Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Ungari
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmine on kohtuväline tsiviilmenetlus, mille kaudu riik viib sunnimeetmeid kohaldades täide kohtulahendites, notariaalaktides ja muudes seaduses ettenähtud dokumentides sätestatud kohustuste täitmise.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Täitmise määrab ja teostab kohus, notar või muu asutus või isik, eelkõige:

a) sõltumatu kohtutäitur,

b) piirkondlik kohtutäitur,

c) sõltumatu asekohtutäitur,

d) piirkondlik asekohtutäitur,

e) kohtutäituri kandidaat.

Kohtutäituri menetlus kui kohtuväline tsiviilmenetlus on kohtu omaga identne.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Täitekorralduse võib anda, kui täitmisele pööratav otsus sisaldab kohustust (karistust), on lõplik või kui on ette nähtud selle ajutine täitmine ja täitmise tähtaeg on möödunud. Kohtuliku kokkuleppe alusel võib täitekorralduse anda isegi juhul, kui heakskiitmismäärus on edasi kaevatud. See norm kehtib ka notariaalsete kokkulepete suhtes, millel on samasugused tagajärjed nagu kohtuliku kokkuleppe puhul. Täitekorralduse võib anda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, kohases menetluses tehtud kohtuotsuse alusel, isegi kui see kohtuotsus on edasi kaevatud. Täitekorraldust ei või anda maksekäsu alusel, kui seda lõplikuks muutvas klauslis on sätestatud, et asjaomasele nõude esemele ei ole sissenõude pööramine lubatud.

Elatise sissenõudmise suhtes kohaldatakse erinormi, mille kohaselt võib sissenõuet pöörata üle kuue kuu tasumata summadele, kui sissenõudja peab tõenäoliseks, et elatisvõla põhjuseks on võlgniku pahauskne käitumine, või kui nõude õigsuse kontrollimata jätmist mõjuvalt põhjendatakse. Välisriigis tehtud otsuste täitmise puhul uurib kohus ka seda, kas täitmist lubab seadus, rahvusvaheline leping, vastastikkus või ELi õigusnorm.

3.1 Menetlus

Täitmine võidakse määrata täitekorraldusega. Teatavatel juhtudel ei ole see ametlik otsus (vaid hoopis täiteleht või täiteklausel), kuid muudel juhtudel on see määrus. Kohus või notar annab täitekorralduse sissenõudja avalduse alusel. Täitmisavaldus tuleb esitada vajalikus arvus eksemplarides, kasutades täitekorralduse vormi. Maksekäsu menetlustes võib avalduse esitada ka elektrooniliselt. Avaldus tuleb üldjuhul esitada esimese astme kohtule või notarile. Teatavateks juhtudeks on 1994. aasta seaduses LIII kohtuliku täitmise kohta (edaspidi „kohtuliku täitmise seadus“) ette nähtud ka muud kohtualluvuse eeskirjad, nt välisriigis tehtud otsuse täitmise võib määrata võlgniku elukoha või peamise tegevuskoha või nende puudumisel täitmise esemeks oleva vara asukoha järgse pädeva piirkondliku kohtu asukoha järgne kohalik kohus. Budapestis on selleks Buda piirkonnakohus (Budai Központi Kerületi Bíróság).

Täitmisavaldus peab sisaldama teavet poolte, täidetava otsuse ja täidetava nõude kohta ning võimalikult palju teavet võlgniku sellise vara kohta, millele saab sissenõude pöörata.

Kohus või notar kontrollib avaldust viivitamata – hiljemalt 15 päeva jooksul pärast selle saamist – et kindlaks teha, kas asi tuleks edasi suunata, seda sisuliselt läbi vaatamata tagasi lükata või (v.a õigusesindajatega poolte puhul) puuduva teabe esitamise nõudega tagastada, ning võtab seejärel vajalikud meetmed. Otsus tehakse 15 päeva jooksul pärast avalduse saamist või – puuduva teabe nõudmise korral – 15 päeva jooksul pärast teabe esitamist. Kui avaldus on õigustatud, antakse täitekorraldus, ning kui ei ole, siis keeldutakse täitmisest.

