Zavrieť

BETA VERZIA PORTÁLU JE UŽ DOSTUPNÁ!

Navštívte BETA verziu Európskeho portálu elektronickej justície a napíšte nám, čo si o nej myslíte.

 
 

Navigačný riadok

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades - Saksamaa

Ide o strojový preklad tejto stránky - vlastník webovej lokality neručí za jeho kvalitu.

Kvalita tohto prekladu bola ohodnotená ako: nespoľahlivá

Je podľa vás tento preklad užitočný?


  1. Constitutional Foundations
  2. Kohtusüsteem
  3. Juurdepääs teabele
  4. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine
  5. Õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse
  6. Muud võimalused õigusemõistmisele juurdepääsuks
  7. Kaebeõigus
  8. Seaduslik esindamine
  9. Tõendid
  10. Esialgne õiguskaitse
  11. Kohtukulud
  12. Finantsabimehhanismid
  13. Ajakohasus
  14. Muud küsimused
  15. On välismaalane,
  16. Piiriülesed juhtumid

I. Constitutional Foundations

Saksa põhiseaduse artikkel 20a, „Grundgesetz” on sätestatud, et riik peab kaitsma loomade elu ja füüsilise sihtasutuste seaduses, täitev- ja kohtulikke meetmeid.
Kuid üldine õigus puhtale keskkonnale, kus kodanikel on õigus tugineda haldus- või kohtumenetlustes otse, ei ole ette nähtud käesoleva artikliga. Artikkel 19 lõige 4 võimaldab kasutada enne alalise üldkohtute kohta kõigile, kelle õigusi on rikutud avaliku võimu kandja.

Muud tähtsad eeskirjad Grundgesetz mõjutada kohustusi föderatsiooni ja liidumaade (Länder). Artikkel 72 määratletakse looduskaitse ja regionaalplaneerimise, kus liidumaadel seadusandlikku võimu, kui Bund ei ole reguleeritud küsimust. Õiguse üldpõhimõtted, loodus- ja liikide kaitset käsitlevate õigusaktidega mereelustiku kaitse kohta on võlakiri.

Rahvusvahelise õiguse üldnormid on liitvabariigi õiguse osa. Nõuab rahvusvaheliste lepingute rakendamise seaduse vastuvõtmise poolt. Euroopa õigus on teatavatel tingimustel vahetult kohaldatav, kui riigi või liidumaade ei suuda seda üle võtta siseriiklikusse õigusesse. [1]#1 Pärast poolteist aastat; see olukord lõppes Saksamaa õigusaktide muutmine selles küsimuses — Keskkonnaalaste kaebuste (umweltrechtsbehelfsgesetz), mis järgnes Euroopa Liidu Kohtu otsusele ja lõpuks jõustus jaanuar 29, 2013.

II. Kohtusüsteem

Saksamaa kohtud on sõltumatud ja neil on oma haldusalas. Õigus määratleb kohtute korralduse ja pädevuse ulatust. Kohtute tasandil on liidumaade ja riigi tasandil. Föderaalse konstitutsioonikohtu ja Euroopa konstitutsioonikohtute liidumaade ei kuulu tavalises kohtusüsteemis. Nende pädevus piirdub küsimustega, mis puudutab otseselt põhiseaduse küsimused. Kodanikud saavad siiski paluda Euroopa Konstitutsioonikohtute kontrollida, kas nende põhiseaduslikke õigusi on rikutud (nn Verfassungsbeschwerde, st konstitutsiooniline kaebus) moodustab olulise osa Saksa õiguskorras tervikuna.

Saksamaa kohtusüsteem on mitu haru. Nn tavapärast pädevust käsitlevad eraõiguse valdkonna juhtumid ja kriminaalasju. Eraldi ja teataval määral ka pärast on eraldi eeskirjad

  • Halduskohtud on erikohtud ja kohtuasjade kohta,
  • tööõigus,
  • Maksuõigus ja
  • sotsiaalõigus.

Keskkonnaküsimuste eest vastutavad tavaliselt halduskohtutes. Halduskohtud on kolmetasandiline süsteem:

  • Halduskohtud (tavaliselt mitu igal liidumaal)
  • Kõrgem halduskohus (tavaliselt üks vastutav iga liidumaa)
  • Föderaalne halduskohus (Leipzigis).

Üldiselt on madalaima taseme halduskohtud on esimese astme kohtud, kellele võib esitada kaebuse kõrgemale halduskohtule ja seejärel riigi halduskohtule. Siiski teatavates keskkonnaküsimustes, eelkõige seoses infrastruktuuri, vaid tegeleb föderaalne halduskohus, et on olemas ainult üks kord ja ei ole võimalik. Sellega seonduvad plan-approval menetlusi mitmes valdkonnas, nt

  • Raudtee infrastruktuurile,
  • Riiklik linnadevahelised teed,
  • Siseriiklikel veeteedel.

Saksamaal ei ole eraldi kohtud keskkonnaküsimuste eest. Siiski on enamik kohtuid kodade spetsialiseerunud keskkonnaõigusele.

Meelepärase kohtualluvuse valimine ei ole tavaliselt Saksamaal. Lisaks on seaduses selgelt sätestatud pädevus enne seda. Kahtluse korral peavad kohtud kontrollima, kas nad on pädevad, välja arvatud muude kohtute pädevusse.

Kui kohtusse pöördumine, hagejate peavad näitama, et nad on langenud iseseisvalt.” „iseseisev” tähendab esiteks, et üldiselt ei ole võimalik väita, et kellegi teise (või [...] õiguste olemust” jne) oleks rikutud. Teise aspekti „ise” on järgmised: Ei piisa sellest, et õigusriigi põhimõtet ei järgitud, kuid et kohtumenetluse algatamiseks peab hageja tõendama, et õigusriigi põhimõtet ei järgitud reeglit ka konkreetse õiguse andmisel tema suhtes.

