Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Liikmesriikide äriregistrid - Hispaania

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: hispaania keelon juba tõlgitud.

Hispaanias vastutavad registripidajad (Registradores) järgmiste registrite pidamise eest:

  • kinnistus- ja vararegistrid (Registros de la Propiedad de Bienes Inmuebles), mida nimetatakse üldiselt kinnistusregistriteks (Registros de la Propiedad);
  • vallasvara registrid (Registros de la Propiedad de Bienes Muebles);
  • äriregistrid (Registros Mercantiles);
  • üldiste lepingutingimuste register (Registro de Condiciones Generales de la Contratación).

Kinnistusregistrite kohta leiate selgitavat teavet koos seonduvate linkidega e-õiguskeskkonna portaali kinnistusregistreid käsitlevast osast.
Käesoleval lehel antakse järgmist teavet:

  • Hispaania äriregistrite kirjeldus ja seonduvad lingid;
  • vallasvara registrite lühikirjeldus ja seonduvad lingid;
  • üldiste lepingutingimuste registri lühikirjeldus ja seonduvad lingid.

Millist teavet Hispaania äriregister pakub?

Äriregister tagab õigus- ja majandusliku kindluse.

Järgnevalt on esitatud Hispaania äriregistrisüsteemi peamised tunnusjooned.

1. Äriregistri eesmärk

1.1. Registreerimiskohustusega üksused on:

  • füüsilisest isikust ettevõtjad;
  • äriühingud;
  • mittetulundusühingud;
  • laenu- ja kindlustusettevõtjad ning vastastikuse garantii ühingud;
  • ühisinvesteerimisettevõtjad;
  • majandushuviühingud;
  • hoiupangad;
  • pensionifondid;
  • kõigi eespool nimetatud üksuste filiaalid;
  • välismaiste ettevõtjate filiaalid;
  • välismaised ettevõtjad, kes registreerivad oma peakorteri Hispaania territooriumil;
  • kõik ettevõtjad, kes tegelevad äritegevusega, kui nende ostu-, vahendus- või müügitegevuse käive ületab 600 000 eurot.

1.2. Äriregistri tegevusvaldkonnad

  • Äriühinguga seotud dokumendid. Äriühingu asutamise akt on esimene dokument ettevõtja kohta käivas kronoloogilises registris. Pärast seda käsitlevad kanded äriühinguga seotud dokumente ja lepinguid (nt aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine, muudatused juhatuse koosseisus, juhtkonna ametisse nimetamine või ametist vabastamine, maksejõuetusmenetlused, korporatiivsete otsuste peale esitatud kaebused jms).
  • Raamatupidamisaruanded. Ettevõtjad ja äriühingud peavad koostama raamatupidamisaruandeid ja esitama need oma kohalikule äriregistrile, et äriregistri pidaja saaks need kinnitada. Aruanded tuleb esitada hiljemalt nelja kuu jooksul pärast äriühingu majandusaasta lõppu. Seega peavad need äriühingud, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, esitama aruanded 31. maiks.
  • Ettevõtjate ja teiste aruandekohustuslike isikute aastaaruannete esitamine. Üldise aruandluskava (Plan General Contable) kohaselt on aastaaruannete koostamine kohustuslik. Aktsionärid, osanikud või partnerid peavad aastaaruanded heaks kiitma kuue kuu jooksul pärast äriühingu majandusaasta lõppu, misjärel tuleb need heakskiitmisele järgneva kuu jooksul esitada kohustuslikuks kinnitamiseks kohalikule äriregistrile. Tavaoludes peavad ettevõtjad, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril ning kes on oma aastaaruanded 30. juuniks heaks kiitnud, esitama need 30. juuliks.
  • Audiitorite ja ekspertide määramise taotluste läbivaatamine. Igal aktsionäril või osanikul, kellele kuulub 5% ettevõtja aktsia- või osakapitalist, on kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu õigus taotleda, et kohalik äriregister määraks audiitori. Äriühingute puhul, kelle majandusaasta lõpeb 31. detsembril, võivad aktsionärid, osanikud või partnerid, kellele kuulub vähemalt 5% aktsia- või osakapitalist, esitada audiitori määramise taotluse kuni järgmise aasta 31. märtsini. Samuti võivad nad paluda, et kohalik äriregister nimetaks eksperdid selliste juhtumite puhul, kui tuleb teha mitterahalisi sissemakseid või kui tegemist on ühinemise või jagunemisega.

