menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Lahutus - Leedu

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje leedu keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

SISUKORD

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Abielu saab lõpetada abikaasade vastastikusel kokkuleppel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)      abielu sõlmimisest on möödunud rohkem kui aasta;

2)      abikaasad on sõlminud lahutuskokkuleppe (vara jagamise, laste ülalpidamise jms kohta);

3)      mõlemad abikaasad on teovõimelised.

Asjaomases artiklis sätestatud juhtudel võib abielu lahutada lihtsustatud korras.

Abielu võib lahutada, kui üks abikaasadest esitab avalduse oma elukohajärgsele piirkonnakohtule (apylinkės teismas) ja täidetud on vähemalt üks järgnev tingimus:

1)      abikaasad on elanud lahus rohkem kui aasta;

2)      üks abikaasadest on pärast abielu sõlmimist tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks;

3)      üks abikaasadest on kohtuotsusega tunnistatud teadmata kadunud isikuks;

4)      üks abikaasadest kannab rohkem kui üheaastast vanglakaristust tahtmatult toime pandud kuriteo eest.

Abielu lahutamine ühe või mõlema abikaasa süü alusel. Üks abikaasa võib esitada avalduse abielu lahutamiseks selle alusel, et abielu on lõppenud teise abikaasa süül. Abikaasa tunnistatakse süüdi abielu lõppemises, kui ta on olulisel määral rikkunud Leedu tsiviilseadustiku (Civilinis kodeksas) perekonnaõigust käsitlevas kolmandas raamatus sätestatud abielukohustusi, mistõttu on abikaasade kooselu muutunud võimatuks.

Abielu loetakse lõppenuks teise abikaasa süül, kui asjaomane abikaasa on süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos või kui ta on toime pannud abielurikkumise või kasutab teise abikaasa või teiste pereliikmete suhtes vägivalda või on perekonna hüljanud ja ei ole perekonna eest hoolitsenud rohkem kui ühe aasta jooksul.

Kostja võib lahutusmenetluse käigus oma süü vaidlustada ja esitada tõendeid selle kohta, et abielu lõppemise eest vastutab hageja. Pärast kohtuasja asjaoludega tutvumist võib kohus määrata, et abielu lõppes mõlema abikaasa süül. Kui kohus leiab, et abielu lõppemises on süüdi mõlemad abikaasad, on lahutusel samasugused õiguslikud tagajärjed nagu siis, kui abielu oleks lahutatud vastastikusel kokkuleppel.

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

Abielu lõpeb ühe abikaasa surma korral või selle võib lõpetada seaduse alusel. Abielu võib lõpetada abikaasade vastastikusel kokkuleppel, ühe abikaasa avalduse alusel või ühe või mõlema abikaasa süü alusel.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

Abielu loetakse lõppenuks abielu lahutamist käsitleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kolme päeva jooksul pärast abielu lahutamist käsitleva otsuse jõustumist peab kohus saatma asjaomase otsuse koopia kohalikule perekonnaseisuametile, kes registreerib lahutuse.

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

Pärast abielu lahutamist võib abikaasa säilitada oma abieluaegse perekonnanime või võtta tagasi oma abielueelse perekonnanime. Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa süü alusel, võib kohus teise abikaasa taotlusel keelata lahutuses süüdi oleval abikaasal abieluaegse perekonnanime säilitamise, välja arvatud juhul, kui abikaasadel on ühised lapsed.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

