Agħlaq

IL-VERŻJONI BETA TAL-PORTAL ISSA HI DISPONIBBLI!

Żur il-verżjoni BETA tal-Portal Ewropew tal-Ġustizzja Elettronika u agħtina l-feedback dwar l-esperjenza tiegħek!

 
 

Mogħdija tan-navigazzjoni

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Menetluskulud - Austria

Din il-paġna ġiet tradotta awtomatikament u l-kwalità tagħha ma tistax tkun garantita.

Il-kwalità ta' din it-traduzzjoni ġiet evalwata bħala: mhux affidabbli

Taħseb li din it-traduzzjoni hi utli?

Sellel lehel on teave kohtukulude kohta Austrias.


Menetluskulud

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Juristid

Austria advokaatide seadustiku kohaselt võivad kliendid osutatud teenuste eest makstavad tasudüldiselt vabalt kokku leppida.

Tasu võib arvutada tunnitasuna või kokku leppida kindlasummalise tasuna. Kindlasummaline tasu ei hõlma üksikuid teenuseid ega aega. Sõnaselgete kokkulepete puudumisel eeldatakse, et asjakohases tasus on kokku lepitud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja advokaatide kollektiivseaduses on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses määrab kohus kohtukulude kohta tehtud otsuses kindlaks, kui suure osa kuludest peab kaotaja pool võitnud poolele hüvitama. Kulud arvutatakse nõude väärtuse ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel.

Kriminaalmenetluses peab sellest tulenevad kulud kandma ka iga isik (kostja*, erasüüdistaja*, tsiviilhageja*), kes on määranud teda esindama advokaadi. Nii on see ka juhul, kui kaitsja on määratud ex officio, välja arvatud juhul, kui tasuta õigusabi andmise tingimused on täidetud. Kulud varieeruvad regulaarselt sõltuvalt kohtust ja kolleegiumi koosseisust (nt ringkonnakohus, ringkonnakohus koos ühe kohtunikuga*, vandekohus, vandekohus).

Kohtutäiturid

Jõustamistasude seaduses on sätestatud tasu, mida kohtutäiturid oma tegevuse eest saavad. Eelkõige on seadusega ette nähtud, et võlausaldaja maksab täitemenetluse taotluse esitamisel täitemenetluse tasu koos kohtulõivude seaduses (GGG) sätestatud kindlasummalise tasuga.

Täitmislõiv (täitmislõivude seaduse Lingil klikates avaneb uus aken§ 2) on osatäitemenetluse kuludest. Võlausaldaja taotlusel võib kohus kulusid käsitlevas otsuses otsustada, et võlgnikul* tuleb tasuda täitemenetluse lõiv.

Kohtutäituril on õigus saada tasu ka maksete saamise eest. Selle võib maha arvata kasutatavast summast (täitmistasude seaduse Lingil klikates avaneb uus aken§ 11).

Kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud tsiviilasja menetluses

Kohtu poolt osutatud teenuste eest makstavad riigilõivud arvutatakse kas kindlasummaliste tasudena (fikseeritud tasud) või sadade (tuhandete) riigilõivudena (protsendina hindamisalusest). Nende summa sõltub juhtumi laadist, nõude väärtusest (mis sõltub nõude rahas väljendatud summast) ja poolte arvust. Rohkem kui kahe osapoole puhul võib GGG paragrahvi 19a alusel lisada mitmepoolse lisatasu (10-50 %).

Millal tuleb kulud tsiviilkohtumenetluses tasuda?

