Sluiten

BÈTAVERSIE VAN HET PORTAAL NU BESCHIKBAAR!

Bezoek de bètaversie van het Europees e-justitieportaal en vertel ons wat u ervan vindt!

 
 

Kruimelpad

  • Home
  • Mogelijkheden om naar de rechter te stappen ter bescherming van het milieu

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades - Tšehhi

De tekst op deze pagina is een automatische vertaling. De kwaliteit wordt niet gegarandeerd.

De kwaliteit van deze vertaling werd beoordeeld als: onbetrouwbaar

Vindt u deze vertaling nuttig?


  1. Constitutional Foundations
  2. Kohtusüsteem
  3. Juurdepääs teabele
  4. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine
  5. Õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse
  6. Muud võimalused õigusemõistmisele juurdepääsuks
  7. Kaebeõigus
  8. Seaduslik esindamine
  9. Tõendid
  10. Esialgne õiguskaitse
  11. Kohtukulud
  12. Finantsabimehhanismid
  13. Ajakohasus
  14. Muud küsimused
  15. On välismaalane,
  16. Piiriülesed juhtumid

I. Constitutional Foundations

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis on osa Tšehhi Vabariigi põhiseaduse (edaspidi „harta”), on õigus elada soodsas keskkonnas ning õigus õigeaegset ja täielikku teavet keskkonna, selle artikkel 35. Hartas tunnustatakse ka sellega seotud õiguse tervise kaitsele. Lisaks nähakse ette, et tema õiguste kasutamisel ei või ohustada või kahjustada keskkonda ning loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuuriliste mälestiste piire „seadusega sätestatud”. Tšehhi Vabariigi põhiseaduse artikkel 7 sätestab, et valitsus vastutab „läbimõeldud kasutamine ja keskkonna kaitseks”. Harta artikkel 36 on sätestatud, et igal isikul on õigus jõustada oma õigusi nii sõltumatu kohtu või, kui seadusega on kindlaks määratud, nii et muu avaliku sektori asutus. Igaüks, kes väidab, et tema õigusi on rikutud haldusasutuse otsus, on õigus paluda kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Otsused, mis on seotud põhiõiguste ja vabaduste hartas määratletud, ei saa kohtute pädevust. Inimesed saavad tugineda põhiseadusega tagatud õigusele elada soodsas keskkonnas haldus- või kohtumenetlusi. Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41, seda õigust saab kasutada üksnes selliste õigusaktide reguleerimisalasse, millega selliseid õigusi. Vastavalt Tšehhi Vabariigi põhiseaduse artikkel 10 on rahvusvahelised lepingud ning parlament kiitis heaks Tšehhi Vabariigi jaoks siduvad, moodustavad osa Tšehhi Vabariigi õiguskorda ja kohaldatakse enne riiklikke õigusakte. Tšehhi kohtute lahendid lisati veel kaks nõuded rahvusvaheliste lepingute vahetu kohaldamine: Need peavad olema piisavalt täpsed ja annavad õigusi eraõiguslikele isikutele.” Enamikus Tšehhi kohtud oma otsustes järeldusele, et Århusi konventsiooni sätteid ei ole „vahetult kohaldatavad”, sest need ei ole piisavalt täpsed”. Teisest küljest, mõnedes kohtutes tehtud otsuseid, rõhutas, et siseriiklikke õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas rahvusvahelisest konventsioonist tulenevate kohustustega.

II. Kohtusüsteem

Tšehhi õigus kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi (tsiviilõiguse), mis põhineb parlamendi poolt vastu võetud kodifitseeritud seadustes. Euroopa Kohtu otsused ei ole ametlik õiguse allikas. Siiski kõrgeima astme kohtu praktikas (konstitutsioonikohus) kasutatakse sageli tõlgendamisel ja järgivad madalama astme kohtute istungitel. Struktuur koosneb tsiviil- ja kriminaalkohtute Tšehhi Vabariigis 4. aasta tasemega. See sisaldab

  • piirkondlikud kohtud,
  • Ka piirkonnakohtud (sealhulgas Praha linnakohtu),
  • Apellatsioonikohtud ja
  • Riigikohus.

Tsiviilkohtud kaitsta eraõiguslike isikute õigusi ning otsustada reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kriminaalkohtud süü ja karistuse kohta otsuse kuritegude eest tasutavas reguleeritud vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule. Prokurör on ainuõigus algatada menetluse kriminaalkohtus. Halduskohtud struktuur koosneb 2 tasemest Tšehhi Vabariigis. See sisaldab

  • Ka piirkonnakohtud (sealhulgas Praha linnakohtu) ja
  • kõrgem halduskohus.

Halduskohtud elanikke kaitsma üksikisikute õigusi selles menetluses, mida reguleerib Code de justice administrative (haldusmenetluse seadustik. Soovitustes vaadatakse läbi haldusasutuste tehtud otsuseid, sealhulgas otsuseid (kahju).

Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohus ülesanne on kaitsta põhiseadusega, sealhulgas põhiõiguste ja -vabaduste kaitse antud põhiseadusega ja hartaga. Konstitutsioonikohus on õigus tühistada õigusaktid, kui need on vastuolus põhiseadusega. Samuti otsustab põhiseaduslikke kaebusi ametiasutuste lõplikud otsused kõikides valdkondades, mis väidetavalt rikuvad põhiõiguste ja -vabadustega. On olemas spetsiaalsed haldusasutused, mis keskkonnaküsimuste haldustasandil, nt Tšehhi Vabariigis Tšehhi Keskkonnainspektsioon. Kohtumenetluste kohta, mis ei ole keskkonnakaitsele spetsialiseerunud organid. Tavapärase tsiviil- ja kriminaalkohtute käsitlevad vaidlused ja keskkonnaga seotud kuritegudega. Haldusasutuste otsused, mis puudutavad keskkonda, vaadatakse esmalt osakondade spetsialiseerunud piirkondlike kohtute kohtunikud halduskoostöö kohta üldiselt. Halduskohtute otsuseid võib kõrgemasse halduskohtusse uuesti läbi, mis on spetsialiseerunud valdkonnas õigusasutus või halduskohus.

On vähe ruumi nn forum shopping) Tšehhi Vabariigis, ja kui nõude esemega seotud kohtualluvus üksikute kohtute kohalik pädevus on kindlaks määratud seadusega. Kui halduskohtud, mis tahes liiki meelepärase kohtualluvuse valimine ei ole võimalik. Euroopa tsiviilasju, võib hageja mõnikord püüavad mõjutada seda, milline kohus hakkab menetlema asja esimeses astmes (ja hiljem apellatsioonikohus) abil ning kuidas hagiavalduses esitatud väited on määratud. Näiteks võib kohtusse kaevata sama juhtumi „Naabritel” (kui Esimese Astme Kohus otsustab esimese astme) või „kaitsta” (piirkondlik kohus oleks esimese astme kohus). See on siiski alati kohtu ülesanne otsustada, milline kohus on pädev, olenemata hagiavalduses pealkirja. Tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluste raames, et parandada selle otsuse vaidlustada Esimese Astme Kohtusse edasi kaevata. Piirkondlikud kohtud menetlevad edasikaebusi esimese astme kohtu otsuste kohtuliku läbivaatamise. Samal ajal esimese kohtuastme otsused piirkonnakohtute kaebuse kohta. Kõige olulisem erakorralist õiguskaitsevahendit nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluse puhul on tegemist „Apellatsioonimenetlus”, mis on üksnes ülemkohtu otsusele. Muud erakorralised õiguskaitsevahendid on kohtuasjade uut kohtuprotsessi (nii tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluste raames), hagiavalduse, paludes tunnistada kõnealune otsus tühiseks (tsiviilasjades) ja kaebuses esitatud andmed, mida võib kriminaalmenetluse või justiitsministri ja peaprokuröri ülemkohtus. Otsuse vaidlustamise õiguskaitsevahend, mis esimese astme kohus haldusasjades on täita „kassatsioonkaebus” kõrgem halduskohus. Kui kassatsioonkaebus on erandlik, kui seda ei lükata õigusjõudu esimese astme kohtu otsuse edasi. Siiski, mis puudutab selle kasutamise sagedus ja võttes arvesse, et kõrgem halduskohus võib vaidlustatud otsuse peale kaebuse olemus on harilik meede. Veel üks erakorraline õiguskaitsevahend teatavat liiki halduskohtumenetlustes on hagiavalduse nõudes uut kohtuprotsessi.

Tavaliselt ainult halduskohtute pädevusse (pädevuse tühistada haldusotsused) kassatsioonkaebuse. Siiski on sellest reeglist erandeid. Kui vaadata läbi otsused, millega määratakse halduskaristusi (trahvid) võivad kohtud otsuse canceling kõrval ka mõõdukas trahv. Kui kohus on canceling teabe andmisest keeldumise otsuse, võib ta kohustada ametiasutust ka teabe avaldama. (seadusandlik) juriidilisest aspektist eripära, ei ole keskkonnaasjadega seotud kohtumenetluste, välja arvatud osalus- ja kaebeõigust keskkonnakaitseorganisatsioonide õigusi. Faktiliste asjaolude osas, kusjuures suur osa nimetatud organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjade eripära on keskkonnaküsimustega seotud halduskohtumenetlustes. Tsiviilasjade kohtumenetlustes, milles hageja palub Euroopa Kohtul kaitsta tema õigusi rikkunud, sõnavõtud on enamasti raske tõendite seisukohast. See on seotud kuritegude suhtes, mis kahjustavad keskkonda. „kõrvale keskkonnakuritegusid” on kirjeldatud karistusseadustiku viisil, mis põhjustab raskusi prokuröride tõendama, et kõik nõutavad tingimused olid täidetud õiguserikkuja karistamist.

