Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus - Ungari


PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Ungari

Brussels I recast


Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kolmanda isiku kaasamise teate tähendus Ungari tsiviilmenetlusõiguses

Pool, kes ei olnud edukas ja soovib esitada nõude kolmanda isiku vastu või kelle vastu kolmas isik on esitanud nõude, võib saata nimetatud kolmandale isikule teate. Kolmanda isiku kaasamise teate võib saata mitte üksnes hageja või kostja, vaid ka menetlusse astuv pool või teate saanud kolmas isik.

2.) Kolmanda isiku kaasamise teate tähtajad menetlustoiminguna

Kostja võib esitada kolmanda isiku kaasamise teate 30 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest ja hageja 30 päeva jooksul alates põhjendatud vastuhagi kättesaamisest. Seda sätet kohaldatakse analoogia alusel hagides lubatavate muudatuste ja vastuhagide suhtes.

Isik, kes astub menetlusse pärast kohtuvaidluse algust, st menetlusse astuv pool või teate saanud kolmas isik, võib esitada kolmanda isiku kaasamise teate 30 päeva jooksul alates menetlusse astumisest. Kohtuasjades, mida peetakse eriti olulisteks (vaidlusalused summad ületavad 400 miljonit Ungari forinti), ei ole tähtaeg teavitava poole avalduste ja teate saanud kolmanda isiku jaoks mitte 30 päeva, vaid 15 päeva. Avaldus, mille teavitav pool esitab pärast tähtaega, on tühine, teiste sõnadega, kohus loeb, et seda ei ole tehtud.

3) Kolmanda isiku kaasamise teate saatmine

Teavitaval poolel on kolmanda isiku kaasamise teate saatmisel kaks kohustust. Esiteks peab teavitav pool saatma teate asjaomasele kolmandale isikule kirjalikult, märkides teate alused ja esitades lühikese ülevaate menetluse seisust. Teiseks tuleb kolmanda isiku kaasamise teade esitada kohtule kirjalikult või istungil suuliselt, nimetades ka teate alused. Kolmanda isiku kaasamise teate esitamisel kohtule peab teavitav pool lisama dokumendid, mis tõendavad, et kolmas isik, kellele teade saadeti, on teate kätte saanud, samuti tõendi kättesaamise kuupäeva kohta.

Kui teate saanud kolmas isik ei saada kohtule 30 päeva jooksul alates teate saamisest, mille kohta teavitav pool on esitanud tõendid, avaldust menetlusega ühinemise kohta, lähtutakse sellest, et teate saanud kolmas isik ei ole kolmanda isiku kaasamise teatega nõustunud. Pärast tähtaega esitatud avaldus on tühine.

Kui teate saanud kolmas isik nõustub kolmanda isiku kaasamise teatega, võib see isik ühineda teavitava poolega menetlusse astuva poolena. Sellest võib teatada kirjalikult või istungil suuliselt.

Muus osas kohaldatakse teate saanud kolmanda isiku menetlusse astumisega nõustumisele ja teate saanud kolmanda isiku õiguslikule seisundile menetlusse astumist käsitlevaid norme.

4) Kolmanda isiku kaasamise teate õiguslikud tagajärjed

Kui teate saanud kolmas isik nõustub kolmanda isiku kaasamise teatega, võib see isik ühineda teavitava poolega menetlusse astuva (kutsutud) poolena. Ungari tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seoses menetlusse astuvate pooltega ette nähtud kaks erinevat olukorda.

– Kui res judicata jõudu omav kohtuotsus ei hõlma menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, võib menetlusse astuv pool (algselt teate saanud kolmas isik) teha iseseisvalt kõiki õigustoiminguid, mida saab teha pool, keda menetlusse astuv pool toetab, välja arvatud kokkulepped, õiguste tunnustamine ja õigustest loobumine. Menetlusse astuva poole toimingutel on mõju ainult siis, kui toetatav pool neid meetmeid ei võta ja need ei ole vastuolus toetatava poole toimingutega.