2. Hispaania äriregistriga tagatud õiguskindlus

Äriregister on peamine õiguslik vahend äritegevuse registreerimiseks. See on väga oluline vahend majandusarengu seisukohast, sest see aitab vähendada tehingukulusid.

Registrisse tehakse kanded pärast andmete kontrollimist: kontrollitakse dokumentide ja korporatiivsete lepingute sisu õiguspärasust ja kehtivust ning nende dokumentide koostajate ja lepingute sõlmijate õigusvõimet ja legitiimsust.

Registripidaja tehtud kontrollide tulemusel on registrikannetel suur õigusjõud.

  1. Registri sisu loetakse õigeks ja kehtivaks.
  2. Registreeritud dokumentidele võib tugineda heausksete kolmandate isikute vastu.
  3. Registrikandeid kaitsevad kohtud ning need kanded on jõus, kuni need tunnistatakse ebaõigeks või kehtetuks kohtuotsusega.
  4. Kohtuotsus, millega tunnistatakse kanded ebaõigeks või kehtetuks, ei mõjuta bona fide kolmandate isikute õiguspäraselt omandatud õigusi.

Sel moel väldivad ettevõtjad, kodanikud ja valitsusasutused suuri tehingukulusid, sest nende käsutuses on nõuetekohaselt kinnitatud teave ettevõtjate kohta, kellega nad kavatsevad astuda lepingulistesse suhetesse, ning nende õigusliku ja majandusliku olukorra kohta.

3. Registreerimismenetlus

Üldpõhimõte on, et äriregistrisse kannete tegemiseks peavad dokumendid olema avalikult kinnitatud. Dokumente võivad kinnitada notarid, kohtud või haldusasutused. Kinnitamata dokumente võib registrisse kanda üksnes seaduses sõnaselgelt sätestatud juhtudel ja vastavalt äriregistrit käsitlevate eeskirjadele. Registrisse võib kanda järgmisi eradokumente: laevandusega mitteseotud üksikettevõtja registreerimine; haldurite, likvideerijate ja audiitorite ametisse nimetamine, ametist vabastamine, heakskiitmine ja ametist lahkumine.

Registreerimiseks tuleb esitada taotlus. See tähendab, et kui tegemist ei ole just erandlike asjaoludega, algatab menetluse isik, kes soovib kande tegemist.

Kas juurdepääs Hispaania äriregistrile on tasuta?

Juurdepääs Hispaania äriregistrile ei ole tasuta.

Lingil klikates avaneb uus akenÄriregistri pidajate tasusid käsitlevas määruses ja Lingil klikates avaneb uus akenäriregistrit käsitlevas määruses on sätestatud registreerimise ja avaldamise tasud.

Registreerimistasud sõltuvad erinevatest teguritest ning nendega saab tutvuda otse Lingil klikates avaneb uus akenäriregistri pidajate tasusid käsitleva määruse vahendusel.

Avaldamise tasu jääb vahemikku 1,20–24 eurot ning selle täpse suuruse saab välja selgitada otse Lingil klikates avaneb uus akenäriregistri pidajate tasusid käsitleva määruse või Lingil klikates avaneb uus akenHispaania registripidajate ühenduse vahendusel.

Kuidas teha päringuid Hispaania äriregistris?

1. Registri avalikkus

Äriregister on avalik. Registrikannete sisu ametialase töötlemise eest vastutab äriregistri pidaja.