Keskkonnaasjadega seoses mõiste „õiguste kahjustamine” võib põhjustada suurte takistustega, mida hagejad. Paljud õigusnormide keskkonnakaitse ei anna õigusi üksikisikutele. Seda, kas selline õigusnorm on vastuolus, siis ei ole isik, kes võib pöörduda kohtusse ja nõuda oma õigusi on kahjustatud. Pikka aega see mõiste tähendab, et keegi ei saaks kohtusse pöörduda ka siis, kui õigusaktid keskkonna kaitsmiseks ei austanud. Olukord muutus, kui uued õigusaktid ametlikult registreeritud loodud võimalus vaidlustada rikkumiste keskkonnakaitseorganisatsioonide vähemalt mõned keskkonnaalased õigusaktid.

Üldiselt on kohtud kassatsioonhagi õigused seoses haldusotsustega. Võimude lahususe süsteem jätab otsuseid haldusasjades haldusasutustele. Mõnel juhul, kui on olemas vaid üks võimalik otsus, Euroopa Kohtu otsus nõudluse haldamise konkreetse otsuse tegemiseks.

III Juurdepääs teabele

Vaidluste korral vastavalt keskkonnateabe seadus (UIG) (ja sarnased liidumaade õigusaktid) kasutamine on haldusõiguse alusel. Kõigi otsustega selle kohta esitatud teabenõuete considere on haldusorgan on haldusakti, milles peab olema esitas selle otsuse peale vaide artiklite 68-73 alusel menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung — VwGO), välja arvatud juhul, kui see on välistatud haldusmenetluse liidumaade õigusaktid. Kui vastus ei ole rahul taotleja saab ta vaidlustada halduskohtus. Juhtudel, kui teabenõudele ei vastanud üldse, (tegevusetuse) võib alustada otse halduskohtule. Euroopa ombudsmanide mõned liidumaad teabevabaduse aktid on vahendajaks huve ka keskkonnaalast teavet, kuid ei ole juriidiliselt kohustatud need organid või talle pandud kohustusi.

Artikkel 5 lõike 4 kohaselt UIG, osalise või täieliku keeldumise teavet taotlev isik peab saama teavet õiguskaitsevahendite kohta ning otsuse peale edasi kaevata organile, kellele tuleb käsitleda ning selle tähtaja võimalik vaidlustada.

Teabe taotlemise kord on järgmine: Taotlusi võib esitada suuliselt või kirjalikult. Vastuväidete esitamise menetlused on teabe kirjalikus vormis või vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse teabe, keelates ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemist. Kõrgema astme haldusasutuse toimikutes oleva vastuväite kohta otsuse. Kaebus kohtule tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast otsuse kohta esitas hageja vastuväited.

Kohus võib anda korralduse teabe osaliselt või täielikult avaldada. Tehtud on mitu keskkonnainfo mõiste kohta, keeldumise põhjused ning asutuste kohustusi ja õigusi vastavalt hagejate keskkonnateabe Saksa kohtud. (vt http://www.umweltinformationsrecht.de/urteile.html (ainult saksa keeles).

Üldiselt on haldusorganid on kohustatud esitama kogu materjali kohtutele vastavalt § 99 lõike 1, lausega 1 verwaltungsgerichtsordnung- VwGO (halduskohtumenetluse seadustik). Kuid neid materjale, võib esitada ka hagejale ja dokumentide kättesaadavusega seotud menetlused ei ole üldiselt soovitavad. Nii võib administratsioon eitada, pakkudes tuge vastavalt § 99 lõige 1 lause 2 VwGO. Alates 2001. aastast on võimalik vaadata Saksa kohtute „in-camera-procedure vaidlustatud teabele”.

IV. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine

Seadus näeb ette üldsuse osalemise kohta teatavate kavade või projektide haldusmenetluse väga olulise tähtsusega.

Loamenetlus

Pärast mitteametliku menetluse vahel ning investori loa väljastanud ametiasutus taotluse esitab investor. Üldsuse osalemine on avatud avalik teade. Seaduses on nõutud teate Ühenduse Teatajas ning Internetis või piirkondliku levikuga ajalehes. Üha enam, et Saksamaa ametiasutused avalikult internetis. Pärast teate, et dokumendid oleksid kättesaadavad vähemalt üks kuu, kui projekt võib keskkonda mõjutada. Dokumendid on sageli kättesaadavad ka järgmise suurem linn. Kodanikud saavad esitada vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast projekti vastu, samas kui dokumendid on kõigile näha. Kõik vastuväited kuue nädala jooksul pärast tähtaega, mis on vastuolus avaliku teate, see tähendab, et luba väljastav asutus ei pea seda otsust. Vastuväite võib vaidlustada asjaomase projekti või ettepanekud optimeerimine. Enamikul juhtudel on ametiasutuste pädevuses otsustada, kas juhul kui tal palutakse esitada oma väited ja argumendid ning arutada neid avalikult. Tegelikult asutuste kasuks otsustavad sageli avaliku arutelu. Kui pooltele esitatud vastuväited projekti keskkonnaõiguse rikkumist, ameti otsus erakonna ja isiklikke õigusi on rikutud, võivad nad võtta otsuse vastu võetakse õiguslikke meetmeid. Loa andmise otsuste puhul ei ole menetluse mitme kõrgema astme haldusasutusele, mis on ette nähtud — Vastuväite esitanud lepinguosaline võib esitada hagiavalduse halduskohtule, kui otsus on vastu võetud.

Halduskohtule hagi vastuvõetavuse läbivaatamine (i.e.infringement keskkonnaõiguse, kui ka üksikisiku tegevuse takistamise ja kolmandate isikute õigused). Juhul kui kaebus on vastuvõetav, kui kõik keskkonnaõiguse konkreetset rikkumist ja menetluslike õiguste üle.