Esimese astme tsiviilkohtumenetluses tuleb kindlasummaline lõiv tasuda hagi esitamisel. Lõivu makstakseainult üks kord, olenemata menetluse käigust selles kohtus, isegi kui hagi on esitatud rohkem kui ühe nõude ja rohkem kui ühe isiku vastu. Kindlasummaline lõiv katab kogu esimese astme menetluse. Kui nõuet menetluse käigus laiendatakse, võib nõuda täiendavaid lõive. Need tuleb tasuda menetlusdokumentide esitamise ajal. Kui nõudeid pikendatakse kohtuistungil, tuleb lõivud tasuda alates protokolli koostamise algusest. Teises ja kolmandas astmes tuleb lõiv tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel (kohtulõivude seaduse § 2 lõige 1). Erandjuhul tuleb hagita menetlustes mõnikord tasuda otsuse tegemise lõiv, mitte aga kaebuse esitamise lõiv.

Kriminaalmenetluse kulud

Menetlusosaliste kulud kriminaalmenetluses

Põhimõtteliselt ei tule kriminaalmenetluses kohtukulusid tasuda. Ainult erasüüdistusmenetluses tuleb tasuda sisenemistasu kriminaalmenetluse algatamise või jätkamise taotluste ning erasüüdistaja esitatud apellatsioonkaebuste ja tühistamishagide eest.

Millal tuleb kulud kriminaalmenetluse käigus tasuda?

Kindlaksmääratud tasu tuleb maksta tasu aluseks oleva kande esitamisel.

Konstitutsioonikohtu menetlusega seotud kulud

Menetlusosaliste kohtukulud konstitutsioonikohtus

Verfassungsgerichtshofgesetz’i (VfGG konstitutsioonikohtu seadus) § 17a lõike 1 kohaselt on tasu 240 eurot.

Millal tuleb kulud tasuda konstitutsioonikohtu menetluses?

Kindlaksmääratud lõivud tuleb tasuda menetluse alguses.

Juristide ja advokaatide teavitamiskohustused

Poolte õigused ja kohustused

Üldjuhul on juristid kohustatud teavitama oma kliente sellest, kuidas kulusid arvutatakse ja millised on eeldatavad kulud. Sellega seoses soovitatakse advokaadi kutsealal tegutsemise suuniste (RL-BA 2015) paragrahvi 15 lõikes 2, et uue lepingu sõlmimisel teavitaksid advokaadid oma kliente tasu arvutamise alusest ja õigusest saada vaheteatis. Kui kindlasummalises tasus ei ole kokku lepitud, on kliendil õigus nõuda asjakohaste ajavahemike järel vahefinantsaruannet või vahearuannet juba osutatud teenuste või selleks kulunud aja kohta (kui on kokku lepitud tunnitasul põhinevas arvutuses). Samuti tuleks enne advokaadi määramist jõuda kokkuleppele ajutise kokkuleppe alguse ja sageduse suhtes.

Kulude allikad

Kust leida rohkem teavet kuluseaduste kohta Austrias?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ZPO) §-des 40-55 on sätestatud õigusnormid, mis käsitlevad kulude hüvitamist vaidlusalustes tsiviilmenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades). Hagita menetluste puhul (nt perekonnaga seotud menetlused, eelkõige konsensusliku lahutuse, hooldusõiguse, suhtlemise ja ülalpidamisega seotud vaidluste puhul) kohaldatakse kulude hüvitamise suhtes erinevaid eeskirju. Üldine kord on sätestatud Ausstreitgesetz’i (AußStrG) §-s 78.Erandeid kohaldatakse muu hulgas menetlustes, mis käsitlevad alaealiste laste eestkosteõigust, suhtlusõigust või ülalpidamisõigust. Kriminaalmenetluse kulusid reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku (StPO) paragrahvid 380-395. Kohtulõivud (kindlasummalised tasud) on reguleeritud kohtulõivude seadusega (Kohtulõivude seadus (GGG)).

Austria advokatuuri kodulehel on kättesaadav brošüür, milles võetakse kokku advokaaditasud. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.rechtsanwaelte.at/ Üldist teavet saab ka asutustevahelise platvormi oesterreich.gv.at Lingil klikates avaneb uus akenkaudu järgmise lingi kaudu: LIFE teema > Dokumendid ja õigus > Tsiviilõigus > Tsiviilmenetlus on kättesaadav.