Abikaasade vara jagamine sõltub abieluvararežiimist, mis võib olla kindlaks määratud seaduse või lepingu alusel. Abieluvaralepingu puudumise korral kohaldatakse abikaasade vara suhtes seadusest tulenevat vararežiimi. Abieluvararežiimid on reguleeritud tsiviilseadustiku (Civilinis kodeksas) kolmanda raamatu III osa VI peatükiga.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Kui perekonna ühine eluase kuulub ühele abikaasale, võib kohus seada kasutusvalduse ja lubada teisel abikaasal jääda ühisesse eluasemesse elama, kui pärast lahutust jäävad lapsed elama asjaomase abikaasa juurde. Kasutusvaldus kehtib kuni lapse või laste täisealiseks saamiseni. Kui perekonna ühist eluaset kasutatakse üürisuhte alusel, võib kohus määrata, et üürilepingu täitmist jätkab üürnikuna see abikaasa, kellega koos elavad alaealised lapsed, või see abikaasa, kes on töövõimetu, ning võib ette näha, et teine abikaasa peab välja kolima, kui talle on tehtud korraldus eraldi elada.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Kui kohus teeb lahutusasjas otsuse, mõistab ta abivajava endise abikaasa kasuks välja elatise, välja arvatud juhul, kui ülalpidamise küsimust on käsitletud abikaasade vahel sõlmitud lahutuskokkuleppes. Abikaasal ei ole õigust elatisele, kui tema vara või sissetulek on piisav selleks, et ta saaks end ise täielikult ülal pidada. Eeldatakse, et abikaasa vajab elatist, kui ta kasvatab abielust sündinud alaealist last või kui ta on töövõimetu kõrge vanuse või halva tervise tõttu. Kui abikaasal ei olnud abielu ja perekonna ühiste huvide tõttu või tulenevalt vajadusest hoolitseda laste eest võimalik omandada mis tahes kvalifikatsiooni (lõpetada õpinguid), on tal õigus nõuda endiselt abikaasalt oma õpingute või ümberõppega seotud kulude katmist.

Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa süü alusel, ei ole sellel abikaasal õigust saada elatist.

Kui kohus mõistab välja elatise ja määrab kindlaks selle summa, peab ta võtma arvesse abielu kestust, vajadust elatise järele, mõlema endise abikaasa vara, nende tervislikku seisundit, vanust ja töövõimet, seda, kui tõenäoliselt leiab töötu abikaasa tööd, ning muid olulisi asjaolusid.

Elatismakseid vähendatakse, need mõistetakse välja üksnes ajutiselt või nende määramisest keeldutakse, kui eksisteerib kasvõi üks järgmine tingimus:

1)      abielu kestis vähem kui aasta;

2)      ülalpidamist saama õigustatud abikaasa pani teise abikaasa või tema sugulase vastu toime kuriteo;

3)      ülalpidamist saama õigustatud abikaasa rahalised raskused on põhjustatud tema enda valest käitumisest;

4)      ülalpidamist taotlev abikaasa ei panustanud ühise vara juurdekasvu või kahjustas abielu jooksul tahtlikult teise abikaasa või perekonna huve.

Kohus võib nõuda, et teisele abikaasale elatist maksma kohustatud abikaasa annaks piisava tagatise selle kohta, et ta täidab seda kohustust. Elatise võib välja mõista ühekordse maksena või korrapäraste igakuiste maksetena (osamaksetena) või vara üleminekuna.

Kui abikaasa esitab abielu lahutamise avalduse teise abikaasa teovõimetuse alusel, peab lahutusmenetluse algatanud abikaasa maksma teovõimetu endise abikaasa ravi- ja hoolduskulud, välja arvatud juhul, kui need kaetakse riiklikust sotsiaalkindlustusfondist.

Elatise määramise otsus on kostja varale kohtuliku hüpoteegi seadmise alus. Kui endine abikaasa ei täida oma kohustust maksta elatist, võidakse tema vara kasutada maksete tegemiseks, järgides seaduses sätestatud korda.

Kui elatist maksma kohustatud endine abikaasa sureb, läheb kohustus üle tema pärijatele sellises ulatuses, kui seda võimaldab pärandvara suurus, olenemata pärandi vastuvõtmise viisist.

Kui elatist saama õigustatud endine abikaasa sureb või abiellub uuesti, lõpeb elatise maksmise kohustus. Surma korral läheb võlgnetavate või seni tegemata elatismaksete nõudeõigus üle surnud endise abikaasa pärijatele. Kui uus abielu lõpeb, võib endine abikaasa taotleda elatismaksete taastamist, tingimusel et ta kasvatab eelmisest abielust sündinud last või hoolitseb eelmisest abielust sündinud puudega lapse eest. Kõigil muudel juhtudel on hilisema abikaasa kohustus lahutatud abikaasale elatist maksta ülimuslikum eelmise abikaasa kohustusest oma endisele abikaasale elatist maksta.

