Kuidas algatada kohtuasja?

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Enne kohtu poole pöördumist võiks kaaluda vaidluste alternatiivse lahendamise menetluse kasutamist.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Tähtajad on erinevate kohtuasjade puhul erinevad. Tähtaegadega seoses tuleks küsida õigusalast nõu.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt Kohtualluvus.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt „Kohtualluvus – Austria“.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt „Kohtualluvus – Austria“.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Kohtus lahendatavate tsiviil- ja kaubandusasjade puhul peab hagiavalduse, mis esitatakse esimese astme kohtutele (Bezirksgerichte), kes on tavaliselt pädevad menetlema kuni 15 000 euro suuruste nõuetega hagisid, allkirjastama advokaat, kui hagi hind on suurem kui 5000 eurot. Kohustust kasutada advokaadi abi ei kohaldata nende juhtumite suhtes, mis tuleb algatada esimese astme kohtus hagi hinnast olenemata (ka juhul, kui hagi hind on üle 15 000 euro); näiteks võib tuua abikaasade, registreeritud partnerite ja pereliikmete vahelised vaidlused, kinnistu piiridega või valduse rikkumisega seotud vaidlused, üürilepingutest tulenevad vaidlused, laevakaptenite, transpordiettevõtjate ja hotellipidajate ning nende töötajate, sõitjate või külaliste vahel sõlmitud lepingutest tulenevad vaidlused ning kariloomadel esinevaid puudusi käsitlevad vaidlused.

Advokaati ei pea kasutama ka selliste nõuete puhul, mis on esitatud hagita menetlustes (tsiviilkohtus toimuvad menetlused, mis on paindlikumad ja formaalsuste järgimise suhtes soodsamad kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) alusel toimuvad hagimenetlused), eelkõige siis, kui tegemist on hagita menetletava abikaasade või registreeritud partnerite vahelise vaidlusega või vaidlusega, mis käsitleb, lapse õigusi, õigus- ja teovõimetute täiskasvanute kaitset, pärimisasju kinnistusregistri ja äriregistriga seotud küsimusi, hagita menetlustes lahendatavaid eluruumi kasutamise õigust käsitlevaid küsimusi jne.

Kui esimese astme kohtu menetluses ei ole kohustuslik kasutada advokaadi abi, võib kirjaliku hagiavalduse või muu kohtumenetlust algatava avalduse esitada iga isik.

Kohtulikult lahendatavates tsiviil- ja kaubandusasjades peavad liidumaa kohtutele (Landesgerichte) esitatud hagiavaldused alati olema advokaadi allkirjastatud. Kõik need hagid, mis ei kuulu esimese astme kohtute pädevusse, kuuluvad hagi hinnast olenemata liidumaa kohtute pädevusse, näiteks tööstusomandiõigust ja ebaausat konkurentsi käsitlevad vaidlused ning tarbijakaitseorganisatsioonide esitatud hagid kohtumääruse saamiseks.

Advokaat ei pea allkirjastama töö- või sotsiaalkindlustusõiguse alusel esitatud hagiavaldusi (töö- ja sotsiaalkohtuid käsitleva seaduse (ASGG) kohased menetlused), mis esitatakse liidumaa kohtule. Seda erandit kohaldatakse eelkõige nende hagide suhtes, mis töötajad esitavad tööandjate vastu ja mis tulenevad töölepingust.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Kirjalikud hagiavaldused tuleb saata kohtu spetsiaalsel, kirjavahetuseks ette nähtud aadressil. Kui pool soovib hagiavalduse ise kohtusse viia, võib ta selle anda kohtu vastuvõtulauda või panna selle olemasolu korral kohtumajas asuvasse postkasti.

Juhul kui hagejal ei ole kohustust võtta advokaat ja seega advokaat teda kohtus ei esinda, võib ta teha hagivalduse ka suuliselt kohtu lahtiolekuaegadel (Amtstag, üldiselt kord nädalas) pädevas esimese astme kohtus või oma elukohajärgses esimese astme kohtus.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Kõikide kohtute ametlik töökeel on saksa keel. Mõnes kohtus on lubatud kasutada ka Burgenlandi horvaatia, ungari või sloveeni keelt, mis on ametlikud vähemuskeeled.

