Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

  • Avaleht
  • Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaasjades - Rumeenia

See lehekülg on masintõlgitud ja selle kvaliteet ei ole tagatud.

Tõlke hinnanguline kvaliteet: ebausaldusväärne

Kas Teie arvates on see tõlge kasulik?


  1. Constitutional Foundations
  2. Kohtusüsteem
  3. #II
  4. Juurdepääs teabele
  5. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine
  6. Õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse
  7. Muud võimalused õigusemõistmisele juurdepääsuks
  8. Kaebeõigus
  9. Seaduslik esindamine
  10. Tõendid
  11. Esialgne õiguskaitse
  12. Kohtukulud
  13. Finantsabimehhanismid
  14. Ajakohasus
  15. Muud küsimused
  16. On välismaalane,
  17. Piiriülesed juhtumid

I. Constitutional Foundations

Rumeenia põhiseaduse artikkel 35 on sätestatud õigus tervislikule keskkonnale http://www.cdep.ro/pls/dic/site.page?den=act2_2&par1=2#t2c2s0a35.Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cdep.ro/pls/dic/site.page?den=act2_2&par1=2#t2c2s0a35

Põhiseaduse artikkel 35 on tagatud kõigi keskkonnaalaste õigusaktide edasiarendamine eesmärgiga saavutada tervislik, kaitstud ja tasakaalus keskkond. Põhimõtted ja üldine raamistik on sätestatud valitsuse erakorralise määrusega nr 195/2005 keskkonnakaitse kohta, mis on heaks kiidetud seadusega nr 265/2006 (muudetud kujul).

Põhiseaduses on sätestatud eeskirjad ka füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks — neil on kohustus kaitsta ja parandada keskkonda.

Põhiseaduse artikkel 21, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust, on sätestatud järgmine:

  • Igaühel on õigus pöörduda kohtu poole oma seaduslike õiguste, vabaduste ja huvide kaitseks;
  • Seda õigust ei saa piirata ühegi õigusaktiga;
  • Kõigil isikutel on õigus õiglasele kohtumõistmisele ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul;
  • Haldusalase eripädevusega kohtute poole pöördumine on vabatahtlik ja see menetlus on tasuta.

Kahe eespool nimetatud artikli tõlgendamise tulemusel võib väita, et on tagatud juurdepääs õigusemõistmisele seoses keskkonna kaitsmisega ning et seda õigust ei saa piirata.

Vastavalt Rumeenia õigussüsteemile on põhiseadus õigusakt, mis asub n-ö õiguspüramiidi tipus. Kõik muud õigustloovad aktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.

Põhiseadusega tagatud õigusele elada tervislikus keskkonnas saab tugineda kohtus otse. Siiski on olemas õigusaktid, millega seda õigust keskkonnale on edasi arendatud. Teisalt ei kohalda kohtud ja haldusasutused mõnikord üksnes põhiseadust, tuginedes seejuures väitele, et põhiseaduse näol on tegemist üldise aktiga, mida ei saa eraldiseisvalt kohaldada.

Põhiseaduse artikkel 11 lõike 2 kohaselt saavad parlamendi ratifitseeritud välislepingud siseriikliku õiguse osaks. See tähendab, et te võite tugineda otse välislepingutele. Asjakohane on kogu teave, mis on esitatud küsimusele nr 3 antud vastuses.

Århusi konventsioon on inimõigusi käsitlev välisleping. Põhiseaduse artikkel 11 kohaselt on see siseriikliku õiguse osa. Artiklis 20 on sätestatud, et kui põhiõigusi käsitlevate välislepingute (nt Århusi konventsiooni) ja siseriiklike õigusaktide vahel esinevad vasturääkivused, siis kohaldatakse välislepingut, välja arvatud juhul, kui siseriiklikud õigusnormid on soodsamad.

Kui see on ratifitseeritud, on rahvusvahelise õiguse mõju siseriiklikule õigusele automaatselt, võimaldades huvitatud isikute õigust tugineda vahetult või koostoimes muude õigustloovate aktide rakendamise põhjalikuks raamistik, kui see nii on, ning kehtestatakse kohustus haldusasutused või kohtud võtma arvesse selle sätteid. Århusi konventsioon on ratifitseeritud seadusega nr 86/2000.

II. Kohtusüsteem

Rumeenias on kohtusüsteem kolmeastmeline nii tsiviil- kui ka kriminaalasjade puhul.

  • 188 Mitme kohtumaja igas maakonnas, mis menetlevad asju esimese astme kohtutena.
  • Igas maakonnas on oma üldkohus (kokku 42), mis menetleb asju apellatsiooni alusel.
  • Apellatsioonikohtud (kokku 15) menetlevad asju teise astme apellatsioonikohtutena.
  • Kõrgemal Kassatsioonikohtul on eripädevus.

Õigusaktides on sätestatud erandjuhud, mille korral võib esimese astme kohtuna toimida kas üldkohus, apellatsioonikohus või isegi Kõrgem Kassatsioonikohus, ning sellised asjad, mida menetletakse ainult kahes kohtuastmes — esimeses astmes ja ühes apellatsiooniastmes.

Prokuratuurid tegutsevad eespool nimetatud kohtute juures.

Igal kohtul, välja arvatud ringkonnakohtutel, on erinevad osakonnad, näiteks:

  • Tsiviilasjade osakond, mis arutab ainult tsiviilasju;
  • Kriminaalasjade osakond, mis arutab ainult kriminaalasju;
  • Haldusvaidluste osakond, mis arutab ainult haldusõigusest jne tulenevaid asju;
  • Piirkondlik sõjaväekohus;
  • Sõjaväe üldkohus.

Keskkonnaasjade menetlemiseks ei ole loodud erikohtuid. Üldiselt algab nende asjade menetlemine üldkohtu haldusvaidluste osakonnas ja jätkub seejärel apellatsiooni alusel apellatsioonikohtu haldusvaidluste osakonnas. Kolmandat kohtuastet, s.t teist apellatsiooniastet ei saa nende asjade puhul kasutada. Kui haldusakti on väljastanud keskne riigiasutus, siis toimib esimese astme kohtuna apellatsioonikohus ja teise astme kohtuna Kõrgem Kassatsioonikohus.

Keskkonnaasju ei lahenda üksnes kohtute haldusosakonnad, vaid neid lahendavad ka muud osakonnad, kui kohtuvaidluse esemeks ei ole haldusakt.

Meelepärase kohtualluvuse valimine ei ole võimalik. Kohtute pädevus on selgelt kindlaks määratud ja siduv.

Kui asja arutatakse kolmes kohtuastmes, siis on kaks apellatsioonivõimalust:

  • esimene apellatsioon — toimub uus kohtumenetlus ja apellatsioon peatab esimese astme kohtu otsuse täitmise;
  • teine apellatsioon — seda saab kasutada üksnes piiratud alustel ja see ei peata üldjuhul eelmises astmes tehtud otsuse täitmist, kuid õigusaktides on selle kohta sätestatud mõningad erandid.

Kaheastmelise menetluse korral — näiteks halduskohtumenetlustes — on kohtul apellatsiooni alusel võimalik analüüsida asja kõiki aspekte. Sellisel juhul peatab apellatsioon esimese astme kohtu otsuse täitmise.

