Millise riigi õigust kohaldada?

Kreeka
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

Kui üksikisikutevahelise õigussuhte teatavad elemendid seovad seda rohkem kui ühe riigiga (rahvusvaheline ulatus) ja tekib vaidlus, ei kohalda Kreeka kohtud tingimata Kreeka õigust, vaid uurivad rahvusvahelise eraõiguse alusel, millist õigust tuleb kohaldada (kohaldatav õigus). Rahvusvaheline eraõigus toimib kollisiooninormide alusel, et määrata kindlaks kohaldatav õigus (st millise riigi õigust kohaldada), milleks võib olla asjaomase kohtu asukohariigi õigus või mõne muu riigi õigus. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kollisiooninormide alusel lähtutakse ühest või mitmest ühendavast tegurist. Ühendav tegur on rahvusvahelise mõõtmega vaidluse kriteerium, mis tingib rahvusvahelise eraõiguse konkreetse normi kohaldamise, et teha kindlaks, kas asjaomase juhtumi suhtes on kohaldatav Kreeka õigus või välisriigi õigus (kollisioon).

1 Kehtivate õigusnormide allikad

Kohaldatav õigus määratakse kindlaks peamiselt Kreeka õigusnormide alusel. Õiguse all mõistetakse ka Kreeka poolt ratifitseeritud kahe- ja mitmepoolseid rahvusvahelisi konventsioone, mida pärast ratifitseerimist kohaldatakse nii nagu Kreeka riigisisest õigust. Õiguse mõiste hõlmab ka Euroopa Liidu õigusnorme, eelkõige määruseid. Arvestades, et rahvusvahelise mõõtmega eraõiguslike tehingute hulk pidevalt suureneb ja mitmekesistub, on Kreeka kohtupraktikal ja Euroopa Liidu Kohtul (kuigi need ei ole ametlikud allikad) oluline osa kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel kasutatava rahvusvahelise eraõiguse lünkade täitmisel.

1.1 Riigi õigusnormid

Peamised õigusnormid on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 4–33 ja muudes õigusaktides, näiteks käskveksleid ja lihtveksleid käsitleva seaduse nr 5325/1932 artiklites 90–96 ning tšekke käsitleva seaduse nr 5960/1933 artiklites 70–76.

1.2 Mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid

Kreeka ratifitseeritud mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid on muu hulgas:

kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu 19. mai 1956. aasta Genfi konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 559/1977;

Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 1325/1983;

Haagi 15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 1334/1983;

Haagi 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 4020/2011.

1.3 Peamised kahepoolsed konventsioonid

Kreeka sõlmitud kahepoolsed rahvusvahelised konventsioonid on muu hulgas:

17. mai 1993. aasta Albaania Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 2311/1995;

3. augusti 1951. aasta Kreeka ja Ameerika Ühendriikide vaheline sõprus-, kaubandus- ja laevandusleping, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 2893/1954.

2 Kollisiooninormide rakendamine

2.1 Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Kui vastavalt Kreeka rahvusvahelise eraõiguse kollisiooninormidele kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, võtab Kreeka kohus seda arvesse omal algatusel, st menetlusosalistel pole vaja seda taotleda, ning kohus peab välja selgitama, millised välisriigi õigusnormid on kohaldatavad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 337).

2.2 Tagasisaade ja edasiviide

Kui Kreeka rahvusvaheline eraõigus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme, st viidatakse ainult neile, mitte selle riigi rahvusvahelise eraõiguse normidele (tsiviilseadustiku artikkel 32), mis omakorda võivad ette näha, et kohaldada tuleb Kreeka õigust või mõne kolmanda riigi õigust.

2.3 Kohaldatava õiguse muutumine

Õigussuhte ühendav tegur muutub sageli suhte käigus, näiteks viiakse ettevõtte asukoht ühest riigist teise, ja sellisel juhul muutub ka kohaldatav õigus. Kehtestatud on õigusnormid, milles nähakse sõnaselgelt ette, millist õigust tuleb lõpuks ikkagi kohaldada, vastasel juhul kohaldab kohus olenevalt kohtuasja asjaoludest kas õigust, mis oli kohaldatav algselt, enne ühendava teguri muutumist, või õigust, mis on kohaldatav hiljem, või kombineerib mõlemat õigust.