Puuduvad keskkonnaasjadega seotud kohtumenetluste kohtud võiksid alustada omal algatusel (kohtukoda proprio). Haldus- ja kriminaalkohtumenetluste raames, võib üksnes väidete alusel või mõne muu asjakohase, mitte omal algatusel. Selle menetluse võib algatada tsiviilkohtumenetlust, et Euroopa Kohus mitmel korral omal algatusel ja vastavalt seaduses sätestatud juhtudel. Kohus võib alustada menetlust omal algatusel näiteks seoses väljastas laste kinnipidamine, keskuses isiku õigusvõimet, deklaratsiooni isik on surnud isiku olemasolu, pärimine, abielu jne

III Juurdepääs teabele

Juhul kui keskkonnaalase teabenõude täitmisest keeldutakse (täielikult või osaliselt) tagasi lükatud, infot taotlev isik võib esitada kaebuse otsuse peale kõrgema astme haldusasutusele. Sama kehtib juhul, kui teabenõue on endiselt ilma mingit vastust või ainult osa taotletud teabest, ilma seda põhjendamata. Sellisel juhul eeldatakse, et teabe andmisest keeldumise otsus tehti. Kui kõrgema astme haldusasutus kinnitab ta teabe andmisest keeldumise otsuse, võib sellise otsuse peale esitada hagiavalduse halduskohtule. Juhtumi kohta, mil vastus on vale või puudulik, siis on võimalik tegeleda üksnes asjaomase järelevalveasutuse juhataja üldise haldusomavoli käsitlevate kaebuste või korrata (täpsustage) taotluse. Teabe andmisest keeldumise otsus peab sisaldama teavet võimaluse kohta esitada kaebuse kõrgema astme haldusasutusele. Kõrgema astme ametiasutus otsust, kuid ei pea sisaldama teavet võimaluse kohta vaidlustada halduskohtus.

Keskkonnainfo taotluse võib esitada suuliselt, kirjalikult või mis tahes kujul tehniliselt kättesaadav. Taotlus ei tohi olla anonüümseid ja nõutav teave peab olema nähtav. Puuduvad muud konkreetsed formaalsed nõuded taotluse kohta. Kui taotlus on ebaselge või liiga üldsõnaline, annab täiendava olulise ja taotleja asutuse taotluse alusel. Teave esitatakse 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest või täiendada. Seda tähtaega võib pikendada, kui on olemas tõsised põhjused, maksimaalselt 60 päeva jooksul. Kohtuotsuse peale esitatud teabe andmisest keeldumise kohta tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui otsus ei sisalda teavet, kaebuse esitamise tähtaeg on 90 päeva. Hagi esitamise tähtaega kaebuse kõrgema astme asutuse otsus on 2 kuud. Ei ole mingit kohustust kasutada mis tahes menetluse etapis teavet ning keeldumise korral kasutatavad õiguskaitsevahendid

Kohtutel on juurdepääs teabele, mille kättesaadavus vaidlustati enne talle hagiavalduse. Kui asjaomane asutus ei ole sellise teabe saab Euroopa Kohus omal algatusel, võib kohus määrata, et õigus seda teha.

„üldine” kohaselt vabadust, võib kohus kohustada asutust on ette nähtud teabe avalikustamiseks. Selline säte ei ole siiski esitatud õigusakti, milles käsitletakse õigust saada juurdepääsu keskkonnateabele, mille suhtes kohaldatakse eelistatavalt keskkonnateabe saamise taotlusi. Seetõttu ei ole selge, kas Euroopa Kohus võib nõuda ka keskkonnateabe avalikustamist. Praktikas on teatavatel juhtudel.

IV. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine

Enamiku investeeringute keskkonnamõjuga, investor peab saama mitu eraldi lubasid. Tšehhi Keskkonnaasjadega seotud haldusmenetluste süsteem) (mis on seetõttu väga killustunud. Kõige sagedasemad load väljastatakse

  • Seadus nr 183/2006 Coll. Ehitusseadus (maakasutusluba peamiselt „põhi-” või „olulise” võimaluse kohta teha otsuse projekti kohta),
  • Seadus nr 114/1992 Coll., looduskaitse,
  • Seadus nr 254/2001 Coll., veekaitse,
  • Seadus nr 86/2002 Coll., välisõhu kaitse seadus,
  • Seadus nr 76/2002 Coll., IPPC seadus”,
  • Seadus nr 44/1988 Coll.,
  • Seadus nr 258/2001 Coll., rahvatervise kaitse seadust,
  • Tuumaenergia seadust nr 18/1997 seadusega.

Isegi juhul, kui „luba” on välja antud vastavalt IPPC seaduses nr 76/2002 Coll., ning see hõlmab vaid osa konkreetsetel lubadel, nõutud eespool nimetatud õigusakte, ning teised on endiselt välja eraldi.

Keskkonnamõju hindamise menetlus (reguleeritud seadusega nr 100/2001 Coll., keskkonnamõju hindamine) ei ole lahutamatu osa keskkondlikust loa (lubade) menetlus Tšehhi õigussüsteemis. See kujutab endast iseseisvat protsessi lõpule viidud ja andnud välja „keskkonnamõju”. „keskkonnamõju” ei kujuta endast siduvat loata (luba). See on kohustuslik alus järgnevate otsuste (load), mis tuleb kajastada (kuid mitte tingimata järgida niisuguste otsuste tegemisel. Need omadused on keskkonnaasjadega seotud haldusmenetluste süsteem mõjutab ka võimalust kehtestada normid, mis reguleerivad üldsuse kaasamist. Iga kord

  • kas üldise määratluse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (põhimõttel „mõjutatud õigushuve”), või
  • on olemas konkreetne määratlus pooled (nt mõjutatud maaomanike vastavalt tööhoone kood).

Lisaks sellele on mitmeid erieeskirju, mis võimaldavad keskkonnaorganisatsioonid osaleda keskkonnaküsimusi käsitlevates haldusmenetlustes. Kõnealuste sätete põhjal on kõige sagedamini kasutatavad artikkel 70 seadus nr 114/1992 (seadustekogu), looduskaitseseadusega. KMHd käsitleva seaduse säte (artikkel 23 punkt 9), mille kohaselt on keskkonnaorganisatsioonid, kes aktiivselt osalenud KMH menetluse pooled on õigus tegutseda järgnevate loamenetlus, praktikas kasutatakse harvem.

Tšehhi üldpõhimõtteks, on võimalik esitada haldusotsuse peale kaebus kõrgema astme haldusasutusele. See põhimõte kehtib alati, välja arvatud harvadel juhtudel, mis ei ole väljastatud regulaarse haldusotsuse kujul (nt „sertifikaate volitatud inspektorid, kes, teatavatel tingimustel, võib asendada ehitusload). Samuti ei ole kaebuse nn „üldist laadi”. Tavalise põhimõtteliselt kaebuse kõrgema astme haldusasutusele tuleb kasutada halduskohtu otsuse võib läbi vaadata kohus. Esimeses astmes tehtud haldusotsuseid ei saa otse kohtus vaidlustada. „ebaseaduslik” tegusid, mille vastu ei ole võimalik halduskorras, kuid mis peavad alluma kohtulikule kontrollile, juhul kui nad on vastuolus isiku õigusi või kohustusi on üks erand. Teiseks on „üldist laadi” võib Üldkohus kohe pärast nende avaldamist. Viimane erand, on võimalik esitada hagi „avalikes huvides” vastu otsuse esimese astme haldusmenetluse seadusega määratud tingimustel. Samamoodi, kui on olemas tavapärased õiguskaitsevahendid peavad olema ammendatud enne asja halduskohtusse ka tegevusetuse korral (õigusvastase tegevusetuse) haldusasutuste või muude „ebaseaduslik sekkumine” haldusasutus. Erakorralised õiguskaitsevahendid ei ole ammendatud enne asja kohtusse andmist.

Üldiselt vaatavad halduskohtute sisulist ja protseduurilist seaduslikkust nii haldusotsuste suhtes, mis on halduskorras kohtuasjaga. Menetlusnormide rikkumine haldusmenetluse kohta on vaidlustatud otsuse canceling põhjus, kui see võib tõenäoliselt põhjustada materiaalse õigusvastasuse kõnealusest otsusest. Kohtu otsus on faktide põhjal, sest need olid ajal, mil otsus tehti. Tavaliselt leiavad, et haldusmenetluse käigus kogutud materjalid, mille põhjal oma otsuseid. Neil on siiski õigus, kui pooled viitavad Euroopa Kohtu menetlust, et kontrollida või muuta selliseid materjale, mida korratakse haldusmenetluses. Euroopa Kohus on alati, kui haldusasutused ei kuritarvitatud ületada oma kaalutlusõiguse ulatust. Euroopa Kohus haldusotsuste on praktikas piiratud nende õiguste rikkumist, mis on aluseks määruse kaebeõigust halduskohtumenetlustes ja mõjutab ka üksikute hagejate argumente, mida peetakse vastuvõetavaks. See puudutab eelkõige keskkonnaorganisatsioonide kohtumenetlused. Kõnealuste organisatsioonide senise praktika kohaselt Tšehhi kohtud saavad nõuda ainult nende menetlusõiguste rikkumist haldusmenetluse, mitte haldusotsuste sisulist õiguspärasust kui sellist.

Vastavalt ehituseeskirjad, maakasutuse kavad ja üldplaneeringud on välja nn üldise iseloomuga meetmed” ja mil viisil võib vaidlustada. ” üldist laadi meetmes, mis tuleneb seadusest, mis ei ole siduvad, on väike ei ole otsus. Mõnede õigusaktide kohaselt ka muude keskkonnaalaste õigusaktide, nt rahvusparkide külastajate poolt looduskaitseseaduse kohaselt vesikondade kavasid või vee kaitse seaduse kohaselt antakse käesolevas vormis ja seega kohtulikult läbi vaadata. Õigusaktide kohaselt peab isik, kes väidab, et tema õigusi on rikutud, väljastades meetme üldist laadi on õigus kohtusse kaevata asjaomast meedet. Kõrgem halduskohus on siiski välja töötanud piiravate praktikale, mille kohaselt üksnes asjaõigusi, st õigusi, mis on seotud kinnisvara omamisel, võidakse rikkuda, esitades üldist laadi meetmes (st maakasutuskava). Seega on mõjutatud maaomanike kaebeõigus. meetmed on üldist laadi. Kõrgem Halduskohus on samuti korduvalt otsustanud, et organisatsioonidel ei ole õigust nõuda maakasutusplaanide (kuigi need on antud kaebeõigus. eeskirjad ja rahvusparkide külastamine. Kuni 2011. aasta lõpuni oli kõrgeim halduskohus pädev kontrollima üksnes üldist laadi meetmed ilma ühegi täiendava sanktsiooni. Alates 2012. aastast on piirkondlikud kohtud on seda pädevust ja võimalusele esitada selle otsuse peale kassatsioonkaebuse. Peamised eeskirjad on sarnased haldusasjades üldiselt:

  • Kohtud hindavad nii sisulise kui ka protseduurilise õiguspärasuse üldist laadi meetmed,
  • raames esitatud argumendid rikkumise kohta esitatud väidete ja asjaomaste õiguste mitteaustamine,
  • on kohtutel pädevus, kui ettepanekul, läbivaatamise või muutmise tõendite väljastamise menetluse käigus meetme.