See veebisait, oesterreich.gv.at, pakub üldist Lingil klikates avaneb uus akenteavet kohtukulude kohta. Õigustekstidega (kohtulike lõivude seadus, tariifikaubad) saab tasuta tutvuda föderaalse õigusteabesüsteemi lingi kaudu Lingil klikates avaneb uus akenföderaalkantselei veebisaidil.

Millistes keeltes on teave kuluseaduste kohta Austrias kättesaadav?

Saksa keeles.

Kust leida teavet vahenduse/vahekohtu kohta?

Föderaalse justiitsministeeriumi hallatav vahendajate nimekiri on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenvahendusmenetluse veebisaidil.

Seoses taastava õigusemõistmisega kriminaalmenetluses on teave hüvitise (süüdistatava ja ohvri vaheline vahendamine) kohta kättesaadav NEUSTARTi kodulehel. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.neustart.at/AT/de/Angebote_/_Service/Hilfe_fuer_Opfer/

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebipõhine teave menetluskulude kohta

Üldteave Austria õigussüsteemi, kulude ja föderaalse justiitsministeeriumi kohta on kättesaadav Austria justiitsministeeriumi Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidil ja veebisaidil oesterreich.gv.at, mis pakub lugejasõbralikku Lingil klikates avaneb uus akenteavet.

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne õigusteabesüsteem sisaldab järgmisi õigusakte:

  • Kohtulõivude seadus (GGG)
  • Lõivunõuete seadus (GebAG)
  • Vöötkood (RAO)
  • Advokaatide tariifiseadus (RATG)

Tasu üldkriteeriumide (AHK) tekst on kättesaadav Austria juristideportaalis.Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.rechtsanwaelte.at/

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Palun võtke selleks otse ühendust Austria föderaalse justiitsministeeriumiga.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Kohtulõivud, mis tuleb tasuda igat liiki menetluste eest, määratakse eelnevalt kindlaks (kohtulõivuseadus). Saate vahetada andmeid suurema või väiksema väärtusega. Tsiviilkohtumenetluses määrab kohus kohtukulude kohta tehtud otsuses kindlaks, millised kohtukulud (advokaatide, ekspertide ja tõlkide või tõlkijate tasud) peab hüvitama kaotaja pool. See otsus põhineb advokaatide tariifide seadusel (advokaatide tasud) ja tasude seadusel (ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasud). Need kulud põhinevad suures osas kuludel ja kulutatud ajal. Seetõttu ei ole võimalik täpset summat eelnevalt kindlaks määrata. Tasud, mida kliendid peavad advokaatidele maksma, on põhimõtteliselt vabalt kokku lepitud.

KÄIBEMAKS

Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on määrad?

Advokaaditeenused maksustatakse käibemaksuga. Austrias on see 20 %. Sarnaselt muude kuludega tuleb advokaatidele maksta eraldi tasu vastavalt advokaatide tariifiseaduse §-le 16 ja üldlõivude kriteeriumide §-le 17. Käibemaks ei sisaldu advokaatide tariifiseaduse tariifirubriikides ega üldistes tasukriteeriumides.

Õigusabi

Tsiviilasjades kohaldatav sissetulekukünnis

Õigusabi ei ole seotud seadusjärgse sissetuleku piirangutega. Tsiviilasjades (ja kaubandusasjades) reguleerib tasuta õigusabi Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse hagita menetluste suhtes mutatis mutandis. Esimese astme kohus otsustab menetlusabi andmise.

Tasuta õigusabi antakse poolele üksnes juhul, kui tema sissetulek, rahaline olukord ja ülalpidamiskohustus on sellised, et ta ei suuda kanda kohtumenetluse kulusid, ilma et see piiraks elatist, mis on vajalik tema hõlpsaks elamiseks. Tasuta õigusabi ei anta, kui kavandatud õiguslik meede või kaitse näib olevat ilmselgelt põhjendamatu või tõendamata. Kohus otsustab iga juhtumi puhul, milliseid allpool loetletud hüvitisi antakse.

