Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Intressimäärad

Hispaania
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne viivis on Hispaanias ette nähtud kui täiendav õiguskaitsevahend, et saada hüvitist kahju eest, kui võlgnik on makseviivituses ja poolte vahel puudub kokkulepe. See on sätestatud tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1108, mille kohaselt peab tasumata võlgnevus olema rahaline või rahasse ümber arvestatud.

Seadusjärgse viivise mõistet sõnaselgelt määratletud ei ole.

Samas on kehtestatud erinevad seadusjärgsed viivised. Kõige tavalisem on tsiviilseadustikus viidatud määr. Muudel juhtudel on seadusega kehtestatud konkreetsed viivisemäärad, mis mitmel juhul tulenevad seadusjärgse viivise suhtes teatava protsendimäära kohaldamisest. Juhtudel, mil neid viivisemäärasid kohaldatakse, võib neid samuti käsitada seadusjärgse viivisena selles mõttes, et need on kehtestatud seadusega. Need on järgmised.

Hüpoteekide puhul on 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 muudetud hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklit 114 ja kehtestatud viivise piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (praegu 9%).

Hüpoteeklaenulepingute seadusega (Ley Reguladora de los Contratos de Crédito Inmobiliario) muudeti artiklit 114, mis jõustus uues sõnastuses 16. juunil 2019. Sellega kehtestatud viivis on tavaviivis, mida perioodil, mille eest makse on tasumata, suurendatakse 3 protsendipunkti võrra. Seda kohaldatakse üksikisikute võetud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude suhtes. Viivist ei saa mingil juhul kapitaliseerida. Selle viivist käsitleva õigusnormiga vastuolus olevad kokkulepped ei ole lubatud.

Tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikes 4 on sätestatud selliste tehingute korral kohaldatav ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne viivisemäär.

Kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artiklis 7 on sätestatud, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, vastab võlgniku viivise seadusjärgne määr intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis tehti enne jooksva kalendripoolaasta esimest päeva, ja mida suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra.

Intressimäärana, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhilistes refinantseerimisoperatsioonides, mõistetakse intressimäära, mida kohaldatakse, kui need operatsioonid on fikseeritud intressimääraga enampakkumised. Kui põhiline refinantseerimisoperatsioon toimuks muutuva intressimääraga enampakkumisena, viitaks see intressimäär sellest enampakkumisest tulenevale intressi piirmäärale.

Eelnimetatud reegliga kooskõlas kindlaks määratud seadusjärgset viivisemäära kohaldatakse kuus kuud alates selle kindlaksmääramise päevast.

Kindlustuslepingute puhul on kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley del Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 kehtestatud karistus selle eest, kui kindlustusandjad viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on kindlustusandjate sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast viivisemäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse 50%. Kui hüvitist ei maksta kahe aasta jooksul nõude tekkimisest, peab kohtunik määrama kindlustusandja aastaseks viivisemääraks vähemalt 20%.

Kohtuotsuse järel kohaldatav viivis (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetlust käsitleva 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles on sätestatud, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -määrus, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaviivist kas seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga või erinormis sätestatud määraga.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Viivisemäär sätestatakse iga aasta eelarveseadustes.

2017. aasta määr on sätestatud üldist riigieelarvet käsitleva 27. oktoobri seaduse 3/2017 (Ley de Presupuestos Generales del Estado) lisasättes nr 34:

– 3,00%, kuni see eelarve kehtib.

– Samal ajavahemikul on maksustamist käsitleva 17. detsembri 2003. aasta üldseaduse 58/2003 (Ley General Tributaria) artiklis 26 viidatud viivis 3,75%.

– Samal ajavahemikul on subsiidiume käsitleva 17. novembri 2003. aasta üldseaduse 38/2003 (Ley General Tributaria) artikli 38 lõikes 2 viidatud viivis 3,75%.

Viivisemäärad on esitatud järgmisel Hispaania keskpanga veebilehel:

https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres/

Nagu eelmise küsimuse vastuses märgitud, kohaldatakse lisaks tsiviilseadustiku artiklis 1108 sätestatud seadusjärgsele viivisele, mida kohaldatakse tasumata rahaliste nõuete eest hüvitise maksmisel, mitmesuguseid muid seadusjärgseid viiviseid. Need on järgmised.

Hüpoteekide puhul on 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 muudetud hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklit 114 ja kehtestatud viivise piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (praegu 9%).

Hüpoteeklaenulepingute seadusega (Ley Reguladora de los Contratos de Crédito Inmobiliario) muudeti artiklit 114, mis jõustus uues sõnastuses 16. juunil 2019. Sellega kehtestatud viivis on tavaviivis, mida perioodil, mille eest makse on tasumata, suurendatakse 3 protsendipunkti võrra. Seda kohaldatakse üksikisikute võetud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude suhtes. Viivist ei saa mingil juhul kapitaliseerida. Selle viivist käsitleva õigusnormiga vastuolus olevad kokkulepped ei ole lubatud.

Tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikes 4 on sätestatud selliste tehingute korral kohaldatav ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne viivisemäär.

Kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artiklis 7 on sätestatud, et juhul kui viivises ei ole eraldi kokku lepitud, vastab võlgniku viivise seadusjärgne määr intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis tehti enne jooksva kalendripoolaasta esimest päeva, ja mida suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra.

Intressimäärana, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhilistes refinantseerimisoperatsioonides, mõistetakse intressimäära, mida kohaldatakse, kui need operatsioonid on fikseeritud intressimääraga enampakkumised. Kui põhiline refinantseerimisoperatsioon toimuks muutuva intressimääraga enampakkumisena, viitaks see intressimäär sellest enampakkumisest tulenevale intressi piirmäärale.

Eelnimetatud reegliga kooskõlas kindlaks määratud seadusjärgset viivisemäära kohaldatakse kuus kuud alates selle kindlaksmääramise päevast.

Kindlustuslepingute puhul on kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley del Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 kehtestatud karistus selle eest, kui kindlustusandjad viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on kindlustusandjate sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast viivisemäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse 50%. Kui hüvitist ei maksta kahe aasta jooksul nõude tekkimisest, peab kohtunik määrama kindlustusandja aastaseks viivisemääraks vähemalt 20%.

Kohtuotsuse järel kohaldatav viivis (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetlust käsitleva 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles on sätestatud, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -määrus, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaviivist kas seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga või erinormis sätestatud määraga.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Viivisemäärad on esitatud eelmisele küsimusele esitatud vastuses viidatud veebilehel:

https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres/

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Jah, järgmisel veebiaadressil:

https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres

Viimati uuendatud: 19/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.