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Kui kohus teeb lahuselu võimaldamise otsuse, lõpeb abikaasade kooselukohustus, kuid nende muud õigused ja kohustused ei lõpe. Lahuselu võib olla esimene samm lahutuse suunas. See ei tähenda siiski, et abikaasad ei võiks uuesti koos elama hakata. Kui abielulahutuse korral võivad abikaasad uuesti abielluda, siis lahuselu korral ei ole see lubatud, sest abikaasad ei ole ametlikult lahutatud.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

Kohtule võib lahuselu avalduse esitada üks abikaasa, kui teatavate asjaolude (mis ei pruugi olla seotud teise abikaasaga) tõttu on abikaasade kooselu muutunud väljakannatamatuks/võimatuks või võib olulisel määral kahjustada abikaasade alaealiste laste huve või kui abikaasad ei ole enam kooselust huvitatud. Abikaasad võivad lahuselu avalduse esitada kohtule ühiselt, kui nad on sõlminud lahuselu käsitleva kokkuleppe, milles nad on jõudnud kokkuleppele nende alaealiste laste elukoha, ülalpidamise ja hariduse, vara jagamise ja vastastikuse ülalpidamisega seotud küsimustes.

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Lahuselu ei mõjuta abikaasade õigusi ja kohustusi, mis neil on oma alaealiste laste ees; abikaasad lihtsalt elavad eraldi. Lahuselu võimaldava otsuse tegemisel peab kohus alati lahendama ühisvara jagamisega seotud küsimused, välja arvatud juhul, kui need küsimused on lahendatud abikaasadevahelise abieluvaralepinguga. Õiguslikud tagajärjed, mida lahuselu avaldab abikaasade varalistele õigustele, jõustuvad menetluse algatamise hetkest. Kuid abikaasa, keda ei loeta lahuselus süüdi olevaks, võib taotleda kohtu otsust selle kohta, et lahuselu õiguslikud tagajärjed avalduvad abikaasade varalistele õigustele tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil abikaasad tegelikult kooselu lõpetasid. Kui üks lahuselu elav abikaasa sureb pärast seda, kui kohus teeb otsuse lahuselu võimaldamise kohta, säilitab teine abikaasa kõik seadusest tulenevad üleelanud abikaasa õigused, välja arvatud juhul, kui kohus on leidnud, et lahuselu alustati üleelanud abikaasa süü alusel. Sama põhimõtet kohaldatakse juhul, kui kohus teeb lahuselu võimaldamise otsuse abikaasade ühise avalduse alusel, välja arvatud juhul, kui abikaasadevahelises lahuselu käsitlevas kokkuleppes on kokku lepitud teisiti. Üleelanud abikaasal ei ole siiski õigust pärida lahkunud abikaasa vara.

Kui kohus teeb lahuselu kohta otsuse, võib ta mõista lahuselus süüdi olevalt abikaasalt välja elatise teise abikaasa kasuks, kui asjaomane teine abikaasa vajab abi, välja arvatud juhul, kui ülalpidamise küsimus on lahendatud abikaasadevahelises lahuselu käsitlevas kokkuleppes.

Lahuselu lõpeb, kui abikaasad hakkavad taas koos elama ja nende kooselu kinnitab nende kavatsust püsivat kooselu jätkata. Lahuselu lõpeb, kui kohus teeb otsuse, millega rahuldab abikaasade ühise avalduse lahuselu lõpetada ja tühistab oma varasema otsuse lahuselu võimaldamise kohta.

Kui abikaasad taastavad oma kooselu, säilib nende varalahusus seni, kuni nad sõlmivad uue abieluvaralepingu ja valivad uue abieluvararežiimi. Lahuselu lõppemisel on õiguslikud tagajärjed kolmandate isikute jaoks üksnes juhul, kui abikaasad sõlmivad uue abieluvaralepingu ja registreerivad selle kooskõlas tsiviilseadustiku (Civilinis kodeksas) artikliga 3.103.

Kui pärast kohtuotsuse jõustumist on abikaasade lahuselu kestnud rohkem kui aasta, võib kumbki abikaasa taotleda abielu lahutamist.

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu saab kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kohtus kehtetuks tunnistatud abielu on algusest peale tühine. Abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed (vt küsimusele nr 9 antud vastus) sõltuvad sellest, kas abikaasad toimisid – või vähemalt üks neist toimis – abielu sõlmimise ajal heas usus. Kuid igal juhul kaitseb seadus kehtetuks tunnistatud abielust sündinud laste õigusi (lapsi käsitatakse abielust sündinud lastena). Pärast oma abielu kehtetuks tunnistamist võivad pooled sõlmida uue abielu või registreeritud kooselu.