Kriminaalasjade puhul on esimese ja teise astme näol tegemist tavapäraste õiguskaitsevahenditega ja otsuse võib vastavalt õigusnormidele pöörata täitmisele siis, kui see on muutunud lõplikuks.

Erakorralised õiguskaitsevahendid on järgmised:

  • N-ö apellatsioon otsuse tühistamiseks — selle eesmärk ei ole asja uuesti arutamine, vaid mõne ilmse menetlus- või sisulise vea parandamine;
  • „hindamine” — see eesmärk on vaadata asi uuesti, kui tuvastati teatavad uued tõendid, näiteks: Kohtunik on mõistetud süüdi kuriteo juhtumiga seotud, või teatavatele tõenditele, mis ei olnud esialgse uuringu käigus tuvastatud, või uue kohtuotsuse väljakuulutamist, samas olukorras samu probleeme, jne

Halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikkel 18 on sätestatud, et ka halduskohtutel on nii kassatoorse otsuse tegemise õigus kui ka teatav uue otsuse tegemise õigus.

Kohus võib teha järgmist:

  • Otsustada haldusakti täielikult või osaliselt tühistada;
  • Panna ametiasutusele kohustuse anda välja uus haldusakt või dokument või viia läbi teatav haldusmenetlus;
  • Otsustada, kas vaidlustatud haldusakti väljaandmiseks läbi viidud haldusmenetlus oli õiguspärane või mitte;
  • Teha otsuse kahjuhüvitise kohta, kui hageja seda taotleb.

Haldusõigusliku lepinguga seoses võib kohus teha järgmist:

  • Otsustada lepingu täielikult või osaliselt tühistada;
  • Panna ametiasutusele kohustuse leping allkirjastada, kui hagejal on õigus selle lepingu sõlmimisele;
  • Näha pooltele ette teatavad kohustused;
  • Anda nõusoleku ühe poole asemel, kui see on avalikes huvides;
  • Teha otsuse moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise kohta.

Keskkonnakaitseseaduse (valitsuse määrus nr 195/2005) artiklis 5 on sätestatud, et igal isikul on õigus pöörduda kohtusse või haldusasutuste poole eesmärgiga kaitsta oma õigust tervislikule keskkonnale, ilma et tal oleks vaja tõendada õiguse kahjustamist. Valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel on samuti kaebeõigus seoses mis tahes keskkonnaküsimustega.

Keskkonnaõigusega seoses ei ole ette nähtud muid erisätteid. Kohtumenetlus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

Rumeenias ei saa kohus kunagi ise kohtuasja algatada. Kohus võib siiski pöörduda eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole.

III Juurdepääs teabele

Teabevabadust käsitlevas seaduses nr 544/2001 on sätestatud järgmine.

  • Kui te ei ole rahul saadud vastusega või te ei saanud teabenõudele vastust, võite te esitada ametiasutusele halduskaebuse ja nõuda vale vastuse või vastamata jätmise eest vastutavale ametnikule karistuse määramist.
  • Te võite nõuda, et kohus annaks ametiasutusele korralduse avaldada taotletud teave, ja saada hüvitist moraalse kahju tekitamise eest. Praktikas on tekitatud kahju väga raske tõendada ja sellepärast mõistetakse kahjuhüvitis välja väga harva.

Õigustloov akt, millega reguleeritakse keskkonnateabe andmist, on valitsuse otsus nr 878/2005, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu keskkonnateabele. Kui esinevad selle otsusega reguleerimata olukorrad — eelkõige seoses keskkonnaalase teabega –, kohaldatakse lisaks sellele õigusaktile veel avalikule teabele juurdepääsu käsitleva seaduse nr 544/2001 sätteid.

Valitsuse otsuse nr 878/2005 artikli 15 lõik 3 on sätestatud, et kui keskkonnaalase teabe taotlus tagasi lükatakse, tuleks esitada ka tagasilükkamise põhjused ning samuti anda teavet õiguskaitse kättesaadavuse kohta.

Teabenõude võib esitada suuliselt või kirjalikult.

Kui te taotlete teavet suuliselt, siis saate te selle kohe, kui asjaomane teave on kättesaadav. Kui see ei ole kättesaadav, siis palutakse teil esitada kirjalik teabenõue.

Peaksite te saama vastuse 10 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse. Peaksite saama teabe andmisest keeldumist käsitleva põhjendatud otsuse 5 päeva jooksul. Juhul kui teie taotletud teave on liiga keeruline, siis tuleks teile 10 päeva kiri, milles teid teavitatakse sellisest olukorrast ja pikendada selle kestust 30 päevale.

Keskkonnaalane teave tehakse taotlejale kättesaadavaks nii kiiresti kui võimalik kooskõlas ettenähtud tähtajaga või hiljemalt ühe kuu jooksul pärast seda, kui ametiasutus taotluse sai. Kui taotletud teave on nii mahukas või nii keeruline, et ühekuulisest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, pikendatakse tähtaega kahe kuuni alates sellest, kui ametiasutus taotluse sai. Sellistel juhtudel teavitatakse teabe taotlejat vastamistähtaja pikendamisest ja sellise pikendamise põhjustest nii kiiresti kui võimalik või vähemalt enne ühekuulise tähtaja möödumist.

Kui te ei ole saadud vastusega rahul, siis võite te teha järgmist:

  • Esitada halduskaebuse ametiasutuse 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest või alates sellest, mil pidanud vastuse saama (pärast 10 päeva). Ametiasutus peab kutsuma kokku komisjoni, kes analüüsib olukorda ja saadab teile vastuse 15 päeva jooksul;
  • Saate paluda, et kohus kohustaks ametiasutust andma teile teavet, ja kahjuhüvitise taotlemiseks. Selleks on teil 30 päeva alates vale vastuse saamisest või alates saanud pidanud vastuse saama (pärast 10 päeva).

Kui tegemist on salastatud teabega, ei ole kohtul teabele juurdepääsu, kui kohtunik ei ole saanud riiklikult registrite ametilt salastatud teabele juurdepääsu luba. Kui teave ei ole salastatud, on kohtul täielik juurdepääs. —. Konfidentsiaalset teavet võivad sisaldada ka lepingud. Sellisel juhul ei ole kohtul juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

Juhul kui kohtud leiavad, et teave on avalik ja see ei ole salastatud, siis võivad kohtud anda korralduse teabe avaldamiseks. Kui teave on salastatud, siis ei ole kohtul teabele juurdepääsu käsitleva kohtuasja raames selleks õigust. Te võite tugineda väitele, et teave on salastatuks tunnistatud õigusvastaselt. Sellisel juhul koostatakse uus toimik ja asja asub lahendama teine kohtunik (kes on riiklikult registrite ametilt saanud salastatud teabele juurdepääsu loa). Teise võimalusena võite te algatada uue kohtuasja, milles taotlete kas teabe salastatuse kustutamist või salastatuse tühistamist. Sellistel juhtudel menetlevad asja kohtunikud, kes on saanud riiklikult registrite ametilt salastatud teabele juurdepääsu loa.

