Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Vahendamine piiriüleste perekonnaõiguslike vaidluste puhul - Malta

Vahendust reguleeriv seadus

Maltas kohaldatakse vahenduse suhtes seadustekogu peatükki 474 ehk Lingil klikates avaneb uus akenvahendusseadust (Mediation Act).

Mis on vahendus?

Kui pooled vaidlevad omavahel perekondlikes küsimustes, võivad nad paluda abi vahendajalt, kes aitab neil leida sõbraliku lahenduse ametlikku kohtumenetlust kasutamata. Malta seaduse kohaselt on vahenduse kasutamine enne kooselu lõpetamist käsitleva kohtumenetluse alustamist tsiviilkohtus (perekonnaüksuses) paarile kohustuslik.

Kes on vahendaja ja mis on tema roll?

Vahendaja ülesanne on aidata pooltel saavutada sõbralik lahendus. Ta on erapooletu ja sõltumatu isik, kelle määrab kohus. Mõnikord valivad pooled tasu eest vahendaja ise. Kõikidel vahendajatel on ametialane kvalifikatsioon. Enamik neist on ka pereterapeudid, sotsiaaltöötajad või advokaadid.

Kui pooled jätkavad vaidlust kohtus, ei või vahendaja kunagi anda kohtus tunnistusi selle kohta, mida öeldi vahendusmenetluses.

Kes võib taotleda vahendust?

Vahendust võib kasutada järgmistel juhtudel:

  • kooselu lõpetamine või lahutus (lahutuse korral tingimusel, et abikaasad on lahus elanud vähemalt neli aastat);
  • abikaasa ülalpidamiskohustus;
  • väljaspool abielu sündinud lapsega seotud küsimuste reguleerimine, näiteks hooldus ja eestkoste, külastusõigus ja ülalpidamine;
  • kooselu lõpetamise või lahutuslepingu muutmine;
  • lapse hooldust või eestkostet, külastusõigust või ülalpidamist reguleeriva lepingu muutmine.

Vahenduse taotlemiseks ei pea olema abielus.

Kuidas algab vahendusmenetlus ja milles see seisneb?

Vahenduse kasutamiseks peab huvitatud pool esitama kohtusekretärile adresseeritud kirja, milles ta taotleb luba vahendusmenetluse alustamiseks. Kiri peab sisaldama mõlema poole nime ja aadressi ning vähemalt kirja saatja isikutunnistuse numbrit. Kiri on kehtiv ka advokaadi allkirjata. Kiri registreeritakse perekonnakohtu kantseleis ja see protsess on tasuta.

Vahendust võib alustada ka teatise esitamisega, kuid seda menetlust kasutatakse siis, kui mõlemad asjaga seotud pooled on juba enamikus õigusküsimustes kokku leppinud. Teatis sisaldab samu andmeid kui kiri selle erinevusega, et pooled esitavad ka nende advokaatide või ühise notari koostatud lepingu. Teatisele peavad alla kirjutama mõlemad pooled ja notar või mõlemad pooled, nende advokaadid ja notar.

Kui kiri või teatis on esitatud, määratakse kohtu koostatud nimekirjast vahendaja. Pooled võivad omavahelisel kokkuleppel valida vahendaja ka ise. Vahendaja saadab pooltele posti teel kindlaks kuupäevaks kohtusse ilmumise kutse. Istungid peetakse eraldi ruumis, kus viibib lisaks pooltele ainult vahendaja ja poolte soovi korral ka nende advokaadid. Vahendusistungil ei ole advokaadi kohalolek nõutav.

Vahendaja uurib koos pooltega lepitamise võimalusi. Kui vahendajale tundub, et paari abielu või suhte edukaks jätkamiseks on lootust, võib ta saata nad nõustamisele ja peatada ajutiselt vahenduse. Kui pooltele tundub, et nende abielu või suhe ei saa enam edukalt jätkuda, püüab vahendaja aidata pooltel jõuda laste ja vara suhtes kokkuleppele.

Kui pooled jõuavad kokkuleppele, koostab vahendaja lepingu ja loeb selle ette. Kui pooled on lepingu sisuga rahul, esitab vahendaja lepingu ametlikult kohtu kantseleile läbivaatamiseks kohtunikule. Kui kohtunik kiidab lepingu heaks, võivad pooled minna notari juurde, kes avaldab lepingu ja kinnitab selle ametlikult.

Kui pooled ei jõua kokkuleppele, lõpetatakse vahendus ja pooled võivad jätkata vaidlust kohtus. Pooled peavad alustama asja tsiviilkohtus (perekonnaüksuses) kahe kuu jooksul pärast vahenduse lõpetamist. Kui kohtuasja ei alustata nimetatud tähtaja jooksul, peab paar menetluse alustamiseks läbima uuesti vahenduse.

Mis saab siis, kui üks pooltest elab välismaal?

Piiriülese vaidlusena käsitatakse vaidlust, mille puhul vähemalt ühe poole alaline või peamine elukoht on Maltal ja teise poole alaline või peamine elukoht on muus liikmesriigis kuupäeval, kui:

  • pooled lepivad pärast vaidluse tekkimist kokku vahenduse kasutamises;
  • kohus annab korralduse vahenduse läbiviimiseks;
  • kohustus kasutada vahendust tekib riikliku seaduse alusel;
  • kohtu dekreedi või otsuse korral alates sellise dekreedi või otsuse kuupäevast.

Sellisel juhul peab alaliselt või peamiselt välismaal elav isik sõitma Maltale või andma oma advokaadile Maltal volituse ennast esindada ja sõitma Maltale ainult kooselu lõpetamise lepingu allkirjastamiseks. Kui aga Maltal alaliselt või peamiselt elav isik ei tea oma elukaaslase elukohta (kui viimane on näiteks Maltalt lahkunud või oma elukaaslase maha jätnud), peab ta esitama vahendajale kirja, kinnitades seda asjaolu vande all; seejärel suletakse kiri kohe ja nimetatud isik alustab kohtuasja puuduva poole esindajate vastu, kelle määrab kohus.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 11/01/2018