Hagiavaldused või muud menetluse algatamise avaldused tuleb esitada kirjalikult ja need tuleb isiklikult allkirjastada. Juhul kui hagejal ei ole kohustust võtta advokaat ja seega advokaat teda kohtus ei esinda, võib hagiavalduse või menetluse algatamise avalduse esitada ka pädevas esimese astme kohtus suuliselt (vt vastus 7. küsimusele). Hagiavaldused võib esitada interneti teel Austria e-õiguskeskkonna (ERV) platvormi suletud süsteemi kaudu. Selleks tuleb end registreerida (rahaliselt on see otstarbekas ainult nende isikute jaoks, kes esitavad Austria kohtutele suurel arvul hagiavaldusi). Hagiavaldusi ei saa esitada e-posti teel ja e-posti teel esitatud hagiavaldust ei saa pärast tähtaja möödumist parandada. Ka hagiavalduse esitamine faksi teel ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kuid kui hagiavaldus esitatakse faksi teel, võib originaaldokumendi esitada hiljem ja see arvatakse tähtajal esitatuks.

Alates 2013. aasta algusest on olnud võimalik esitada kohtutele ja prokuratuuridele esildisi ja manuseid elektrooniliselt, kasutades kodanikutunnistuse (Bürgerkarte) funktsiooni (kiipkaart või mobiiliallkiri), et esitada Austria föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidil („Elektronische Eingaben an Gerichte und Staatsanwaltschaften“ („Elektroonilised esildised kohtutele ja prokuratuuridele“)), selleks kättesaadavaks tehtud veebivorme.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Ainus kohustuslik vorm on ette nähtud taotluste jaoks, mis esitatakse tingimuslike maksekäskude (Mahnklagen) saamiseks. Kõik kuni 75 000 euro suurused maksenõuded tuleb esitada maksekäsumenetluse (Mahnverfahren) kohase maksekäsu väljastamise taotluse vormis. Asjakohased vormid saate kohtust või võite need printida välja föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt (http://www.justiz.gv.at/).

Olemas on ka vormid, mida võib kasutada, et taotleda kohtumäärust eluaseme üürilepingu või ühe või rohkema äripinna rendilepingu lõpetamiseks.

Üldjuhul võib igale hagiavaldusele lisada dokumente (tõendeid), mis toetavad hagi (need tuleb esitada hagiavaldusega võrdses arvus eksemplarides; vt vastus 12. küsimusele). Hagiavaldusele võib lisada kirjalikud kokkulepped kohtualluvuse või riiklike kohtute pädevuse kohta (kohtualluvuse kokkulepped). Sama kehtib seoses kirjalike kokkulepetega, mis käsitlevad lepingu täitmise kohta, kui hageja soovib tugineda sellega seotud kohtualluvuse põhimõttele, ning seoses muude konkreetsete asjaoludega, mis on asjakohased kohtualluvuse puhul või erimenetluste kohaldamise puhul (näiteks täitemenetlus käskvekslite tasumiseks).

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Kohtukulud tuleb tasuda kohtule tsiviilhagi esitamisel; nendest kaetakse esimese astme kohtumenetluse üldkulud. Nende suurus sõltub enamasti hagi hinnast. Need tuleb tasuda siis, kui hagi esitatakse, ja soovitatavalt tuleks seda teha nii, et hagiavalduse esimesel leheküljel antakse luba asjaomase summa mahaarvamiseks (nt märkides „kohtukulude tasumine“ ning IBANi ja rahvusvahelise makse korral ka BIC-koodi).

Advokaaditasude maksmise viisid määratakse kindlaks eraldi kokkuleppega; sama kehtib maksmisele kuuluvate advokaaditasude suuruse kohta (välja arvatud juhul, kui tasu suurus on kokku lepitud vastavalt advokaaditasude seadusele (Rechtsanwaltstarifgesetz) või üldistele tasusid käsitlevatele suunistele (Allgemeine Honorar-Kriterien)). Hüvitamist saab vastaspoolelt taotleda tavaliselt alles pärast seda, kui on tehtud lõplik kohtuotsus, ja sõltuvalt kohtuasja edukusest.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Tasuta õigusabi antakse isikutele, kes ei suuda tasuda menetluskulusid oma toimetulekut ohustamata. Tasuta õigusabi taotluse võib esitada suuliselt või kirjalikult sellele kohtule, kes asja menetleb või menetlema hakkab. Juhul kui kõnealune kohus asub väljaspool selle esimese astme kohtu tööpiirkonda, kus isik alaliselt või ajutiselt elab, võib taotluse registreerida ka suuliselt isiku elukohajärgses esimese astme kohtus.

Juhul kui on täidetud finantstingimused ja sisu käsitlevad tingimused, võib tasuta õigusabi taotleda enne hagiavalduse esitamist kas hagiavalduse esitamise ja/või kogu järgneva menetluse läbiviimise eesmärgil.