IV. Õiguskaitse kättesaadavus, üldsuse osalemine

Haldusotsuste peale ei saa esitada kaebust kõrgema astme haldusasutusele. Neid otsuseid saab vaidlustada üksnes kohtus pärast seda, kui te saadate halduskaebuse sellele asutusele, kes tegi haldusotsuse, millega te rahul ei ole.

Halduskaebuse saab esitada tasuta. See on reguleeritud halduskohtumenetlust käsitleva seadusega nr 554/2004 Igaüks, kes leiab, et tema õigusi või huve on otsusega rikutud, võib esitada halduskaebuse haldusakti väljastanud asutusele või sellest kõrgemal asuvale organile, kui selline organ on olemas. Taotlus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates sellest, kui te saite haldusaktist teada.

  • 6 kuu jooksul alates hetkest, mil te saate teada selle, kui see oli adresseeritud teisele isikule ja käsitles seda teist isikut.
  • Kui Teie juhtum on seotud haldusõigusliku lepinguga, 6 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist või pärast seda, kui rikuti lepingust tulenevaid kohustusi ei austanud, pärast lepingu lõppemist või pärast seda, kui te saite teadlikuks asjaolust, et leping sisaldab ebaselgeid sätteid.

Esimeses astmes tehtud haldusotsused saab otse kohtus vaidlustada ainult haldusalase erikohtualluvuse korral. Keskkonnaasjade puhul sellist erikohtualluvust ei ole.

Halduskaebuse esitamine on kohustuslik, kuid on kehtestatud mõned üksikud erandid:

  • Kui te esitasite ametiasutusele taotluse seoses oma õiguse või õigustatud huviga ja te ei saanud vastust 30 päeva jooksul või teie taotlust ei rahuldatud;
  • Kui te vaidlustate haldusalase õigustloova akti;
  • Kui te vaidlustate valitsuse määruse või valitsuse erakorralise määruse;
  • Kui te esitate vastuväite õigusvastasuse alusel;
  • Kui te olete maakonna prefekt, ombudsman, prokurör või riigiteenistuja või maakonna prefekti, ombudsmani büroo, prokuratuuri või riikliku riigiteenistujate ameti esindaja.

Kohtulikud õiguskaitsevahendid hõlmavad menetlusega seotud ja sisulist kontrolli. Tehnilistes küsimustes võib kohtunik tellida kohtueksperdilt tehnilise aruande / eksperdiaruande. Tehnilisel aruandel / eksperdiaruandel on samasugune kaal nagu muudel tõendusmaterjalidel/tõenditel.

Kohus võib läbi vaadata mis tahes haldusaktid, sealhulgas maakasutusplaanid, üldplaneeringud, keskkonnaload jms.

Keskkonnaasjade jaoks ei ole kehtestatud erieeskirju. Kohaldatakse samu eeskirju, mida kohaldatakse tavapärase halduskohtumenetluse puhul.

  • Keskkonnakaitseseaduse (valitsuse määrus nr 195/2005.) alusel on kohtus kaebeõigus igal isikul. Füüsiline isik peab põhjendama oma huvi asja menetlemise vastu. Eeldatakse, et inimõiguste kaitsmisega või ainult keskkonnakaitsega tegeleval valitsusvälisel organisatsioonil on õigustatud avalik huvi.
  • Halduskaebuse esitamine on kohustuslik:
    • seoses haldusalaste õigustloovate aktidega, näiteks maakasutusplaanidega, või muude aktidega, näiteks kohaliku omavalitsuse, keskvalitsuse otsuste/määrustega jne, võib halduskaebuse esitada igal ajal;
    • Kui te olete isik, kelle kasuks on akt välja antud, siis peate te saatma halduskaebuse 30 päeva jooksul pärast seda, kui akt teile teatavaks tehti;
    • Kui te olete kolmas isik, siis peate te saatma halduskaebuse 6 kuu jooksul pärast seda, kui akt teile teatavaks tehti.
  • Pädevaks kohtuks võite te valida kas teie peakontori asukohajärgse kohtu või ametiasutuse asukohajärgse kohtu.
  • Te võite tõendada oma väiteid dokumentide, küsitlemiste, tunnistajate ütluste või kohtuekspertide arvamustega; Te võite esitada kohtule taotluse ja kohus otsustab, millised tõendid on juhtumi seisukohalt asjakohased.
  • Kohus ei kontrolli aktide sisulist õiguspärasust, kuid õigusaktide kohaselt on see võimalus siiski olemas; Selle võimaluse kasutamine sõltub täielikult kohtuniku suvast.
  • Kui te vaidlustate planeerimisloa, võib kohus teie avalduse tagasi lükata, sest Rumeenia kohtute praktika ei ole selles küsimuses ühesugune.

Keskkonnamõju eelhindamist [1] käsitlevaid otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada samadel tingimustel, nagu on esitatud eespool.#1 Erieeskirju kehtestatud ei ole.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) ulatuse määramist käsitlevad otsused võib kohus läbi vaadata samadel tingimustel, nagu on esitatud eelmistes osades.

Praegu on keskkonnamõju eelhindamist ja KMH ulatuse määramist käsitlevate otsuste näol Rumeenias tegemist ühe ja sama aktiga, sest eelhindamine ja ulatuse määramine viiakse läbi samas etapis.

Kohtulikud õiguskaitsevahendid hõlmavad menetlusega seotud ja sisulist kontrolli. Tehnilistes küsimustes võib kohtunik tellida kohtueksperdilt tehnilise aruande / eksperdiaruande. Tehnilisel aruandel / eksperdiaruandel on samasugune kaal nagu muudel tõendusmaterjalidel/tõenditel.

Kohtus kaebeõiguse saamiseks ei pea isik osalema avaliku konsulteerimise etapis.

Esialgne õiguskaitse on reguleeritud halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artiklitega 14 ja 15. Esialgset õiguskaitset võib kohtult taotleda kohe pärast kaebuse ametiasutusele saatmist või koos põhitaotlusega. Esialgse õiguskaitse võimaldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust:

  • Juhtumi asjaolud peavad olema dokumentidega korralikult põhjendatud;
  • Tõendatud peab olema kahju vahetu tekkimise oht.

Puuduvad erieeskirjad IPPC [2] otsuste ja lubadega.#2 Seoses muu haldusakti

Neid analüüsitakse samadel alustel nagu mis tahes muid haldusakte.

Sama kehtib esialgset õiguskaitset seoses IPPC menetluse raames nagu mis tahes muu akti puhul.

V. õiguskaitse kättesaadavust tegevuse või tegevusetuse

IPPC menetlustega seoses kohaldatakse samu esialgse õiguskaitse võimaldamise tingimusi nagu KMH ja mis tahes muu haldusakti puhul. Artikkel 5d) vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 195/2005 (keskkonnakaitse igaühel õigus pöörduda kohtu poole füüsilise ja/või juriidilise isiku kaudu, kui otse või valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide, olenemata õiguste rikkumine”. Jah, võite te taotleda mis tahes tegevus või tegevusetus, mis võiks tagada teie õigus tervislikule ja tasakaalus keskkonnale, nagu see on sätestatud Rumeenia põhiseaduses, isegi juhul, kui teil ei ole otseselt kandnud mingit kahju. Kui teie õigusi ei ole kahjustatud (vastavalt artikkel 5e), on teil õigus saada hüvitist.