Austrias võib tasuta õigusabi hõlmata eelkõige järgmist:

  1. ajutine vabastus kohtulõivudest, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide tasudest, vajalike ütluste ja halduri* kuludest ning kohtu määratud seadusliku esindaja või advokaadi sularahakuludest;
  2. esindamine advokaadi poolt.

Kolme aasta jooksul alates menetluse lõpetamisest võib poolelt nõuda tasuta õigusabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui tema rahaline olukord vastavalt muutub ja ta saab teha vastavad maksed, ilma et see kahjustaks tema vajalikku ülalpidamist.

Kriminaalmenetluses süüdistatavate ja kuriteoohvrite suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Selleks et hinnata, kas kuriteos süüdistataval või ohvril või eraõiguslikul isikul on õigus saada tasuta õigusabi, ei ole kehtestatud kindlaid sissetulekupiiranguid. Juhindutakse järgmistest suunistest: Elatusvahendid, mis ületavad elatusmiinimumi ja jäävad allapoole mõistlikku elatustaset. Elatusmiinimumi hinnatakse korrapäraselt uuesti ja see esitatakse Austria kohtusüsteemi veebisaidil praegusel tasemel. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justiz.gv.at/

Kuriteoohvritele tasuta õigusabi andmise tingimused

Kui puudub õigus õigusabile kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lõike 2 tähenduses, on eraõiguslikel isikutel õigus saada tasuta õigusabi või tasuta õigusabi, kui:

  • advokaati ei ole võimalik esindada ilma vajalikke ülalpidamiskohustusi kahjustamata (vt ülaltoodud märkused elatise kohta) ja
  • Esindamine advokaadi poolt on vajalik õigusemõistmise huvides, eelkõige nõuete nõuetekohase täitmise huvides, et vältida hilisemaid tsiviilmenetlusi.

Kostjatele tasuta õigusabi andmise tingimused

Tasuta õigusabi andmine peab olema õigusemõistmise huvides, eelkõige nõuetekohase kaitse huvides, välja arvatud rahaliste tingimuste olemasolu.

Õigusemõistmise huvides on igal juhul asjakohane pakkuda kaitsjat, kui:

  • On tegemist vajaliku kaitsega kriminaalmenetluse seadustiku § 61 lõike 1 tähenduses (vt allpool), kui süüdistatav on pime, kurt, mannekeen, muul viisil takistatud või ei tunne piisavalt kohtu töökeelt ega saa seetõttu ennast kaitsta;
  • kaebemenetlus;
  • keerulise faktilise või õigusliku olukorra korral.

Vajaliku kaitse korral peab süüdistatavat või süüdistatavat esindama kaitsja*. Vajalik kaitse on olemas järgmistel juhtudel (kriminaalmenetluse seadustiku § 61 lg 1):

  • kui ja seni, kuni ta on eelvangistuses (punkt 1);
  • kogu vaimsete häiretega õigusrikkujate hooldeasutusse paigutamise menetluse vältel (punkt 2);
  • põhikohtuasjas: võõrutamist vajavate õigusrikkujate paigutamine asutusse või ohtliku korduvkuritegevuse eest vastutavasse asutusse (punkt 3);
  • põhikohtuasjas ringkonnakohtus vandekohtu või vandekohtuna (Z 4);
  • ringkonnakohtus menetletavas põhikohtuasjas ühe kohtunikuna*, kui süüteo eest karistatakse üle kolme aasta pikkuse vangistusega, välja arvatud sissemurdmise korral karistusseadustiku § 129 lõike 2 punkti 1 alusel ja kriminaalseadustiku § 164 lõike 4 alusel menetlemise korral (nr 5),
  • inter partes-eksam (§ 165) osas, milles põhikohtuasi nr 3-5 nõuab vajalikku kaitset (§ 5a),
  • žürii või žürii otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse korral (punkt 6);
  • kriminaalmenetluse uuendamise taotluse esitamisel ja selle avalikul arutamisel (punkt 7);