3.2 Peamised tingimused

Vt punkt 2.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Sunnimeetmed piiravad võlgniku rahalisi ja isiklikke õigusi. Varavastaseid meetmeid saavad kohaldada kohus ja kohtutäitur ning isikuvastaseid meetmeid saab kohaldada politsei kohtu või kohtutäituri korralduse alusel. Kõige olulisemad varavastased sunnimeetmed on järgmised:

  • töötasu ja muude tulude arestimine,
  • vallasasjade arestimine ja müük,
  • finantsasutuse hallatavate rahaliste vahendite arestimine ja pangakontode blokeerimine,
  • võlgniku kolmandate isikute vastu olevate nõuete arestimine,
  • kinnisasjade arestimine ja müük,
  • karistuste ja trahvide määramine.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Sissenõude saab pöörata järgmisele:

  • võlgniku töötasu, pension või muud tulud (kuigi nende suhtes kehtivad teatavad erandid);
  • finantsasutuse hallatavad rahalised vahendid (seaduses on füüsiliste isikute puhul ette nähtud arestimisest vabastamine teatava summa ulatuses);
  • vallasasjad (seaduse kohaselt arestimisest vabastatud esmatarbevahendeid, nt olulisi riietusesemeid, võlgniku leibkonnaliikmete arvule vastavaid mööbliesemeid, võlgniku haiguse raviks vajalikke ravimeid jne ei saa siiski arestida);
  • võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu või võlgniku osalused äriühingutes;
  • kinnisasjad olenemata nende liigist ja kasutusest, nendega seotud õigustest või koormatistest ning kinnistusraamatusse kantud asjaoludest (arestimisest on siiski vabastatud kinnisasjad, mida ei saa likvideerimismenetluse käigus pidada võlgniku vara osaks).

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Täitemeetmed piiravad põhimõtteliselt võlgniku õigust oma vara käsutada.

Kui sissenõue pööratakse vallasasjadele või pangakontole, siis võlgniku õigus vara käsutada lõppeb. Kui arestitud vallasasi konfiskeeritakse, võetakse see ka võlgniku valdusest ära. Kinnisasja arestimise korral võib võlgnik seda käsutada ja müüa, kuigi see jääb täiteõigusega koormatuks.

Kui võlgnik või mõni muu juures viibiv isik osutab täitetoimingute käigus füüsilist vastupanu, pöördub kohtutäitur politsei poole, kes võib vastupanu lõpetamiseks isiku suhtes sunnimeetmeid rakendada.

Igaüht, kes (jõuga) takistab kohtutäituri toiminguid, saab kriminaalvastutusele võtta. Kuriteoks peetakse ka arestitud eseme täitmisest kõrvaldamist, täitetoimingute käigus paigaldatud pitseri eemaldamist või arestitud, lukustatud või konfiskeeritud eseme hoidmiseks kasutatavasse lukustatud ruumi sissemurdmist (pitseri lahtimurdmise kuritegu).

Kohus määrab võlgnikule või täitemenetluses osalema kohustatud isikule või organisatsioonile trahvi, kui nad ei täida täitmisest tulenevaid seaduses sätestatud kohustusi või kui nende tegevus takistab täitemeetmete kohaldamist.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Meetmed kehtivad täitemenetluse õnnestumiseni või kuni kohtutäitur, kohus või seadus meetmete võtmise lõpetab. Täitemeetmete aegumistähtaeg on ette nähtud tsiviilõiguses (üldiselt viis aastat) ja hakkab kulgema lõpliku kohtulahendi tegemisest. Täitmist ei või määrata, kui avaldus on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist, ja varasemat täitmismenetlust ei või uuesti alustada. Nii nagu nõude esitamiseks algatatud kohtumenetluse puhul katkestab aegumistähtaja mistahes täitetoiming, pärast mida hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

a. Täitelehe tagasivõtmine ja täiteklausli tühistamine. Kui täitmiseks anti korraldus täitelehe või täiteklausliga, võib lehe õiguskaitsevahendina tagasi võtta ja klausli tühistada, kui täitekorraldust ei oleks tohtinud anda. Võlgnik või sissenõudja võib taotleda täitelehe tagasivõtmist või täiteklausli tühistamist ja kohus võib selleks ka ex officio korralduse anda. Taotlus tuleb esitada täitmise määranud kohtule või notarile. Taotluse esitamiseks ei ole kehtestatud tähtaega: selle võib esitada mis tahes ajal. Kui taotlus rahuldatakse, tehakse täitelehe tagasivõtmise või täiteklausli tühistamise määrus, mille peale saab edasi kaevata.