2. Registrist väljavõtete tegemine

Kirjeldus. Registriandmete lühiväljavõte (nota simple) on kõigest informatiivset laadi väljavõte ning ei kujuta endast registrikande sisu autentset taasesitust. See sisaldab kogu teavet asjaomase kande kohta või osa sellest.

Kuidas lühiväljavõtet saada? Selleks on kaks võimalust:

  • kirjalikult, esitades asjaomasele äriregistrile isiklikult kirjaliku taotluse;
  • veebis, kasutades esimest linki lehekülje lõpus.

3. Tõendid

Kirjeldus. Tõend on registris hoitava teabe sisu täielik või kokkuvõtlik koopia, ärakiri või väljavõte. Registripidaja väljastatud tõend on ainus viis, kuidas väljendada äriregistris sisalduvate kannete autentsust. Registripidajad võivad samuti kinnitada dokumente, mis on esitatud registrile või mida arhiveeritakse registris.

Kuidas tõendit saada? Tõendeid antakse ainult kirjaliku taotluse alusel. Te võite esitada selle taotluse isiklikult, posti või faksi teel või muul sarnasel moel. Tõendeid on võimalik saada ka elektrooniliselt. Neile on lisatud registripidaja tunnustatud e-allkiri.

4. Äriregistriga tutvumine Internetis

Vt osa „Seonduvad lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid.

Veebisait pakub teile võimalust tasuda krediitkaardiga, kui te ei ole kasutajaks registreerunud või teil ei ole registripidajate ühenduse poolt varem tunnustatud sertifikaati:

  • klikkige lingil „Kaardimaksed” (pagos con tarjeta) ja sisestage oma krediitkaardi andmed;
  • klikkige nupul „Sisene” (Entrar).

Sellel saidil saate te valida järgnevate võimaluste vahel: kinnistusregister, äriregister, vallasvara register või üldiste lepingutingimuste register. Te peaksite valima „Avalikud äriregistri andmed” (Publicidad Mercantil).

  • Seejärel valige huvipakkuv valdkond.

Seda veebisaiti kasutades saavad registripidajate ühenduse pakutava interaktiivse äriteabega reaalajas tutvuda kõik. Teatav ettevõtjaid käsitlev teave, sealhulgas registreeritud aastaaruannete täpne sisu, on taotluse korral kättesaadav ööpäevaringselt ja 365 päeva aastas. Registreeritud dokumentide alusel ettevõtjate kohta saadud teave on ajakohane ja tõene.

Kas äriregistri dokumendid on usaldusväärsed?

Direktiiviga 2012/17/EL (keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise kohta) lisati direktiivi 2009/101/EÜ artikkel 3a. Nimetatud artikkel käsitleb liikmesriikide kohustust tagada sellise ajakohastatud teabe kättesaadavus, mis selgitab siseriiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 3 lõigetele 5, 6, ja 7 tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele. Konkreetsemalt peavad liikmesriigid esitama Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis avaldamiseks vajaliku teabe vastavalt portaali eeskirjadele ja tehnilistele nõuetele. Asjaomane teave käsitleb seda, kuidas igas õigussüsteemis on võimalik teha taotlusi eesmärgiga tutvuda direktiivi artiklis 2 osutatud andmetega, ning samuti seda, kuidas on võimalik registrisse kantud andmetele tugineda kolmandate isikute vastu.

Direktiivi artiklis 2 osutatud andmed avaldatakse Hispaania äriregistris, mille suhtes kohaldatakse isikliku vormi, avaliku kinnitamise, õiguspärasuse, legitiimsuse, ametliku võimu, täitmiselepööratavuse, käsuahela ja avalikustamise põhimõtteid.

Seaduse nr 14/2013 artiklis 19 ja selle 13. täiendussättes ettevõtjate ja nende rahvusvahelistumise toetamise kohta on sätestatud, et äriregistrit peetakse elektroonilises formaadis, kasutades ühtset IT-süsteemi vastavalt seaduses sätestatule.