Õiguslikult siduv linnade maakasutusplaanide (bebauungspläne) saab kohtus läbi vaadata kahel viisil:

  • Kui keegi on otseselt mõjutatud ehitusluba otsus (nõudes ehitusluba, naabri jne), võib olla aluseks maakasutuse kava läbi vaadata samal ajal, kui see on asjakohane ja kui on märke, et detailplaneeringu võib olla õigusvastane. Kui kohus leiab, et maakasutuskava kannatab suurte vigade, on kehtetuks tunnistatud, kuid üksnes juhul, kui kohtuasja poolte (muu), st mitte üldsusele. See menetlus ei ole väga sageli tõelist keskkonnamõju, vaid tegeleb kohapeal tasakaalustamatust käsitleva projekti naabrid.
  • On suunatud siduvate läbi maakasutuse kava ise on ka võimalik, kuid ainult ühe aasta jooksul pärast nende ametlikku avaldamist. Mitte kõik vead ja eeskirjade eiramised maakasutuse kava viib selle kehtetus. Siduva maakasutuse kava kehtetuks tunnistada ainult siis, kui Üldkohus tuvastab vähemalt üks „peamine” seaduses loetletud eeskirjade rikkumised või tunnustatud pädevus. Kui maakasutuse kava on lõplikult kehtetuks tunnistatud, on selle üldise läbivaatamise, on õiguslikult kehtetu dokumendi („invalid, millel on tagasiulatuv mõju (ex tunc), mis kõik (muu omnes), mis tähendab, et asjaomane ala on õiguslikult käsitada seega planeerimata ja erakorralise valdkondade õigusnorme kohaldada.

Ettevalmistav maakasutusplaanide (flächennutzungspläne) ja muud üldisemat, normatiivse planeerimise otsuseid ei saa otse läbi vaadata, kuidas on võimalik õiguslikult siduvaid maakasutuskavasid. Siin on võimalik vaid kaudse maakasutuse kava, kui konkreetse projekti puhul on oluline lubada.

Kohtutele protseduurilist ja sisulist õiguspärasust läbi vaadata keskkonnamõju eelhindamist [2] põhinevaid otsuseid, kuid ei keskkonnamõju hindamise menetlused, samuti eraldi meetmeid nagu KMH sõeluuringu otsused või KMH ulatuse määramist käsitlevat otsust.#2 Põhjus on selles, et keskkonnamõju hindamise inkorporeeriti süsteem olemasolevate õiguslike loamenetlused ja ei ole tõendatud eraldiseisva menetluse Saksamaa õiguses.

Üldreeglina üksnes menetlusnormi rikkumine toob kaasa otsuse tühistamist, kui see rikkumine võis mõjutada selle otsuse. Projekti kavandamine on pigem mõned muudatused, et viia rikkumise kõrvaldamiseks. Ainult siis, kui nn rängad vead”, st vigu, mis olenemata menetluse tulemusest, mida käsitatakse olulistena seaduse „otsuse tühistamine.

Kohtus kaebeõiguse saamiseks ei pea osalema Euroopa Komisjoni argumente hiljem pöördutud kohtu (välistamine). See kehtib ka isikute ja valitsusväliste organisatsioonide osalemine on kohustuslik eeltingimus kohtumenetluse kaudu.

Kuna KMH ei saa Saksamaa kohtutes lahendatakse eraldi, vt eespool — esialgset õiguskaitset seoses KMH ei ole Saksamaal võimalik.

Teoreetiliselt kohtud võivad läbi vaadata lõplikke IPPC [3] -decisions.#3 Praktikas on see väga harva, sest investoril on õigus, kui ta vastab seaduses sätestatud tingimustele, eelkõige loetletud bundes-immissionsschutz-gesetz (BImSchG — föderaalne heited — kontrolli seadus) — ta võiks võtta õiguslikke meetmeid otsuse jõustamiseks. Akrediteeritud isikud ja organisatsioonid võivad esitada sukeldumisülikond ippc-decisions vastu.

Kui hageja väidab, et rikuti menetluslikke õigusi, kontrollib kohus menetluse ja otsustab, kas rikkumine on nii tõsised, et see toob kaasa otsuse tühistamist.

Avalikul konsultatsioonil protsessi IPPC otsused on samuti kohustuslik eeltingimus välistamine kohtuasja (põhimõte). Esialgne õiguskaitse on IPPC menetluse raames. Kui haldusasutus või kohus antud IPPC otsuse kohe täitmisele pööramise otsuse peale esitatud hagi ei ole otsuse täitmist peatavat toimet. Selleks et kindlaks määrata ajutiselt peatada otsuse täitmise, siis väidavad hagejad, et tuleb tagastada peatav toime.

V. õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse

Üksnes hüvitise nõude võib esitada otse kohtule eraisikute paragrahvi 1004 kohaselt koostoimes § 906 BGB (Bürgerliches Gesetzbuch’i (tsiviilseadustik). Naabrid saavad esitada nõuded (omanikud ja üürnikud või kasu saavate omanikena). Puudub üldine määratlus, tekitavad kaugus allikast — see sõltub heidete mõju konkreetse üksikjuhtumi puhul. Vaidluse väärtusega kuni 5 000 eurot, vastutab liidumaa kõrgem kohus vastutab kõikide kohtuvaidluste väärtusi. Hüvitist kõigi nõuete kohta tuleb esitada kaebuse esitaja. Üksikutel juhtudel esineb neis hüvitist, mida hageja väidab, sest tavaliselt soovib lõpetada või rahalise hüvitise, taotletakse vaid harva.

Kõik muud nõuded peavad olema kooskõlas karistus- või vastutusõigusega. Igaüks võib esitada vastavalt kriminaalõiguse suuliselt või kirjalikult, et politsei või haldusorganite eest. Rangem meede on süüdistuse esitamise taotluse. Seda tuleb käsitleda prokuratuuri.