2.4 Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid

Kui Kreeka rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) näeb ette, et asja menetlemisel tuleb kohaldada välisriigi õigust, kuid selle kohaldamine on vastuolus Kreeka avaliku korra aluseks olevate moraali- või õiguspõhimõtetega (tsiviilseadustiku artikkel 33), siis Kreeka kohus asjakohaseid õigusnorme ei kohalda, vaid kohaldab välisriigi muid õigusnorme (negatiivne funktsioon). Kui välisriigi õigust ei saa siiski kohaldada, tekib välisriigi õigusesse õiguslik vaakum, mis täidetakse Kreeka õigust kohaldades (positiivne funktsioon).

Üks võimalus kaitsta Kreeka õigussüsteemi huve on kehtestada otsekohaldatavad õigusnormid. Need õigusnormid reguleerivad eriti olulisi küsimusi riigisisestes õigussuhetes ning Kreeka kohtud kohaldavad neid otse ka rahvusvahelistes kohtuasjades, mida ei saa lahendada Kreeka rahvusvahelise eraõiguse alusel.

2.5 Välisriigi õiguse tõendamine

Kreeka kohus võib kasutada kõiki vahendeid, mida ta peab kohaldatava välisriigi õiguse väljaselgitamiseks sobivaks. Kohus võib lähtuda oma käsutuses olevast õigusteabest või (mitme- ja kahepoolsetest) rahvusvahelistest konventsioonidest (millega ühinenuna on liikmesriigid kohustunud vastastikku teavet andma) või kasutada kodumaiste või välisriigi teadusorganisatsioonide abi. Kui kohaldatava välisriigi õiguse väljaselgitamine on keerukas või osutub võimatuks, võib Kreeka kohus paluda ka menetlusosaliste abi, kuid ei ole kohustatud piirduma nende esitatud tõenditega (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 337).

Erandjuhtudel, kui hoolimata kõikidest jõupingutustest ei ole võimalik vastavaid välisriigi õigusnorme kindlaks teha, kohaldab Kreeka kohus välisriigi õiguse asemel Kreeka õigust.

3 Kollisiooninormid

3.1 Lepingulised kohustused ja õigusaktid

Kreeka kohus määrab enamiku lepingute ja õigustoimingute puhul, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009, kohaldatava õiguse kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus). Üldjuhul kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.

Lepingute ja õigustoimingute puhul, mis on sõlmitud 1. aprillist 1991 kuni 16. detsembrini 2009, määratakse kohaldatav õigus kindlaks ühenduse 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsiooni alusel, milles on sätestatud samasugune üldreegel, nagu on viidatud eespool.

Kõikide lepinguliste kohustuste ja õigustoimingute puhul, mis on eelnimetatud määruse ja konventsiooni kohaldamisalast selgelt välja jäetud, ning enne 1. aprilli 1991 sõlmitud lepingute ja õigustoimingute puhul määratakse kohaldatav õigus kindlaks tsiviilseadustiku artikli 25 alusel, milles on sätestatud samasugune üldreegel nagu määruses.

3.2 Lepinguvälised kohustused

Nende pärast 11. jaanuari 2009 tekkinud kohustuste suhtes kohaldatava õiguse, mis tulenevad õigusvastaselt tekitatud kahjust või kahjust, mille on põhjustanud alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine või culpa in contrahendo, määrab Kreeka kohus kindlaks määruse (EÜ) nr 864/2007 (Rooma II määrus) alusel. Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis.

Õigusvastaselt tekitatud kahju puhul, mis ei kuulu eelnimetatud määruse kohaldamisalasse, ning enne 11. jaanuari 2009 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul määratakse kohaldatav õigus kindlaks tsiviilseadustiku artikli 26 alusel, milles on sätestatud samasugune üldreegel nagu määruses.

Vastavalt Kreeka kohtupraktikale kohaldatakse enne 11. jaanuari 2009 toimunud alusetu rikastumise suhtes selle riigi õigust, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades kõige sobivam.