Ärakuulamised toimuvad sagedamini sedalaadi halduskohtumenetluse raames, kui teistes.

Keskkonnamõju hindamine:

Keskkonnamõju hindamise menetlus ei ole loa lahutamatu osa (loa andmise) menetlus Tšehhi õigussüsteemis; loa andmise aluseks iseseisvale, mis on järgmised omadused:

  • keskkonnamõju hindamise menetlus on üldsusele avatud,
  • Keskkonnamõju hindamise aruanne on kättesaadavad (dokumentatsioon) ning igaühel on õigus esitada märkusi talle antud tähtajad,
  • „keskkonnamõju hindamise aruanne peab olemas olema enne edasisi otsuseid” (load) on välja antud, kuid ei pea kinni (see tuleb „arvesse võtta”,
  • See protsess on lõpule viidud ja andnud välja „keskkonnamõju hindamist”, mis ei kujuta endast siduvat loata (luba), vaid käsitletakse „ekspertarvamus” (kuigi see on Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatavat või piirkondlik haldusasutus).

Sellest tulenevalt on Tšehhi kohtute lahendid ei ole keskkonnamõju eelhindamist ja KMH ulatuse määramist käsitlevate otsuste (mis on ühendatud ühes Tšehhi seaduse kohaselt) ega „keskkonnamõju” on võimalik kohtus läbi vaadata „sõltumatult” või „otseselt”. Kõrgeim halduskohus otsustas, siis kohaldatakse kohtulikku kontrolli ainult koos (või) selle kohaldamisala luba või load, nt maakasutusluba, load, mis on väljastatud vastavalt looduskaitset, veekaitset, kaevandamisseaduses jne. Seda meetodit järgides, tuleb lähtuda selle kohaselt väljastatud load on konkreetsete projektide, mille suhtes kohaldati keskkonnamõju hindamise (KMH otsused” („load” keskkonnamõju hindamise direktiivi tähenduses). Need otsused on võimalik kohtus läbi vaadata üldtingimuste kohaselt haldusotsuste läbivaatamist. Õigus kaevata antakse:

a) isikud, kes väidavad, et nende õigusi on rikutud, on otsuse muudatusi, mis „loob või muudab usaldusväärselt kindlaks nende õigused ja kohustused” ja

B haldusmenetluse osalistele haldusakti väljaandmiseks, kes väidavad, et nende põhiõigusi on rikutud käesolevas menetluses ja see võib põhjustada otsuse õigusvastasust (õigus esitada hagi keskkonnaorganisatsioonid on kõnealusest sättest tuletada)

Lisaks, et vastavalt hiljuti muudetud keskkonnamõju hindamise seaduse (vastu võetud detsember 2009) keskkonnaorganisatsioonid, kes esitasid märkusi KMH protsessis, olema õigus kaevata teostusloa otsuse, millega kiideti heaks projekti keskkonnamõju hindamise aruanne, mille kohta on väljastatud enne. Keskkonnaorganisatsioonid on kaebeõigus ka neil juhtudel ei osalenud haldusmenetluses loa andmiseks. Käesolev erisäte ei ole siiski võimalik esitada hagi vastavalt keskkonnamõju eelhindamist ja KMH ulatuse määramise otsus või KMH aruanne otse. Samuti ei ole tegelikult kasutatud, kuna osalevate keskkonnaorganisatsioonid võivad kasutada üldiseid kaebeõigust käsitlevaid eeskirju. Sellest tuleneb, et on olemas mitu teed, milleks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus. saamiseks enne projekti keskkonnamõju hindamiseks Euroopa Kohtus:

a Kui keskkonnaorganisatsioon esitab märkusi KMH aruande (dokumendid) ettenähtud tähtaja jooksul KMH menetluse raames avaliku konsulteerimise, võib ta kokkuleppeosalise staatuse saamiseks teostuslubade suhtes menetluse (ja seejärel, kui selline isik kaevata lõpliku teostamisloa teoreetiliselt), või sellise otsuse vastu hagi esitada ka isik, kes ei ole haldusmenetluses.

B keskkonnaorganisatsioonid võivad siiski poole staatus loa andmise menetlus (hoolimata sellest, kas projektiga seoses tuleb läbi viia KMH või mitte) sätete kohaselt ka mõnede muude õigusaktidega; millest looduskaitse seaduse artikkel 70 on kõige sagedamini kasutatav.

Üksikisik — KMH menetluses osalemine ei ole vajalik ega anna mingeid eriõigusi osalemise kohta ega ka sellele järgnenud haldusmenetlust kohtusse pöörduda. Mõlemad nimetatud võimalused puhul, on vaja neid otseselt mõjutada, teostusluba (kui need on eriseaduses ei nõua isegi rangemad tingimused).

Foorumi liidumaade kohtute kõigi haldusotsuste vaidlustamiseks, sealhulgas juba väljastatud load (koos võimalusega esitada nende otsuse peale kassatsioonkaebus kõrgeimale halduskohtule. Kui ärakuulamist ei toimu kohtud keelduksid hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või kui nad tühistavad load menetluslike vigade või ebapiisavalt põhjendatud (kontrollitav). Lisaks küsib kohus tavaliselt seda, kas nad nõustuvad pooled vaidluse lahendamiseks ilma kohtuistungita (ja paljudel juhtudel tõenäoliselt suurema) osapooled sellega nõustuda. Kohtud hindavad nii sisulise kui ka protseduurilise õiguspärasuse load. Tõestamisreeglid on sama kui haldusasjades üldisemalt. On kohtutel pädevus, kui ettepanekul läbi vaadata või muuta, mida haldusmenetluses. Koos lõpliku teostamisloa, samuti sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses keskkonnamõju hindamise aruannet ja/või keskkonnamõju eelhindamist ja KMH ulatuse määramise otsus tuleb läbi vaadata. Teoreetiliselt ettepanekul teeb Euroopa Kohus otsuse hageja, kontrollima ka materjale ja tehnilisi järeldusi, mis käsitlevad keskkonnamõju hindamist ja seejärel teostusluba, tagamaks, et puudub selge vastuolu nimetatud tähelepanekuid ja järeldusi haldusasutuste ja põhjendused. Praktikas on siiski sageli vastumeelt, nimelt juhul, kui on keskkonnaorganisatsioonide kohtumenetlused. Juhul kui kohus vaatab läbi load, mis on projektide keskkonnamõju hindamiseks, kohaldada esialgse õiguskaitse andmise üldtingimused. Näiteks palus hageja peab tõendama, et esialgne õiguskaitse

  • iga-aastane otsus tekitab talle kahju, „märksa suurem” kui seda suudaksid anda teiste isikute (võrreldes esialgse õiguskaitse võimaldamise tingimus, mille kohaselt hagejal peab olema „hüvitamatu kahju” kuni 2011. aasta lõpuni) ja
  • väljaandmise esialgne õiguskaitse ei ole vastuolus oluliste avalike huvidega.

Ainus kohaldatakse erisätet kohtuasja algatamiseks esitatud keskkonnaorganisatsiooni, mis oleks esitatud teostusloa erisätte ilma eelneva keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (organisatsiooni osalemine haldusmenetluses). Seda laadi kohtuvaidlusi, esialgset õiguskaitset (peatav toime teostusloa andmise kohta ei ole kättesaadav.

IPPC menetlustega:

Kohtutel on õigus läbi vaadata IPPCd käsitlevad lõplikud otsused (kompleksluba), mis on väljastatud vastavalt seadusele nr 76/2002 Coll. SVKS kohaselt üldtingimused haldusaktide kohtulik kontroll. Kaebeõigus. IPPC otsused”) („komplekssed load on antud

a) isikud, kes väidavad, et nende põhiõigusi on rikutud, kuna IPPC otsused, mis „tekitab, muudatusi, muudab või usaldusväärselt kindlaks nende õigused ja kohustused” ja

B haldusmenetluse osalistele IPPC otsuse väljastamiseks, kes väidavad, et nende põhiõigusi on rikutud käesolevas menetluses ja see võib põhjustada otsuse õigusvastasust (õigus esitada hagi keskkonnaorganisatsioonid on kõnealusest sättest tuletada)

Euroopa keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus IPPC otsused kohtusse kaevata, kui vastavad tingimused, b), st kui ta osales IPPC haldusmenetlusi (lõpetatud kompleksloa). Seisukoht, et sellise menetluse osaline, peab pädev haldusorgan teatama, et ta soovib osaleda menetluses, 8-päevane tähtaeg avaldamast teavet IPPC taotluse avaliku teate otsuse kohta. Lisaks keskkonnaorganisatsioon, kes esitasid märkusi KMH menetluses, mis eelneb IPPC menetluse IPPC otsuse võib kaevata isegi siis, kui nende organisatsiooni ei osale menetluses. Siiski ei ole kohtupraktikas seda tõestama. Formaalsest seisukohast ei ole vaja aktiivselt osalema avaliku konsulteerimise etapis, et IPPC menetluse raames on kaebeõigus IPPC otsuse kaevata kohtusse. Kui üksikisik või keskkonnaorganisatsioon vastab rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni osaline haldusmenetluses, võib esitada halduskaebuse IPPC otsus ning sellest tulenevalt on kaebeõigus. lõpliku otsuse, isegi kui mitte aktiivselt IPPC haldusmenetluses. Kui aga isik ei tegutse, on madalam kui soovitakse konkurentsitihedatelt tööturgudelt edukalt ja/või kohtumenetlust, kui lepinguosaline on raskem väita, et tema õigusi rikuti selles menetluses ja IPPC otsuse väljastamist.