Riigiasutuste vastu algatatud küsitletav kohtumääruse (kohtumäärus haldusasutuse suhtes konkreetseid meetmeid) võib anda otse kohtu poole vaid harvadel juhtudel. Näiteks tänavate väga saastunud elanike maanteede talitus võivad võtta meetmeid müra ja heitgaasid. Kuid elanikud peavad tõestama, et haldusasutus rikub kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte või ei rakenda tõhusaid õigusakte. Maanteetranspordi puhul (straßenverkehrs-ordnung — StVO § 35) luuakse alus. Põhjused, miks selliseid meetmeid harva Saksamaa õigusaktid.

Keskkonnavastutuse direktiiv [4] rakendatakse Saksamaa uschadg (umweltschadensgesetz — keskkonnakahju hüvitamise seadus).#4 Keskkonnavastutuse küsimustes liidumaa (Länder) pädevate asutuste vastutusalasse. Liidumaade ülesanne on kindlaks määrata määrusega. Ühine standard on asjaomase föderaalse riigi keskkonnaasutustega, kes vastutavad keskkonnakahju.

Võtta meetmeid taotluse võivad esitada kõik huvitatud isikud ja valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid. Mõjutatud isikud on need, kes on vigastatud või nende õigustest, eriti nende mõju nende tervisele keskkonnakahju. Keskkonnaalased valitsusvälised organisatsioonid peavad olema registreeritud vastavalt § 3 — edasikaebuste umweltrechtsbehelfsgesetz seadus (§). Spetsiaalne vorm puudub nõuda vajalike meetmete võtmist. Taotlus peaks sisaldama järgmisi osi:

  • Saatja
  • Keskkonnakahju kirjeldus

i. mis juhtus?

II. Kui tal juhtus?

III Kuidas see toimub?

IV. Kes on vastutav?

  • Meetmete võtmise taotlus
  • Selgitus

Ei ole vaja täielikke tõendeid — võimaliku kahju kirjeldus on piisav.

Kui asutus ei võta meetmeid või võtab meetmeid vaid siis, kui keskkonnakahju on avastatud, võivad nad kaevata valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid. Lõige 2 on kohaldatav apellatsioonkaebuste puhul, et valitsusvälistel organisatsioonidel on täita nõudeid, kui nad soovivad esitada hagiavalduse. Kui menetlus on läbi viidud tegevuse kindlaksmääramiseks kahjustatud ala edasiseks arendamiseks on valitsusvälistel organisatsioonidel osaleda ja väljendada oma vastuseisu.

VI. Muud võimalused õigusemõistmisele juurdepääsuks

Täiendavaid vahendeid ei ole keskkonnaasjade puhul kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

Ombudsmanidel on kättesaadavad üksnes eraõiguslikus kontekstis — näiteks päevalehes jne ning ei ole spetsialiseerunud keskkonnaküsimustes. Mõned volinikud andmekaitse eest vastutavad ka juurdepääsu teabele vastavalt teabevabaduse õigusaktidele (informationsfreiheitsgesetze (föderaal- ja liidumaa tasandil). Need on tavaliselt üsna tuttav, kuna keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade on palju laiem. Nad tegutsevad vahendajatena omanike vaheline teabe- ja hagejad. On olemas keskkonnaasjadele spetsialiseerunud prokurörid. Politseiasutuste tihedat koostööd keskkonna valdkonnas. Need osakonnad jälgima vastavust keskkonnaalase kriminaalõiguse norme ning keskkonnale üldiselt.

VII. Kaebeõigus

Kaebeõigus

Haldusmenetlus

Kohtumenetlus

Üksikisikud

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Valitsusvälised organisatsioonid

üldiselt: Nagu üksikisikud

eriliste keskkonnaalaste seaduses sätestatud juhtudel: täiendav positsioon on kaebeõigus keskkonnaalaste huvide kaitsmiseks peavad vastama mitmetele nõuetele

üldiselt: Nagu üksikisikud

eriliste keskkonnaalaste seaduses sätestatud juhtudel: täiendav positsioon on kaebeõigus keskkonnaalaste huvide kaitsmiseks peavad vastama mitmetele nõuetele

Muud juriidilised isikud

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Ajutised rühmad

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Välisriigi valitsusvälised organisatsioonid

üldiselt: Nagu üksikisikud

eriliste keskkonnaalaste seaduses sätestatud juhtudel: täiendav positsioon on kaebeõigus keskkonnaalaste huvide kaitsmiseks peavad vastama mitmetele nõuetele

üldiselt: Nagu üksikisikud

eriliste keskkonnaalaste seaduses sätestatud juhtudel: täiendav positsioon on kaebeõigus keskkonnaalaste huvide kaitsmiseks peavad vastama mitmetele nõuetele

Muud isikud [5]#5

Oma õiguste kahjustamise kontseptsioon

Oma õiguste kahjustamise välistamist kontseptsioon,


Riigiasutused ei ole juhtumiga otseselt seotud ametiasutused ei ole kaebeõigust muudes keskkonnaasjadega.

VIII Seaduslik esindamine

Esimese Astme Kohus ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik. Kõigi suuremate juhtumite esindamine on kohustuslik. Siiski peavad peaaegu kõik hagid esimeses astmes, sest advokaadi poolt kontrollitud keskkonnaga seotud menetlused on nii keerukad, et osalejaid ei saa jälgida kõiki õiguslikke tagajärgi. Spetsialiseerunud keskkonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadid annab nõu kõikides menetluse etappides, alates avaliku arutelu, et vältida välistamine üksikisiku või organisatsiooni kohtule. See tähendab, et juriidiline esindamine Saksamaal on suur roll. Keskkonnavaldkonna juristi teenust sageli läheb palju kaugemale õigusnõustamine. Nad teevad tihedat koostööd hagejate; sageli on autorid keskkonnavaldkonna advokaatide ja teiste spetsialistide olevate küsimuste kohta.

