Close

BETA VERSION OF THE PORTAL IS NOW AVAILABLE!

Visit the BETA version of the European e-Justice Portal and give us feedback of your experience!

 
 

Navigation path

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Menetluskulud - Eesti

Sellel lehel esitatakse teave menetluskulude kohta Eestis.


Menetluskulud

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Õigusnõustajate tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Juristid

Juristide tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaatide tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Kohtutäiturid

Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäituri tasu on Eestis reguleeritud kohtutäituri seadusega. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituril on lisaks õigus saada tasu ametiteenuse osutamise eest.

Advokaadid

Advokaatide tasud ei ole Eestis reguleeritud – selles lepitakse kokku kliendilepingus. Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujundamise aluseid. Klient hüvitab vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud hõlmavad järgmist:

  • riigilõiv;
  • kassatsioonikautsjon;
  • kaja kautsjon;
  • menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon;
  • menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud;
  • kutse või teate väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes avaldamise kulud;
  • ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasu;
  • menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
  • menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega;
  • menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
  • seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu;
  • kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;
  • kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; ning muud asja läbivaatamise ja kohtuvälised kulud.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Järgmised kulud peab menetluse algatamist või menetlustoimingu tegemist taotlev pool tasuma ette:

  • riigilõiv;
  • kassatsioonikautsjon;
  • kaja kautsjon;
  • menetluse taastamise või tähtaja ennistamise kautsjon;
  • menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel edastamise kulud;
  • kutse või teate väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes avaldamise kulud;
  • muud asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses.

Kui kohus ei määra teisiti, maksab ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasu ette see menetlusosaline, kes esitas vastava taotluse, millega kulud kaasnevad.

Kohus määrab lõplikult hüvitatavad ja väljamõistetavad menetluskulud kindlaks põhiasja lõpplahendis või määrusega pärast põhiasja lõpplahendi jõustumist.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud tulenevad Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikust ning jagunevad menetluskuludeks, erikuludeks, lisakuludeks.

Menetluskulud on:

  • valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega;
  • kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale kriminaalmenetluse seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;
  • riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;
  • määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses;
  • kriminaalmenetluse seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud;
  • asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud;
  • konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud;
  • tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud;
  • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha;
  • muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida kriminaalmenetluse seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks.

Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud.

Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Erikulud on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud.

Lisakulud on:

  • tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest;
  • kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kulud;
  • tõlgile kriminaalmenetluse seadustiku § 178 järgi makstavad summad;
  • riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel makstavad summad kriminaalmenetluses;
  • kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1 ja 10 nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega;
  • tunnistaja esindajale kriminaalmenetluse seadustiku § 671 järgi makstavad summad.

Kriminaalmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

  • Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Osaliselt õigeksmõistva otsuse korral hüvitab kulutused riik vastavalt sellele, kui suures osas mõisteti süüdistatav õigeks. Menetluskulude hüvitamise kohustus tekib pärast viimase lõpplahendi jõustumist.
  • Tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud kannatanu. Tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud riik.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Eestis ei ole üksikisikul lubatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi esitada. Asja läbivaatamise kulud kaetakse riigieelarvest. Kohtu menetlusse erialaasjatundjate kaasamise kulud kaetakse riigieelarvest samadel tingimustel kui eksperdikulud tsiviilkohtumenetluses.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Konstitutsioonikohtu menetluse pooltel kindlaksmääratud kulud puuduvad.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaat on kohustatud klienti teavitama kõigist õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest ja kõigist kaasnevatest kuludest. Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujunemise aluseid.

Menetluses osalemise kulud

Võitnud poole kulud

Võitnud pool kannab seadusliku esindaja või nõustaja tasustamisega seonduvad kulud ulatuses, mille osas kohus leiab, et need kulud on põhjendatud ega pea jääma kaotanud poole kanda.

Kaotanud poole kulud

Vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendile peab kaotanud pool hüvitama võitnud poole menetluskulud, mis võivad sisaldada järgmist:

  • riigilõiv;
  • kautsjon;
  • tunnistajate, ekspertide, tõlkide ja tõlkijate ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud;
  • dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
  • vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
  • menetlusdokumentide kättetoimetamise ja edastamise ning väljastamise kulud;
  • tsiviilasja hinna määramise kulud;
  • menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
  • menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega;
  • menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
  • seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu;
  • kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;
  • kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest;
  • menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud;
  • maksekäsu kiirmenetluse kulud;
  • lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4.

