Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus - Sloveenia


PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Sloveenia

Brussels I recast


Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teade (litis denuntiatio) on kolmanda isiku ametlik teavitamine pooleliolevast kohtuasjast. See on võimalik ühendada kõnealusele isikule esitatava menetlusse astumise kutsega. Teate eesmärk on tagada hagejale või kostjale tsiviilõigusega tunnustatud õigused ja mõju. Teavitav pool (kohtuasja pool) edastab teate kohtule, kes seejärel toimetab selle kätte kolmandale isikule, kellel on vabadus otsustada, kas ühineda menetlusega või mitte. Sloveenia õiguse kohaselt ei tee kohus otsust selle kohta, kas poole taotlus kolmanda isiku ametlikuks teavitamiseks on põhjendatud. Isegi kui kolmas isik astub menetlusse, ei ole ta menetluse pool ja tema suhte üle põhimenetluse kummagi poolega ei ole võimalik selles menetluses otsustada. Kolmandal isikul on võimalik toetada põhimenetluse mis tahes poolt. Kui tingimused on täidetud, võib isik ühineda menetlusega menetlusse astujana. Seda tehes on tal võimalik kaasa aidata kohtuasja võitmisele ja sel viisil vältida järgnevat (tagasinõude) kohtuasja enda vastu või parandada oma positsiooni nimetatud järgnevas kohtuasjas. Kolmas isik ei või esitada taotlust algatatud kohtuasja lõpetamiseks, tähtaegade pikendamiseks ega istungi edasilükkamiseks.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise teade kaitseb teavitavat poolt teatavate kahjunõuete eest, mida kolmas isik võiks vastasel juhul tema vastu esitada. (Kolmas) isik, kellele anti kolmanda isiku kaasamise teate kaudu võimalus mõjutada kohtuasja tulemust, ei või enam põhimõtteliselt esitada kahjunõudeid, milles tuginetakse teavitava poole puudulikule kohtuvaidlusele. Kui seejärel tekib regressimenetlus teavitava poole ja isiku vahel, keda teavitati põhimenetlusest, ei ole sellel isikul võimalik esitada teavitavale poolele väiteid või fakte, mis on vastuolus põhimenetluses tehtud otsuse sisuliste (faktiliste) elementidega.

3) Põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul ei ole siiski siduvat mõju.

4) Siduvat mõju ei ole ka tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid.

5) Kolmanda isiku kaasamise teatel on mõju sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte.

6) Kolmanda isiku kaasamise teade ei mõjuta suhet kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahel, välja arvatud juhul, kui kolmas isik otsustas menetluses toetada vastaspoolt.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Sloveenias ringkonnakohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Sloveenias ringkonnakohus.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Sloveenias Sloveenia Vabariigi ülemkohus.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

– Sloveenias: allpool loetletud kohtutes aktsepteeritakse lisaks sloveenia keelele ka ühte rahvusvähemuste keeltest:

  • Koperi ringkonnakohus: itaalia keel;
  • Koperi kohalik kohus: itaalia keel;
  • Pirani kohalik kohus: itaalia keel;
  • Lendava kohalik kohus: ungari keel.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Sloveenias: rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku) artikkel 58.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Sloveenias: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikkel 204, mis käsitleb kolmanda isiku kaasamise teadet.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusalase koostöö kohta;
  • 3. detsembril 1960 Roomas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon vastastikuse õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja haldusasjades;
  • 18. juunil 1959 Ateenas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 20. jaanuaril 1964 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • 19. septembril 1984 Nikosias allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 23. märtsil 1956 Sofias allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta;
  • 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta ja selle protokoll;
  • 7. märtsil 1968 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta;
  • 7. veebruaril 1994 Zagrebis allakirjutatud Sloveenia Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
  • 18. mail 1971 Pariisis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 28/02/2019