Kui Teie taotluse ese on haldusakt, mis anti välja või oleks tulnud välja anda (tegevusetus), siis seda juhtumit menetletakse halduskohtutes ning peaksite ka teie kaebuse toimiku koos haldusorgani haldusakti saaja. Kui teie hagi ese on haldusakt, mis anti välja või oleks tulnud välja anda (tegevusetus), siis menetleb asja halduskohus ning lisaks haldusaktiga soodustatud isiku peale esitatud kaebusega peaksite te esitama kaebuse ka haldusasutuse peale. Halduskohtumenetluses peaksite te siiski tõendama ka oma sisulise õiguse, s.t õigustatud erahuvi rikkumist. Teil ei ole kohtus kaebeõigust, kui te tuginete üksnes üldisele inimõiguste või keskkonna, s.t õigustatud avaliku huvi kaitsmisele. Ainult valitsusvälised organisatsioonid (huvitatud ühiskondlikud organisatsioonid, sealhulgas nii ühendused kui ka sihtasutused) saavad tugineda kohtus õigustatud avaliku huvi rikkumisele.

Halduskohtud võivad menetleda ka riigiasutuste vastu algatatud kohtuasju vastavalt halduskohtumenetlust käsitlevale seadusele nr 554/2004 Nimetatud seaduse artikli 1 kohaselt võib igaüks erinevates seadustes sätestatud tähtaegu järgides esitada kohtule kaebuse haldusasutuse peale, kui asjaomase haldusasutuse väljastatud haldusaktiga või taotluse tähtajaks rahuldamata jätmisega on kahjustatud õigustatud avalikku või erahuvi või sisulist õigust. Näiteks peab kaebusele vastama 30 päeva jooksul. Juhul kui te kandsite kahju, võite te taotleda ka hüvitist.

Sama seaduse artikkel 8 on sätestatud, et:

  • Kui te leiate, et teie õigustatud huve või teie seaduses sätestatud õigusi on rikutud ühepoolse haldusaktiga;
  • Kui te ei ole rahul halduskaebusele antud vastusega või te ei saanud halduskaebusele mingit vastust;
  • Kui Teie taotlust ei rahuldatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul;
  • kui haldusasutus keeldus teie taotluse rahuldamisest;

kui haldusasutus keeldus tegemast haldustoimingut, mis on vajalik teie õiguse või õigustatud huvi kasutamiseks või kaitsmiseks, siis võite te paluda, et kohus:

  • Tühistaks haldusakti täielikult või osaliselt;
  • Võimaldaks kasutada õiguskaitsevahendeid seoses teie kantud kahjuga;
  • Näeks ette hüvitise moraalse kahju eest.

Valitsusvälised organisatsioonid saavad taotleda kohtult mis tahes eespool nimetatud meetme võtmist tingimusel, et organisatsioon kaitseb õigustatud avalikku huvi.

Muudel isikutel peale valitsusväliste organisatsioonide on võimalik tugineda õigustatud huvile ainult juhul, kui õigustatud avalike huvide rikkumine tuleneb vahetult sisulise õiguse või õigustatud erahuvi kahjustamisest.

Keskkonnavastutuse küsimustes on pädevad järgmised ametiasutused:

  • Maakonna keskkonnakaitseamet (valitsuse erakorralise määruse nr 68/2007 (millega võetakse üle keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ) artikkel 6);
  • Riiklik keskkonnainspektsioon (valitsuse erakorralise määruse nr 68/2007 artikkel 9), kellel on kontrollipädevus ja õigus määrata rahatrahve neile isikutele, kes rikuvad keskkonnaalaseid õigusnorme.

Valitsuse erakorralise määruse nr 68/2007 artikkel 20 on sätestatud, et igaüks, keda keskkonnakahju mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kes leiab, et on mõjutatud tema õiguseid või õigustatud huve, võib teha järgmist:

  • saata oma tähelepanekud riiklikule keskkonnainspektsioonile;
  • paluda maakonna keskkonnakaitseametil võtta meetmeid kooskõlas valitsuse erakorralise määrusega nr 68/2007

Vastavalt artikkel 20 lõikele 2 leitakse, et valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni õigusi ja õigustatud huve on rikutud ja neil on mis tahes olukorras õigus pöörduda eespool nimetatud ametiasutuste poole.

Otsused on haldusaktid ja nendega seotud vaidlusi menetletakse halduskohtutes kooskõlas halduskohtumenetlust käsitlevas seaduses nr 554/2004 kirjeldatud üldeeskirjadega (valitsuse erakorralise määruse nr 68/2007 artikkel 25). 30 päeva jooksul saate te esitada halduskaebuse ametiasutuse otsuse peale või te võite pöörduda kohtu poole, kui te ei ole meetmete võtmise taotlusele vastust saanud. Kui te ei saa vastust või kui vastus ei ole piisav, võite te paluda kohtul otsus läbi vaadata 6 kuu jooksul alates tegevusetuse ilmnemisest või negatiivse vastuse saamisest.

Ametiasutuse otsuse võib kohtus vaidlustada eespool kirjeldatud korras vastavalt halduskohtumenetlust käsitlevale seadusele nr 554/2004 Peale selle on vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 195/2005 (keskkonnakaitse kohta) artikkel 5 igaühel õigus pöörduda seoses keskkonnakahjuga kohtu poole ja paluda kohtul võtta saastaja vastu meetmeid.

Ombudsmanil ei ole mingeid spetsiifilisi keskkonnaalaseid volitusi. Ta on pädev kaitsma iga üksikisiku õigusi ja vabadusi. Ombudsman võib muu hulgas teha järgmist:

  • Lahendada üksikisikute saadetud kaebusi;
  • anda nõu konstitutsioonikohtu taotluse alusel;
  • Algatada halduskohtumenetlusi vastavalt halduskohtumenetlust käsitlevale seadusele nr 554/2004 (vt järgmine lõik);
  • Esitada Kõrgemale Kassatsioonikohtule apellatsioone õiguse huvides;
  • Esitada parlamendile aruandeid. Aruannetes võidakse esitada soovitusi õigusaktidesse muudatuste tegemiseks;
  • Esitada parlamendile või peaministrile aruandeid, kui ombudsman leiab oma uurimise käigus õigusakti, mis ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega.

Vastavalt haldusõigusnormidele on ombudsmanil õigus pöörduda kohtu poole mis tahes õigusvastase haldusakti, sealhulgas keskkonnaküsimusi käsitleva akti vaidlustamiseks. Halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikli 1 kohaselt võib ombudsman võtta meetmeid üksnes avalduse esitaja taotluse alusel. Kui ombudsman esitab halduskohtule hagiavalduse, saab avalduse esitajast hageja. Kui avalduse esitaja keeldub hagejaks olemast, siis kohus tühistab kohtuasja.