3.3 Isiku õiguslik seisund ja perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime)

– Füüsilised isikud

Nimi, elukoht

Kuna füüsiline isik tuvastatakse nime ja elukoha alusel, võetakse tema suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel iga kord arvesse konkreetset õigussuhet, mida tuleb reguleerida. Seega reguleerib vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 14 abikaasade nime ja elukohta sama õigus, mis reguleerib nendevahelist suhet; alaealiste laste puhul kohaldatakse vastavalt tsiviilseadustiku artiklitele 18–21 vanema ja lapse vahelisi suhteid käsitlevat õigust.

Õigus- ja teovõime

Asjade suhtes, mis käsitlevad mis tahes isiku (olgu selleks Kreeka kodanik või välismaalane) õigust omada õigusi ja kohustusi, teha õigustoiminguid, olla kohtumenetluse pooleks ning osaleda isiklikult kohtumenetluses, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik see isik on (tsiviilseadustiku artiklid 5 ja 7; tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 62 punkt a ja artikli 63 lõige 1). Kui välismaalasel puudub tema kodakondsusriigi õiguse alusel õigus teha õigustoiminguid või osaleda isiklikult kohtumenetluses, kuid Kreeka õiguse kohaselt tal on need õigused (v.a. perekonnaõiguse, pärimisõiguse ja väljaspool Kreekat asuvat vara käsitlevate asjaõigusnormide kohaldamisalasse kuuluvad õigustoimingud), kohaldatakse Kreeka õigust (tsiviilseadustiku artikkel 9 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 66).

– Juriidilised isikud

Juriidilise isiku teo- ja õigusvõimega seotud asjade suhtes kohaldatakse vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 10 juriidilise isiku asukohariigi õigust. Kreeka kohtupraktika kohaselt ei mõisteta asukoha all mitte registreeritud, vaid tegelikku asukohta.

3.4 Vanema ja lapse õigussuhe, sealhulgas lapsendamine

3.4.1 Vanema ja lapse õigussuhe

Vanema ja lapse vahelise suhte küsimused on seotud nendevaheliste peresidemete ning nendega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Kui otsustatakse selle üle, kas laps on sündinud abielust või väljaspool abielu (tsiviilseadustiku artikkel 17) on kohaldatav õigus:

  • vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 14 selle riigi õigus, mida kohaldati lapse ema ja ema abikaasa vahelistele suhetele enne lapse sündi;
  • vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 14, kui abielu lahutati enne lapse sündi, siis selle riigi õigus, mida kohaldati lapse ema ja ema abikaasa vahelistele suhetele nende abielulahutuse ajal.

Õigus, mida kohaldatakse vanema ja abielust sündinud lapse suhtele, isegi kui abielu on lahutatud:

seoses vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega määrab Kreeka kohus kohaldatava õiguse kindlaks kooskõlas Haagi 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva konventsiooniga, mille Kreeka ratifitseeris seadusega nr 4020/2011, tingimusel et tegemist on nimetatud konventsiooni sõlminud riigi õigusega.

Kui riik ei ole eelnimetatud konventsiooni osaline või küsimus ei kuulu konventsiooni kohaldamisalasse, on kohaldatav õigus vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 18:

  • kui nad on sama riigi kodanikud, siis selle riigi õigus;
  • kui nad on pärast lapse sündi saanud uue ühise kodakondsuse, siis nende viimase ühise kodakondsusriigi õigus;
  • kui nad olid enne lapse sündi eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutunud pärast lapse sündi või kui nad olid enne lapse sündi sama riigi kodanikud, kuid vanemate või lapse kodakondsus muutus pärast lapse sündi, siis selle riigi õigus, kus oli lapse sünni ajal nende viimane ühine alaline elukoht;
  • kui ühine alaline elukoht puudub, siis lapse kodakondsusriigi õigus.

Ema ja isa ning väljaspool abielu sündinud lapse vahelistele suhetele kohaldatav õigus (tsiviilseadustiku artiklid 19 ja 20):

  • kui nad on sama riigi kodanikud, siis selle riigi õigus;
  • kui nad on pärast lapse sündi saanud uue ühise kodakondsuse, siis nende viimase ühise kodakondsusriigi õigus;
  • kui nad olid enne lapse sündi eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutunud pärast lapse sündi või kui nad olid enne lapse sündi sama riigi kodanikud, kuid vanemate või lapse kodakondsus muutus pärast lapse sündi, siis selle riigi õigus, kus oli lapse sünni ajal nende viimane ühine alaline elukoht;
  • kui ühine alaline elukoht puudub, siis ema või isa kodakondsusriigi õigus.

