Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

  • Avaleht
  • Vahendus
  • Vahendamine piiriüleste perekonnaõiguslike vaidluste puhul

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Vahendamine piiriüleste perekonnaõiguslike vaidluste puhul - Rootsi

Perelepitus

Rootsi õiguse üldpõhimõtte kohaselt peetakse lapse jaoks parimaks üksmeelseid lahendusi. Seepärast on eeskirjad sõnastatud nii, et kõigepealt tuleb üritada veenda vanemaid nende lapsi puudutavates küsimustes kokkuleppele jõudma.

Kellega ühendust võtta?

Sotsiaalteenistustel lasub eriline vastutus ja muu hulgas peavad nad pakkuma vanemate lepitamist (samarbetssamtal). Lepitusprotsessi eesmärk on aidata vanematel kokkuleppele jõuda; lisateavet saab rubriigist Lingil klikates avaneb uus akenlepitamine. Kui vanemad jõuavad kokkuleppele, võidakse neile mõlemale vastuvõetav lahendus vormistada kokkuleppena, mille kinnitavad sotsiaalteenistused. Ka kohtute ülesanne on püüda esmalt jõuda mõlemat vanemat rahuldavale kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, võib kohus otsustada lahendada asja lepitus- või vahendusmenetluse teel (medling).

Millises valdkonnas on lepitusmenetluse kasutamine lubatav või kõige tavalisem?

Kohtule menetleda antud juhtumite puhul on perelepituse kasutamine ette nähtud näiteks siis, kui lepitamine ei ole tulemust andnud, kuid peetakse siiski võimalikuks, et vanemad jõuavad lapsi mõjutavates küsimustes kokkuleppele.

Kas sel puhul tuleb järgida konkreetseid eeskirju?

Kohus otsustab, kes määratakse lepitajaks. Asja lepitusmenetluse teel lahendamise otsuse tegemiseks ei ole iseenesest vaja vanemate nõusolekut, kuid lepitajal võib olla keeruline oma ülesannet täita, kui lapsevanem on lepitaja määramisele kategooriliselt vastu. Lepitaja otsustab kohtuga konsulteerides, kuidas lepitusmenetlus korraldatakse. Lepitajate tegevusjuhendit või sarnast korda ei ole kehtestatud.

Teave ja koolitus

Rootsis ühtki lepitajate riiklikku koolitusasutust ei ole.

Kui palju lepitus maksab?

Lepitajatel on õigus saada oma töö, aja ja kulude eest mõistlikku tasu. Selle tasu maksab riik.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/01/2017