Lisateavet tasuta õigusabi kohta saab föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt (http://www.justiz.gv.at) menüüpunkti „Service“ („Kasutajatugi“) alt. Veebisaidilt on võimalik alla laadida ka taotluse vorme, mis sisaldavad lisateavet ja nõuandeid.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Hagiavaldus arvatakse esitatuks, kui (vähemalt teoreetiliselt) pädev kohus on selle kätte saanud. Hagiavaldus arvatakse nõuetekohaselt esitatuks, kui see ei anna kohtule alust hagi viivitamatuks tagasilükkamiseks või parandamise nõudmiseks (st kui tegemist näib olevat hagiga, mida saab menetleda kooskõlas menetlusnormidega). Kirjalikud hagiavaldused tuleb esitada menetlusosaliste arvuga võrdses arvus eksemplarides (üks eksemplar iga vastaspoole jaoks ja üks kohtu jaoks). Kui hagiavaldus sisaldab vormilisi ja/või sisulisi vigu, teeb kohus tõenäoliselt ettekirjutuse hagiavalduse parandamiseks. Selles ettekirjutuses märgitakse, millised tagajärjed kaasnevad sellega, kui vigu ettenähtud kuupäevaks ei parandata. Hagiavalduse kättesaamise kinnitus väljastatakse tavaliselt ainult soovi korral; kui hagiavaldus esitati Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu, siis saadetakse kinnitus automaatselt.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Maksekäsumenetlustes (Mahnverfahren) sisaldab hagiavalduse vorm juba taotlust täitmisele pööratava maksekäsu koopia saamiseks. Seega saab hageja enamasti koos kutsega ilmuda suulisele kohtuistungile (millega algatatakse tavapärane kohtumenetlus) automaatselt kas täitmisele pööratava maksekäsu koopia (täitedokument – Exekutionstitel) või koopia mis tahes vastuväitest, mille teine pool on õigel ajal esitanud, või teate sellise vastuväite esitamise kohta. Siiani ei ole esimese astme kohtu menetlustega seoses kohtukutse esitamiseks kehtestatud minimaalset tähtaega; liidumaa kohtu menetluste puhul on selleks siiski vähemalt kolm nädalat.

Sellistes menetlustes, mille raames taotletakse kohtumäärust eluaseme üürilepingu või äripinna rendilepingu lõpetamiseks, peab üürileandja/rendileandja esitama eraldi taotluse täitmisele pööratava lõpetamismääruse koopia saamiseks. Juhul kui lepingu lõpetamise teate saanud isik esitab õigel ajal (nelja nädala jooksul) vastuväite, teavitatakse üürileandjat/rendileandjat sellest automaatselt (tavaliselt koos kohtukutsega).

Kui tegemist ei ole erimenetlusega (nt maksekäsumenetluse, käskveksli tasumise menetluse või üüri-/rendilepingu lõpetamise menetlusega), siis esimese astme kohtu pädevusse kuuluvate asjade korral toimetab kohus pärast hagiavalduse kättesaamist (ja pärast paranduste tegemist) selle tavaliselt kostjale kätte automaatselt koos kohtukutsega ja saadab samal ajal kohtukutse ka hagejale. Liidumaa kohtu pädevusse kuuluvate asjade puhul palutakse kaebuse kättetoimetamisel automaatselt kostjal esitada kirjalik kaitseväide (ja tuletatakse kostjale meelde, et selle peab allkirjastama advokaat). Juhul kui kostja ei esita kaitseväidet õigel ajal, tehakse hageja taotluse alusel tagaseljaotsus; vastasel korral menetlus peatatakse. Juhul kui kostja esitab kaitseväite õigel ajal, saadetakse hagejale tavaliselt koos kohtukutsega selle koopia.

Ettevalmistaval kohtumisel (suulise kohtumenetluse esimesel istungil) arutatakse menetluse edasist ajakava ja menetlusetappe nende menetlusosalistega, kes peavad tavaliselt isiklikult kohtusse ilmuma, välja arvatud juhul, kui nende esindajad on asjaoludest piisaval määral teadlikud; seejärel teeb kohus menetluse edasise ajakava kohta otsuse. Menetluse ajakava ja menetlusetapid kantakse kohtuasja ajakavana menetluse protokolli. Menetluse protokolli koopia tuleb saata ka pooltele (või nende esindajatele). Ajakavasse tehtavatest muudatustest tuleb pooli teavitada ja vajaduse korral tuleb neid muudatusi pooltega arutada.