Tasuta

Kriminaalmenetluses on õigus õiguskaitsele ja tasuta kohtumenetlusele vägivalla, ohtlike ähvarduste või seksuaalkuritegude, terroriaktide või kuritegude ohvritel, mis võisid ära kasutada nende isiklikku sõltuvust, samuti isiku abikaasal, registreeritud partneril*, partneril, sugulastel otsejoones, vennal või õel või muudel ülalpeetavatel, kelle surma võis põhjustada kuritegu, või teistel sugulastel, kellel on õigus tasuta kohtumenetlusele. Igal juhul antakse ohvritele, kelle seksuaalne puutumatus võis olla kahjustatud ja kes ei ole veel saanud 14-aastaseks, tasuta õigusabi isegi ilma taotluseta. Psühhosotsiaalne tugi hõlmab asjaomaste isikute ettevalmistust protsessiks ja sellega seotud emotsionaalseks surveks. Psühhosotsiaalset ja õigusabi osutavad ohvriabiorganisatsioonid, kellega on sõlminud lepingu föderaalne justiitsministeerium vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lõikele 2.

Hagita menetluste puhul ei võeta tasu täiskasvanud esindaja määramise menetluse ega hooldusõigusega seotud küsimuste eest. Samuti puudub tasu majutusseaduse või eluasemeseaduse kohaste menetluste eest. Tasuta õigusabi võib anda ajutise vabastusena tasudest, kui sissetulek on võrreldes makstavate tasudega väike. Erandi ulatus sõltub taotlusest ja see on kohtu otsustada.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtumenetlused

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik (ZPO) reguleerib tsiviilkohtumenetluse kulusid (sealhulgas kaubandusasju). ZPO näeb ette, et põhimõtteliselt kannab kumbki pool esimeses kohtuastmes kantud kulud. Praegu kantakse ühiselt kantud kulud ühiselt. Kui Üldkohus teeb kohtuasjas otsuse, otsustab ta ka kohtukulude jaotuse. Seda tehakse edu põhimõttel. Pool, kes kaotab vaidluse mis tahes küsimuses, peab hüvitama teisele poolele kõik tasud ja kulud, mis on vajalikud asja nõuetekohaseks menetlemiseks või kaitsmiseks. Kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, jäetakse kohtukulud kõrvale või jaotatakse.

Erand edu põhimõttest on ette nähtud eelkõige järgmistel juhtudel:

  • väiksema rikkumise korral, kui hagi tagasilükatud osaga ei kaasnenud mingeid erikulusid
  • kui nõude suuruse määravad eksperdid või see määratakse kindlaks kohtu äranägemisel ning vastastikuse kokkuleppe korral
  • kui kostja käitumine ei andnud alust nõude esitamiseks ja kostja nõustus nõudega esimesel võimalusel;
  • kui menetluse tühistamise või tühiseks tunnistamise põhjuseks on üks pooltest, võidakse kõik kohtukulud neilt välja mõista.

Hagita menetlused;

Perekonnaga seotud küsimusi (ülalpidamisõigus, suhtlemisõigus, hooldusõigus ja abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel) käsitletakse hagita menetlustena. Ausstreitgesetz’i (AußStrG) §-s 78 on sätestatud üldnormid menetluskulude kohta. Paljud menetlused on nendest eeskirjadest vabastatud. Ka siin kohaldatakse tavaliselt tulemusvastutuse põhimõtet, kuid õigluse huvides võib sellest loobuda.Kui hüvitamist ei ole taotletud, tuleb sularahakulud (nt eksperditasud) tasuda proportsionaalselt eseme osakaaluga. Kui suhtarvu ei ole võimalik kindlaks määrata, jagatakse need võrdselt.