b. Täitmismääruse peale edasikaebamine. Ametliku täitmismääruse peale võib määruskaebuse esitada võlgnik või sissenõudja. Määruskaebus tuleb esitada täitmismääruse teinud kohtule, kuid adresseerida apellatsioonikohtule. Määruskaebust on pädev hindama apellatsioonikohus. Kui täitmismäärus on sisuliselt õige, jätab apellatsioonikohus määruse muutmata, ja vastasel korral muudab seda. Menetlusnormi rikkumise tuvastamisel tühistab apellatsioonikohus määruse ja saadab asja tagasi täitmismääruse teinud kohtusse uue otsuse tegemiseks.

c. Täitekorralduse andmist keelava määruse peale edasikaebamine. Sissenõudja võib esitada täitekorralduse andmist keelava määruse peale kaebuse. Määruskaebus tuleb esitada täitmise määranud kohtule või notarile, kuid adresseerida apellatsioonikohtule. Määruskaebust on pädev hindama apellatsioonikohus. Kui täitmise kohta tehtud kohtumäärus on sisuliselt õige, jätab apellatsioonikohus määruse muutmata, ja vastasel korral muudab seda. Menetlusnormi rikkumise tuvastamisel tühistab apellatsioonikohus määruse ja saadab asja tagasi täitmise määranud kohtule või notarile uue otsuse tegemiseks.

d. Kohtutäitur võtab pärast täitekorralduse andmist omal algatusel sundtäitmismeetmeid ja kohtu luba ei ole vaja. Kohtutäituri meetmete suhtes saab kohaldada eraldi õiguskaitsevahendit – vastuväidet täitmisele. Vastuväite täitmisele võib esitada võlgnik, sissenõudja või muu huvitatud isik. Kui kohus rahuldab vastuväite, siis ta tühistab kohtutäituri ebaseaduslikud meetmed või kohtutäituri tegevusetuse korral kohustab teda tegutsema. Vastasel korral jätab kohus vastuväite rahuldamata. Vastuväide tuleb esitada kohtutäiturile.

e. Lisaks eespool nimetatud õiguskaitsevõimalustele saab täitmise ka lõpetada. Kohus teeb täitmise lõpetamise määruse sissenõudja avalduse alusel, kui lõpetamine ei riku muude isikute õigusi või kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Täitmine lõpetatakse näiteks ka juhul, kui võlgnik täidab kohustuse. Kohus teeb täitmise lõpetamise määruse ka juhul, kui ta on avalike dokumentide põhjal tuvastanud, et täitmisele kuuluv otsus on lõpliku otsusega tühistatud.

f. Täitemenetluses on võimalik ka see, et kolmas isik, kellel on täitmise käigus arestitud varale varalistest õigusest või muudest täitemenetluse käigus müüki takistavatest õigustest tulenev nõue, algatab vara vabastamise tagamiseks sissenõudja vastu nõudemenetluse. Kui kohus rahuldab hagiavalduse, vabastab ta asjaomase vara aresti alt.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Täitmise peatamine

Täitmise määranud kohus võib täitmise erandjuhtudel võlgniku taotlusel peatada, kui võlgnik tõendab peatamist õigustavate õiguspäraste asjaolude olemasolu ja kui võlgnikku ei ole täitemenetluse käigus eelnevalt trahvitud.

Kui see on peatamise kohta otsuse tegemisel vajalik, võib kohus pooled ära kuulata.

Kohus peab peatamist õigustavateks õiguspärasteks asjaoludeks eelkõige järgmist: nende isikute hulk, keda võlgnik on kohustatud toetama, ja tema poolt tegelikult toetatavate isikute hulk, võlgniku või tema ülalpeetavate pikaajaline või raske haigus ning täitemenetluse ajal aset leidnud ja võlgnikku mõjutanud loodusõnnetused.

Kui sissenõue pööratakse kinnisasjale, võib menetluse võlgniku taotlusel peatada ühel korral ja mitte rohkem kui kuueks kuuks.