Äriregistris sisalduv teave avaldatakse tõendi või väljavõttena.

Äriregistri väljastatud tõend on ainus viis, kuidas edasi anda registrikannete autentsust, ning sellele tõendile viidatakse äriseadustiku artikli 23 lõikes 1 ning äriregistrit käsitleva määruse artiklites 12 ja 77.

Äriregistrit käsitleva määruse artiklid 12 ja 78 käsitlevad äriregistri kannetes sisalduvate kõigi andmete väljavõtteid või osa selliste andmetega seotud väljavõtteid.

Äriregistriandmetega on võimalik tutvuda ka veebis, nagu on viidatud sama määruse artiklis 79.

Vastavalt äriseadustiku artikli 23 lõikele 4 ning äriregistrit käsitleva määruse artiklile 80 kohaldatakse ka võlaõigusseaduses sisalduvaid avalikustamiseeskirju, eelkõige võlaõigusseaduse artikleid 221, 222, 222a, 227 ja 248, millega nähakse ette võimalus avaldada teavet elektrooniliselt. Seaduse nr 24/2001 artikli 110 lõige 1 käsitleb avaldamist registripidaja poolt, kasutades e-allkirja, ning seda sätet kohaldatakse ka äriregistrite suhtes elektroonilise, IT- ja digitaaltehnoloogia kasutuselevõtu raames (artiklid 106–115).

Äriregistrit käsitleva määruse artikli 379 kohaselt on keskäriregistri eesmärk organiseerida, salvestada ja avaldada üksnes teavitamise eesmärgil talle äriregistrite poolt esitatud andmeid, säilitada ja avaldada üksuste ja juriidiliste isikute nimed, välja anda äriregistri ametlikku väljaannet, hallata selliste äriühingute ja üksuste registrit, kelle registreeritud aadress on muutunud ja asub nüüd väljaspool Hispaaniat, kuid kes on endiselt Hispaania residendid, ning edastada määruse (EÜ) nr 2157/2001 artiklis 14 osutatud teavet. Keskäriregister võib väljastada väljavõtteid vastavalt äriseadustiku artiklile 23 ja äriregistrit käsitleva määruse artiklile 382, kuid ta ei saa väljastada muid tõendeid peale selliste tõendite, mis on seotud registreeritud äriühingute nimedega.

Andmete avalikustamist võib taotleda posti või faksi teel või muul samalaadsel viisil.

Lingil klikates avaneb uus akenHispaania registripidajate veebisaidi vahendusel on teil võimalik otsida registreeritud üksuste kohta teavet otsimootori (Fichero Localizador de Entidades Inscritas) vahendusel.

Andmetele tuginemisega seoses on äriregistrit käsitleva määruse artiklis 9 sätestatud järgmine. 1. Dokumentidele, mis tuleb registreerida, on võimalik tugineda heausksete kolmandate isikute vastu ainult siis, kui need on avaldatud äriregistri ametlikus väljaandes. Registreerimistegevust kui sellist see ei mõjuta. 2. Toimingute puhul, mis on tehtud 15 päeva jooksul pärast avaldamist, ei saa registreeritud ja avaldatud dokumentidele tugineda kolmandate isikute vastu, kes tõendavad, et nad ei saanud olla teadlikud neist dokumentidest. 3. Kui esinevad lahknevused avaldatud andmete ja registrisse kantud andmete vahel, võivad heas usus tegutsevad kolmandad isikud tugineda avaldatud andmetele, kui need on neile soodsamad. Isik, kes vastutab lahknevuste tekkimise eest, peab kahju kandnud isikule tekitatud kahju hüvitama. 4. Eeldatakse, et kolmas isik käitub heauskselt, kui ei ole võimalik tõendada, et ta oli teadlik dokumendist, mis oleks tulnud registreerida, kuid mida ei registreeritud, või dokumendist, mis registreeriti, kuid mida ei avaldatud, või lahknevusest avaldatud andmete sisu ja registrisse kantud andmete sisu vahel.

