Close

BETA VERSION OF THE PORTAL IS NOW AVAILABLE!

Visit the BETA version of the European e-Justice Portal and give us feedback of your experience!

 
 

Navigation path

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kohtukulud seoses Euroopa maksekäsumenetlusega - Eesti


Sissejuhatus

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Kui palju pean maksma?

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Sissejuhatus

Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel Eesti kohtule tuleb riigilõivu tasuda samas suuruses kui siseriikliku avalduse esitamisel. Riigilõivu ja muude menetluskuludega seonduvat reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustik ja riigilõivuseadus. Riigilõivu summas kuni 10 eurot saab maksta sularahas kohtumajas. Kui riigilõiv ületab 10 eurot, tuleb see enne avalduse kohtule esitamist tasuda pangaülekandega.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Avalduse esitamisel tuleb tasuda kohtukuluna riigilõiv. Täiendavalt võivad menetluse käigus lisanduda menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (kui kättetoimetamine toimub Eestis, siis kulud kohtutäituri kaasabi kasutamise eest vahemikus 30-60 eurot või siis tõlkekulud, kui menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub välismaal). Muid kulusid ei kaasne.

Kui palju pean maksma?

Euroopa maksekäsuavalduse esitamisel Eesti kohtule on riigilõiv samas suuruses kui siseriikliku avalduse esitamisel, so 3% kogu nõudelt (nõutavalt rahasummalt ehk põhi- ja kõrvalnõuete summalt), kuid mitte vähem kui 45 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse tavalisele kohtumenetlusele (hagimenetlusele) ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagimenetluses sõltub riigilõivu suurus nõutavast rahasummast. Näiteks tuleb kuni 350 euro suuruselt nõudelt tasuda hagimenetluses riigilõivu 75 eurot, 351-500 euro suuruselt nõudelt 100 eurot või 501-750 euro suuruselt nõudelt 125 eurot jne (summad 14.05.2019 seisuga).

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Riigilõiv tuleb tasuda avalduse esitamisel ette. Kui riigilõiv on tasumata, annab kohus avaldajale võimaluse kohtu määratud tähtajaks riigilõiv tasuda. Kui kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ei tasuta, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt täiendava riigilõivu tasumist.

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Riigilõivu saab tasuda üksnes pangaülekandega. Krediitkaarte ei aktsepteerita. Kõikide maksete puhul, mida soovitakse kohtutele teha, on makse saajaks Rahandusministeerium.

Maksekorraldusel tuleb riigiasutustele ja riigi asutatud sihtasutustele ülekantava summa saajaks märkida Rahandusministeerium ning arvelduskonto number.

Igal asutusel on oma viitenumbrid, mille alusel edastab riigikassa laekunud summa vastava asutuse kontole e-riigikassas.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Unikaalse viitenumbri annab asutus, kellele ülekannet soovitakse teha.

Täiendavat infot riigilõivu kontode ja kohtute viitenumbrite kohta saab Lingil klikates avaneb uus akenkohtute kodulehelt.

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Kohtule tuleb esitada riigilõivu tasumist kinnitavad andmed, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida. Sellisteks andmeteks on: riigilõivu maksja nimi, panga ja konto andmed, kuhu riigilõiv tasuti, tasutud summa, tasumise kuupäev. Kohus saab makse laekumist kontrollida elektrooniliselt, mistõttu riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse esitamine ei ole vajalik. Kohus võib vajadusel seda siiski küsida.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/05/2019