Tasumine osamaksetena

Kohtutäitur võib, välja arvatud maksuvõlgade ja maksudega sarnaselt täidetavate avalik-õiguslike võlanõuete puhul, füüsilisest isikust võlgniku taotlusel kindlaks määrata võla osamaksetena tasumise tingimused, kui kohtutäitur on võtnud meetmeid võlgniku vara kindlakstegemiseks ja arestimiseks ning võlgnik on osa täidetavast nõudest juba tasunud. Kohtutäitur teavitab osamaksetena tasumise võimalustest ja tingimustest ka sellist võlgnikku, kellel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohtutäitur koostab aruande osamaksetena tasumise kava sõlmimise ja sisu kohta ja esitab selle pooltele. Sissenõudja võib 15 päeva jooksul pärast aruande kättesaamist kohtutäiturit kirjalikult teavitada, kui ta ei ole osamaksetena tasumise kava sisuga nõus, anda kava sisu ja osamaksete suuruse kohta soovitusi ja taotleda, et võlgnik annaks täitmise tagatise. Kohtutäitur võib osamaksetena tasumise kava tingimusi sissenõudja esildise põhjal järgmiselt muuta:

a) kohtutäitur võtab osamaksetena tasumise kava tagasi, kui sissenõudja ei ole elatise, töötasu või sarnaste nõuete suhtes ette nähtud osamaksetega nõus, kui eraisikust sissenõudja märgib, et osamaksetena tasumise kava seab ohtu tema elatusvahendid, või kui äriühingust sissenõudja vastu on algatatud pankroti-, likvideerimis- või täitemenetlus;

b) punktis a nimetamata juhtudel võib osamaksetena tasumise kava kehtestada kuni üheks aastaks, kui sissenõudjaks on juriidiline isik ja juriidilise isiku staatuseta ühing, ning kuni kuueks kuuks, kui sissenõudjaks on füüsiline isik;

c) kohtutäitur võib nõuda, et lisaks osamaksetena tasumise kavale tehtaks nõude suurusega proportsionaalsed osamaksed, kui sissenõudja seda oma esildises taotles.

Kohtutäitur koostab võlgnikule kuni kuuekuuse võrdsete kuumaksetega maksekava, kui võlgniku finantsasutuses hoitavate rahaliste vahendite, töötasu ja vallasasjade suhtes on võetud täitemeetmeid, kuid kogu võlga ei ole veel tagasi saadud, ning

a) varem ei ole osamaksetena tasumise kava koostatud,

b) võlgniku vastu on täitmisele pööratud rahaline nõue, mis ei ületa 500 000 forintit, või rahaline nõue, mis ei ületa 1 000 000 forintit, kuid lisaks on kinnistusraamatusse muu nõude tagatisena kantud pandiõigus võlgniku eluasemele, ning

c) nõude tasumiseks tuleks enampakkumisele panna võlgniku eluase.

Sissenõudja ei pea osamaksetena tasumise kava jaoks nõusolekut andma, kuid aruanne osamaksetena tasumise kava sõlmimise kohta tuleb edastada ka sissenõudjale.

Võlgnikult arestimise teel maha arvatud summad tuleb lisada võlgniku tasutud summa arvestusse.

Eluaseme hinnangulise väärtuse ja esimese enampakkumisele panemise saab määrata ainult juhul, kui võlgnik on jätnud osamaksed tasumata (kohtuliku täitmise seaduse § 52A ja 52B).

Täitmisõiguse aegumistähtaeg

Täitmisõiguse aegumistähtaeg lõppeb samal ajal kui täitmisele kuuluva nõude oma. Üldiselt võetakse täitmisõiguse aegumistähtaega arvesse taotluse korral, kuid seda võidakse arvestada ex officio, kui selle aluseks olnud nõude aegumistähtaega peab samuti arvesse võtma ex officio. Kui täitmisõiguse aegumistähtaega tuleb eeltoodu põhjal arvesse võtta, ei või pärast aegumistähtaja lõppu esitatud avalduse alusel täitekorraldust anda ja juba algatatud täitemenetlust ei või jätkata. Mis tahes täitmistoiming katkestab täitmisõiguse aegumistähtaja.

Piirangud

Täitemenetluse raames töötasust mahaarvamise aluseks olev summa on summa, mis jääb alles pärast maksude (kinnipeetavad maksud), terviskindlustus- ja pensionimaksete, erapensionifondi liikmetasude ja muude maksete mahaarvamist eraldi õigusaktide kohaselt. Üldjuhul ei tohi maha arvata rohkem kui 33 % või erandjuhtudel 50 % sellest summast.

Arestimisest on vabastatud kuupalga see osa, mis vastab vanaduspensioni alammäärale. Seda vabastust ei kohaldata siiski lapse elatise ja sünnituskulude sissenõudmisel.

