele tingimustele:

  • ta on ametisse nimetamise päeval vähemalt 25-aastane;
  • ta on saanud õigusteaduse magistrikraadi Slovaki Vabariigi ülikooli õigusteaduskonnast või Slovaki Vabariigi tunnustatava ja õigusteaduse magistrikraadi omandamist tõendava tunnistuse välisülikoolist; kui prokurör omandab esmalt bakalaureusekraadi ja seejärel magistrikraadi, peavad mõlemad kraadid olema omandatud õigusteaduses;
  • tal on täielik õigusvõime ja terviseseisund, mis võimaldab täita prokuröri ülesandeid;
  • ta ei tohi olla karistatud ning peab olema kindla iseloomuga, mis tagab, et isik täidab oma ülesandeid nõuetekohaselt;
  • ta valdab täielikult slovaki keelt;
  • ta elab alaliselt Slovaki Vabariigi territooriumil;
  • ta ei ole ühegi partei ega poliitilise liikumise liige;
  • ta peab olema sooritanud prokuröri kutseeksami;
  • ta peab olema edukalt läbinud valikumenetluse, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
  • ta peab andma kirjaliku nõusoleku oma prokuröriks nimetamise kohta konkreetsesse prokuratuuri.

Üksnes prokuröri praktikant võib registreeruda prokuröri kutseeksamile. Prokuröri praktikantide vabadele ametikohtadele valitakse isikuid valikeksami teel.

Prokuröri kutseeksamiteks peetakse seaduse kohaselt ka kohtueksperdi, advokatuuri ja notari kutseeksamit.

Peaprokuröri ametikohale või kõrgemale ametikohale edutatakse ainult valikumenetluse alusel ja pärast konsulteerimist prokuröride nõukoguga.

Ajutine määramine mõnda teise prokuratuuri prokuröri kohuseid täitma oleneb asjaomase prokuratuuri nõusolekust. Ilma nõusolekuta võib prokuröri lähetada ajutiselt kuni 60 tööpäevaks kalendriaastas teise prokuratuuri ülesandeid täitma, kui see on vajalik, et see prokuratuur saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Prokuröri võib teise prokuratuuri üle viia ainult siis, kui selleks on olemas tema nõusolek, ta on esitanud üleviimiseks avalduse või kui ta viiakse üle distsiplinaarpõhjustel.

Peaprokurör võib prokuröri tööülesannete täitmise peatada, kui prokuröri üle mõistetakse kohut tahtlikus kuriteos või prokuröri kohuste täitmisel hooletusest põhjustatud kuriteos või kui prokuröri vastu on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses toiminguga, mille tulemusena võidakse asjaomane isik kõrvaldada prokuröri kohuste täitmisest.

Prokuröri teenistussuhte võib lõpetada üksnes seaduses sätestatud põhjustel.

Roll ja ülesanded

Prokurör jälgib seaduslikkust nii enne süüdistuse esitamist kui ka kohtueelse menetluse ajal. Järelevalveülesandeid täites on prokurör pädev:

  • andma politseiametnikele siduvaid juhiseid enne kriminaalmenetlust, uurimise ajal ja kuriteo lihtmenetlemise ajal, samuti kehtestama politseile ajapiirangu ülesande täitmiseks; kõik juhised tuleb lisada asjakohasesse toimikusse;
  • nõudma toimikuid, dokumente, materjale ja aruandeid politseiuurimise seisu kohta, kui süüdistus on esitatud, et kindlaks teha, kas politsei algatas viivitamata vastutusele võtmise ja toimib nõuetekohaselt;
  • osalema politseioperatsioonides, täitma individuaalseid uurimisülesandeid, juhtima isiklikult kogu juurdlust või lihtmenetlust ning vastu võtma asjaga seotud otsuseid. Nimetatud ülesandeid peab prokurör täitma kooskõlas seadusega. Nii prokuröri otsuse kui ka politseimääruse peale võib kaebuse esitada;
  • suunama asja tagasi politseile koos juhistega juurdlust või lihtmenetlust täiendada ning määrama selleks tähtaja. Prokurör teavitab nii süüdistatavat kui ka kannatanut asja tagasisuunamisest;
  • kehtetuks kuulutama ebaseaduslikud või põhjendamata politseimäärused ja asendama need oma otsustega. Prokurör võib 30 päeva jooksul otsustada kuriteosüüdistuse peatada või selle mujale suunata, kui prokurör asendab politseimääruse oma otsusega muule alusele kui süüdistuse esitaja kaebusele tuginedes; prokuröri otsuse ja politseimääruse peale võib kaebuse esitada. Prokurör võib ka anda siduvad juhised juurdluse ja lihtmenetluse algatamiseks;
  • kõrvaldama asja käsitlemisest politseiametniku ja võtma meetmeid asja üleandmiseks ühele või mitmele muule politseiametnikule;
  • võtma meetmeid tagamaks, et relvastatud julgeolekujõudude liikme toime pandud kuriteo juurdluse või lihtmenetluse viib ellu politseiuurija. Enne sellist tegevust küsib prokurör inspektsiooniameti juhi arvamust. Prokurör võib toimida samamoodi tolliametnike toime pandud kuritegude juurdluste või lihtmenetluste puhul.