Ringkonnakohtud toimivad foorumeid IPPC otsuste vaidlustamiseks (koos võimalusega esitada nende otsuse peale kassatsioonkaebus kõrgeimale halduskohtule. Kui ärakuulamist ei toimu kohtud keelduksid hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või kui nad tühistavad load menetluslike vigade või ebapiisavalt põhjendatud (kontrollitav). Lisaks küsib kohus tavaliselt seda, kas nad nõustuvad pooled vaidluse lahendamiseks ilma kohtuistungita, ning paljudel juhtudel lepivad lepinguosalised kokku. Kohtud hindavad nii sisulise kui ka protseduurilise õiguspärasuse IPPC otsused. Tõestamisreeglid on sama kui haldusasjades üldisemalt. On kohtutel pädevus, kui ettepanekul muuta, läbi vaadata või mida IPPC haldusmenetluses. Teoreetiliselt ettepanekul teeb Euroopa Kohus otsuse hageja, samuti kontrollida materjalide ja tehniliste tõenditega, mille IPPC otsus tugineb, vähemalt sel määral, kui puudub selge vastuolu nimetatud tähelepanekuid ja järeldusi ning IPPC otsuse põhjendused. Praktikas on siiski sageli vastumeelt, nimelt juhul, kui on keskkonnaorganisatsioonide kohtumenetlused. Juhul kui Euroopa Kohus IPPC otsuste läbivaatamine, kohaldada esialgse õiguskaitse andmise üldtingimused. Esialgset õiguskaitset taotleb hageja peab tõendama, et

  • iga-aastane otsus tekitab talle kahju, „märksa suurem”, mis võiks põhjustada teistele isikutele (esialgse õiguskaitse andmisega kuni 2011. aasta lõpuni, esineb pöördumatu kahju tekkimise tingimus”) ja
  • otsuse teinud esialgset õiguskaitset ja ei ole vastuolus oluliste avalike huvidega.

V. õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse

Nõuded füüsiliste või juriidiliste isikute vastu võib esitada otse kohtusse (tsiviilkohtud) kõigis küsimustes, mis puudutavad eraõiguslikke õigusi ja kohustusi, sealhulgas neid, mis on seotud põhiseadusega tagatud õigust kaitsele soodsas keskkonnas. Inimesed saavad tugineda käesoleva põhiseadusega tagatud üksnes õigusaktide reguleerimisalasse, millega selliseid õigusi. See tähendab, et ka esitatud nõuded tsiviilõigusega tegelevate füüsiliste või juriidiliste isikute vastu, on hagejal nõuda ja tõendada, et koguseline tollimaks on määratud seadusega, mida kostja on rikkunud, ning et hageja õigusi on rikutud, mida see tähendab. Tüüpiliste kohtuvaidluste füüsiliste või juriidiliste isikute vastu, mis käsitlevad (õigus olla soodne keskkond)

  • „naaberriigid” meetmed”, palub hageja Esimese Astme Kohtul kohustada kostjat lõpetama oleks ebaproportsionaalselt „Euroopa naabrite” või „tõsiselt kahjustada nende õigusi” (nt müra, heited jne). Euroopa Kohus võib ainult et kostjal peatada ebaseaduslik tegevus sellistel juhtudel ilma täiendavate täpsustusteta, kuidas see eesmärk saavutada.
  • „isiku kaitse meetmeid ja/või eraelu puutumatusele”, mida hageja taotleb kaitset ebaseaduslike rikkumiste eest tema erasfäärile (isik), mis hõlmab ka asutuse, tervise ja keskkonna kvaliteeti. Nõude eesmärk on õigusvastase lõpetamise eest erasfääri sekkumiste tulemusi, kõrvaldades sellega asjakohaste rahuldaval viisil.
  • meetmed nõuavad rahalist kompensatsiooni kahju eest, mille on põhjustanud ka hagejale varalise kahju tekkimine
  • „ennetusmeetmed”, palub hageja Esimese Astme Kohtul kohustada kostjat võtma meetmeid, et ennetada kahju (nt) looduskeskkonda.

Üldiselt ei ole võimalik esitada väiteid füüsiliste või juriidiliste isikute vastu otse halduskohtule. Erandiks on olukord, kui asjaomane füüsiline või juriidiline isik on avalik-õiguslik asutus (nt kui volitatud inspektor väljastab sertifikaadi, mis teatavatel tingimustel võivad asendada nt ehitusluba). Samuti ei ole võimalik esitada väiteid füüsiliste või juriidiliste isikute vastu esitatud kriminaalkohtute ühendamisel.

Kui riigiasutus tegutseb riigi esindaja eraõiguse valdkonnas (äritegevus jne), sama liiki nõudeid saab esitada tsiviilhagi, nagu füüsiliste või juriidiliste isikute vastu. Halduskohtute valdkonnas tehtud otsuste vastu algatatud kohtuasjad, riigiasutuste (haldusasutused) võivad keskkonnaasjades esitada teatavatel tingimustel. Üldjuhul on see võimalik ainult paluda Euroopa Kohtul tühistada kõnealune otsus, välja arvatud mõned erandid (piiramisele halduskaristusi, et avalikustada teave). Lisaks on isikul, kes on kasutanud ära kõik haldusõiguslikud meetmed ebaseadusliku tegevusetuse (vastase kaitse haldusasutuse tegevusetuse), mis kahjustab tema õigusi, võivad taotleda, et kohus haldusasutusele korralduse „väljastada sisuliseks arutamiseks.” on siiski olulist erinevust käesoleva määrusega (nagu seda on tõlgendanud Tšehhi halduskohtud), millest võib järeldada, et tal ei ole võimalik taotleda kohtult, et järelevalveamet algatada menetlus ise (ex officio), kui ta on selleks kohustatud seaduse alusel (näiteks juhul, kui eksisteerib projekti ehitada või käitada ilma vajalike lubade taotlemine). Kohus on korduvalt keeldunud infoministeeriumi poolt mõjutatud naaberriigid sellistel juhtudel. Samuti ei ole olemas eeskirja, mis käsitleb keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kohtusse kaevata haldusasutuse õigusvastase tegevusetuse korral. Siiski võiks olla võimalik kasutada veel üht liiki tegevust (nn „muude ebaseaduslike sekkumiste vastu haldusasutused” — sellistel juhtudel. Selline õiguslik reguleerimine on alates 2012. aastast muutunud. Praeguse sõnastuse kohaselt võib igaüks, kinnitades, et tema õigusi on rikutud, „ebaseaduslik sekkumine” või haldusasutuse võib paluda kohtul keelata asjaomase asutuse tegevuse jätkamine, et amet kõrvaldaks need sekkumise või lihtsalt tuvastada, et see on ebaseaduslik.

Selleks on kaks peamist pädevate asutuste ökoloogilise vastutuse: Tšehhi Keskkonnainspektsioon ja keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium kasutab keskse haldusasutuse pädevust kogu sektoris, sealhulgas keskkonnakaitse; Tervisekaitseinspektsioon tunnustab esildised ja taotlused ning anda õigus kehtestada meetmed on ennetavad või heastavad meetmed, mis on seotud keskkonnakahju ja karistusi. Menetlust ennetus- või parandusmeetmete kohta, mis on seotud keskkonnakahju võib algatada ex officio või inspektsiooni nõudmisel. Selliseid taotlusi võib esitada siiski ainult isikutel, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab (näiteks maaomanike); keskkonnaorganisatsioonid ei ole üldiselt mõjutatuks, isegi kui keskkonnakaitse. Keskkonnaorganisatsioonid ja laiem üldsus võib esitada oma kirjaliku seisukoha, paludes inspektsiooni ex officio menetluse algatamiseks; Sellele vaatamata Inspektsiooni ülesanne on otsustada, kas alustada menetlust või mitte.

Menetlusosalised keskkonnavastutusega seotud hagiavalduse võib esitada halduskohtule, kui haldusotsus on lõplikuks. See tähendab, et kaebus keskkonnaministeeriumi, tuleb kasutada esimesena. Keskkonnaorganisatsioonid, kuigi nad ei pruugi algatada menetluse, võib osaline inspektsiooni poolt algatatud menetluse tõttu, kuid looduskaitseseadusega. Sellisel juhul võib hagi esitada ka asjaomase otsuse peale kaebuse. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib esitada hagiavalduse. Juhul kui seda ei nõuta ning inspektsioon ei suuda isegi algatada ex officio, keskkonnaorganisatsioonide ja kõikidele Avalikkuselt võib paluda justiitsministeeriumi õiguskaitsevahendit. Kui aga ministeerium ise ei tee, ei saa nende kohtute passiivse (kavandi) ja ei ole võimalik jõustada keskkonnavastutust haldusmenetluse kaudu. Sellest hoolimata on võimalik, et jõustada keskkonnavastutust nõuete kaudu. Võib olla veel üks liik Keskkonnavastutuse jõustamist, mis on olukord, kus otsuse ennetavate või heastavate meetmete kohta on välja antud, kuid seda ei järgitud. Tšehhi õigusaktide kohaselt on tavaliselt kuni haldusasutus teha otsuse määrata muid ülesandeid (nt otsuses, millega kehtestatakse ennetavad või heastavad meetmed keskkonnakahju kohta) rakendamiseks. Tagamaks, et selline otsus on kinni peetud ja kohustused on täidetud. Kui otsust ei ole järgitud, võib pädev asutus määrata trahve, kui kohustatud isik vastab või tagab, et tollimaksu arvelt kohustatud isiku. Peale selle otsuse poolt volitatud isik võib rahalise karistuse määramise otsust muude kohustuste (st kohustatud isiku tegevus või hoiduda peaks tegutsema volitatud isiku nimel). Viimane on kohaldatav olukordades, kui keskkonnakahju mõjutab pärandi kellegi teise kui maksukohustuslasele.