Tööandja poolt töösuhte alusel makstud töötasust võib maha arvata kuni 33 %.

Mahaarvatavat osa võib suurendada kuni 50 %-ni töötaja töötasust, kui nõue on seotud järgmisega:

a) elatis;

b) töötaja töötasunõue võlgniku vastu;

c) töötaja töötasu ja sotsiaalkindlustusteenused, mis on saadud ebaseaduslikult (kohtuliku täitmise seaduse § 65 lõige 2).

Võlgniku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitistest, ennetähtaegselt pensionile jäämise hüvitistest, tööstaažihüvitistest, balletiartistide väljateenitud aastate pensioni hüvitistest ja kaevandustöötajate üleminekutoetustest (edaspidi koos „pensionihüvitised“) võib maha arvata kuni 33 % (kohtuliku täitmise seaduse § 67 lõige 1).

Mahaarvatavat osa võib suurendada kuni 50 %-ni pensionihüvitistest, kui nõue on seotud järgmisega:

a) lapse elatis,

b) ebaseaduslikult saadud pensionihüvitis (kohtuliku täitmise seaduse § 67 lõige 2).

Tööotsijate hüvitistest (töötushüvitised, pensionieelsed töötushüvitised, tegevuskompensatsioonid) võib maha arvata kuni 33 %, kui nõuded on seotud järgmisega:

a) elatis,

b) ebaseaduslikult saadud töötushüvitis,

c) ebaseaduslikult saadud tööealise elanikkonna hüvitiste osana saadud rahalised hüvitised.

Arestimisest on vabastatud:

– riiklik hooldustoetus, sõjaohvrite rahalised hüvitised ning poliitilistel põhjustel ebaseaduslikult hukatud või vangistatud isikutele hüvitise maksmise seaduse kohane eluaegne annuiteet;

– kohaliku omavalitsuse toetus, kohaliku omavalitsuse erakorraline toetus, tööealise elanikkonna hüvitiste osana saadud rahalised hüvitised, vanaduspensionihüvitised, töötute sissetulekuhüvitised ja hooldustoetus;

– rasedus- ja sünnitushüvitised;

– indvaliidsusannuiteedid ja pimedatele makstavad isiklikud annuiteedid;

– tervisekahjustustega seotud palgalisa, ajutine palgalisa, sissetulekutoetus, ajutine sissetulekutoetus ning kaevandustöötajate tervisekahjustustega seotud annuiteet;

– seaduses kindlaksmääratud elatis, sh kohtu poolt lapsele määratud elatis, ning lastekaitse- ja laste eestkoste seadusel põhinevad lapse kaitseks ettenähtud rahalised hüvitised;

– õppetasu, eritoetus ja peretoetus, mida makstakse kasuvanematele ja mille eesmärk on toetada ajutiselt või alaliselt hoolekande alla võetud lapsi või hoolekande alt lahkunud noori;

– stipendiumid, v.a teadusalaseks täiendushariduseks mõeldud töötasulaadsed stipendiumid;

– hüvitatud posti-, välisriikides tarbitud teenuste ja töölesõidukulud;

– erikulutuste katteks mõeldud summad;

– puudetoetused (kohtuliku täitmise seaduse § 74).

Makseteenuse osutaja hallatavate rahaliste vahendite puhul, mis võlgnetakse füüsilisele isikule, võib piiranguteta arestida summat, mis ületab vanaduspensioni neljakordset alammäära, kuid sellest piirmäärast väiksema summa puhul võib arestida 50 % vanaduspensioni alammäära ja vanaduspensioni neljakordse alammäära vahest (kohtuliku täitmise seaduse § 79A lõige 2).

Seaduse kohaselt arestimisest vabastatud vara ei tohi arestida isegi võlgniku nõusolekul.