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu võib tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud järgmised abielu sõlmimiseks vajalikud tingimused.

Abielu saab sõlmida ainult vastassoost isikute vahel.

Mees ja naine peavad abielu sõlmimiseks väljendama vaba tahet. Mis tahes ähvardust, sundi, pettust või vaba tahteavalduse puudumist käsitatakse abielu kehtetuks tunnistamise alusena.

Abielu saavad sõlmida isikud, kes on abielu sõlmimise kuupäeval vähemalt 18aastased. Kui abielu soovib sõlmida alla 18aastane isik, võib kohus asjaomase isiku taotluse alusel vähendada lihtsustatud menetluse korras isiku nõutavat abiellumisiga maksimaalselt kuni kaks aastat. Rasedus on abiellumisea vähendamiseks mõjuv põhjus. Kui isik on rase, võib kohus lubada tal abielluda nooremana kui 16 aastat.

Kui isik on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks, ei saa ta abielu sõlmida. Kui ilmneb, et kohtule on esitatud avaldus, millega taotletakse ühe kavandatud abielu poole teovõimetuks tunnistamist, tuleb abielu registreerimine edasi lükata kuni asja kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni.

Kui isik on abielus ja tema abielu ei ole lahutatud vastavalt seaduses sätestatud menetlusele, ei tohi selline isik uut abielu sõlmida.

Abielu on keelatud sõlmida vanemate ja laste, lapsendanud vanemate ja lapsendatud laste, vanavanemate ja lastelaste, vendade ja õdede või poolvendade ja poolõdede, nõbude, onude ja venna- või õetütarde ning tädide ja venna- või õepoegade vahel.

Kehtetuks võib tunnistada ka näiliku abielu. Abielu, mis on sõlmitud üksnes formaalselt ja ilma kavatsuseta luua seaduslikke peresuhteid, võidakse ühe abikaasa või prokuröri avalduse alusel kehtetuks tunnistada.

Abielu võib tunnistada kehtetuks, kui isik ei sõlminud seda vaba tahte avalduse alusel. Abikaasa võib taotleda abielu kehtetuks tunnistamist, kui ta suudab tõendada, et abielu sõlmimise ajal ei olnud ta suuteline mõistma oma tegude tähendust või tal puudus kontroll oma tegude üle. Abielu kehtetuks tunnistamist võib taotleda abikaasa, keda sunniti abielluma ähvarduste, sunni või pettuse teel.

Kui abikaasa andis oma nõusoleku abielu sõlmimiseks olulise vea tõttu, võib ta taotleda abielu kehtetuks tunnistamist. Viga loetakse oluliseks, kui see on seotud teist poolt käsitlevate asjaoludega, mida teades ei oleks isik abielu sõlmimisega nõustunud. Viga loetakse oluliseks, kui see on seotud järgmisega: i) teise abikaasa tervislik seisukord või seksuaalhälbed, mis muudavad normaalse pereelu võimatuks; või ii) asjaolu, et teine abikaasa on pannud toime raske kuriteo.

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Lapsi, kes on sündinud hiljem kehtetuks tunnistatud abielust, käsitatakse abielust sündinud lastena. Kui mõlemad abikaasad toimisid heas usus, s.t nad ei olnud teadlikud ja nad ei oleks saanud olla teadlikud abielu tühisuse alustest, on abielul kehtetuks tunnistamisest olenemata samasugused õiguslikud tagajärjed nagu kehtival abielul, kuid abikaasadel puudub pärimisõigus. Kohtuotsuses tuleb esitada tõendid selle kohta, et abikaasad toimisid heas usus.

Abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasad toimisid või üks abikaasa toimis halvas usus. Kui heas usus toimis ainult üks abikaasa, on tal tühisest abielust tulenevalt samasugused õigused nagu seaduslikult abielus oleval isikul. Kui mõlemad abikaasad toimisid halvas usus, ei ole kummalgi abikaasal tühisest abielust tulevalt mingeid abikaasa õigusi ega kohustusi. Kummalgi abikaasal on õigus saada tagasi oma vara, sealhulgas teisele abikaasale tehtud kingitused. Kui heas usus toiminud abikaasa vajab ülalpidamist, on tal õigus nõuda, et halvas usus toiminud abikaasa maksaks talle elatist kuni kolme aasta jooksul. Elatise summa määrab kindlaks kohus, võttes arvesse mõlema poole rahalist olukorda. Kohus võib määrata, et elatist tuleb maksta igakuiste osamaksetena või ühekordse kindlasummalise maksena. Kui ühe abikaasa rahaline olukord muutub, võib huvitatud isik taotleda kohtult elatismaksete suurendamist, vähendamist või lõpetamist. Kohustus maksta heas usus toiminud abikaasale elatist lõpeb automaatselt, kui asjaomane abikaasa abiellub uuesti või kui lõpeb elatise maksmiseks ette nähtud kolmeaastane periood.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Leedu õigusaktidega ei ole ette nähtud alternatiivseid kohtuväliseid võimalusi abielu lahutamisega seotud küsimuste lahendamiseks, mistõttu saab neid lahendada üksnes kohtulikult.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Abielu lahutamiseks abikaasade vastastikusel kokkuleppel tuleb esitada avaldus ühe abikaasa elukohajärgsele piirkonnakohtule (apylinkės teismas). Avalduses tuleb märkida abielu lahutamise alused ja see, kuidas hageja kavatseb täita oma kohustusi teise abikaasa ja alaealiste laste ees, samuti tuleb avalduses esitada mis tahes andmed, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artiklis 384.

Abielu lahutamiseks ühe abikaasa taotlusel tuleb esitada avaldus hageja elukohajärgsele piirkonnakohtule.

Abielu lahutamiseks ühe abikaasa süü alusel tuleb esitada avaldus kostja elukohajärgsele piirkonnakohtule. Kui hagejal on alaealised lapsed, kes elavad temaga koos, võib abielu lahutamise avalduse esitada ka hageja elukohajärgsele piirkonnakohtule.

Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada kostjate või ühe kostja elukohajärgsele kohtule.

Lahuselu avaldusi vaatab läbi kostja elukohajärgne kohus.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Tasuta õigusabi andmine väikese sissetulekuga isikutele on reguleeritud Leedu Vabariigi seadusega riigi õigusabi kohta (Lietuvos Respublikos Valstybės garantuojamos teisinės pagalbos įstatymas). Sellist õigusabi antakse ka perekonnaasjades.

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata kooskõlas apellatsioonimenetlust käsitlevate üldiste õigusnormidega.

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tunnustatakse Leedu Vabariigis nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel. Nimetatud määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaselt võib huvitatud isik vaidlustada teises liikmesriigis abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsuse Leedu Vabariigis tunnustamise.

Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikliga 21 võib mis tahes huvitatud isik taotleda piirkonnakohtu (apylinkės teismas) otsust, et teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust Leedus ei tunnustataks.

Isik, kellega seoses kohtuotsuse tunnustamist taotletakse, võib samuti vaidlustada selle Leedus tunnustamise, lähtudes juba pooleliolevast tunnustamismenetlusest ja võttes aluseks piirkonnakohtu otsuse kohtuotsust tunnustada. Sellest tulenevalt võib kostja sellisel juhul vaidlustada kohtuotsuse Leedus tunnustamise, esitades apellatsiooni piirkonnakohtu tehtud otsuse peale kohtuotsust tunnustada. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikliga 33 võib piirkonnakohtu otsuse peale, millega tunnustatakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitada apellatsiooni ringkonnakohtule (apygardos teismas).

Kostja võib teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustada nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 22 sätestatud mittetunnustamise alustel.

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Lahuselu ja abielulahutuse suhtes kohaldatakse abikaasade alalise elukoha riigi õigust. Kui abikaasadel puudub ühine alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asus nende viimane ühine alaline elukoht. Sellise elukohariigi puudumise korral kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust. Kui selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud mõlemad abikaasad on, ei ole abielu lahutamine lubatud või kui asjaomase õigusega on abielu lahutamisele seatud eritingimused, võidakse abielu lahutada Leedu Vabariigi õiguse alusel, kui üks abikaasadest on ka Leedu kodanik või kui tema alaline elukoht on Leedu Vabariigis.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 27/11/2015