Üks võimalus võtta ühendust advokaadiga ning paluda valitsusväline organisatsioon. Peaaegu kõik advokaadid on veebisait, mis pakub teavet oma spetsialiseerumise, teenused ja nendega seotud kulud. Mõned portaali, kus ühiselt tegutsevad juristid) kontaktandmed ja lingid nende veebilehtedele on kättesaadavad.Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.umweltanwaelte.de/ Mõned Keskkonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadid, kes teevad koostööd võrgustikus idur — Informationsdienst Umweltrecht (Information Service keskkonnakaitse).Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.idur.de/ See annab osalevatele organisatsioonidele uudiskirjade ja seminaride kohta ja uued õigusaktid ja esialgne nõustamine.

IX. Tõendid

Kui Halduskohtud teevad asjas otsuse kohtuetapile keskkonnaküsimustes, ei piirdu üksnes teavet, mida pooled esitada. Kohtud võivad ja peavad vajaduse korral) uurima asjaolusid oma nimel ja ka tõendid ise (ex officio) uurimise. Tegelikult on see siiski eriti kuni hagejad tõendada, et nende väited on põhjendatud. Selleks on sageli vaja toetuda ekspertide arvamustele. Seega, keskkonnaorganisatsioonid ja koostööd eri valdkondade ekspertidele looduskaitse tõendite esitamist.

Uusi tõendeid võib esitada vaid väga piiratud asjaoludel. Üldiselt on väga rangeid sadamanõudeid, nõudes, et kõik juhtumiga seotud tõendid tuleb esitada võimalikult kiiresti, st ajal, mil ametiasutused otsustavad, kas projekti võib lubada. Kui üksikisik või organisatsioon ei avalikusta oma kahtlusi praeguses varases etapis projekti arendamist, ei saa nad neid argumente esitada hilisemas kohtuasjas. Tuleb aga rõhutada, et kuigi sätted haldusmenetluse raames vastuväiteteatise esitamise tähtaja jooksul esitada uusi tõendeid võib esitada menetluse igas etapis, isegi kui viimane kohtus.

Kohtud on sõltumatud ja neil on tõendid läbi vaadata, et otsustada, kas on rikutud seaduse ja hinnata rikkumise raskus.

Esialgset õiguskaitset.

Üldreeglina kaebuse või hagi esitada kohtule haldusotsuse peale esitatud hagil ei ole otsuse täitmist peatavat toimet. On siiski mitmeid erandeid sellest reeglist. Peatav toime puudub seadusega kehtestatud mitmetel juhtudel, eeskätt siis, kui konkreetsed õigusaktid välistavad selle peatav toime, mis on enamiku keskkonnaasjade puhul.

Kui puudub peatav toime, kui administratsiooni otsus on jõus ja neid saab viivitamata täitmisele pöörata olenemata apellatsiooni esitamisest või kohtuasja algatamisest, välja arvatud juhul, kui hageja palub Euroopa Kohtul sõnaselgelt anda peatavat toimet ja kohus nõustub.

Esialgset õiguskaitset on võimali üldiselt kohtumenetlustes. Keskkonnaasjades on oluline roll, näiteks kui pöördumatut kahju loodusvaradele on kaalul. Esialgne õiguskaitse on suunatud haldusotsus.

Kui taotletakse esialgset õiguskaitset, peab hageja tõendama, et hagi oleks vastuvõetav, hagi non-injunctive korrapäraselt. Lisaks peab hageja tõendama, et Euroopa Kohtu eelotsus on vajalik mõne elemendi, st kui otsus on nii kiireloomuline, et kohtumenetluse korrapärasel aset liiga hilja, et saada esialgset õiguskaitset. Kiireloomulistel juhtudel võib selle juure erinevates tingimustes. Kiireloomulistel juhtudel võivad näiteks tuleneda asjaolust, et kui projekt ei ole lõpetatud enne Euroopa Kohtu otsuse (st pöördumatu kahju tekib raiunud maha puid, loodusliku maastiku hävitamine jne). Kui esialgne õiguskaitse, saab taotleda üksnes juhul, kui asi on kiireloomuline, ei ole kindlaks määratud tähtajaks.

Keelava iseloomuga otsuste edasikaebamine on võimalik. Sellegipoolest on Euroopa Kohtu ülesanne otsustada, kas nad annavad kaebuse esitamise õiguse ja juhtum peab olema ülimalt olulised.

XI. Kohtukulud

Kulukategooriad

Kui keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise soovi korral seisab hageja tavaliselt kulud järgmistes kulukategooriates:

  • Kulud seoses haldusmenetlustega (widerspruchsverfahren)

Teatavates keskkonnaküsimustes õiguskaitse taotlejatele peab haldusmenetluse esimese sammuna. Näiteks juhtusid, mille elanikud püüavad kohalikud omavalitsused võtma meetmeid liikluse põhjustatud liigse müra vastu või tööstusalad. Selleks peavad taotlejad esitama kirjaliku kaebuse (Widerspruch) eest vastutavale asutusele, kui nad selgitavad, miks EVJA otsus või tegevus rikub nende õigusi. Selle menetluse kulud on suhteliselt madalad.

Siiski on enamik keskkonnaküsimustes, nt kui KMH on kõnealuse kaebuse haldusliku kontrollimenetluse kaudu ei ole võimalik. Taotlejad hoopis tegema vastutav asutus esitab kohtus tugineda.