VI. Muud võimalused õigusemõistmisele juurdepääsuks

Lisaks haldusmenetluste ja osalemine otsuste vaidlustamiseks halduskohtus, on mitmeid muid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada nii haldusmenetluse pooled kui ka üldsuse jaoks. Nimelt:

  • pädevate asutuste esitatud ex officio menetluse algatamise ettepanekuid võtta meetmeid, sealhulgas allutatud ametiasutuse tegevusetuse vastu,
  • Erakorralised õiguskaitsevahendid (s.t halduskorras läbi otsused jõusse, uus menetlus (uuesti)),
  • esildiste esitamiseks ombudsmanile, prokuratuuride ja politsei või prokurör ja teabe esitamiseks ombudsmanile esitada actio popularis.

Need parandusmeetmed on aga üldine üsna nõrk. Nad ei algatanud komisjon menetlust. Pädev asutus otsustada, kas alustada menetlust või mitte ainult siis, kui esitajal on õigus saada teavet oma deklaratsiooni järelmeetmed.

Ombudsmanide kogul on üks Tšehhi Vabariigis, kes käsitleb kõiki juhtumeid, kus haldusasutused või jätta õigust rikkudes tegutsema demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ja hea halduse põhimõtetega; See hõlmab ka keskkonnaasjades. Ombudsman võib uurimise algatada ex officio. Lisaks võib igaüks esitada (ombudsmani juures on esitatud konkreetsed tingimused, millal võib ombudsman otsustada mitte tegeleda, nt rikkumine on vanem kui 1 aastat). Isegi kui ombudsman leiab, et ametiasutus on rikkunud seadust, võib ta soovitada üksnes, et amet võtaks parandusmeetmeid, mitte kohustus. Kui ei ole järgitud, võib pöörduda kõrgema astme ametiasutusele või ombudsmanile ning teavitada üldsust.

Kellelgi ei ole võimalik algatada erasüüdistusmenetlust kohtuasjaga. Kõikide kuritegude eest vastutuselevõtmine riigi poolt (keda esindab prokurör), igaüks võib siiski teatada õiguskaitseorganite (politsei või prokuratuur), kui teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises; Pärast seda, võib teda üksnes teavitatakse sellise teatise järelmeetmeid. Kahju kandnud isikud (isikud, kes on kannatanud kahju, varalise või moraalse kahju või muu kahju tõttu toime pandud kuritegude) olla menetlusõigused ja sellel võib olla mõju kriminaalmenetluse (nt võib esitada kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise eest).

Nii ombudsman ja riigi peaprokurör võib kohtuasja toimikule „avalikes huvides” mis tahes haldusotsuse peale, kui nad „leiavad” (riigi peaprokurör) või „tõendama” (ombudsman) oluline avalik huvi seda nõuab.

Peamised kaebuste menetlemise mehhanismid, mis käsitlevad ametiasutuste ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse, halduslik tegevusetus, võib kokku võtta järgmiselt:

  • Ombudsmanile esitatud
  • keskkonnaseadusega tegevusetus (asjaolu, et see on kohaldatav vaid juhul, kui haldusmenetlus kestab vaid amet keeldub teha otsus)
  • Sobimatu käitumine ametniku kaebuse raames võetavate meetmetega või haldusasutus (siiski sellist kaebust menetletakse peamiselt sama asutus, kes on kaevanud — ainult juhul, kui see ei menetletud nõuetekohaselt, on võimalik pöörduda kõrgema astme haldusasutusele),
  • Kõige tõsisematel juhtudel teavitavad õiguskaitseorganite (politsei või prokuratuur)
Puuduvad teised institutsioonid või asutused, kellel on pädevus anda juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjades above. kirjeldatud, välja arvatud:
  • haldusasutused, kes vastutavad avaliku halduse kohta keskkonna- või keskkonnaga seotud valdkondades,
  • kohtud,
  • Euroopa ombudsmani ja
  • Prokuratuur.

VII. Kaebeõigus

Kaebeõigus

Haldusmenetlus

Kohtumenetlus

Üksikisikud

„Õigused võib otseselt mõjutada”

õige väärtuse langus

Valitsusvälised organisatsioonid

avalike huvide kaitse

Väärtuse langus/avalike huvide kaitset (kohtuasi vastavalt keskkonnamõju hindamise seadus)

Muud juriidilised isikud (sh kohalikud omavalitsused)

„Õigused võib otseselt mõjutada”

õige väärtuse langus

Ajutised rühmad

ainult EIA nõuandemenetlus ning maakasutuse kavade vastuvõtmisele — avatud kõigile märkusi teha.

ei ole võimalik

Välisriigi valitsusvälised organisatsioonid

õige väärtuse langus

Muud (tööandjate organisatsioonid ja kaubanduskojad — IPPC menetluse lõppedes, peaprokuröri ja kohtuprotsess) — Avalik huvi

„Õigused võib otseselt mõjutada”

Väärtuse langus/avalike huvide kaitse (riigi peaprokurör ja ombudsman)

Haldusmenetluses, on põhimõtteks „alaline” (õigus on võimalik selle poole), on mõiste „õiguste ja kohustuste” on võimalik otsus otseselt mõjutab. See põhimõte on üldiselt väljendatud artikkel 27 seadus nr 500/2004 (seadustekogu), haldusmenetluse seadustiku, mille kohaselt isikutel, „kelle õigusi või kohustusi võidakse haldusotsusega otseselt mõjutada” käsitatakse haldusmenetluse pooltena (pärast taotluse esitanud isikutele (taotleja), loob isikutele, kellele otsus tühistada või muuta nende õiguste ja kohustuste kohta ning isikud, kellele on isik on sätestatud spetsiaalse õigusaktiga). Sellest üldreeglist on muudetud mõned valdkondlikud õigusaktid:

a) keskkonnakaitse jaoks on kõige olulisem seaduse nr 183/2006 Coll., ehitusseaduse alusel. Käesolevas õigusaktis on autonoomsed määratlused haldusmenetluse isikute väljaandmise eest maakasutus- ja ehituslubade. Nende definitsioonide kohaselt üksnes füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele, kelle omandiõigus või mõni muu asjaõigus on otseselt mõjutanud loas on vaidluse osapoole staatus.

b) on osalised haldusmenetluse seaduse nr 44/1988 Coll. Kaevandamisseadus.

c) mõne muu menetlusega, mis on seotud keskkonna, hageja on ainus isik, kellel on õigus poolele. Selline olukord esineb näiteks seoses „müra” — otsused, mis lubavad erandeid operaator müraallikas, mis ületab piirmäära tegevuse jätkamiseks piiratud ajavahemiku jooksul (võimalusega korduv pikendamine). Muud näited on load väljastatud vastavalt seadusele nr 18/1997 Coll., aktiga.

d) teisest küljest keskkonnamõju hindamise konsulteerimiskord (mis ei ole valmis siduva luba) ja maakasutuse detailse kava vastuvõtmise menetlust saab igaüks esitada märkusi; See on ka ainus kord, mil ajutised rühmad saaksid osaleda.

Keskkonnaorganisatsioonid võivad saada osapoole staatus vastavalt keskkonna haldusmenetluses mitmeid konkreetseid õigusakte; looduskaitse, sealhulgas KMH seadus, IPPC seadus vee kaitse seadus ning mõned teised. Kui keskkonnakaitseorganisatsioonid vastavad nimetatud teod on õigus osaleda kõikides menetlustes, milles nende õigusaktidega kaitstavaid huve mõjutavad (st menetluses vastavalt ehitusseadusele). Kohtupraktika on kinnitanud, et see võimalus on, et tuleb võimaldada organisatsioone edendama avalikku huvi keskkonna kaitsmise kohta ja selle eri komponentide seisundit; Siiski ei ole keskkonnaorganisatsioonid võivad saada isikud, et seaduses oleks sõnaselgelt sedastatud, et hageja on ainus menetlusosaline.

On kohalikel omavalitsustel õigus osaleda haldusmenetluses samade põhimõtete kohaselt nagu muude õiguslike üksuste (kui ka mõiste „otseselt mõjutab”). Saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva menetluse, tööandjate organisatsioonid ja ettevõtjad saavad saada osapoole staatus samadel tingimustel nagu keskkonnaorganisatsioonid; Nad on siiski arvamusel, et kaitsta oma huve ja oma liikmete huve. Euroopa tasandil kehtivad kohtumenetluse põhimõte, alalise täielikult kõikide kategooriate puhul on õiguse kahjustatuse mõiste. Suhtes üldiseid kaebeõigust käsitlevad sätted (artikkel 65 halduskohtute seadus nr 150/2002 (seadustekogu), (halduskohus), et õigus esitada hagi on haldusotsused

a) isikud, kes väidavad, et nende õigusi on rikutud, on otsuse muudatusi, mis „loob või muudab usaldusväärselt kindlaks nende õigused ja kohustused” ja

B haldusmenetluse osalistele haldusakti väljaandmiseks, kes väidavad, et nende põhiõigusi on rikutud käesolevas menetluses ja see võib põhjustada otsuse õigusvastasust (õigus esitada hagi keskkonnaorganisatsioonid on kõnealusest sättest tuletada).

Enamikul juhtudel on kaebeõigus. Selleks on tihedalt seotud kohtumenetluse pooleks on asjakohast haldusmenetlust. Seetõttu on vähe võimalusi, välja arvatud nn „avalik huvi” menetluses, ei ole määrus mõeldud õigused konkreetses õiguslikus valdkonnas või ettevõtjad. Samal ajal on teemadel on tugevalt mõjutatud ala ulatus, asjaomaste isikute haldusmenetlusi. Näiteks ainult „Naabritel” (isikud, kelle varalisi õigusi on kahjustatud) on haldusmenetluse pooled (ehitusseaduse kohaselt investori kõrval ja võimaluse korral valitsusväliste organisatsioonidega), vaid need isikud võivad olla ka kaebeõigus. lõplik otsus, mis on väljastatud vastavalt ehitusseaduse alusel. Juhul kui taotlejale on ainsa menetlusosalisena haldusmenetluses, on ka üksnes taotleja, kellel on õigus kaevata otsuse kohtusse. Keskkonnaorganisatsioonid, senise praktika kohaselt Tšehhi kohtud saavad nõuda ainult nende menetlusõiguste rikkumist haldusmenetluse, mitte haldusotsuste sisulist õiguspärasust kui sellist. Sellest tuleneb, et õiguse kahjustatuse mõiste oma kohtuasja kohta; Olenemata põhjustest, miks need on haldusmenetluses osalemise avaliku huvi kaitset, see tähendab, et organisatsioonid võivad paluda Euroopa Kohtul kontrollida järgmist:

  • Kui nad kõik dokumendid, mis on seotud keskkonnaga,
  • Kui nende uurimiseks piisavalt aega olnud ning avaldada oma arvamust,
  • Kui neil paluti avalikule kuulamisele jne.