Teave eri liiki menetluste kohta (ülalpidamis-, kontakt-, hooldus- ja lahutusmenetlused):

  1. Lahutusmenetluses tuleb eristada võistlevat abielulahutust ja konsensuslikku abielulahutust.

Abielu lahutamine: Siin kohaldatakse Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui abielu lõppemise eest ei vastuta ükski pool, kustutatakse kulud teineteiselt. Kui lahutus lahutatakse lahutuse tõttu ja lahutusotsus sisaldab avaldust lahutuse süü kohta, vastutab süütu abikaasa kulude tasumise eest teisele abikaasale.

Konsensuslik lahutus: Abielu lahutamise suhtes kohaldatakse hagita menetluse eeskirju vastastikusel kokkuleppel. Sellisel juhul esitavad abikaasad kohtule kaks identset nõuet. Kuna menetlus ei ole vaidlustatud, siis otsust kohtukulude kohta ei tehta. Sularahakulud peavad kandma pooled võrdselt.

  1. Isikuhooldus- ja suhtlusmenetlused on samuti hagita menetlused. Erandiklausli alusel (AußStrG § 107 lõige 5) käesolevas menetluses kulusid ei hüvitata.
  2. Veel üks erandiklausel (AußStrG § 101 lõige 2) näeb ette, et alaealise lapse elatisnõudeid puudutavas menetluses ei hüvitata kulusid.

Kriminaalmenetlus

Iga isik, kellel on kriminaalmenetluses kaitsja* või muu esindaja*, peab samuti tasuma sellise esindamise kulud, isegi kui teda saadab esindaja* omal algatusel (kriminaalmenetluse seadustiku § 393 lõige 1).

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdistatavalt nõuda ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamist (kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lõige 1). Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustiku § 381 lõike 1 kohaselt võivad kriminaalmenetluses tekkida järgmised kulud:

  1. ühekordne makse protsendina kriminaalmenetluse kuludest, mida ei ole allpool täpsemalt kirjeldatud, sealhulgas uurimiskulud ning prokuratuuri või kohtu tehtud otsuste täitmisega seotud kulud, vajalikud ametlikud toimingud. Kindlasummalise hüvitise suurus on Landesgerichti kui vandekohtu menetluses 500-10 000 eurot, Landesgerichti kui vandekohtu menetluses 250-5 000 eurot, Bezirksgerichti menetluses 150-3 000 eurot ja 50-1 000 eurot.
  2. ekspertide tasud ja põhimõtteliselt tõlkide tasud,
  3. tasu ametiasutuste esitatud teabe, järelduste ja arvamuste eest;
  4. kulud, mis on seotud kostja/kostja üleviimisega teisest riigist, ning välismaalt kutsutud tunnistajate kulud,
  5. arestimise, pangakontodele juurdepääsu, kirjade arestimise, sideandmete ja side jälgimise kulud;
  6. karistuse täideviimise kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud vangide üleviimisega siseriiklikusse või välisriigi vanglasüsteemi, välja arvatud vabadusekaotusliku karistuse täideviimise kulud;
  7. kriminaalmenetluses makstavad kohtukulud;
  8. kaitseadvokaatide ja muude esindajate kulud,
  9. ühekordne makse protsendina protsessile antava abi kuludest kuni 1000 EUR ulatuses.

Need kulud, välja arvatud punktides 3 ja 7-9 nimetatud kulud, kannab liitvabariigi valitsus. Põhisumma arvutamisel vastavalt lõike 1 punktile 9 võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku suutlikkust. Tõlgiga seotud kulud ei kuulu kostja poolt hüvitatavate kulude hulka.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 lõike 1 kohaselt nõutakse kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetud isikult või isikutelt sisse üksnes juhul, kui need ei ohusta süüdimõistetud isiku või isikute ja nende perekonna ülalpidamist, mis on vajalik lihtsaks eluviisiks, või süüteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse täitmist. Kui kulusid ei ole võimalik sisse nõuda süüdimõistetud isiku vahendite puudumise tõttu, võib kohus kuulutada need lootusetuks. Kui kohus eeldab, et kulud, mida praegu ei ole võimalik tagasi saada, saab tulevikus tagasi nõuda, hinnatakse teatava aja möödudes uuesti asjaomase isiku majanduslikku suutlikkust. Viie aasta möödumisel otsuse tegemisest menetluses aegub kohtukulude hüvitamise nõue. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik kannab kulud ja hiljem selgub, et ta ei saa seda teha, võivad ametiasutused maksetähtaega muuta, lubada tasumist osamaksetena või vähendada kulusid.

