Menetluskulud - Portugal
La pagina è stata tradotta automaticamente. Non è possibile garantirne la qualità.
La qualità della traduzione è stata giudicata: inaffidabile
La traduzione vi risulta utile?
Sellel lehel antakse teavet kohtukulude kohta Portugalis.
Kohtukulude põhjalikuma analüüsi saamiseks tutvuge järgmiste juhtumiuuringutega:
Perekonnaõigus – lapse hooldusõigus
Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik
1. Õigusnõustajad
Portugalis reguleeritakse õigusnõustajate kui kohtutäiturite tasusid 29. augusti 2013. aasta määrusega nr 282/2013 (muudetud kujul) (artiklid 43-51).
2. Õigusnõustajad
Portugalis ei ole õigusnõustajate (consultores jurídicos) tasud reguleeritud.
3. Juristid
Portugalis ei ole advokaatide (advogados) tasud reguleeritud.
4. Kohtutäitur
Kohtutäiturite täitemenetlusse kaasamise kulusid reguleerivad 26. veebruari dekreetseadusega nr 34/2008 (muudetud kujul) heaks kiidetud menetluskulude määruse artikkel 9e ja II tabel ning ministri 29. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 282/2013 (muudetud kujul) (artikli 59 lõike 1 alusel kohaldatavad artiklid 43-51).
5. Õigusabi pakkuvad advokaadid
Advokaatide tasud nende poolt õiguskaitse valdkonnas osutatavate teenuste eest on reguleeritud ministri 10. novembri 2009. aasta rakendusmäärusega nr 1386/2004 ja ministri 30. juuni 2009. aasta rakendusmäärusega nr 161/2020 (muudetud kujul).
Kindlaksmääratud kulud
Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses
Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud tsiviilasja menetluses
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 (muudetud kujul) heaks kiidetud kodukorrale lisatud artiklites 5-7 ning I ja II tabelis.
Tsiviilkohtumenetluse etapp, mille puhul tuleb tasuda menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud
Üldjuhul tasutakse kohtukulud menetluse alguses ja kohtuistungi kuupäeva kindlaksmääramisel. Üldjuhul toimub tasu maksmine ekspertidele ja kohtutäituritele enne nende osalemist menetluses.
Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses
Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluse puhul
Kindlaksmääratud kulud, mida menetluspooled peavad kandma kriminaalmenetluses, on sätestatud muudetud 26. veebruari 2006. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 heaks kiidetud menetluskulude määrusele lisatud III tabeli artiklis 8e.
Kriminaalmenetluse etapp, mille käigus tuleb tasuda menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud
Kriminaalmenetluse staadium, milles kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda, sõltub menetlusse astuja seisundist menetluses ja toimingust, mis tuleb teha. Ainsad kohtulõivu maksmise juhud teo toimepanemise ajal on assistendi asutamine ja uurimise algatamine assistendi poolt. Kõigil muudel juhtudel, s.t süüdistatavaga seotud juhtudel ja muudel assistendiga seotud juhtudel, makstakse kohtulõivu selle menetluse etapi lõpus, kus ta asub (kohtueelne menetlus, kohtumenetlus või edasikaebus), olenevalt kohtuniku otsusest.
Kindlaksmääratud kulud konstitutsioonikohtu menetluses
Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud põhiseaduslike menetluste puhul
Kindlaksmääratud kulusid, mida peavad kandma konstitutsioonikohtu menetluse pooled, reguleerivad 7. oktoobri dekreetseaduse nr 303/98 (muudetud kujul) artiklid 6-9 ja 15. novembri 1982. aasta seaduse nr 28/82 (muudetud kujul) artikkel 84.
Põhiseadusele vastavuse protsessi etapp, mille puhul tuleb maksta püsikulusid
Püsikulud tuleb tasuda alles menetluse lõpus.
Õigusesindaja antav eelteave
Osaliste õigused ja kohustused
Seaduslikud esindajad on eetilised ja õiguslikult kohustatud esitama kogu teabe poolte õiguste ja kohustuste kohta niivõrd, kuivõrd nad on piisavalt teadlikud edu saavutamise võimalustest ja sellega seotud kuludest.
Kuluallikad
Kust leida teavet kulude allikate kohta Portugalis?
Lisateavet kulude süsteemi kohta Portugalis leiab aadressilt https://justica.gov.pt/Servicos/Custas-processuais.
Millistes keeltes saan teavet kulude allikate kohta Portugalis?
Teave Portugali kuluallikate kohta on kättesaadav ainult portugali keeles.
Kust saada teavet vahendusmenetluse kohta?