Kui doktriin on siiski tõlgendada kitsalt, ei saa nad väita, et otsus rikub nõudeid (nt keskkonnaalaste õigusaktide sätted, millega keelatakse või piiratakse teatud kaitsealustes piirkondades), kuna see ei ole seotud ühegi oma isiklikke õigusi”. Sellist lähenemist toetab ka põhiseaduskohtu pretsedendiõigusega, mille kohaselt juriidilistele isikutele, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, ei saa tugineda õigusele jaoks soodsat keskkonda, mis on „ilmselgelt” kuulub üksnes üksikisikuid. Teisest küljest esineb ka kohtute otsuseid, mille puhul on de facto „märkimisväärse” käsitlenud vastuväiteid mittetulundusühingutest.

Puudub actio popularis (st alalise teatava isiku kohtusse kaevata otsuste) mis tahes õigusvaldkonnas Tšehhi Vabariigis. Halduskohtute seadustik sisaldab sätet, mille kohaselt „algatatud avalik huvi võib esitada

  • riigi peaprokurör
  • Ombudsman
  • muu ametiasutus selleks volitatud eriseadusega
  • isik selgesõnaliselt õigus teha seda eriseadusega

Riigi peaprokurör ja ombudsmanid võivad kohtuasja toimikule „avalikes huvides” mis tahes haldusotsuse peale, kui nad „leiavad” (riigi peaprokurör) või „tõendama” (ombudsman) oluline avalik huvi seda nõuab. Puudub õigusakt, mis annab õiguse esitada hagiavalduse avalikes huvides, või mis tahes muud liiki halduslikud kohtuvaidlusi, mis tahes muust ametiasutusest. Teiste isikute puhul, vaid teatud tüüpi „seista kohtuasjaga avaliku huviga”, mis on Tšehhi seaduse (alates detsember 2009) on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Lõike 10 kohaselt käesoleva seaduse artikkel 23, keskkonnaorganisatsioonid või kohalikud omavalitsused, kes esitasid märkusi KMH protsessis, on õigus nõuda teostusluba projekti heakskiitmist, mille kohta oli väljastatud asjakohast keskkonnamõju hindamist. Kui nad otsustavad esitada hagiavalduse vastavalt käesolevale sättele, ei ole vaja, et nad saaksid osaleda teostusloa haldusmenetluse pooltena. Teoreetiliselt õiguse kahjustatuse mõiste ei kohaldata ka käesoleval juhul ning keskkonnakaitseorganisatsioonid peaks kahtlemata ka õigust vaidlustada vaidlusaluse otsuse sisulist õiguspärasust. Teisalt, kui selline hagi on esitatud, ei oleks õiguskaitse kättesaadav. Praktikas ei ole veel kasutada võimalust.

Seni on keskkonnaorganisatsioonidel on kõige sagedamini kasutatakse, ja alles teiseks ja kolmandaks vastavaid võimalusi, KMHd ja IPPCd käsitlevates õigusaktides. Nagu eespool kirjeldatud, on rohkem võimalusi”, st keskkonnaorganisatsioonid, kuidas saaks haldusmenetluses, ning see tähendab ka (kaudselt), et saada õigus pöörduda keskkonnaasjades tehtud haldusotsuste kohtutes. Peamiselt isikud saavad oma alalise asukoha põhjal naabrina „otseselt mõjutab” (seoses otsustega, mis on väljastatud vastavalt ehitusseaduse) või „isik, kelle õigusi või kohustusi on võimalik otseselt mõjutab” seoses enamikus muudes otsustes.

VIII Seaduslik esindamine

Õiguslik esindamine advokaadi poolt on kohustuslik kohtumenetlusi kõrgeimas halduskohtus, ülemkohus ja konstitutsioonikohus, olenemata nende laadist, sealhulgas keskkonnaasjade puhul tegemist. Füüsilised isikud, kes on ise õigusalast haridust, mis vastab hariduse vaja saada advokaadi või juriidilised isikud, kelle töövõtja on selline haridus ei ole vaja õiguslikult esindada teine nõustamisele, välja arvatud konstitutsioonikohtus. Enne muude kohtute (esindus), õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik. Igaüks võib paluda ja keda seaduslikult esindab advokaat või muu isik võib õigusakte. Seetõttu on võimalik ka valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid esindama pooli keskkonnaasjades. Kohtud võivad siiski keelata esindaja esindab siis, kui ta esindab erinevatel juhtudel korduvalt (see puudutab ainult haldus-, mitte kohtumenetlus). Keskused on mitu juriidilist nõu Euroopa valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide Tšehhi Vabariigis. Need keskused annavad tasuta õigusabi neile, kes neid käsitleda keskkonnaküsimustes. Üldiselt pakub oma klientidele selgituse oma õigusnorme, pakkuda lahendusi, kommenteerida oma ettepanekuid ja nõuandeid õiguslikke menetlusi. Tšehhi Advokatuuri avaldab ja ajakohastab nimekirja kõik advokaadid internetis, kaasa arvatud nende spetsialiseerumine. Paraku ei ole paljud, kes keskenduvad keskkonnaõigusele.

IX. Tõendid

Keskkonnaalastes haldusasjades on enamikel juhtudel lihtsalt põhjal otsustas toimikusse ja muud ametlikud dokumendid. Kumbki lepinguosaline võib aga tekitada tõendeid hagi toetamiseks. Tsiviilasjade puhul on tingimata vajalik hagiavalduses piisavalt tõendeid. Üldiselt on hageja, kellel lasub tõendamiskoormis; Kas ta tõendab, et tema väited on põhjendatud ja ta kaotab kohtuasja. Kohus hindab tõendeid vastavalt peamine sõltumatu hinnang kõigi tõenditega. Euroopa Kohus ei seo ükski käesolevale määrusele, milliseid tõendeid tuleks eelistada või kõrgema usaldusväärsuse jne; Euroopa Kohtu ülesanne on hinnata kõiki tõendeid. Põhjendatuse kohta otsuse tegemisel peab kohus põhjalikult põhjusel, et otsus põhineb tõenditel, mis võeti arvesse tõendeid, mis on prioriteetseks ja miks. Kui see nii ei ole, siis on tõenäoliselt otsuse, et kõrgema astme kohus tühistab. Kõik pooled võivad esitada tõendid oma väidete toetamiseks. Sellegipoolest ei ole Euroopa Kohtul analüüsida kõiki ettepanekuid. Sellisel juhul on otsus tehtud, peab kohus põhjust, miks neid tõendeid ei tehtud. See ei ole kohtu ülesanne esitada tõendeid; ainult kohtud üldjuhul nõuda vajaduse korral eksperdiarvamused põhjendatuse üle otsustama. Sellele vaatamata on kontrollikojal võimalik märkida, et ühele poolele, kuna ta ei näi olevat suuteline kandma tõendamiskohustust, peaks ta esitama täiendavaid tõendeid või tõenäoliselt kaotavad. Lisaks, kui üks lepinguosaline seda taotleb, võib kohus nõuda, et tõendeid vastaspoolelt või isegi kolmandatele isikutele. Pooled võivad esitada eksperdiarvamusi, mis on sama kaal ja usaldusväärsust, kuna eksperdiarvamuses taotletud. Pooled võivad valida, millise eksperdi ametlikust nimekirjast, paluda tal esitada ekspertide arvamust ning tema teenuste eest maksma. Kui lepinguosaline kehtestab oma ekspertide arvamused ja need on vastuolulised, peab kohus taotleda teist eksperdiarvamust. Ametlikult eksperdiarvamused ei ole kohtunike jaoks siduvad. Siiski enamikul juhtudel, tuleb neid järgida. Kui on kahtlus või kvaliteeti, usaldusväärsust, teeb kohus eksperdi arvamust taotleda, et teine ekspert vaatab läbi eelneva ekspertiisi.

Esialgset õiguskaitset.

Kaebuse esitamine kõrgema astme haldusasutusele on otsuse täitmist peatav toime. Vaid harvadel juhtudel ja üldiselt mitte ka keskkonnaküsimuste, kaebusel ei ole peatavat mõju ja võib esialgselt täitmisele pöörata. Õigust kaevata haldusasutuse otsus üldjuhul ei peata otsuse täitmist. Euroopa Kohus võib siiski anda selle kooskõlas artikkel 73 lõikega 2, millega halduskohus kaebuse esitaja taotluse korral, kuid üksnes järgmistel tingimustel

  • iga-aastane otsus tekitab hagejale kahju „märksa suurem” kui see, mida võib tekitada teiste isikute esialgse õiguskaitse andmisega
  • väljaandmise esialgne õiguskaitse ei ole vastuolus oluliste avalike huvidega.

Kui kõrgema astme haldusasutus kiidab heaks tehtud otsusest, võib olenemata tema vastu algatatud kohtuasja. Ainult juhul, kui Euroopa Kohus annab kohtuasja või peatava toimega esialgse õiguskaitse küsimusi volitatud isik peab peatama otsuse täitmise. Lisaks anti peatava toime kohta, võib halduskohus ka küsimuse esialgset õiguskaitset seoses tolliseadustiku artikkel 38 halduskohtute juhuks, kui tekib vajadus ajutise kokkuleppe osaliste vahel. Oht peab olema „tõsine” kahju, ja ei ole vaja, et see on hageja, kes ise on sellesse ohtu. Euroopa Kohus võib anda korralduse, et vaidluse pooltele või kolmandatele isikutele, et midagi ei pea midagi või taluda millegi. Siiski on väga harva, halduskohtud teha esialgseid ettekirjutusi. Tsiviilasjade korral tehakse seda palju sagedamini. Tsiviil-, võib kohus poole nõudel kohaldada esialgset õiguskaitset, „kui see on vajalik, et ajutiselt muuta tingimusi, või kui on oht, et (järgmised) kohtu otsus võib olla ohus” (artikkel 74). Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset, et keelata, käitlemine, või konkreetsetele tehingutele.