Lapse ülalpidamise kohustuse suhtes kohaldatav õigus:

Kreeka kohus määrab alates 18. juunist 2011 kohaldatava õiguse kindlaks määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel, nagu on sätestatud Haagi 23. novembri 2007. aasta protokollis. Üldjuhul kohaldatakse kohustatud isiku alalise elukoha riigi õigust.

3.4.2 Adopteerimine

Rahvusvahelise lapsendamise ja lapsendamise kehtetuks tunnistamise tingimuste suhtes kohaldatakse lapsendamises osalevate isikute kodakondsusriikide õigust (tsiviilseadustiku artikkel 23). Lapsendamise vormi suhtes kohaldatakse tsiviilseadustiku artiklis 11 ette nähtud õigust, st kas otsuse sisu reguleerivat õigust või vormi täitmise koha õigust või selle riigi õigust, mille kodanikud on kõik lapsendamises osalevad isikud. Kui lapsendamises osalevad isikud on eri riikide kodanikud, peavad selleks, et lapsendamine oleks seaduslik, olema täidetud asjaomaste riikide õigusaktides sätestatud tingimused ning nende õigusaktide kohaselt ei tohi olla lapsendamisele takistusi.

Lapsendajate ja lapsendatava vahelistele suhetele kohaldatav õigus:

  • kui nad on pärast lapsendamist sama riigi kodanikud, siis selle riigi õigus;
  • kui nad on lapsendamise ajal saanud uue ühise kodakondsuse, siis viimase ühise kodakondsusriigi õigus;
  • kui nad olid enne lapsendamist eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutunud pärast lapsendamist või kui nad olid enne lapsendamist sama riigi kodanikud, kuid lapsendamises osalevate isikute kodakondsus muutus pärast lapsendamist, siis selle riigi õigus, kus oli lapsendamise ajal nende viimane ühine alaline elukoht;
  • kui ühine alaline elukoht puudub, siis lapsendaja kodakondsusriigi õigus, või kui lapsendajateks on abikaasad, siis selle riigi õigus, mis reguleerib nende omavahelisi suhteid.

3.5 Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

3.5.1 Abielu

Sisulised tingimused

Abielu sõlmimise eeldustele ja takistustele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abielu sõlmida soovivad isikud on, või kui nad on eri riikide kodanikud, siis emma-kumma riigi õigust (tsiviilseadustiku artikli 13 lõike 1 punkt a).

Menetlustingimused

Et abielu oleks kehtiv, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abiellujad on, või kui nad on eri riikide kodanikud, siis emma-kumma riigi õigust või selle riigi õigust, kus abielu sõlmitakse (tsiviilseadustiku artikli 13 lõike 1 punkt b). Kreeka õigussüsteemis eeldatakse teatavate vorminõuete täitmist abielu sõlmimisel; sellise paari kooselu, kes ei ole ametlikult abielus, tunnustatakse Kreekas tingimusel, et see on välisriigi õiguse kohaselt seaduslik ja koos elavad isikud ei ole Kreeka kodanikud.

Abikaasadevahelised isiklikud suhted

Abikaasadevahelised isiklikud suhted põhinevad abielul ega ole seotud varaga, näiteks kooselu ning õigused ja kohustused, sh ülalpidamiskohustus.

Abikaasadevahelistele isiklikele suhetele, v.a. ülalpidamiskohustus, (tsiviilseadustiku artikkel 14) kohaldatav õigus on järgmine:

  • kui abikaasad on pärast abiellumist sama riigi kodanikud, siis selle riigi õigus;
  • kui abikaasad on abielu jooksul saanud uue ühise kodakondsuse, siis nende viimase ühise kodakondsusriigi õigus;
  • kui abikaasad on abielludes sama riigi kodanikud ja üks neist omandab hiljem teise riigi kodakondsuse, siis nende viimase ühise kodakondsusriigi õigus, tingimusel et teine abikaasa on endiselt selle riigi kodanik;
  • kui nad olid enne abiellumist eri riikide kodanikud ja nende kodakondsus ei muutunud pärast abiellumist või kui nad olid enne abiellumist sama riigi kodanikud, kuid üks saab abiellumisel teise riigi kodakondsuse, siis selle riigi õigus, kus oli nende viimane ühine alaline elukoht;
  • kui abikaasadel abielu jooksul ühist alalist elukohta ei ole, siis selle riigi õigus, millega abikaasad on kõige tihedamalt seotud.