Teave vahenduse kohta, eelkõige avalike tsiviil-, pere-, töö- ja kriminaalvahendussüsteemide kohta, on kättesaadav aadressil https://dgpj.justica.gov.pt/English/Alternative-Dispute-Resolution.
Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?
Teave kohtumenetluse keskmise kestuse kohta on kättesaadav aadressil https://estatisticas.justica.gov.pt/sites/siej/en-us/pages/default.aspx.
Kust saada teavet konkreetse menetluse keskmiste kulude kohta?
See teave ei ole kättesaadav ja seda on võimalik saada üksnes erinevate tasuskaalade või -tabelite abil.
Siiski leiate lingilt https://justica.gov.pt/Servicos/Simulador-Taxas-de-Justica simulaatori kohtukuludest, mida peate tasuma kohtumenetluse algatamisel, mis annab aimu kuludest, mis tuleb kanda.
Käibemaks: kuidas on see teave esitatud?
Kohtukulusid käibemaksuga ei maksustata. Spetsialistidele makstavad tasud on käibemaksuga maksustatavad, kuid seadusega ette nähtud teave kulude kohta ei sisalda käibemaksu.
Millised on kohaldatavad määrad?
Teave kohaldatavate käibemaksumäärade kohta puudub.
Õigusabi
Tsiviilkohtumenetluses kostjate suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Tsiviilkohtumenetluse raames antava tasuta õigusabi künnise arvutamise valem on esitatud 29. juuli 2006. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) lisas.
Kriminaalmenetluses süüdistatavate suhtes kohaldatav sissetuleku piirmäär
Kriminaalmenetluses tasuta õigusabi saamise künnise arvutamise valem on esitatud 29. juuli 2006. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) lisas.
Kriminaalmenetluse ohvrite suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Ohvritele ei ole kriminaalmenetluses ette nähtud õigusabi miinimumsissetulekut.
Muud kannatanutele õigusabi andmise tingimused
Ohvritele õigusabi andmisega kaasnevad muud tingimused. Karistusseadustiku artiklis 152 sätestatud koduvägivalla ohvri staatuse tunnustamisel vastavalt 16. septembri 2009. aasta seadusele nr 112/2009 eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et ohver ei ole rahaliselt suuteline.
Muud süüdistatavatele õigusabi andmisega seotud tingimused
Süüdistatavale tasuta õigusabi andmiseks on muid tingimusi, mis on seotud tema majandusliku olukorraga ja mis arvutatakse 29. juuli 2006. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) artikli 39 kohaselt koostatud mudeli alusel.
Kuludeta kohtumenetlused
Kohtumenetlus võib olla ühele või mõlemale poolele tasuta, vabastades nad kohtukuludest või andes tasuta õigusabi.
Menetluskulude määruse artikkel 4 näeb ette rea olukordi, kus kulud on vabastatud. Erandid jagunevad kahte kategooriasse:
- Artikli 4e lõikes 1 sätestatud subjektiivsed või isiklikud erandid põhinevad menetlusosaliste või menetlusosaliste eristaatusel; ning
- Artikli 4 lõikes 2 sätestatud objektiivsed või menetluslikud erandid, mis on seotud menetluse liigiga.
Mõned erandid sõltuvad siiski menetluse lõpliku otsuse sisust, nagu on sätestatud artikli 4e lõigetes 3, 4, 5, 6 ja 7, ning sellest tulenevalt võivad sellised erandid olla tulemusetud kulude või üksnes menetlusega seotud kulude suhtes.
Üksikasjalikum teave tasuta õigusabi kohta on kättesaadav aadressil https://justica.gov.pt/Guias/como-pedir-apoio-judiciario.
Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?
Üldjuhul on kohtuvaidluse võitnud poolel õigus saada hüvitist kulude eest, mille kohtuvaidluse kaotanud pool on tasunud kohtu määratud ulatuses ja vastavalt lõplikule kohtuotsusele. Kohtuvaidluse võitnud poole õigus hüvitisele tühistatakse, kui kohtuvaidluse kaotanud pool saab tasuta õigusabi ja on seega vabastatud võimalike kohtulõivude tasumisest.
Ekspertide tasud
Tavaliselt peab pool maksma eksperditasu. Kui nad on saanud õigusabi, maksab ekspertide tasud õiguse finantsjuhtimise ja -varustuse instituut.
Tõlkijate „ja tõlkide“ tasud
Tavaliselt peab tõlkijate „ja ekspertide“ tasud tasuma asjaomane pool. Kui ta on saanud õigusabi, maksab tõlkijate ja tõlkide tasud finantshalduse ja õigusvarustuse instituut.
Põhidokumendid
Portugali aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohta(781 Kb)
See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
Viimati uuendatud: 01/12/2020