Prokurörid

Halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikkel 1 lõikes 4 on sätestatud, et prokuröril on õigus pöörduda kohtu poole avaldusega tühistada ühepoolne individuaalne haldusakt, millega rikutakse nende isikute õigusi, vabadusi ja õigustatud huve, kellest saavad halduskohtumenetluses hagejad. Prokurör võib algatada sellise menetluse üksnes selle poole eelneval nõusolekul, kelle õigust, vabadust või huvi on rikutud.

Kui prokurör leiab, et haldusõigusliku õigustloova aktiga on rikutud õigustatud huvi, võib ta pöörduda sellega seoses halduskohtu poole. Sellisel juhul võib ta taotleda ka esialgset õiguskaitset, kui haldusõigusliku avaliku teenistuse toimimine oleks tõsiselt häiritud.

Prokuröril ei ole muud laadi eripädevust seoses keskkonnaasjadega. Prokurör võib keskkonnakuriteo toimepanemise eest esitada süüdistuse seaduses sätestatud korras.

Haldusakti välja andnud ametiasutus võib paluda kohtult akti tühistamist juhul, kui aktiga on kaasnenud teatav õigusmõju ja ametiasutus ei saa seda akti kehtetuks tunnistada. Kohus analüüsib haldusakti alusel välja antud aktide õiguspärasust ja samuti nende aktidega kaasnenud õigusmõju.

Rumeenias ei ole võimalik algatada erasüüdistusmenetlust.

Keskkonnaministeeriumi ülesandeid ja toimimist käsitleva valitsuse otsuse nr 57/2009 artikli 3 lõik 12 on sätestatud, et keskkonnaministeerium tagab riiklikul tasandil selle, et füüsilised ja juriidilised isikud ning seega ka haldusasutused järgivad ja austavad keskkonnaalaseid õigusnorme.

Ministril on selle ülesande täitmisega seoses inspekteerimis- ja kontrollipädevus.

Ombudsmani ja prokuröri õigust paluda kohtult õigusvastaste haldusdokumentide tühistamist on kirjeldatud eespool.

Maakonna prefekt võib samuti vaidlustada kohtus kohalike omavalitsuste tehtud haldusotsused, kasutades oma üldist õigust kontrollida õiguspärasust.

VII. Kaebeõigus

  1. Kirjeldage kaebeõigust käsitlevaid eeskirju, mida kohaldatakse erinevat liiki menetluste puhul ja erinevate menetlusosaliste suhtes. Kirjeldage, kuidas käsitatakse teie riigis õiguse, õigustatud huvi jms kahjustamise põhimõtteid.
    (kasutage allpool esitatud tabelit.)

Kaebeõigus

Haldusmenetlus

Kohtumenetlus

Üksikisikud

X

X

Valitsusvälised organisatsioonid

X

X

Muud juriidilised isikud

X

X

Ajutised rühmad

X

X

Välisriigi valitsusvälised organisatsioonid

X

X

Muud isikud [3]#_ftn3

X

X

Prokuröri, ombudsmani ja ametiasutuste kaebeõigust on kirjeldatud VI osa punktis 2.

Ametiasutus võib teise ametiasutuse välja antud aktiga seoses kohtu poole pöörduda nagu mis tahes muu isik, kui on rikutud tema õigusi või õigustatud huve. Ametiasutused kasutavad seda õigust siiski väga harva.

Keskkonnakaitset käsitlevas valitsuse määruses nr 195/2005 on samuti sätestatud, et valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel on õigus pöörduda kohtu poole seoses asjadega, mille eesmärk on keskkonna kaitsmine. Puuduvad erieeskirjad keskkonnakaitse eri tasemete kohta.

Halduskohtus menetletavate kohtuasjade puhul kohaldatakse seaduses nr 554/2004 sätestatud õigusnorme, nagu on kirjeldatud eespool. Eraisikud või eraõiguslikud juriidilised isikud võivad vaidlustada haldusakti, tuginedes avalikule õigustatud huvile, kui selline huvi tuleneb individuaalse õiguse või õigustatud erahuvi rikkumisest.

Muudel riigi institutsioonidel või ametiasutustel on VI osas kirjeldatud kaebeõigus.

Füüsiliste isikute / valitsusväliste organisatsioonide suhtes kohaldatakse KMH ja IPPCga seotud menetluste puhul samu kaebeõigust käsitlevaid eeskirju, nagu on kirjeldatud V osas.

VIII Seaduslik esindamine

Kohtus esindavad poolte huve advokaadid. Õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik keskkonnaasjade puhul või mis tahes muude asjade puhul peale kriminaalasjade vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule. Kriminaalasjade, sealhulgas keskkonnakuritegude puhul peab süüdistatavat abistama advokaat.

Kooskõlas uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga peab advokaat abistama pooli teise astme kohtus.

Rumeenias on üha rohkem neid advokaate, kes on huvitatud keskkonna kaitsmisest, sest sellega on asjaomasele advokaadile tagatud teatav populaarsus ja avalik tunnustus. See tunnustus on väga vajalik, sest advokaadi mis tahes reklaamimine on Rumeenias ebaseaduslik.

IX. Tõendid

Keskkonnaasjade jaoks ei ole kehtestatud erieeskirju. Halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikkel 13 on sätestatud, et kohus peab andma haldusasutusele korralduse esitada kõik dokumendid, mida võeti arvesse selle akti väljaandmisel, mille tühistamist taotletakse. Hageja võib oma väidete tõendamiseks esitada mis tahes tõendid: dokumendid, küsitlemise tulemused, kohtueksperdi arvamuse ja/või tunnistajate ütlused.

Tsiviil- ja kriminaalmenetluste puhul ei ole kohus kohustatud sundima kostjat dokumente esitama. Siiski on olemas menetlusega seotud eeskiri, mis võimaldaks kohtul teha järelduse, et see pool, kes keeldus teatavate dokumentide esitamisest, aktsepteeris vastaspoole väiteid. See on võimalik üksnes seoses tsiviilasjadega.

Tõendeid pakuvad pooled välja kohtumenetluse alguses kohe pärast seda, kui kohus on välistanud kõigi muude menetlusega seotud erandite kohaldamise. Kohtu aktiivset rolli täites võib kohus küsida tõendeid omal algatusel juhul, kui ta leiab, et see aitab tõde välja selgitada. Selle rolli kasutamine on siiski võimalik ainult tsiviilasjades ja see on piiratud hageja õigusega loobuda kohtus oma hagist. Esmalt peab kohus lubama tõendeid esitada ja alles seejärel esitatakse need reaalselt kohtule. Tsiviil- ja halduskohtumenetluste vahel erinevusi ei ole.

Tsiviilkohtumenetlus koosneb siiski kolmest kohtuetapist: Esimese astme kohtu etapp ja kaks apellatsioonietappi. Esimeses kohtuastmes ja esimeses apellatsiooniastmes võib kohtule välja pakkuda mis tahes tõendeid ning kohus lubab kasutada ainult neid tõendeid, mis on asjakohased kohtuasja seisukohast. Teises apellatsiooniastmes võib tõenditena esitada ainult dokumente. Apellatsioon ise on vastuvõetav üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud piiratud alustel.