  • Kohtukulud

Kui taotlejad peavad pöörduma kohtusse, sõltuvalt eri kohtukulusid, mille puhul otsustatakse lõpuks tasemele. Leidus

  • Tasud menetluse algatamist
  • Tasu kaebuse kohta
  • Ajutiste meetmete eest: Kui asi on nii kiireloomuline, et kohtumenetlus toimuks regulaarselt tooks kaasa olulise kahju, taotlejad saavad taotleda ajutisi meetmeid, mida nimetatakse ka esialgset õiguskaitset (einstweiliger Rechtsschutz). Kohtulõivud kehtivad ka kõnealustel juhtudel.
  • Juristide tasud

Kui advokaadid on vajalik õiguslik esindamine kohtus ning juristide tasud lisada otsustav osa seotud kulud. Kui juhtum on kadunud, võivad taotlejad peavad maksma mitte ainult enda juristide kulud, kuid neid saaks kaebealuse advokaadid, kelle kulud on teatavas ulatuses. Tavaliselt on avaliku sektori asutus, vältida juristide tasud, esindab töötajaid, kuid eraõiguslikele isikutele, nagu investorid võivad olla esindatud advokaadi poolt, mis võib kaasa tuua kaetavad kulud kannab kaotaja osapool.

  • Kulud, eksperditasud

Keskkonnaasjades paljud asjaolud, mis on olulised otsuse (tõendeid) tuleb analüüsida ning esitanud spetsialistidele. Rohkem oskusi ja aega, et tuleb investeerida analüüsida ja esitada asjakohaseid fakte, mida suuremad on kulud on teadusliku analüüsi ja eksperdid.

Kulude arvutamine süsteemi alusel vaidlusalusest summast (streitwert)

Vastavalt kohtukulude seaduse (Gerichtskostengesetz/GKG) sõltuvad kohtukulud (nn) streitwert vaidlusaluse summa määrab kindlaks kohus. See tähendab, et Euroopa Kohus on hinnata, kuidas on võimalik väljendada rahas. Mida suurem on vaidlusaluse summa määrab kindlaks kohus, seda suurem on kohtulõivud ja ka muid kulusid (näiteks juristide tasud), mis on teatud määral arvutatakse vastavalt.

Ajavahemikul 2002-2006 kasvas keskkonnaküsimuste kõnealuste vaidlustega seotud summad olid vahemikus 2 000-260.000 (!) eurole äärmuslikel juhtudel. Statistiliselt summa jääb vahemikku 20.000 ja 25.000 eurot, kuid summad erinevad märkimisväärselt. Umbes 8 % oli seotud looduskaitse kuni 2 000 EUR suurust summat hõlmavate vaidluste korral, 24 % aastatel 2000-10.000 ja veel 21 % ajavahemikus 10.000-15.000 eurot. See tähendab, et enamikul juhtudel oli kuni 15,000 EUR suuruse summa arvutamise aluse kanda. Siiski umbes 32 % kõnealuse ajavahemiku jooksul kõnealuste vaidlustega seotud summad olid vahemikus 15.000 kuni 40.000 eurot ja ligikaudu 15 % üle 75,000 EUR.

Seega on keskkonnaasjadega seotud kohtumenetluste kulud erinevad märkimisväärselt. On väga raske, on hea eelnevalt hinnata kulusid.

Kulude arvutamise menetluse algatamist

Seoses Esimese Astme Kohtu ligi 5 000 EUR suurune summa, kui on kaalul, mille väärtus on vähemalt 25.000 eurot.

See summa sisaldab 933 eurot, mis sisaldab menetluslõivude ligikaudu 1 700 eurot advokaaditasuna mõlema poolte advokaadid vastavalt seadusega ettenähtud hüvitismäära, millele lisandub käibemaks, st 933 + (2 × 1700) + käibemaks. Kulud ise advokaat võib olla oluliselt suurem, sest enamik eksperte ei toimi kava juristide tasu on sätestatud seaduses, vaid viie näitaja töölepingutega ja maksu summa. See summa ei hõlma kulude tõendeid ja eksperdiarvamusi, mis ületavad kaugelt seda summat.

Nagu eespool näidatud, on vaidlusalune summa oluliselt väiksem, kuid suurem kui 25.000 eurot, mis suurendab kulusid ja vähendab vastavalt: Vaidluse summas 2 000 eurot menetluskulude ja juristide kulud, ilma et oleks tõendeid kulude kohta summas 1 000 eurot, 15.000 eurot, 4 000 eurot tuleb arvutada. Vähemalt 6.800 juhul, kui vaidlusalune summa on 40.000, ja kuni 9.500 eurot, kui vaidlusalune summa on 75.000 eurot.

Edasikaebamise puhul kulude arvutamine

Teise astme otsuse edasi kaevata, vajaduse korral menetluskulude ja juristide kulud, ilma et oleks tõendeid kulusid umbes 5.800 eurot, kuid võib tõusta kuni 7 700 euroni.

Kolmanda astme (Revision) vajaduse korral kehtib sama summa kohta.

Kõnealused arvud on seotud hinnanguline summa on 25.000 eurot, tegelikud kulud võivad olla madalamad või palju madalam või kõrgem, kui kohus on teise vaidlusaluse summa eest.

Esialgse õiguskaitse taotlemise kulude arvutamine (vorläufiger Rechtsschutz/einstweilige Verfügung)

Vaidlusaluse summa ja kohtukulud on ligikaudu 50 % summast tasutakse tavalise kohtumenetluse kaudu. Sellegipoolest ei otsustanud selles etapis, nii et õiguskaitse on lisakulude eest; tavaliselt järgneb sellele järgneva astme kohtukulud välja (S).

Võidu või kaotuse korral — kelle lõpuks maksnud?

Keskkonnaasjades on halduskohtumenetluse üldreegleid kohaldatakse. Need eeskirjad on osa „kaotaja maksab” põhimõtte § 154 halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung — VwGO). See tähendab, et võita kõigi pool peab tasuma kohtukulusid ja oma advokaadi tasu, samuti hüvitama võitnud poole advokaaditasud. Õigusaktide kohaselt siiski võitnud poole summa tagasimaksmist, kui kulusid, mis lähevad kaugemale üldistest eeskirjadest. See varieerub vaidlusalune summa. Nimi summa hinnanguliselt 700-2 500 eurot, 900-3 000 eurot teise ja 900-2 000 kolmanda astme vajaduse korral kõik arvandmed, mis on seotud vaidlusaluse summa 25.000 eurot.