Haldusasjades, puuduvad ajalised piirid taotluse esialgset õiguskaitset korralduse täitmist peatava mõjuga või kui tuleb esitada hagi esitamise tähtajast on kinni peetud. Tsiviilasjades on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset ja esitada kohtuasja esimese mõne aja pärast. Haldusküsimustes ei ole võimalik edasi kaevata kõrgemasse halduskohtusse vastu vaheotsustega, mis on ka otsuse täitmist peatav toime või esialgset õiguskaitset. Kohus võib läbi vaadata oma otsus peatamise kohta või esialgse õiguskaitse määrust igal ajal ja seega on võimalik esitada sellise läbivaatamise taotluse. Tsiviilasjades; see on alati võimalik esitada apellatsioon esialgset õiguskaitset käsitleva otsuse kõrgem; kuid edasikaebamine ei peata otsuse täitmist.

XI. Kohtukulud

Kulusid ei ole üldiselt osalemisega keskkonnaasjadega seotud haldusmenetlustes; nõutakse üksnes kohtulikku faasi. Kulud on otseselt seotud hageja võetud meetmed, nimelt:

  • Kohtumenetluse alustamise tasu
  • Lõiv kaebuse Apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses,
  • taotluse lõiv peatavat mõju ja see ei sisaldanud ettekirjutust maksusoodustust.

Kõik need kulud peab tasuma hageja/kaebuse esitaja. Lisaks sellele on Euroopa Kohus isikud, näiteks tunnistajad, eksperdid, tõlgid jne ning nimetatud menetluse pooled ise.

Kohtulõivud eri liiki halduskulude algatatakse kindlamääralise makse alusel, sõltumata väärtusest. Kohtumenetluse tasu on haldusakti läbivaatamiseks 3000 Tšehhi krooni (ligikaudu 125 eurot); Sama tasu kohaldatakse kassatsioonkaebus. Lõiv keskkonnaseadusega maakasutuskava on 5000 Tšehhi krooni (ligikaudu 200 eurot). Kui õiguskaitsevahendit taotleti tsiviilkohtus, näiteks kahju hüvitamise nõudeid, mis on seotud keskkonnasaaste ja hävingut tasude arvutamise süsteem põhineb üldiselt väärtusest. Seda põhimõtet kohaldatakse juhul, kui nõue on varalist; on olemas konkreetsed eeskirjad tasude arvutamise vaidlustes mitterahalisi nõudeid. Kassatsioonkaebuse tasu on 5000 Tšehhi krooni (ligikaudu 200 eurot). Tasu apellatsiooni tsiviilasjas on sama kohtuasja samas asjas. Ekspertiisi kulud võivad erineda; võib kulu 100 eurost 4500 euroni. Siiski on enamik haldusasjades põhjal ja vajaduse korral muudes ametlikes dokumentides. Teisest küljest tsiviilasjades on vaja esitada piisavalt tõendeid, mistõttu kõnealune kohtuasi on sageli vaja eksperdiarvamust. Näiteks kui hagejad paluvad kohtu teede omanike meetmete võtmist, et vähendada müra ja liikluse põhjustatud müra piirnormide ületamine, eriteadmised (hindamine) võib varieeruda vahemikus 1900 kuni 4200 eurot. Teoreetiliselt võiks mõnel juhul, näiteks keemilise reostuse puhul, võivad kulud olla palju suuremad.

Advokaatide tasud võivad erineda ka silmatorkavalt. Tavaliselt esineb tunnitasuga, mis lepitakse kokku kliendi ja võivad ulatuda 20 eurost 200 euroni; on siiski ka muid võimalusi määrata tasusid, näiteks tasu või lõivu täielikku esindatuse põhjal arvutatud tariifid (õiguslikult siduv By-law). Alates 1. september 2011 on tasu 1000 Tšehhi krooni (umbes 40 eurot), mis on seotud esialgse õiguskaitse taotlust (mis oli haldusasjades tasuta enne); Siiski ei ole hüvitise katmiseks tagatist nõutakse. Seevastu igaüks tsiviilasjade kohtult taotleda esialgset õiguskaitset, on kohustatud maksma 10000 Tšehhi krooni (ligikaudu 360 eurot), et katta mis tahes kahju hüvitamine või muud kahju, mis võib olla põhjustatud esialgse õiguskaitse; tasu summas 1000 Tšehhi krooni (ligikaudu 40 eurot) ning on kohustuslik.

„kaotaja maksab” põhimõte kehtib üldiselt: Kaotanud pool on kohustatud tasuma võitnud poole kulud ning kulude eksperdiarvamusi ja tunnistusi. See on siiski väga harva haldusasjades, nagu Euroopa Kohus peamiselt tuginema oma otsustes ja toimikusse kogutud tõendite puhul. Lisaks on kohtupraktikas kinnitatud, et halduskohtu õigusliku esindamise kulud ei ole abikõlblikud, kui haldusorgan, kuna neil on oma töötajate — juristid, kes võivad esindada neid vaidlusi. Lisaks võib teatavatel tingimustel arvesse (see sõltub Euroopa Kohtu) võib Euroopa Kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

XII. Finantsabimehhanismid

Kohtud, kui tsiviil- ja haldusasjades, vähendada menetluskulusid, pakkudes sellise loobumise kohta, kui taotleja tõendab vajadust loobuda. Seda võimalust kohaldatakse kõigil juhtudel, sealhulgas kaebuste esitamise menetlus. Halduskohtud on anda osalist vabastust tasude maksmisest, kui taotleja tõendab, et tal ei ole vahendeid, et maksta tasu täies ulatuses; tasu täielik loobumine võib anda vaid erandjuhtudel. Tsiviilkohtu kohtunikud on täielikult või osaliselt võimalik anda vabastus kohtukulude tasumisest, kui taotleja tõendab, et puuduvad vahendid ja meede ei ole meelevaldseks või meede on peaaegu kindlasti ilma võimalusest edukas.

Kohtupraktika kohaselt oleks keskkonnaasjade korral täpsustada kõnealust eeskirja nii, et valitsusväline organisatsioon, kellele erandeid ei saa korduvalt; valitsusväline organisatsioon soovib keskkonna kaitsmiseks tuleb suurendada, et algallikate kohta ja „mitte üle”. Tsiviilkohtu kohtunikud on täielikult või osaliselt võimalik anda vabastus kohtukulude tasumisest, kui taotleja tõendab, et puuduvad vahendid ja meede ei ole meelevaldseks või meede on peaaegu kindlasti ilma võimalusest edukas. Lisaks võib teatavatel tingimustel arvesse (see sõltub Euroopa Kohtu) võib Euroopa Kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Finantsabi muude võimaluste kohta, on võimalik, et kohtulik vaidluse osaline paluda kohtul määrata tema seaduslik esindaja ja samal ajal leida käesoleva osa kohustusest maksta abi (täielikult või osaliselt). Suhtes kohaldatakse samu tingimusi sellise erandi järele; taotleja rahalise olukorra arvesse võtmist. Lisaks on võimalik taotleda Tšehhi Advokatuuri advokaadi nimetamise kohta anda tasuta õigusabi (tavaliselt ainult ühe või mõne õigusaktidega mitte täielik esindatus). Peale selle on rahaline olukord mingil põhjusel, et eespool nimetatud esindaja võimalusi, mida kohus ei saa kasutada. See süsteem Tšehhi Advokatuur võib teoreetiliselt kasutada juba haldusmenetluse staadiumis. Sellest nähtub, et ei ole võimalik valida selleks, et pool tema enda ja seejärel paluda Euroopa Kohtul võtta õigusliku esindamise kulud. Ametlikult, kui need kulud on alati seotud esindaja (või advokatuur).

Reeglina ainult Advokaadid annavad õigusabi tasulist teenust üksnes advokaat, ning võib samuti nimetada esindaja, et pool, kes soovib saada tasuta õigusabi. Teiselt poolt on võimalik, et muu isik kui Vandeadvokaat esindab ühte poolt enne, kui kohus või haldusorgan. Praktikas on Euroopa valitsusvälised organisatsioonid sageli osutada tasuta õigusabi (nõustamine keskustes) ning mõnikord ka eriala esindavad isikud kohtutes. Õigusabi on keskkonnaasjades kasutada suhteliselt sageli näib ja kasvab pidevalt. On advokaadibüroosid pakkuma tasuta (pro bono) õigusalast abi; Siiski ei ole paljudel neist on spetsialiseerunud keskkonnaküsimustele. Advokaatide ja advokaadibüroode ligikaudu 30 projekti, mis on seotud valitsusvälise organisatsiooni nimega pro bono alliansi „pro bono Centrum” tagamisele, mis on tasuta (pro bono) õigusalast abi. See on klientidele tasuta õigusabi antakse keskkonnaasjades valitsusväliste organisatsioonide ja mittetulundusühenduste ise sellistes valdkondades nagu tööõigus, maksu- või muid õiguslikke probleeme, mis puudutavad nende mittetulunduslik funktsioone.

Üldiselt on pigem taunimine lähenemisviiside õigusalal, kuna õiguskliinikud puhul. Õiguskliinik on üks Euroopa ülikooli õigusteaduskond, Olomouci Palacky nõustamise keskus tegelevad inimesed, kellel ei ole vahendeid, et maksta advokaadi teenuste eest. Lisaks sellele on projekti õiguskliinik korraldatud Euroopa kohalike asutuste (ELSA) üliõpilasliidu (Praha raames rahaliste vahendite nappuse tingimustes). Enamik tegevuskavas käsitletakse tsiviil-, mitte keskkonnaküsimustes. Keskused on mitu juriidilist nõu Euroopa valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide Tšehhi Vabariigis. Need keskused annavad tasuta õigusalast abi neile, kes seda meetodit keskkonnaküsimustes; Üldiselt pakub oma klientidele selgituse oma õigusnorme, pakkuda lahendusi, kommenteerida oma ettepanekuid ja nõuandeid õiguslikke menetlusi.