Halduskohtumenetluse puhul eksisteerib ainult esimene kohtuaste ja üks apellatsiooniaste. Apellatsioonimenetluse raames on tõenditena lubatud esitada ainult dokumente, kuid kohus võib analüüsida asja kõiki aspekte, et korvata selle menetluse puhul puuduvat teist apellatsiooniastet.

Kohtueksperdid esitavad eksperdiarvamusi. Nende tasu maksab see pool, kes eksperdiarvamust taotles. Pooled võivad taotleda, et kohus võimaldaks neil kasutada oma eksperte, kes osalevad kohtuekspertide arvamuste koostamises. Kohus võib samuti anda korralduse, et eksperdiarvamuse koostab instituut või spetsialiseerunud labor.

Kui ühelgi kohtuekspertide nimekirja kantud eksperdil ei ole kohtuasjaga seoses nõutavaid eksperditeadmisi, võib kohus kutsuda tuntud teadlase või isiku, kellel on eksperditeadmised vajalikus valdkonnas, näiteks ülikooli õppejõu. See kord on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

Kohus peab kaaluma eksperdi tehnilisi järeldusi. Kohus võib eksperdiarvamuse siiski jätta arvesse võtmata, kui see koostati kohtueksperdi arvamuse koostamist käsitlevaid menetlusnorme rikkudes või kui järeldused ei ole kohtuvaidluse lahendamise seisukohast asjakohased.

Haldus- ja tsiviilkohtumenetluse vahel erinevused puuduvad ning keskkonnaasjadega seoses puuduvad kohtueksperdi arvamust käsitlevad erisätted.

Esialgset õiguskaitset.

Peamine reegel on see, et mingitel asjaoludel ei ole ette nähtud tõkestavat toimet. Esialgset õiguskaitset tuleb kohtult igal juhul eraldi taotleda. Akti õigusmõju peatatakse üksnes juhul, kui kohus võimaldab esialgset õiguskaitset. Esialgset õiguskaitset võimaldava kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonil ei ole kõnealuse otsuse täitmist peatavat toimet.

Sundvõõrandamise menetlustes tehtud haldusotsus täidetakse viivitamata. Omandiõigus läheb eraomanikult üle riigile ühepoolse haldusakti alusel kohe pärast seda, kui sundvõõrandaja pakutud raha on kantud pangakontole (eraomanik saab raha kätte üksnes juhul, kui ta ei algata sundvõõrandaja vastu hagi eesmärgiga küsida rohkem raha). Esialgne õiguskaitse, mille eesmärk on peatada õiguse selline üleminek, ei ole lubatud vastavalt sundvõõrandamist käsitlevale seadusele nr 255/2010.

Muudel haldusaktidel on samuti õigusmõju olenemata kohtule esitatud hagiavaldusest, millega taotletakse akti tühistamist. Akti mõju peatatakse üksnes esialgse õiguskaitse võimaldamise korral.

Esialgset õiguskaitset on võimali k saada nii haldus- kui ka tsiviilkohtumenetlust käsitlevate õigusnormide kohaselt.

Halduskohtumenetluses on esialgne õiguskaitse seotud üksnes ühepoolse haldusakti mõju peatamisega.

Tsiviilkohtumenetlustes võib kohus võimaldada esialgset õiguskaitset eesmärgiga tagada õiguse kaitse, vältida vahetu kahju tekkimist ja kõrvaldada kohtumääruse täitmist takistavad asjaolud. Esialgse õiguskaitse määrus tehakse üksnes kiireloomulistes asjades ja ainult piiratud ajaks.

Vastavalt halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikkel 14 võite te taotleda esialgset õiguskaitset kohe pärast halduskaebuse esitamist akti väljaandnud ametiasutusele ja enne seda, kui te esitate kohtule taotluse akti tühistamiseks.

Halduskohtumenetlust käsitleva seaduse nr 554/2004 artikkel 15 kohaselt on esialgset õiguskaitset võimalik taotleda ka koos akti tühistamist käsitleva taotluse esitamisega või eraldi taotlusega, mille võib esitada enne seda, kui Esimese Astme Kohus teeb otsuse akti tühistamise kohta.

Esialgse õiguskaitse saamiseks peate te tõendama, et kohtuasi on põhjendatud ning et ilma esialgse õiguskaitseta kannaksite te vahetut kahju.

Tsiviilkohtumenetlustega seoses võimaldatakse esialgset õiguskaitset kiireloomulistel juhtudel ja piiratud ajaks, nagu on kirjeldatud eespool.

Nii haldus- kui ka tsiviilkohtumenetluse raames võib apellatsiooni esitada 5 päeva jooksul alates kohtu kirjaliku otsuse tegemisest.

XI. Kohtukulud

  1. Milliseid kulukategooriad soovi korral seisab hageja silmitsi keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist? (5-10 lauset)

Kulukategooriad on järgmised:

  • Kohtukulud;
  • Advokaaditasud;
  • Kohtueksperdi tasud;
  • Vastaspoole kulud vastavalt põhimõttele, mille kohaselt tasub kaotanud pool võitnud poole kulud.
  1. Esitage hinnanguliselt kohtukulud (kohtuasja algatamisega seotud kulud eri) ja kaebuse esitamise lõivu, mida kohaldatakse teie riigis. (3-5 lauset)

Kohtukulud on reguleeritud valitsuse erakorralise määrusega nr 80/2013.

Halduskohtu kulud jäävad vahemikku 11 eurost (50 Rumeenia leud) kuni 66 euroni (300 Rumeenia leud).

Tsiviilkohtus määratakse tasu suurus kindlaks hagi summa alusel. Seadusega on ette nähtud mitmed kindlate väärtustena väljendatud kriteeriumid.

  • Kui hagi summa jääb alla 111 EUR (500 Rumeenia leud), moodustavad kohtukulud sellest 8 %, kuid mitte vähem kui 4 eurot (20 leud).
  • Kui hagi summa jääb vahemikku 111.1 eurost (8 Rumeenia leud) kuni 40 euroni (111 leud), moodustavad kohtukulud 500 eurot (501 leud), millele lisandub 7 % 1111 eurot (5000 leud) ületavast summast.
  • Kui hagi summa jääb vahemikku 1111 eurost (78 Rumeenia leud) kuni 355 euroni (1111 leud), moodustavad kohtukulud 5000 eurot (5000 leud), millele lisandub 5 % 5555 eurot (25000 leud) ületavast summast.
  • Kui hagi summa jääb vahemikku 5555 ja 1 eurot (25001 Rumeenia leud) kuni 11111 euroni (50000 leud), moodustavad kohtukulud 301 eurot (1355 leud), millele lisandub 3 %, kui hagi summa on üle 5 555 EUR (25000 Rumeenia leud)
  • Kui hagi summa jääb vahemikku 11111 ja 1 eurot (50001 Rumeenia leud) kuni 55555 euroni (250000 leud), moodustavad kohtukulud 467 eurot (2105 leud), millele lisandub 2 %, kui hagi summa on üle 11 111 EUR (50000 Rumeenia leud)
  • Kui hagi summa on üle 55 555 EUR (250000 Rumeenia leud), moodustavad kohtukulud 1356 eurot (6105 leud), millele lisandub 1 % 55555 eurot (250000 leud) ületavast summast.