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks mõistetakse menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Eestis?

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused on sätestatud järgmistes õigusaktides:

  • tsiviilkohtumenetluse seadustik;
  • kohtutäituri seadus;
  • riigilõivuseadus;
  • tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel antud õigusaktid.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Eestis?

Teave kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta on kättesaadav eesti keeles.

Eesti õigusaktide, millest leiab teavet kulude ja nende kindlaksmääramise kohta, ingliskeelsed tõlked on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Teataja veebilehel.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Justiitsministeerium vastutab direktiivi 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) rakendamise eest. Vahendust käsitlevad üldist laadi küsimused on võimalik saata justiitsministeeriumi üldisele e-posti aadressile: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@just.ee.

Lepitusmenetlust tsiviilasjades reguleerib lepitusseadus, milles on sätestatud vahendajate õigused ja kohustused ning antakse suunised vahendaja abiga sõlmitud kokkuleppe rakendamiseks ja jõustamiseks. Seadusega on antud õigus läbi viia lepitusmenetlust:

  • füüsilisel isikul, kellele lepitusmenetluse pooled on teinud ülesandeks lepitusmenetluse läbiviimise;
  • vandeadvokaadil;
  • notaril;
  • seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganil.

Seoses vahenduse kasutamisega perekonnaasjades julgustab sotsiaalministeerium perelepitajate tegevuse arendamist. Lingil klikates avaneb uus akenEesti Lepitajate Ühingu veebileht sisaldab teavet nii eesti kui ka inglise keeles. Samamoodi pakub Lingil klikates avaneb uus akenEesti Lastekaitse Liit – laste õiguste tagamist toetav mittetulundusühendus – nõu vanematele, kes soovivad lahus elada või abielu lahutada, ning kutsub neid üles kasutama oma laste huvide kaitseks lepitajate teenuseid. Liit korraldab perelepitusalaseid koolitusi.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebileht kulude kohta

Kohtumenetlusega seotud kulud ja nende suurus olenevad kohtuasja liigist, kestusest ning keerukusest. Kohtumenetlusega seotud kulude kohta leiab teavet peamiselt kohtumenetlust reguleerivatest seadustikest ja riigilõivuseadusest. Justiitsministeerium annab välja ja haldab ametlikku väljaannet Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Teataja, mis teeb kättesaadavaks:

  • seadused ja määrused;
  • Vabariigi Presidendi seadlused;
  • Riigikohtu otsused ja rahvusvahelised lepingud ning
  • kohalike omavalitsuste määrused.

Riigi Teataja sisaldab seaduste, valitsuse määruste ja korralduste, ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruste ning Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse korralduste, valla- ja linnavolikogude ning valla- ja linnavalitsuste määruste ametlikke täistekste. Riigi Teatajas avaldatud õigusaktid ja muud dokumendid on olnud kättesaadavad alates 1990. aastast.

Riigikohtu Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel on avaldatud analüüs menetluskulude kindlaksmääramise praktika kohta tsiviilkohtumenetluses.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel on üleval esimese ja teise astme kohtute kohtumenetluse statistika alates aastast 1996.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

• Konkreetses menetluses tasumisele kuuluva riigilõivu summad on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenriigilõivuseaduses.

• Kohtutäiturite tasud on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenkohtutäituri seaduses.

• Konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta statistilised andmed puuduvad.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Kohtutäituri tasudele lisandub käibemaks, mille määr on 20%.

Menetluskuludele lisatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Millised on kohaldatavad määrad?

Alates 1. juulist 2009 on Eestis käibemaksumäär 20%.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Riigi õigusabi on üks menetlusabi andmise viise ja riigi õigusabi andmise otsustamisel tsiviilkohtumenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmise regulatsiooni.

Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:
1) menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile;

2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;

Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Riigipoolset menetlusabi andmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik ning riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimusi ja korda reguleerib Lingil klikates avaneb uus akenriigi õigusabi seadus.

Õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artiklist 62. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

Riigi õigusabi ei anta, kui:

  • taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma;
  • taotlejal ei ole õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;
  • taotleja saaks õigusteenuste kulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt
  • kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud;
  • asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene;
  • seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi;
  • vaidlus on seotud taotleja majandustegevusega ja ei kahjusta tema majandustegevusega mitteseotud õigusi;
  • seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused;
  • taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; sellisel juhul on oht, et saadud õigusabi võidakse üle kanda abikõlbmatule isikule;
  • seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks;
  • õigusteenuse osutamine on tagatud taotleja sõlmitud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel;
  • taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

Riigi õigusabi kohta on võimalik lugeda rohkem Advokatuuri Lingil klikates avaneb uus akenkodulehelt.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kahtlustatavate või süüdistatavate kohta kehtivad samad õigusabi andmise tingimused, mis kannatanute puhul.

Kuludeta kohtumenetlused

Riigilõivuseaduses on sätestatud, et riigilõivuvabad on järgmised kohtumenetlused ja kohtutoimungud:

  • töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
  • elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
  • ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
  • kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
  • isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
  • õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
  • pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
  • haldusasjas protesti läbivaatamine;
  • notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
  • menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
  • kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
  • haldusasjas menetlusdokumentidest kuni viieleheküljelise ärakirja tegemise eest.

Riigilõivu tasumisest on vabastatud:

  • alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;
  • pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;
  • füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
  • eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
  • maksuhaldur pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
  • maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
  • kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilasja lahendav kohus märgib kohtuotsuses või menetluse lõpetamise määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus märgib vajaduse korral kui suure proportsionaalse osa menetluskuludest peab kumbki pool kandma. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud kohtulahendit või teeb uue lahendi asja uuesti läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral menetluskulude jaotust vastavalt.

Kohus otsustab, millises summas menetluskulud tasumiseks kohustatud menetlusosaliselt menetluskulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks välja mõistetakse, kas:

1)      kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2)      pärast kohtumenetluse lõppu menetluskulude kindlaksmääramise määrusega.

Menetlusabi, sh õigusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoole kulud. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Riigi tuludesse tasutavad menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kui kohtulahend on jõustunud või kohus on tunnistatud kohtulahendi viivitamata täidetavaks, võib võlausaldaja pöörduda kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kui kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.

Ekspertide tasud

Kui kohus ei määra teisiti, tasub eksperditasu kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui kohus kutsub välja eksperdi, tasuvad pooled kulud võrdselt.

Eksperdile makstakse tunnitasu valitsuse määrusega tunnitasule kehtestatud alam- ja ülemmäära piires. Ekspertide tasu ekspertiisi eest on 10–40-kordne tunnipalga alammäär. Makstava tunnitasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse järgmist:

  • eksperdi kvalifikatsioon;
  • töö keerukuse aste;
  • vajalike vahendite kasutamisega seotud mis tahes möödapääsmatud kulud;
  • mis tahes eritingimused, milles ekspert on nõutud töö teinud.

Samuti hüvitatakse eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, sealhulgas vajalikud abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused kuni 20% ulatuses eksperditasust, samuti sõidukulu ning kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.

Eksperdile makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruse kehtestab määrusega sama kohus, kes on eksperdi kaasanud.

Eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle ette nähtud tasu välja olenemata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad ja ekspertiisiasutuse kulud on sätestatud kohtuekspertiisiseaduses.

Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja ekspertide tasud kuuluvad menetluskulude hulka ning need hüvitab menetluse kaotanud pool samadel alustel, nagu toimub menetluskulude hüvitamine.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohtumenetluses osalevatele kohtuvälistele tõlkidele makstakse suulise tõlke tunnitasu, mis on 2–40kordne riikliku tunnipalga alammäär. Tõlkijatele makstakse kirjaliku tõlke eest leheküljetasu, mis on kuni 20-kordne tunnipalga alammäär. Töötasu tunnipalga alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Tõlkidele või tõlkijatele makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab oma määrusega kindlaks sama kohus, kes on tõlgi või tõlkija kaasanud.

Tunnitasude kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tõlgi või tõlkija kvalifikatsiooni, töö keerukust, tekkinud möödapääsmatuid kulusid ja eritingimusi, milles suulist või kirjalikku tõlget tuli teha.

Samuti hüvitatakse tõlgile kohtumenetlusest tingitud sõidukulu ja muud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.

Tõlgile ja tõlkijale makstakse tasu üksnes nõudmisel. Kohus maksab tõlgile ja tõlkijale ette nähtud tasu välja olenemata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

Tõlgi ja tõlkija tasu on osaks menetluskuludest ning kaotanud pool hüvitab need võitnud poolele samadel alustel, nagu toimub menetluskulude hüvitamine.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/08/2018