Kulud, eksperditasud

Esitatud tõenditest ja seotud kulud ei ole arvestatud eespool esitatud hinnanguid. Selles, et „kaotaja maksab” põhimõtet ei kohaldata: Selle ekspertarvamuse või muid tõendeid, peab kandma sellega seotud kulud. Isegi kui üks pooltest on edukas, ei ole need automaatselt tagasi. Kohus võib siiski otsustada, et ekspordiga seotud kulude pool peab kandma teise poole tõendeid täielikult või osaliselt. Kui Euroopa Kohus mõistis, uuesti esitada tõendid, et kaotanud pool peab kandma selle.

Tõendid kulude puhul tavapärases keskkonnas on raske hinnata. Kulud, mis ekspertarvamuse kohaselt ei ole kättesaadav ja jääb vahemikku 5.000 eurot kuni keskmiselt 25.000 eurot. Ulatuslik juhul, kui mitmed erinevate küsimuste puhul on vaja eksperte summad võivad olla oluliselt suuremad.

XII. Finantsabimehhanismid

Menetlus- või vabastusi keskkonnaasjadega seotud kulud

Puuduvad erandid menetlus- või sellega seotud kulude kandmist keskkonnaasjades, mida saavad kasutada keskkonnaorganisatsioonid, või sarnaseid juhtumeid.

Rahalise abi ja õigusabi

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung — ZPO § 116) ja Verwaltungsgerichtsordnung (VwGO § 166 (haldusmenetluse seadustik)

  • Üksikisikud
  • samuti juriidilised isikud (sh keskkonnaorganisatsioonid)
  • Kui need asuvad või elavad Saksamaal või mõnes muus ELi või EMP liikmesriik, võivad nad taotleda rahalist abi, kui nad tahavad asja kohtusse anda ja piisavalt vahendeid.

Need isikud peavad tõestama, et neil puuduvad rahalised vahendid, et osaleda kohtuasja ilma õigusabita ning et kui nad soovivad pöörduda kohtusse on piisavalt edukaks ja samuti ei ole kuritarvitav.

Lisaks, et juriidilised isikud, nagu keskkonnaorganisatsioonid peavad ka tõestama, et ei ole suutnud rakendada meede oleks vastuolus avalike huvidega.

Tegelikkuses aga võimalust, et keskkonnaorganisatsioonid võivad taotleda õigusabi, ei ole oluline, kuna praegu ei näi olevat näiteks juhul, kui tasuta õigusabi on antud hagi olid esitanud keskkonnaorganisatsioon. Üks põhjus võib olla see, et Euroopa Kohtu ülesanne määrata kindlaks, kas isik või ühing vastab kriteeriumile „ressursside puudumine” kehtestatud ranged normid.

2008. aastal OVG Münster (Nordrhein-Westfaleni liidumaa kõrgeim halduskohus) leidis näiteks, et tasuta õigusabi taotluse esitamisega algatatud keskkonnaorganisatsioon oli põhjendamatu, kuna organisatsioon oli katkestatud luua finantsreserv õiguslikel põhjustel minevikus ja võidakse püüda koguda vahendeid, eriti kui ta soovib pöörduda kohtusse.

Organisatsiooni deklareeriti küllaga raha ei kulutatud raha selle eest, et kogu käesoleva kohtuasja kohta. Lisaks on kohtu seisukohast samuti isikliku vara organisatsiooni liikmed tuleks arvesse võtta enne tasuta õigusabi tuleks käsitleda.

Tasuta (pro bono) õigusalast abi, avalikku huvi kaitsvad keskkonnaõiguse organisatsioonid või advokaadid

Erinevalt teistes valdkondades, nagu ränne, ad hoc või institutsionaliseeritud heategevus- või advokaatide pro bono tegevuse kogemus puudub keskkonnaküsimustes, isegi kui mõned eksperdid nõustuvad teatud juhtudel vähendatud maksumäära. Advokaadid üldiselt spetsialiseerunud keskkonnaõigusele harva ja seetõttu kallis.

Enamikul juhtudel Keskkonnaasjades alustatakse keskkonnaorganisatsioonid. Vahetevahel on suuremate keskkonnaorganisatsioonid, kes on spetsialiseerunud personali puudutavaid küsimusi. Siiski juhtub harva, et organisatsioonid on spetsialiseerunud advokaadid ekspertidega samal ajal.

Keskkonnaasjadega tegelevad õiguskliinikud

Siiani on vähesed olemasolevad õiguskliinikud Saksamaal ei tegele keskkonnajuhtumitega. Enne 2008. aastat oli isegi ebaseaduslikult tegutsevate õiguskliinikud Saksamaal, nagu õigusabi advokaatide ainuprivileeg ametlikult oma kutsealal. Isegi aktiivne keegi teine, näiteks kohtunike, õigusala töötajad võivad õigusabi andmine kohtu kitsast õiguslikust raamistikust väljapoole. 2007/2008 aasta reformi õiguskliinikud saavad tegutseda, aga ei ole veel loodud keskkonnaalase kliinikus.

XIII. Ajakohasus

Elamisloa nõue on olemas menetlused, tähtajad, otsuste elluviimist. Üldised menetlused, mis võimaldavad tööstuslike seadmete puhul on tähtaeg 7 kuud 3 kuu jooksul suuri projekte ja väiksemate projektide jaoks. Haldusasutus võib pikendada, kui need piirangud on põhjendatud alus. Suuremahulistele projektidele loa andmise korda, nagu riiklikud maanteed, raudteed, veeteed ei ole kindlaid tähtaegu, kuid sellest sättest, et otsused tuleb teha „mõistliku aja jooksul” või „tõhusalt”.