XIII. Ajakohasus

Üldiselt haldusasutused on kohustatud täitma haldusasutuse otsuse 30 päeva jooksul, võimalusega pikendada seda kuni 60 päevani. Juhul kui haldusasutus ei pea kinni kehtestatud tähtaegadest, on võimalik esitada taotlus kõrgema astme asutus võtta meetmeid allutatud ametiasutuse tegevusetuse vastu. Hiljem on võimalik esitada hagi ja nõuda, et kohus kohustaks ametiasutust andma sisulise otsuse tegemist. Ei ole siiski tõenäoline, et haldusasutus, mis on hilinemisega, ei oleks mingil viisil karistada. Tõendatava kahju korral, mis on tekitatud isikule seoses menetluse õigusvastase tegevusetuse, on ametiasutusel võimalik nõuda kohtus hüvitist. Aga isegi kui sõlmitakse isikuga, kes on halvasti koheldud, kuna enamikul juhtudest ei ole hagi esitamist eest vastutavad isikud.

Haldusmenetluse poolte peab vaidlustama kohtus otsuse 2 kuu jooksul alates nende lõpliku haldusotsuse on teinud otsuse (mis on kõrgema astme organi vastu esitatud kaebuse’first-instance otsus”). Seoses mõnede suurte taristuprojektide puhul on see tähtaeg 1 kuu. On vastu „üldise iseloomuga meetmed, nagu maakasutuse kavad tuleb esitada 3 aasta jooksul alates nende kehtima hakkamisest. Hagi õigusvastase tegevusetuse haldusasutustele tuleb esitada 1. aasta jooksul. Tsiviil- (nt kui müra vältimise nõude, jne), ei ole üldiselt kindlaksmääratud tähtajaks, välja arvatud kahju, mis tuleb esitada 3 aasta jooksul alates hetkest, kui kahju oli põhjused ning samal ajal 2 aastat kuupäevast, mil hagejal tutvuda kahju ja vastutav isik.

Üldiselt puuduvad konkreetsed tähtajad nende otsuste kohtuliku kontrolli küsimuses. Menetlus on tsiviil- ja haldusasjades (ühes) võib kesta alates mõnest kuust kuni mitme aastani. Paljudel juhtudel on Euroopa Inimõiguste Kohus on juba lahendanud Tšehhi Vabariigi kohustust maksta hüvitist osalejatele rikutakse nende õigust õiglasele kohtumenetlusele, kuna kohtumenetluse pikkusega. Koos raskus või paljudel juhtudel ei ole esialgse õiguskaitse või hagi peatava mõju, nimetatud asjaolu lubab järeldada, et kaitse ei saa pidada „õigeaegselt” ja „tõhus”. Konkreetset tähtaega lõpliku kohtulahendi saavutamiseks on ette nähtud üksnes nn üldist laadi meetmed, näiteks maakasutusplaane või spetsiaalsete õigusaktide teatavate aspektide kohta liikluse infrastruktuuri arendamise projekte, milles on kohtusüsteem on ette nähtud tähtaja pikkuseks 90 päeva. Sama tähtaeg kehtib ka otsuste kohta hagid seoses mõnede suurte taristuprojektide puhul. Esialgsed otsused vastu kohtumenetlus või peatava toimega esialgse õiguskaitse tuleb kätte toimetada 30 päeva ja 7 päeva tsiviilasjades (seda tähtaega on sageli over-stepped). Sätestatud sanktsioonid ei ole kohus selle otsuse kuulutamist. On võimalik esitada kaebus hilinemise kohta kontrollikoja presidendile, või esitada kõrgema astme kohtule (või muule ülemkohtu senat) kehtestada tähtaeg, mille jooksul tuleks võtta mõningaid meetmeid kohtunik. Isegi kui tähtajad on tavaliselt seadusega sätestatud, on Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks piisavalt aega. Kui mitte, siis on tegemist nn ebaõige ametlik menetlus”. Sel juhul on võimalik nõuda hüvitist või rahulolu kohtute põhjustatud põhjendamatuid viivitusi.

XIV. Muud küsimused

Tüüpilist olukorda igat liiki projektide puhul, mille keskkonnamõju on, et investoritel on vaja saada mitut eraldi load enne struktuurifondidega. Maakasutus- ja ehituslubade saab lugeda „põhiotsused” enamiku investeeringute puhul ning need on tavaliselt samuti vaidlustanud üldsusele. Siiski ei haldusotsused — näiteks IPPC otsused või erandeid looduse ja maastiku kaitset ka tegelikult vaidlustada. Põhimõtteliselt tuleb asjaomasel üldsusel osaleda, et haldusmenetluses on kaebeõigus kohtus; Üldiselt läheb vaid lõpliku haldusotsuse võib vaidlustada. Õiguskaitse kättesaadavust käsitlev teave, mida antakse peamiselt valitsusväliste organisatsioonide poolt avalike õigusnõustamine keskkonnateenuste pakkumisega. Teave võimalike õiguskaitsevahendite kohta (nt edasikaebamise õigus, õigus esitada hagiavalduse, tähtajad) esitada ka iga haldusotsus ning igas kohtus otsus. Kehtivad õigusaktid on avalikult kättesaadavad ja seega üldsusele juurdepääsu asjaomastele õigusnormidele.

Ei ole olemas alternatiivse vaidluste lahendamise süsteemi kasutamise kohta. Ainus alternatiiv kohtumenetlusele on vahekohtule, mis on siiski lubatav ainult varaga seotud vaidlusi. Praktiliselt mitte kunagi kasutada vahendust keskkonnaküsimustes.

XV. On välismaalane,

On märgitud, et kõiki menetlusõiguse kohtumenetluse pooled peavad olema võrdsed õigused ja võrdne kohtlemine ja kohtud on kohustatud tagama, et. Sarnaseid põhimõtteid kohaldatakse haldusmenetluses, kus haldusasutused on kohustatud tegutsema erapooletult ja kõiki isikuid võrdselt. Need sätted viitavad ka keele- ja päritoluriik ning seda võib käsitada üldise diskrimineerimiskeelu klausleid. Kohtumenetluse kõigil osalejatel on õigus tegutseda oma emakeeles. Iga isik, kes ei räägi Tšehhi keeles võib paluda tõlgi; (tõlkija) See õigus on tagatud otse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja vabadusi. See on riik, kes korraldab tõlkimise kohtumenetluse haldusmenetlusi, vastuolus, kui pool, kes ei oska asjaomast keelt, kui ta tõlkimise kulud ise kandma.

XVI. Piiriülesed juhtumid

Kui see on projekti võimalik keskkonnamõju hindamisel naabruses asuvatest riikidest, on Tšehhi kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid kaebeõiguse saamiseks osalema KMH menetluse raames. Keskkonnaministeerium peab avaldama kõik riigi poolt esitatud teabe hindamise ja igaüks võib esitada märkusi. Märkused tuleb saata selle riigi hindamine koos ministeeriumi arvamuse ja asjaomased haldusasutused. Muud liiki menetlustes osalemise naaberriikidesse ei ole reguleeritud Tšehhi õigusnormid ja peab põhinema asjaomase riigi õigusakte. Puudub eraldi säte, mille kohaselt üldsuse või valitsusväliste organisatsioonide ja osaleda Tšehhi haldusmenetlusi. Üksnes kõnealused isikud, sealhulgas välismaalased, kes tõendavad, et nad täidavad ühte seaduses sätestatud tingimustel võivad ühineda kõnealuse haldusmenetlusi. Üksikisikud peavad seega tõendama, et tema õigusi on selle otsusega rikutakse. Välisriigi valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema võimalus osaleda selle halduskorra alusel osaleda keskkonnamõju hindamise menetluses. Puudub erisäte, mis käsitleb välisriigi valitsusväliste organisatsioonide osalemist, kooskõlas „euroconform keskkonnamõju hindamist käsitlevate õigusaktide” tõlgendamist, peaksid neil olema samad õigused nagu Tšehhi Vabariigi VVOd. Menetlusabi ei ole, nagu tasuta õigusabi taotlus, ajutisi meetmeid, esialgset õiguskaitset ja pro bono õigusalast nõu, on sellistel juhtudel tavaliselt kättesaadav. Samas on lisatud erisätted seoses Tšehhi õigusaktide asjaomastele riikidele. Keskkonnamõju hindamise seadus annab mis tahes „kannatanud riik” on riik, mille territoorium võib mõjutada projekti ulatuslik keskkonnamõju”, et algatada piiriülest hindamismenetlust. Samuti haldusasutused on kohustatud teatama asjaomastele riikidele selle kohta, milliseid IPPC menetluses ja võimaldada neil esitada oma seisukohad ja arutama küsimust, kui seda nõutakse. Teoreetiliselt peaks olema võimalik asjaomastel riikidel osaleda järgnevatel haldustoiminguid, näiteks maakasutuse kohta ning ehitusloa, lähtuvalt eespool nimetatud üldreegel, et igaühel, kelle õigusi või kohustusi, mida võib käimasoleva haldusmenetluse tulemus on õigus osaleda. Siiski ei ole kunagi tekkinud ühtegi sellist juhtumit ja on kaheldav, kas Tšehhi ametiasutused tunnistavad mõjutatud riigi osalemist või mitte. Juhul kui Tšehhi ametiasutuste otsus vaidlustatakse, tuleb alati esitada kohtuvaidlusi Tšehhi kohtud. Tsiviilasjades, nagu kahju hüvitamise nõuet, ei saa siiski välistada, et kostja alaline elukoht on välismaal. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) alusel. Määruse kohaselt on näiteks võimalik valida, kas esitada hagi oma tööandja alaline elu- või asukoht (artikkel 2) või selles riigis, kus kahjustav sündmus on toimunud (artikli 5 lõik 3).

Lingid


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 14/09/2016