Tasu teises kohtuastmes toimuva apellatsioonimenetluse puhul on pool esimeses kohtuastmes kohaldatavatest kohtukuludest, kuid mitte vähem kui 4 eurot (20 Rumeenia leud).

Kolmandas kohtuastmes toimuva apellatsioonimenetluse puhul moodustavad kohtukulud 22 eurot (488 Rumeenia leud) nende kassatsioonkaebuste korral, mis on reguleeritud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1 lõike 1 punktidega 7-100. Kui kaebus on seotud materiaalõiguse kohaldamisega rahaliste nõuete puhul, moodustavad kohtukulud 50 % esimese astme kohtus makstud summast, kuid mitte vähem kui 22 eurot (100 Rumeenia leud). Kui tegemist ei ole rahalise nõudega, moodustavad kohtukulud 22 eurot (100 Rumeenia leud).

Kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise korral lähtutakse järgmisest:

  • kui kohtuotsus käsitleb kohtumenetluse peatamist, moodustavad kohtukulud 4 eurot (20 Rumeenia leud);
  • kui kohtuotsus käsitleb kohtumenetluse tühistamist kohtukulude tasumata jätmise tõttu või muudel juhtudel, kui asja ei arutatud kohtus, moodustavad kohtukulud 11 eurot (50 Rumeenia leud).
  1. Esitage hinnanguliselt keskkonnaasjadega seoses tavaliselt tasumisele kuuluvad ekspertide tasud, advokaaditasud ja muud liiki tasud. Lõike 10 lause)

Hinnanguliseks kindlaksmääramiseks puuduvad kriteeriumid Eksperdi- või advokaaditasude. Eksperditasu on umbes 2000 eurot ja sellise advokaadi tasu, kes ei tööta valitsusvälises keskkonnaorganisatsioonis, on vähemalt 1000 eurot.

Valitsusvälistes organisatsioonides töötab väga vähe advokaate, seega on advokaadi palkamine väga kulukas.

  1. Millised on esialgse õiguskaitsega / ajutiste meetmetega kaasnevad kulud? Kas on vaja maksta tagatist /võtta kahju hüvitamise kohustus? Lõike 3 lause)

Esialgse õiguskaitse taotlemisel tsiviilkohtus tuleb tasuda 4 eurot (20 Rumeenia leud), kui tegemist on mitterahalise nõudega. Kui tegemist on rahalise nõudega, tuleb tasuda 444 eurot, kui hagi summa jääb alla 11 EUR (2000 Rumeenia leud), ja 44 eurot (200 leud), kui hagi summa on suurem kui 444 eurot (2000 leud). Tagatist maksta ei ole vaja.

Halduskohtutega seoses ei nimetata esialgset õiguskaitset, sellepärast tuleks kohaldada artiklit 27, milles osutatakse kõigile muudele kohtuasjadele, mis ei hõlma rahalisi nõudeid. Selliste asjade puhul moodustavad kohtukulud 4 eurot (20 Rumeenia leud).

  1. Kas peamiselt kohaldatakse põhimõtet, mille kohaselt peab kaotanud pool kandma võitnud poole kulud? Kuidas kohtud seda kohaldavad? Millised on erandjuhud, kui seda põhimõtet ei kohaldata? (5-10 lauset)

Põhimõte „kaotaja maksab”, kohaldatakse iga kord, kui vastaspool taotleb kulusid, mida kohtumenetluse ajal. Kui vastaspool kulude hüvitamist ei taotle, siis seda põhimõtet ei kohaldata. Kohus võib kulude hüvitamise näha ette ka siis, kui poole hagi rahuldati ainult osaliselt. Sellisel juhul võib kohus näha kulude hüvitamise ette selliselt, et üks menetlusosaline peab maksma kas ülejäänud osa kuludest või — kui hüvitamisele kuulub kogu summa — mitte midagi.

XII. Finantsabimehhanismid

  1. Kas kohtud saavad seoses keskkonnaasjadega teha erandeid menetluskuludest, lõivudest, tasudest, kulude suhtes kohaldatavatest maksudest jne? Millised on probleemid? Lõike 10 lause)

Õigusabi võib anda üksnes tsiviilasjade puhul kooskõlas valitsuse erakorralise määrusega nr 51/2008 Õigusabi antakse järgmistel eesmärkidel:

  • Advokaaditasude katteks;
  • Eksperdi või tõlgi tasude katteks;
  • Kohtutäituri kulude katteks;
  • Kohtukuludest vabastamiseks, kulude vähendamiseks, maksmise edasilükkamiseks, maksmisega viivitamiseks.

Õigusabi anda maksimaalselt summas, mis on võrdne selle aasta 10 brutopalgaga, mil te õigusabitaotluse esitasite.

Õigusabi võidakse anda juhul, kui teie pere keskmine sissetulek viimase kahe kuu jooksul pärast õigusabitaotluse esitamist on väiksem kui ligikaudu 70 eurot (300 Rumeenia leud). Sellisel juhul katab riik kulud täies mahus.

Kui keskmine sissetulek jääb alla 145 eurot, osaleb riik kulude katmises 50 % ulatuses.

Valitsuse erakorralise määrusega nr 80/2013 nähti ette võimalus, et ka juriidilistel isikutel on õigus saada õigusabi kohtukulude katmiseks (kohtukuludest vabastamiseks, kulude vähendamiseks, maksmise edasilükkamiseks, maksmisega viivitamiseks) järgmistel juhtudel:

  • kohtukulud moodustavad üle 10 % keskmisest netopalgast viimase 3 kuu jooksul;
  • juriidilise isiku suhtes on algatatud lõpetamis- või likvideerimismenetlus või tema kaubad on arestitud;
  • pärast juriidilise isiku üldise majandusliku ja rahalise olukorra analüüsimist leiab kohus, et kohtukulude summa kahjustaks juriidilise isiku tegevust.

XIII. Ajakohasus

Sõltuvalt otsuse liigist on õigusaktidega ette nähtud erinevad tähtajad. Haldusasutusele esitatud avaldusele või halduskaebusele tuleb vastata 30 päeva jooksul. Haldusakt tuleb välja anda 30 päeva jooksul. Juhul kui ametiasutus ei tee otsust selle aja jooksul, siis leitakse, et ametiasutus andis akti välja vaikimisi. Seda põhimõtet ei kohaldata keskkonnalubade puhul. Lubade väljaandmiseks tähtajad puuduvad. KMH lubadega seoses kehtib põhimõte, et kui projektist kasu saav isik ei esita kahe aasta jooksul pärast taotluse esitamist kogu teavet, mida on vaja keskkonnaloa väljaandmiseks, siis lükatakse keskkonnaloa taotlus tagasi.

Haldusorganite jaoks ei ole õigusaktidega ette nähtud mingeid karistusi otsuse tegemisega hilinemise korral.

Vastavalt seaduse nr 544/2001 artikkel 22 võib kohus näha ette, et ametiasutus või institutsioon peab esitama taotletud teabe ja maksma kahjuhüvitist.

Puuduvad eriõigusnormid, millega nähakse ette tähtajad keskkonnaasjadega seotud kohtumenetluste jaoks.