Vaidlustada tegevusetuse osas, kui asutused ei esita otsuse projekti kohta, hoolimata asjaolust, et need on esitatud kõik asjakohased dokumendid, on võimalik pöörduda kohtusse, et asutus ei võta kolme kuu pärast.

Avaldatud andmete kohaselt on justiitsministeerium 2011. aastal, [6] on 10,9 kuud esimese astme menetluse käigus 4,6 kuu keskmine, lühim aeg on keskmiselt 25 kuud ning mõnel liidumaal on keskmiselt kõige kauem aega kui teistes liidumaades.#6 Kui menetluse puhul kõrgemad halduskohtud tase on 15,7 kuud esimese astme menetluses, kusjuures riigi keskmine näitaja oli 6,3 kuu keskmine aeg on lühem, ja 28 kuud mõnes liidumaas keskmiselt kõige kauem aega kui teistes liidumaades. Seega isegi keskmine katse ajal võib kuluda mitu aastat on kaasatud kaks või rohkem juhtumeid.

Pärast Saksamaa on kritiseerinud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui november 2011 võeti vastu uus õigusakt, mis võimaldab pooltel vaidlustamine kohtus hoiatamiseks, kui menetlused on liiga palju aega võtta, ning nõuda kahju kui menetlus võtab liiga palju aega [7].#7

XIV. Muud küsimused

Saksamaa on avaldanud käsiraamatu, mis annab ülevaate õigusi, mis tulenevad Århusi konventsiooni õiguskaitse kättesaadavust.Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/a.to.j/AnalyticalStudies/handbook.final.pdf Valitsusväliste organisatsioonide avaldatud mitmed käsiraamatud ja juhendid nende peatükkide ja aktivistidega.

Näide: Lingil klikates avaneb uus akenRakendusjuhised: Keskkonnakaitseorganisatsioonide õigusi osaleda ja esitada hagi (PDF). Üksikasjalikumat teavet saab veebilehelt on keskkonnaõiguse sõltumatu ja üldsuse osalemisega keskkonnaküsimuste instituut.Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ufu.de/en/environmental-law.html

Vaidluste kohtuväline lahendamine on Saksamaal kasutatud viimastel aastatel üha sagedamini. Keskkonnaasjades sõltub sellest, kas asjaomase kohtu kohtunikke koolitatakse neid. Halduskohtutes, Schleswig (Schleswig-Holstein) ja Greifswaldi (Mecklenburg-Vorpommern) on konkreetsed programmid kohtulikule vahendusele. Ajavahemikus 2007-2010 oli ainult kaks vahendusmenetluse kohtus registreeritud. Mõned tuntud vahendusmenetluse käigus toimunud suurte infrastruktuuri loamenetluste (lennujaam, Frankfurti ja Berliini Pearaudteejaama Stuttgardi lennujaamas). Kuid nad ei suutnud takistada hagi pärast otsuse tegemist.

XV. On välismaalane,

Üks alustalasid on Saksa põhiseaduse (Grundgesetz diskrimineerimisvastast klauslit. Alates 2006. aastast on Saksamaa selgesõnaliselt ka võrdse kohtlemise seaduse (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz) tõttu, mis töötati välja Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktide nõuetele ning sisaldab üksikasjalikumaid eeskirju, eriti tööõiguse, tsiviil- ja maksuõiguse ning loob spetsiaalseid õiguskaitsevahendeid, et võidelda diskrimineerivate tegude või tegematajätmiste eest ning ka eraõiguslikele isikutele. Puuduvad siiski spetsiaalsed anti-discrimination-rules seni menetlusõiguses.

Seaduse kohaselt on saksa keel kohtumenetluste kohta kasutada kohtuväliseid või kohtumenetlusi. On üks erand, et Brandenburgi liidumaal, kus sorbian-speaking vähemus on õigus kasutada oma keelt.

Saksamaa ei ole seni korrapäraselt ja tõlkimise kohtumenetluse eest. Kuulamiste halduskohtus suulise tõlke kulusid võib käsitada kohtukulud (auslagen) ning peavad sel juhul tasub kaotanud pool.

XVI. Piiriülesed juhtumid

Üldsust tõenäoliselt mõjutatud riikide vahel piiriülese keskkonnamõjuga projektide puhul on tagatud õigused espoo-related Espoo konventsiooni, Aarhusi konventsiooni ELi õigusaktide ja ELi õigusaktide ning aarhus-related kahepoolsetele lepingutele. Valitsusvälistel organisatsioonidel puuduvad erisätted, neil on kaebeõigus, nagu näidatud VII jaotises.

Lingid

 

[1] Pärast Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-115/09: BUND, Trianel, Saksamaa) mai 2011

direktiiv 2003/35/EÜ rakendamine oli õiguskaitse kättesaadavuse küsimusi

keskkonnaorganisatsioonid.

[2] Keskkonnamõju hindamine

[3] Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, 21. aprill 2004,

Vastutus

[5] See kategooria peaks hõlmama kõiki neid potentsiaalseid sidusrühmi, kes ei ole hõlmatud eelnevate kategooriatega,

näiteks kas pädevatel asutustel on õigus esitada kaebus teise pädeva asutuse otsuste peale jne?

[6] http://www.bmj.de/SharedDocs/Pressemitteilungen/DE/2011/20111014_Durchbruch_beim_Schutz_vor_ueberlangen_Gerichtsverfahren.html (ainult saksa keeles)

[7] http://www.bmj.de/SharedDocs/Pressemitteilungen/DE/2011/20111014_Durchbruch_beim_Schutz_vor_ueberlangen_Gerichtsverfahren.html (ainult saksa keeles).


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 14/09/2016