Lisateavet on võimalik leida:

Hispaania äriregistri ajalugu

1. Ajaloolised õigusaktid

Hispaania äriregistrit käsitlevate kehtivate õigusaktide ajaloolised eelkäijad on:

  • Ordenanzas de Bilbao (1737), millega loodi laevanumbrite ja lipuõiguse register;
  • 1885. aasta äriseadustik (Código de Comercio);
  • äriregistri loomist käsitlev 1885. aasta ajutine määrus ning sellele järgnevad 1919. aasta ning 14. detsembri 1956. aasta määrused, mida on muudetud 21. juuli 1973. aasta dekreediga.

2. Äriregistrit käsitlevad kehtivad õigusaktid

22. augusti 1885. aasta äriseadustikus sisalduvad üldeeskirjad. Kuigi äriregistrit käsitlevad põhisätted sisalduvad selles seadustikus, on neid sätteid mitu korda muudetud. Viimati muudeti seadustikku 25. juuli 1989. aasta seadusega nr 19/1989.

  • 2. juuli 2010. aasta kuninglik seadusandlik dekreet nr 1/2010 aktsiaseltside kohta. 3. aprilli 2009. aasta seadus nr 3/2009 äriühingute struktuurimuutuste kohta.
  • Eriõigusnormid teatavate äriühingute kohta tegevusvaldkondade lõikes (finantsettevõtted, kindlustusettevõtjad, elektrienergiasektor, liisingufirmad jne).
  • 19. juuli 1996. aasta määrus äriregistri kohta. Praegu koostatakse määruse uut teksti.

3. Korraldus

Äriregister on riigiasutus, mis on olemas kõigis provintsipealinnades ja muudes seaduses nimetatud linnades. Registrit haldab üks või mitu äriregistri pidajat ning see kuulub vahetult justiitsministeeriumi, eelkõige registrite ja notariaadi peavalitsuse haldusalasse.

Registripidaja on professionaalne õigusvaldkonna ekspert, kes osutab avalikku teenust: ta vastutab kõigi registrisse kantavate dokumentide liigitamise ja kontrollimise eest.

Hispaanias on iga provintsi pealinnas üks äriregister. Samuti asuvad äriregistrid Ceutas, Melillas, Eivissas, Mahónis, Arrecifes, Puerto del Rosarios, Santa Cruz de la Palmas, San Sebastián de la Gomeras, Valverdes ja Santiago de Compostelas. Keskäriregister tegeleb äriühingute ja äriüksuste nimeküsimustega.

Ettevõtjad saavad juriidilise isiku staatuse siis, kui nad registreerivad end selle asukoha äriregistris, kus asub nende peakorter. See tähendab, et nende registrisse kandmine on kohustuslik ja moodustab osa asutamisprotsessist.

Seonduvad lingid

VALLASVARA REGISTER

1. Mis on Hispaania vallasvara registri eesmärk?

Register tagab õigus- ja majandusliku kindluse.

1.1. Vallasvara registri eesmärk

Vallasvara registri eesmärk on registreerida omandiõigus ja muud asjaõigused seoses vallasvaraga, mida saab registreerida.

1.2. Mis liiki vallasvara saab registreerida?

Vallasvara selle otseses tähenduses: mootorsõidukid, tarbekaubad, tööstuslikud masinad, tööstusruumid, kaubavarud, põllumajandusseadmed ja elusloomad ning muud liiki vallasvara vastavalt seaduses sätestatule.

Teatavad immateriaalsed varad ja õigused, mida saab registreerida: tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, filmi kasutusõigused, haldusload ja laenud üldiselt.

1.3. Mis liiki õigused registreeritakse seoses vallasvaraga?

Omandiõigus, arestimine, omandireservatsioon, vara võõrandamise keeld, kinnisvarale seatud hüpoteegid, pandid, mille puhul omandiõigust üle ei anta, ja muud varad, mida saab vastavalt seadusele registreerida või registrisse kanda.

