Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Lahutus - Soome

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje soome keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Abielu lahutamise avaldusi menetlevad piirkonnakohtud (käräjäoikeus). Avalduse võib esitada üks abikaasa või seda võivad teha mõlemad koos.

Lahutust võidakse võimaldada pärast kuuekuulist n‑ö järelemõtlemisperioodi. Selline periood ei ole vajalik, kui abikaasad on enne abielulahutuse taotlemist elanud eraldi vähemalt kaks aastat.

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

Avaldus ei pea sisaldama põhjuseid, miks abielu soovitakse lahutada. Piirkonnakohtud ei uuri abikaasade isiklikke suhteid või abielulahutuse taotlemise põhjuseid. Vt vastus küsimusele nr 1.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

Abikaasadele jääb lahutuse korral alles nende abieluaegne perekonnanimi. Kui abikaasa perekonnanimi on abielu tulemusel muutunud, võib ta taotleda selle muutmist pärast lahutust.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

Abielu lahutamine ja vara jagamine on eraldiseisvad küsimused. Kui abielu on lahutatud, võivad abikaasad leppida vara jagamises kokku omavahel või paluda, et kohus määraks vara jagada aitava ametiisiku (pesänjakaja). Kehtib üldine reegel, et abikaasade kogu vara jagatakse võrdselt. Sellest üldreeglist võib abieluvaralepingu alusel kõrvale kalduda. Varajaotust võib muuta ka siis, kui vara jagamist muul viisil peetakse ebamõistlikuks. Abieluvara võib jagada kohe n‑ö järelemõtlemisperioodi alguses.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Sellised küsimused nagu hooldusõigus, elukorraldus, elatis ja külastusõigus seoses abikaasade ühiste alaealiste lastega võib lahendada koos abielu lahutamise avalduse menetlemisega. Vt teabelehed, mis käsitlevad lapse isikuhooldusõigust ja elatisnõudeid Soomes.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Abielu lahutamise korral võib kohus avalduse alusel ette näha, et üks abikaasa peab maksma teisele elatist, kui seda peetakse mõistlikuks (vt teabeleht „Elatisnõuded – Soome”), kuid seda juhtub siiski harva.

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Soome õigussüsteemis ei tunnistata kohtulikku lahuselu. Praktikas tähendab lahuselu seda, et abikaasad elavad erinevatel aadressidel.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

Vt vastus küsimusele nr 4.

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Vt vastus küsimusele nr 4.

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Soome õigusaktides puuduvad sätted abielu kehtetuks tunnistamise kohta. Kuid prokurör peab esitama avalduse abikaasadele viivitamatult abielulahutuse võimaldamiseks, kui ilmneb, et abikaasad on lähisugulased või et üks abikaasadest oli juba abielu sõlmimise ajal seaduslikult abielus.

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Vt vastus küsimusele nr 7.

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Vt vastus küsimusele nr 7.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Avaldus abielu lahutamiseks tuleb alati esitada piirkonnakohtule. Kuid õigusaktides on sätestatud, et abikaasad peavad alati püüdma lahendada mis tahes perekonnavaidlused esmalt läbirääkimiste teel ja üritama jõuda vastastikusele kokkuleppele. Selleks võivad abikaasad paluda abi oma kohaliku sotsiaalhoolekandekomisjoni (sosiaalilautakunta) perelepitajatelt. Ka piirkonnakohtud on kohustatud andma abikaasadele teada, et võimalik on kasutada perelepituse teenust. Lepitajad püüavad aidata abikaasadel jõuda vastastikusele kokkuleppele selles, kuidas lahendada pereküsimused kõigi perekonnaliikmete jaoks kõige sobivamal viisil. Samuti võivad lepitajad aidata abikaasadel koostata kokkuleppeid ja algatada muid menetlusi vaidluse lahendamiseks. Lepitajatel on spetsiaalne ülesanne võtta arvesse perekonnas elavate alaealiste laste huve. Lepituse kasutamine on alati vabatahtlik.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Abikaasad võivad esitada abielu lahutamise avalduse ühiselt või seda võib seda ainult üks abikaasa. Abielu lahutamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik lahutusavaldus sellele piirkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub ühe abikaasa elukoht. Abielu lahutamise avalduse võib esitada isiklikult või volitatud esindaja vahendusel. Avalduse võib piirkonnakohtule saata ka posti, faksi või e-posti teel.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Lahutusasjade korral on võimalik kasutada õigusabi (vt teabeleht „Õigusabi – Soome”).

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Abielulahutuse otsuse võib vaidlustada apellatsioonikohtus (hovioikeus).

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Reeglina tunnustatakse teises liikmesriigis tehtud abielulahutust käsitlevat kohtuotsust nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel. Vt teabeleht „Lahutus – Ühenduse õigus”.

Nimetatud määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Kuid otsust kohtuotsuse tunnustamise või mittetunnustamise kohta võib taotleda mis tahes huvitatud isik.

Kohtuotsuste tunnustamist käsitlevaid avaldusi menetlevad piirkonnakohtud.

Samas Põhjamaades abielu lahutamiseks esitatud avalduste puhul kohaldatakse 1931. aasta Põhjamaade abielu konventsiooni. Euroopa Liidu liikmesriikidest on selle konventsiooni osalised Soome, Rootsi ja Taani. Põhjamaade abielu konventsiooniga kooskõlas tehtud abielulahutust käsitlev kohtuotsus on kehtiv kõigis Põhjamaades, ilma et selle kohta oleks vaja eraldi kinnitust.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kasutatakse samasugust menetlust, nagu on kirjeldatud küsimusele nr 14 antud vastuses.

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Soome õigust kohaldatakse kõikide lahutusasjade suhtes, mille raames on abielu lahutamise avaldus esitatud Soomes.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 02/03/2018