– Kui res judicata jõudu omav kohtuotsus hõlmab kehtivate seaduste kohaselt ka menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, võib menetlusse astuv pool (algselt teate saanud kolmas isik) teha iseseisvalt kõiki õigustoiminguid, mida saab teha pool, keda menetlusse astuv pool toetab, välja arvatud kokkulepped, õiguste tunnustamine ja õigustest loobumine, ning sellistel toimingutel on mõju isegi siis, kui need on toetatava poole meetmetega vastuolus. Asja uurides hindab kohus selliste vastuolus olevate toimingute mõju, võttes arvesse ka asja muid aspekte.

Seega asjaolu, kuidas res judicata jõudu omav kohtuotsus mõjutab menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, ei ole küsimus kohtu kaalutlusõigusest, vaid lähtub eranditult õigusnormidest.

Üks selline õigusnorm on kohustuslikku liikluskindlustust käsitleva 2009. aasta seaduse LXII artikli 32 lõige 2, mis näeb ette järgmist: „Õiguslikult siduva kohtuotsuse ulatus, millega kannatanu hüvitisnõue tagasi lükatakse, hõlmab artikli 35 lõikes 1 märgitud juhtudel ka kindlustusvõtjat ning ettevõtjat ja juhti, kui kohus teeb sellise otsuse kannatanu ja kindlustusettevõtja, kahjukäsitleja, riikliku büroo või hüvitisfondi juhi vahelises kohtuasjas.“ (Eespool nimetatud paragrahvi 35 lõige 1 näeb ette järgmist: „Kannatanu võib esitada nõude hüvitisfondi juhile, et saada hüvitist Ungari territooriumil tekitatud kahju või vigastuse eest, mille on põhjustanud kindlustamata mootorsõiduk kindlustamiskohustust rikkudes, tundmatu ettevõtja kasutatav mootorsõiduk või tundmatu sõiduk, või artiklis 26 viidatud peatamisajal, võttes arvesse artiklis 36 sätestatud erandeid. Hüvitisfondi juht rahuldab nõuded kuni artikli 13 lõikes 1 sätestatud piirsummade ulatuses. Hüvitisfondi juht hüvitab kannatanule ka kahju, mille on põhjustanud mootorsõiduk, mida ei ole kasutusele võetud või mis on kasutuselt kõrvaldatud“.)

Kolmanda isiku kaasamise teatega nõustumine ei tähenda, et teate saanud kolmas isik tunnustab kohustust teavitava poole ees. Teavitava poole ja teate saanud kolmanda isiku õigussuhte kohta ei ole võimalik teha otsust põhimenetluses (kuhu teate saanud kolmas isik kutsuti).

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vt jaotis Kohtuotsuse täitmise menetlus.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Ungaris üldkohtu (Törvényszék) juures asuv piirkonnakohus (Járásbíróság). Pesti maakonnas Buda piirkonnakohus, Budapestis Buda linnaosa esimese astme kohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Ungaris üldkohtud (Törvényszék). Budapestis Budapesti linnakohus (Fővárosi Törvényszék).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Ungaris ülemkohus (Curia) (esimese astme kohtule esitatakse tema tehtud otsuse läbivaatamistaotlus).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Ungaris: rahvusvahelist eraõigust käsitleva 1979. aasta dekreetseaduse nr 13 artikkel 57.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Ungaris: tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva 1952. aasta seaduse III artiklid 58–60 (seoses kolmanda isiku kaasamise teatega).

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 16. mail 1966 Sofias allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • 30. novembril 1981 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 28. märtsil 1989 Bratislavas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi suhtes;
  • 31. juulil 1980 Budapestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise kohta;
  • 8. oktoobril 1979 Budapestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 7. märtsil 1968 allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta Horvaatia Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi suhtes;
  • 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; ning
  • 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/02/2019