2. Hispaania vallasvara registrile iseloomulikud jooned

Vallasvara register on justiitsministeeriumi alluvusse kuuluv riiklik register. See on õigusjõuga register, mitte pelgalt haldusregister. Üldiselt on sellesse kannete tegemine vabatahtlik. Registreerimist siiski stimuleeritakse, arvestades registreerimise soodsat mõju. Ametlikud nõuded puuduvad: lepingud registreeritakse tavaliselt kui kinnitamata eradokumendid ning samuti kui ametlikud näidised. Samuti on olemas heakskiitmise süsteem, mille raames registripidaja kontrollib enne registreerimist registreeritava tehingu, selle kirjelduse ja nimetuse õiguspärasust.

3. Korraldus

See register on olemas nii elektroonilisel kujul kui ka paberil.

Kuningliku dekreediga nr 1828/1999 jagatakse vallasvararegister kuueks osaks:

  • laevad ja lennukid;
  • autod ja muud mootorsõidukid;
  • tööstusmasinad, äriruumid ja kapitalikaubad;
  • muud tagatised;
  • muu registreeritav vallasvara;
  • üldiste lepingutingimuste register.

4. Kas juurdepääs Hispaania vallasvara registrile on tasuta?

Ei. Registri kasutamise tasud on reguleeritud 20. juuli 1999. aasta korralduse artikliga 36, milles on loetletud summad, mida tuleb küsida sõltuvalt registreeritava vara väärtusest:

  • väärtus kuni 600 eurot: 2,40 eurot;
  • väärtus 600–6000 eurot: 6 eurot;
  • väärtus 6000–12 000 eurot: 10 eurot;
  • väärtus 12 000–18 000 eurot: 13 eurot;
  • väärtus üle 18 000 euro: 1,20 eurot iga 3000 euro kohta või selle summa osa kohta.

Kinnisvarale seatud hüpoteekide ja omandiõiguse üleminekuta seatud pantide suhtes kohaldatakse kinnistusregistri tasude süsteemi, mistõttu kohaldatakse selle süsteemi kohaseid tasusid (vt kinnistusregistrit käsitlev osa).

Registris sisalduva teabega seoses tuleb iga väljavõtte eest tasuda 3 eurot ja iga tõendi väljastamise eest 6–24 eurot.

Samuti lisatakse summale käibemaks vastavalt kehtivale määrale.

5. Vallasvara registriga tutvumine Internetis

Vt osa „Seonduvad lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid:

Seejärel klikkige lingil „Juurdepääs elektroonilisele registrile” (Acceso Registro Electrónico). Veebisait pakub teile võimalust tasuda krediitkaardiga, kui te ei ole kasutajaks registreerunud või teil ei ole registripidajate ühenduse poolt varem tunnustatud sertifikaati:

  • klikkige lingil „Kaardimaksed” (pagos con tarjeta) ja sisestage oma krediitkaardi andmed;
  • klikkige nupul „Sisene” (Entrar).

Sellel saidil saate te valida järgnevate võimaluste vahel: kinnistusregister, äriregister, vallasvara register või üldiste lepingutingimuste register. Valige „Avalikud vallasvara registri andmed” (Publicidad Bienes Muebles).

  • Seejärel valige huvipakkuv valdkond.

6. Kasulikud lingid

ÜLDISTE LEPINGUTINGIMUSTE REGISTER

1. Mis on Hispaania üldiste lepingutingimuste registri eesmärk?

Selle registri abil kaitstakse nende tarbijate ja kasutajate huve, kes sõlmivad lepingu füüsilise või juriidilise isikuga, kes kasutab üldisi lepingutingimusi. Selle registri abil tagatakse eraisikute juriidiliste tehingute suurem turvalisus ja seeläbi ka vaidluste vältimiseks vajalikud vahendid.

1.2. Hispaania üldiste lepingutingimuste registri eesmärk

Üldiste lepingutingimuste registril on järgmised eesmärgid.