Arestimisest on vabastatud järgmised vallasasjad:

– võlgniku tööks hädavajalik vara, eelkõige hädavajalikud töövahendid, instrumendid, tehnilised, militaar- ja muud seadmed, vormiriietus, enesekaitserelvad ning transpordivahendid (v.a sõidukid);

– korrapärasteks õpinguteks hädavajalikud vahendid, eelkõige õpikud, koolitarbed ja muusikariistad;

– hädavajalikud riietusesemed: kolmed ülerõivad, üks talvemantel, üks õhem mantel, kolm paari jalatseid;

– hädavajalik voodipesu: üks kahe linaga komplekt inimese kohta;

– mööbel vastavalt võlgniku leibkonnaliikmete arvule: mitte rohkem kui kolm lauda ja kolm riidekappi vms mööblieset, üks voodi vms mööbliese ja üks tool vms mööbliese inimese kohta;

– hädavajalikud kütte- ja valgustusseadmed;

– võlgniku leibkonnale hädavajalikud köögi- ja kodutarbed ning üks külmik ja üks pesumasin,

– võlgnikule antud autasud (aurahad, medalid, aumärgid, teenetemärgid), mille kohta on olemas tõendavad dokumendid;

– võlgniku haiguse või füüsilise puude tõttu vajalikud ravimid ning meditsiini- ja tehnilised seadmed ning piiratud liikumisvõimega isiku sõiduk;

– võlgniku leibkonda kuuluvate alaealiste kasutatavad lasteasjad;

– võlgnikule ja tema leibkonnale vajalik ühe kuu toit ja kolme kuu kütus;

– kasvavad põllukultuurid, koristamata põllukultuurid ja puuviljad;

– esemed, mida ei saa likvideerimismenetluses pidada võlgniku vara osaks;

– laenatud kultuurivarade erikaitse seaduses sätestatud tunnistuses loetletud kultuurivarad erikaitse kehtivuse ajal (kohtuliku täitmise seaduse § 90 lõige 1).

Füüsilisest isikust võlgniku tööks vajaliku sõiduki arestimisel – v.a sõiduki konfiskeerimisel – piisab sõiduki registreerimistunnistuse arestimisest ja see saadetakse koos arestimisaruande ärakirjaga pädevale transpordiasutusele või kui seda asutust ei suudeta kindlaks teha, siis sõiduki registreerinud asutusele. Kui sõiduk ei ole konfiskeeritud, võib võlgnik seda kuni selle müümiseni kasutada.

Kui sõiduki hinnanguline väärtus on väiksem summast, mis on täpsustatud määruses, mille on teinud justiitsminister kokkuleppel maksupoliitika eest vastutava ministriga, on sõiduk arestimisest vabastatud.

Täitelehe tagasivõtmine ja täiteklausli tühistamine

Kui kohus rikkus täitelehe väljastamisel seadust, tuleb täiteleht tagasi võtta.

Kui kohus rikkus korraldusele täiteklausli lisamisel seadust, tuleb klausel tühistada.

Kohus võtab täitelehe tagasi või tühistab täiteklausli, kui ta leiab võlgniku taotlusel, et on täidetud tingimused:

a) täitmisest keeldumiseks määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 21 alusel,

b) täitmiseks keeldumiseks määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 22 lõike 1 või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 22 lõike 1 alusel või

c) täitmisest keeldumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 21 lõike 2 teise lõigu või määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 46 alusel.

Täitmismääruse peale edasikaebamine

Kui kohus on teinud täitmismääruse või täitmismääruse ja avalduse erinevuse korral seda erinevust käsitleva määruse, võivad pooled esitada selle peale kaebuse. Määruskaebus ei peata täitmismääruse täitmist. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, ei saa siiski astuda samme arestitud vara müügiks ja täitmise käigus saadud summat ei või sissenõudjale välja maksta.

Vastuväide täitmisele

Pooled või muud huvitatud isikud võivad esitada täitmist teostavale kohtule vastuväite kohtutäituri sellise tegevuse või tegevusetuse peale, mis rikub oluliselt täitemenetluse eeskirju või täitmisele vastuväite esitaja õigusi või seaduslikke huve. Täitemenetluse eeskirjade oluline rikkumine tähendab rikkumist, millel oli oluline mõju täitemenetluse tulemusele (kohtuliku täitmise seaduse § 217 lõige 1).

Kui vaidlustatud meede vastab õigusnõuetele või ei kujuta endast olulist rikkumist, jätab kohus vaidlustatud meetme muutmata ja vastuväite rahuldamata. Kui vaidlustatud meede kujutab endast olulist rikkumist, tühistab kohus vaidlustatud meetme tervikuna või osaliselt või – kui seadus seda lubab ja otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid saab tõendada – muudab täitemeedet tervikuna või osaliselt. Kui vastuväide oli seotud tegevusetusega, kohustab kohus kohtutäiturit võtmata jäetud meedet rakendama (kohtuliku täitmise seaduse § 217A lõige 5).

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 16/12/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.