Esialgse õiguskaitse võimaldamist võidakse halduskohtus menetleda esimeses astmes alates kahest kuust kuni ühe aastani ja apellatsiooniastmes veel alates kahest kuust kuni ühe aastani. Õigusaktides on täpsustatud, et sellised asjad on kiireloomulised ja neid tuleks kohtus menetleda kiiresti.

Esialgse õiguskaitse võimaldamist tuleb tsiviilkohtus menetleda kiireloomuliselt. Otsus tuleks teha 24 tunni jooksul ja kirjalik otsus tuleks väljastada 48 tunni jooksul pärast otsuse väljakuulutamist.

Esimeses astmes võib tühistamisavalduse menetlemine kesta vähemalt kaks aastat. Sama palju aega võtab see ka apellatsioonietapis. Kirjaliku otsuse pooltele teatavakstegemine on väga pikaldane. Kuni otsuse teatavakstegemiseni ei saa esitada apellatsiooni.

Kui kohus on uurimise lõpetanud, võib otsuse tegemisega hilinemise korral 7 päeva jooksul mitu korda. Õigusnormides ei ole sätestatud, mitu korda võib kohus otsuse tegemise edasi lükata. Kirjalik otsus tuleks pooltele kätte toimetada 30 päeva jooksul. See tähtaeg on kohtunike jaoks üksnes soovituslik.

Kohtule ei ole otsuse tegemiseks tähtaega ette nähtud.

Kohtute jaoks ei ole õigusaktidega ette nähtud mingeid karistusi otsuse tegemisega viivitamise korral. Viivitamist võidakse arvesse võtta kohtuniku tegevuse hindamisel, kui tõendatakse, et kohtunikul ei olnud põhjendatud alust tähtaega eirata. Kohtunikud vastutavad distsiplinaarkorras.

XIV. Muud küsimused

Keskkonnaload on haldusaktid ja neid võib pärast nende väljaandmist vaidlustada halduskohtutes. Kuna üldsus on neis menetlustes kolmas isik, võib üldsus esitada halduskaebuse 6 kuu jooksul pärast seda, kui ta saab teada akti olemasolust. Euroopa Kohtule kaebuse võib esitada 6 kuu jooksul pärast ametiasutuselt vastuse saamist või pärast seda, mil ametiasutus oleks pidanud vastama.

Keskkonnaasjadega seotud teave ei ole hästi struktureeritud. Keskkonnakaitseameti veebisaidil esitatud teave ei ole organiseeritud iga projekti kaupa, vaid suuremate kategooriate kaupa: keskkonnaaruanded, keskkonnaload, avalikud teadaanded jms. See tähendab, et kui te soovite saada teavet ühe projekti kohta, peate te otsima seda kõigist kategooriatest ja sadade muude projektidega seotud dokumentide hulgast. Sellest tulenevalt on keskkonnaasjadega seotud teavet väga raske kindlaks teha. Puuduvad hästi organiseeritud andmebaasid, mis sisaldaksid hindamisel olevaid või eelnevatel aastatel hinnatud projekte. Riigi kõigi keskkonnakaitseametite veebisaidi leiate järgmiselt aadressilt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.anpm.ro/

Rumeenias puudub üldsusel keskkonnaasjadega seoses juurdepääs vaidluste alternatiivse lahendamise viisidele. Siiski võidakse kohaldada vahendamist käsitlevat seadust nr 192/2006

Vahendus on reguleeritud seadusega nr 192/2006 ja seadusega nr 115/2012. Alates 2012. oktoober 12. aastast on tsiviil-, kaubandus- või kriminaalasjades (tarbijakaitse, perekonnaõigus, naabritevahelised suhted, erialane vastutus, tsiviilasjad, kus hagi summa on alla 11 111 EUR, ning kriminaalasjad, mida uuritakse üksnes eelneva kaebuse alusel) kohustuslik esitada teavet vahenduse eeliste kohta.

XV. On välismaalane,

Diskrimineerimiskeeld on sätestatud valitsuse määruses nr 137/2000.

Menetlust käsitlevad eeskirjad ei sisalda diskrimineerimisvastaseid erisätteid, kuid rumeenia keelt mittekõnelevatel isikutel on õigus kasutada tõlgi teenuseid ja tõlgitud dokumente.

Rumeenia põhiseaduse artikkel 16 ja seaduse nr 303/2004 artikli 4 lõik 1 kohaselt on kohtunikud ja prokurörid kohustatud tagama kõigile kohtumenetluse osalistele võrdsuse seaduse ees ja võrdse kohtlemise nende staatusest olenemata.

Kui menetlusosaline ei räägi rumeenia keelt, siis peab kohus võimaldama kasutada tõlki. Kriminaalmenetluses on süüdistataval õigus kasutada oma emakeelt.

See menetlusosaline, kes kavatseb kohtus esitatud väidete tõendamiseks kasutada teatavaid dokumente, peab vajaduse korral maksma nende tõlkimise eest. Dokumendid tuleb tõlkida kohtu jaoks rumeenia keelde ja vastaspoole jaoks tema keelde.

Valitsus toetab selliste kulude kandmist keskkonnaasjades üksnes kooskõlas valitsuse erakorralise määrusega nr 51/2008., mis käsitleb õigusabi andmist.

Kriminaalasjades on neil menetlusosalistel, kes ei räägi ega mõista rumeenia keelt, õigus tasuta kasutada tõlgi abi, et saada aru dokumentidest, pöörduda kohtu poole ja esitada kohtule oma lõppsõna.

XVI. Piiriülesed juhtumid

Puuduvad spetsiaalsed menetluseeskirjad selliste asjade kohta, mis käsitlevad teise riigi keskkonnaküsimusi. Kui naaberriigi üldsus soovib algatada Rumeenias menetluse kas haldusasutuse või äriühingu vastu, siis peab üldsus järgima Rumeenias kehtestatud menetluseeskirju. Rumeenia on ratifitseerinud Espoo konventsiooni, mistõttu kohaldatakse Espoo konventsiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolliga hõlmatud projektide ja kavade suhtes Espoo konventsiooni kohast menetlust.

Rumeenia õigusaktide kohaselt võib iga isikut käsitada asjaomase üldsusena.

Kaebeõigust käsitlevaid eeskirju on kirjeldatud IV, V ja VII osas.

Kokkuvõttes võib öelda, et valitsusvälisel organisatsioonil või füüsilisel isikul on Rumeenia kohtutes keskkonnakahju käsitlevate asjadega seoses kaebeõigus kui asjaomasel üldsusel. Õigusabi saate te taotleda siis, kui te olete ELi kodanik. Valitsuse erakorralise määruse nr 51/2008 kohaselt võivad ELi kodanikud taotleda õigusabi — välja arvatud XII osas kirjeldatud õigusabi — ka seoses järgmiste kuludega:

  • Tõlgi kulud;
  • Dokumentide tõlkimine;
  • Rumeeniasse reisimise kulud, kui teie kohalviibimine on kohustuslik.

Ajutiste meetmete ja esialgse õiguskaitsega seotud kaebeõigust on kirjeldatud eelnevates osades. Õigusaktid ei sisalda muid erisätteid.

 

[1] Keskkonnamõju hindamine

[2] Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 14/09/2016