1. Üldiste lepingutingimuste registreerimine

Üldised lepingutingimused on lepingulised sätted (standardklauslid), mille on ühepoolselt koostanud üks lepinguosaline eesmärgiga kasutada neid paljudes lepingutes. Tegemist on tingimustega, milles ei ole individuaalselt kokku lepitud. Need ei pruugi olla ebaõiglased.

Praktikas ei kanta kõnealusesse registrisse kõiki üldiseid lepingutingimusi, kuigi registri kasutamine on lihtne. Üldiste lepingutingimuste registreerimine on vabatahtlik, välja arvatud valitsuse kindlaksmääratavates konkreetsetes sektorites.

Üldiste tingimuste registreerimise korral viitab tingimused registrile esitanud pool tulevaste lepingute sõlmimise ajal sageli asjaolule, et kõnealused tingimused on selles registris registreeritud. Seega selle asemel, et neid tingimusi tulevastes lepingutes taasesitada, kasutatakse lihtsalt viidet asjaolule, et tingimused on kantud üldiste lepingutingimuste registrisse. Paljud kasutajad, kes on allkirjastanud üldisi lepingutingimusi sisaldava lepingu, ei tea täpselt, millised tingimused on siduvad, seega võib olla väga oluline teada, millised olid lepingu tingimused, milleks need kasutajat kohustavad, kuidas neist hiljem lahti öelda ning millised on selle tagajärjed.

2. Kohtuotsused, mille kohaselt on nende standardlepingute teatavad sätted õigustühised

Need on kaebuse esitaja kasuks tehtud lõplikud kohtuotsused, mis käsitlevad eraisikute algatatud kohtuasju (üksikhagid) või mitmeid eraisikuid esindavate tarbijakaitseorganisatsioonide algatatud hagisid (kollektiivsed hagid).

Kui lõplik kohtuotsus on registrisse kantud, mõjutab see identseid sätteid sisaldavaid muid menetlusi.

Üks kohtuotsus, millega tunnistatakse teatav klausel ebaõiglaseks, võib lahendada tuhandeid kaebusi, ning kui sama ebaõiglast klauslit hiljem kasutatakse, ei ole vaja esitada uut hagi, kui asjaga on seotud sama lepinguosaline, kes need klauslid algselt koostas. Seetõttu on selliste kohtuotsuste avaldamine kõnealuses registris oluline.

Registri ülimalt õiguslik laad tuleneb sellest, millist mõju avaldab registreerimine klausli õigustühiseks tunnistamisele. Klausli registreerimine ebaõiglasena avaldab mõju kolmandatele isikutele. Register tagab, et kui lõplik kohtuotsus on registrisse kantud, kuid üksik- või kollektiivse hagi tulemusel õigustühiseks tunnistatud klauslite kasutamist jätkatakse, saab registripidaja võtta teadmiseks selliste klauslite järjepideva kasutamise ning teavitada sellest justiitsministeeriumit.

2. Üldiste lepingutingimuste registrit reguleerivad õigusaktid

1998. aasta seadusega üldiste tingimuste kohta loodi üldiste lepingutingimuste register, mida hakkasid haldama vara- ja äriregistri pidajad. See register on osa vallasvara registrist.

3. Korraldus

Üldiste lepingutingimuste register on vallasvara registri üks osa. Registriandmetega saab tutvuda, kasutades lehekülje allosas esitatud linke.

4. Kas juurdepääs Hispaania üldiste lepingutingimuste registrile on tasuta?

Jah.

5. Üldiste lepingutingimuste registriga tutvumine Internetis

Palun vaadake allolevat osa „Kasulikud lingid”. Kord on väga lihtne – lihtsalt järgige allpool esitatud veebisaidil toodud juhiseid:

  • link: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.registradores.org/;
  • klikkige lingil „Tutvuge üldiste lepingutingimuste registri andmetega” (Consulta Registro Condiciones Generales);
  • seejärel valige huvipakkuv valdkond.

6. Lingid


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/01/2018