Kui süüdimõistetud isikult on kriminaalkohtu otsuse alusel nõutud asjaomasele isikule vähemalt osalist hüvitist, peab ta tasuma ka asjaomase isiku kriminaalmenetluse kulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 393a kohaselt võib õigeksmõistetud süüdistatav taotleda föderaalvalitsuselt oma kaitsekulude katmist. Toetus sisaldab vajalikke ja tegelikult makstud rahalisi kulusid ning kindlasummalist toetust kaitsja kulude katmiseks. Kindlasummaline toetus määratakse kindlaks, võttes arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning seda, mil määral on kaitsjalt nõutud või mil määral ta täidab oma eesmärki, ning see ei tohi ületada: ringkonnakohtu kui vandekohtu menetluses 10 000 eurot ringkonnakohtu kui vandekohtu menetluses, 5 000 eurot ringkonnakohtu menetluses, 3 000 eurot ringkonnakohtu ainukohtuniku menetluses ja 1 000 eurot ringkonnakohtu menetluses.

Kui süüdistatav mõistetakse kriminaalmenetluse seadustiku § 72 alusel (subsidiaarsus) süüdi erasüüdistuse või tsiviilhageja süüdistuse alusel, peab erasüüdistaja tasuma kõik süüdistuse esitamise või ülalpidamisega seotud kulud. Kriminaalmenetluse teisese lõpetamise korral (kriminaalmenetluse seadustiku §-d 198-209) ei pea asjaomane pool kandma mingeid kulusid.

Ekspertide kulude hüvitamine

Tsiviilkohtumenetluses (sealhulgas kaubandusmenetluses) tühistatakse eksperditasud või jagatakse need proportsionaalselt, sõltuvalt juhtumi olemasolust või edust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 43 lg 1).

Vaidlusaluses lahutusmenetluses, ilma et lahutusotsuses oleks tehtud viga, tühistatakse rahalised kulud teineteise suhtes. Kui üks pool on maksnud üle poole kuludest, peab teine pool tasuma enammakstud osa. Kui abielulahutust käsitlevast otsusest ilmneb ühe poole süü, peab teine pool hüvitama eksperdi kulud.

Järgmistes menetlustes peavad algselt riigiasutuste poolt ülevõetud ekspertide tasud hüvitama need pooled, kes kulud tekitasid või kelle intressid lõivud tekkisid: konsensuslik lahutus, hooldus- ja suhtlusõigus, alaealiste laste elatisnõue. Kui tasu on kohustatud maksma mitu isikut, vastutavad nad solidaarselt (kohtuliku üleandmise seaduse (JIT) § 1 lõige 5 koostoimes GEG § 2 lõikega 1).

Eksperditasu suurust reguleerib GebAG (lõivunõuete seadus). See sõltub iga juhtumi puhul kontrollikoja taotletud aruande sisust ja ulatusest.

Kriminaalmenetluses on eksperditasud osa kriminaalmenetluse kuludest (kriminaalmenetluse seadustiku § 381 lõike 1 punkt 2), mida süüdimõistetud isik peab kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lõike 1 kohaselt tasuma. Eksperditasu määrab kindlaks kohus või prokurör ja selle maksab liitvabariigi valitsus.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

See kehtib ka tõlkijate ja tõlkide tasustamise kohta.

Seonduvad dokumendid:

Austria aruanne kulude läbipaistvusePDFuuringu kohta(829 Kb)ET

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenGGG § 32


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 10/08/2020