Ülalpidamiskohustus

Kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas Kreeka poolt seadusega nr 3137/2003 ratifitseeritud Haagi 2. oktoobri 1973. aasta konventsiooni artikliga 4, st kohaldatakse selle riigi õigust, kus on õigustatud isiku alaline elukoht.

Abieluvararežiim

Abieluvararežiimi kohaldatakse abielust tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste suhtes.

Kohaldatakse õigust, mis reguleerib abikaasade isiklikke suhteid vahetult pärast abielu sõlmimist (tsiviilseadustiku artikkel 15).

3.5.2 Kooselu ja partnerlus

Vastavalt seadusele nr 3719/2008 tunnustab Kreeka õigussüsteem ka muid kooseluvorme peale abielu. Selles seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et seda seadust kohaldatakse kõikidele Kreekas või Kreeka konsulaarametis sõlmitud tsiviilpartnerluste vormidele ja partneritevahelistele üldistele suhetele olenemata sellest, kas tegemist on Kreeka kodanike või välismaalastega. Kui tsiviilpartnerlus on sõlmitud välismaal, kohaldatakse selle vormi suhtes tsiviilseadustiku artiklis 11 sätestatud õigust, st kas otsuse sisu reguleerivat õigust või partnerluse sõlmimise koha õigust või partnerite kodakondsusriigi õigust; partneritevahelistele suhetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus partnerlus sõlmiti.

3.5.3 Lahutus ja lahuselu

Abielu lahutamisele ja muudele lahuselu vormidele kohaldatav õigus määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus)) alusel. Üldjuhul võivad abikaasad ise valida lahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et selleks on üks järgmistest: a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade alaline elukoht; või b) abikaasade viimase alalise elukoha riigi õigus, tingimusel et üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal selle riigi kodanik; või c) selle riigi õigus, mille kodanik emb-kumb abikaasa kokkuleppe sõlmimise ajal on; või d) kohtu asukohariigi õigus.

3.5.4 Ülalpidamiskohustus

Eelnimetatud määruses on sõna-selgelt sätestatud, et seda ei kohaldata endise abikaasa ülalpidamise kohustuse suhtes, sest seda küsimust reguleerib Kreeka poolt seadusega nr 3137/2003 ratifitseeritud Haagi 2. oktoobri 1973. aasta konventsiooni artikkel 8, st kohaldatakse selle riigi õigust, kus toimus lahutusprotsess või lahuselu menetlus.

3.6 Abieluvara

Vt eespool punkti 3.5.1 viimane lõik.

3.7 Testamendid ja pärimine

Pärimisküsimustele, v.a. testamendi koostamine ja tühistamine, kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.

Testamendi olemasolu korral on see vormiliselt kehtiv, kui see on koostatud vastavalt ühele järgmisele õigusele (Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni artikkel 1):

  • selle riigi õigus, kus testaator tegi oma testamendi;
  • selle riigi õigus, mille kodanik testaator testamendi tegemise ajal või surma hetkel oli;
  • selle riigi õigus, kus testaator elas alaliselt testamendi tegemise ajal või surma hetkel;
  • kui testament on seotud varaga, siis vara asukohariigi õigus.

3.8 Kinnisvara

Kinnisvaraga seotud asjaõiguste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 27, st kohaldatakse vara asukohariigi õigust.

Kinnisvaraga seotud suhetele vastavalt võlaõigusseadusele kohaldatav õigus määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) alusel, kusjuures üldjuhul kohaldatakse poolte valitud õigust.

Tehingute vormile kohaldatakse kinnisvara asukohariigi õigust (tsiviilseadustiku artikkel 12).

3.9 Maksejõuetus

Maksejõuetuse ja selle tagajärgede suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, st kohaldatakse selle riigi õigust, kus asjaomane menetlus algatati.

Viimati uuendatud: 26/03/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.