Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus - Austria


PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Austria

Brussels I recast


Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teade on ametlik teade menetlusse tulevast või pooleliolevast kohtuasjast, mille üks menetluse pooltest esitab kolmandale isikule, kes seni ei ole kohtuasjas osalenud. Teatega võib olla kaasas kutse menetlusse astumiseks. Teavitav pool esitab kohtule vastava kirjaliku dokumendi, mille kohus seejärel kolmandale isikule ametlikult kätte toimetab. Teade ei kohusta kolmandat isikut menetlusse astuma, ning tal on seaduse järgi vabadus otsustada, kas ja millise poolega ühineda. Menetlusega ühinenud kolmandast isikust ei saa vaidluse poolt, ta on lihtsalt menetlusse astuja, kelle avaldused ja toimingud ei tohi olla vastuolus põhipoole omadega. Menetlusse astujalt ei saa nõuda kohtukulusid. Kui põhipool kohtuasja võidab, on menetlusse astujal õigus nõuda vastaspoolelt oma kulude hüvitamist.

Kui kolmandale isikule on kaasamise teate kaudu antud võimalus mõjutada menetluse käiku menetlusse astujana, võib ta isegi siis, kui ta menetlusse ei astunud, tugineda kahjuhüvitisnõuetes üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisele või olulistele probleemidele, mida tal ei olnud võimalik ära hoida isegi menetlusse astujana või mida ta – kui ta menetlusse ei astunud – ei oleks saanud ära hoida. Toetades poolt, kelle poolel ta menetlusse astus, on tal võimalik kaasa aidata selle poole võidule kohtuasjas ja seega ära hoida regressimenetlus enda vastu või vähemalt parandada oma positsiooni sellises kohtuasjas.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise aluseks on asjaolu, et poolelioleva kohtuasja ühel poolel on alust karta asja lahendamist tema kahjuks, ent võib teisest küljest asjade sellise käigu korral eeldada, et tal võib olla õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu. Kolmanda isiku kaasamist taotleva poole huvi on niisiis kas mitte kaotada esimest menetlust (mille puhul võib kolmanda isiku kaasamine olla kasulik) või see, et (juhul kui jäädakse esimeses menetluses kaotajaks) järgnevas menetluses kolmanda isiku vastu saavutada enda nõuete rahuldamine.

Samal ajal võtab kolmanda isiku kaasamist taotlev pool teadet esitades teate saanud kolmandalt isikult võimaluse esitada järgnevas menetluses tema vastu teatavaid kahjuhüvitisnõudeid menetlusnormi rikkumisele tuginedes. Kolmas isik, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate ja kellele on seega antud võimalus mõjutada kohtuasja tulemust, võib põhjendada kahjuhüvitisnõudeid üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisega või tugineda olulistele küsimustele, mida tal ei olnud võimalik või mida ta ei oleks saanud ära hoida isegi menetlusse astudes. Menetlusse astuja võib esitada väiteid ja teha menetlustoiminguid, tingimusel et need ei ole vastuolus põhipoole omadega. Põhipoole ja menetlusse astuja vahelise järgneva kohtumenetluse korral laieneb esimeses menetluses tehtud lõpliku otsuse mõju menetlusse astujale või nendele, kes vastavale taotlusele vaatamata menetlusse ei astunud, kuivõrd need isikud ei või järgneva kohtuasja pooltena esitada väiteid, mis on vastuolus esimeses menetluses tehtud otsuse põhielementidega.

3) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole siduvat mõju põhikohtuasjas antavale õiguslikule hinnangule.

4) Esimese menetluse tulemus ei ole siduv, kui menetlusse astujal ei olnud võimalik esitada väiteid kas siis menetluse seisu tõttu menetlusse astumise ajal või põhipoole avalduste ja toimingute tõttu (näiteks kuna nimetatud pool ei kinnitanud teatud faktilisi asjaolusid või väiteid).

5) Nagu juba märgitud, kohaldatakse kolmanda isiku kaasamise teate mõju sellest olenemata, kas kolmas isik ühineb (põhi)kohtuasjaga menetlusse astujana või mitte.

6) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole mõju kolmanda isiku ja kolmanda isiku kaasamise teate väljastanud poole vastaspoole vahelisele suhtele, välja arvatud juhul, kui kolmas isik astub menetlusse vastaspoole toetuseks.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Sellega seoses viidatakse teabele, mille Austria on esitanud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis jaotistes „Hagi esitamine kohtule“, „Kohtuotsuste täitmine“, „Täitemenetlus“ järgmisel internetiaadressil.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Austrias ringkonnakohus (Bezirksgericht), kus on käimas täitemenetlus. Juhul kui esitatakse taotlus otsuse tegemiseks tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta (artikli 36 lõige 2) või tunnustamisest keeldumise kohta (artikkel 45), on pädevaks kohtuks ringkonnakohus piirkonnas, kus kohtuotsusega seotud pool on registreeritud või asutatud.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Austrias liidumaa kohus (Landesgericht) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Austrias ülemkohus (Oberste Gerichtshof) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Saksa keel on ainuke keel, mida aktsepteeritakse.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Austrias: kohtualluvust käsitleva seaduse (Jurisdiktionsnorm) § 99.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Austrias: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 21.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 20. oktoobril 1967 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviilasjades ja dokumentide puhul;
  • 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Austria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonis allakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine;
  • 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 16. novembril 1971 Roomas allakirjutatud Itaalia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria ja Rootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaania vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusalase koostöö kohta,
  • 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta;
  • 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kättetoimetamise kohta ning lisatud protokoll.

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019