Ainult prokurör on pädev:

  • esitama süüdistust;
  • jõudma süüdistatavaga süüs ja karistuses kokkuleppele ning esitama kohtule ettepaneku selle heakskiitmiseks;
  • peatama kriminaalvastutusele võtmise;
  • katkestama kriminaalvastutusele võtmise kas teatavatel tingimustel või tingimusteta;
  • kiitma heaks lepitusmenetluse või kohtueelse kokkuleppe ning katkestama kriminaalvastutusele võtmise;
  • välja andma süüdistatavale kuuluva vara arestimise korralduse ja määrama, millist vara ei tohi arestida, või tühistama sellise arestimise;
  • tagama kannatanu nõude, tühistama selle täielikult või osaliselt või jätma sellest midagi välja;
  • väljastama orderi surnud isiku ekshumeerimiseks;
  • taotlema nõusolekut isiku kriminaalvastutusele võtmiseks või vahi alla võtmiseks asjas, milles on selleks vaja Slovaki Vabariigi rahvanõukogu, Slovaki Vabariigi justiitsnõukogu, konstitutsioonikohtu või Euroopa Parlamendi nõusolekut;
  • taotlema kohtumäärust kostja eestkoste alla andmiseks või eestkosteaja pikendamiseks;
  • taotlema määrust, et nõuda kostja välismaalt tagasi pöördumist;
  • viima ellu väljaandmismenetluse eeljuurdluse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  • taotlema välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kohtumäärust, et arestida esialgu sellise isiku vara, kelle kohta on välismaal algatatud juurdlus, või arestida esialgu vara selline osa, mis asub Slovaki Vabariigis.

Täites järelevalveülesandeid eesmärgiga veenduda, et vabaduse kaotanud isikute või piiratud liikumisvabadusega isikute kinnipidamise kohad vastavad seadusele, peavad prokurörid tagama, et neid isikuid peetakse sellistes kohtades kinni üksnes kohtuotsuse või mõne muu pädeva riigiorgani otsuse alusel ning et kõnealustes kohtades järgitakse seadusi ja muid üldakte.

Tsiviilasjades on prokurör pädev:

  1. taotlema tsiviilmenetluse algatamist, et:
  • määrata rehabiliteerimine isikule vanuses 12–14, kui asjaomane isik on toime pannud kuriteo, mille eest karistatakse kriminaalkoodeksi alusel eluaegse vangistusega;
  • tunnistada streik või töösulg ebaseaduslikuks;
  • tunnistada kehtetuks riigi omandi üleandmine vastavalt erastamise puhul finantsvahendite päritolu kindlakstegemist käsitlevale seadusele, riigiomandi teistele isikutele üleandmise tingimusi käsitlevale seadusele või riigi omandi haldamist käsitlevale seadusele;
  • vaadata läbi riigiasutuse otsuse õiguspärasus juhtudel, kui ei ole vastu võetud prokuröri esitatud vastuväidet;
  • tunnistada kehtetuks omavalitsusasutuse tehtud ebaseaduslik otsus, kui viimane ei ole otsust prokuröri vastuväite alusel kehtetuks tunnistanud;
  1. sekkuma hagita tsiviilkohtumenetlustesse, välja arvatud abielu lahutamise menetlustesse. Kui lahutusmenetlus liidetakse menetlusega, milles määratakse kindlaks abikaasade lahutusjärgsed suhted oma alaealiste lastega, võib prokurör sekkuda menetluse sellesse osasse;
  2. hagiga tsiviilkohtumenetluses võib prokurör:
    1. esitada hagi juhtudel, kui riik nõuab alusetu rikastumise teel saadud vara sissenõudmist, kui taotletakse omandiõiguse kindlakstegemist, kui on rikutud üldakti sätteid või kui see on ette nähtud konkreetses aktis;
    2. sekkuda avatud menetlusse juhtudel, kui menetluse üks pool on riik, riigi asutatud juriidiline isik, riigiettevõte, riigi osalusega juriidiline isik, kohalik omavalitsus või kõrgem territoriaalüksus, või juhtudel, mis puudutavad vastutust avaliku võimu teostamisega tekitatud kahju eest.

Kui prokurör teeb järelevalvet selle üle, kas riigiasutused järgivad seadust ja muid üldakte, on tal õigus vaadata läbi alljärgneva õiguspärasus:

  • riigiasutuste välja antud üldaktid;
  • riigiasutuste sise-eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et avalikke haldusülesandeid täidetakse;
  • avaliku halduse valdkonna asjades vastu võetud otsused;
  • riigiasutuste menetlused avaliku halduse valdkonnas eeskirjade väljaandmisel ja otsuste vastuvõtmisel.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtutöötajad

  1. Peaadministraator-abi  PDF (382 Kb) sk
  2. Kohtusekretär  PDF (295 Kb) sk
  3. Kõrgem kohtuametnik  PDF (460 Kb) sk
  4. Ülemkohtu kohtuniku abi  PDF (291 Kb) sk

Advokaadid

Õigusvaldkonna andmebaasid

Täiendavat teavet saab Slovaki Vabariigi advokatuuri veebisaidilt.

Õigusnõustajad

Õigusvaldkonna andmebaasid

Täiendavat teavet saab Slovaki Vabariigi õigusabikeskuse veebisaidilt.

Notarid

Slovaki Vabariigis peab notar olema omandanud kõrghariduse õigusteaduses.

Notari ülesanne on õiguse ennetav rakendamine ja tõestatud ametlike dokumentide väljaandmine.

Notarite tegevuse üle teeb järelevalvet justiitsministeerium.

Notar peab olema Slovaki Vabariigi notarite koja liige.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Notarite koja veebisaidil on sisevõrk, millele on juurdepääs ainult notaritel. Juurdepääs veebisaidile on tasuta, kuid sellelt leitav teave on piiratud.

Andmebaas võimaldab juurdepääsu:

  • avalikele registritele;
  • notarite nimekirjale (kontaktandmed, keel, vastuvõtuaeg);
  • õigusaktidele.
Viimati uuendatud: 16/05/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.