Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Määrusega nr 655/2014 seotud riigikohane teave ja elektroonilised vormid


Mis see on?

Pangakontode Euroopa arestimismäärus võimaldab ühe ELi liikmesriigi kohtul arestida vara, mis on võlgniku pangakontol mõnes muus ELi liikmesriigis. Seda menetlust saab kasutada ainult piiriüleste juhtumite korral: menetlust läbiviiv kohus või võlausaldaja elu- või asukoht peab olema muus liikmesriigis, kui selles, kus võlgniku pangakontot peetakse.

Nii muutub võlgade sissenõudmine ELis lihtsamaks.

Pangakontode Euroopa arestimismääruse saamise menetlus on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenmääruses (EL) nr 655/2014.

Tegemist on alternatiiviga igas ELi liikmesriigis kohaldatavatele kohtumenetlustele.

Seda kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2017.

Eelised

Menetlus on kiire ja see viiakse läbi ilma võlgnikku teavitamata (ex parte menetlus).

Üllatusmoment hoiab ära selle, et võlgnikul oleks võimalik elukohta vahetada, end varjata või raha ära kulutada.

Kas menetlust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides?

Ei. Määrust ei kohaldata Taanis ja Ühendkuningriigis.

See tähendab, et:

  • Taanis või Ühendkuningriigis elavad või asuvad võlausaldajad ei saa pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlust esitada,
  • Taanis või Ühendkuningriigis peetava pangakonto suhtes ei ole võimalik arestimismäärust väljastada.

Kuidas taotlust esitada?

Kõik taotlusvormid ja rohkem teavet leiate siin.

Te võite täita kõik vormid internetis.

Pidage meeles: Te ei pea esitama arestitava pangakonto kohta täpseid andmeid (nt kontonumber), kui Te neid ei tea, piisab ainult selle panga nimest, kus kontot peetakse. Kui Te ei tea selle panga nime, kus võlgniku kontot peetakse, võite määruse kohaselt esitada kohtule taotluse selle väljaselgitamiseks.

Kõik arestimismääruse vormid on kehtestatud Lingil klikates avaneb uus akenkomisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1823.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 19/02/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Belgia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Esimese astme kohtu (tribunal de première instance) täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (juge des saisies) (kohtute seadustiku (Code judiciaire) artikkel 1395/2).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäiturite koda (Chambre nationale des huissiers de justice) (kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 1 esimese lõigu punkt 25).

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Pärast teatavate rakendusmeetmete võtmist jõustus 1. jaanuaril 2019 kohtute seadustiku artikli 555/1 lõige 2, millega nähakse ette kombinatsioon valikutest, millele on osutatud ELi määruse artikli 14 lõike 5 punktides a ja b.

Sellest tulenevalt saab kohtutäiturite koda esimeses etapis kohtult taotluse saamisel taotleda Belgia keskpanga (Banque nationale de Belgique) juures asuvalt kontaktpunktilt vajalikke andmeid.

Saadud andmete alusel saab kohtutäiturite koda seejärel vajaduse korral esitada päringu ühele või mitmele pangale.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Apellatsioonikohus (kohtute seadustiku artikli 602 esimese lõigu punkt 6).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Kohtutäitur (18. juuni 2018. aasta seaduse (millega kehtestatakse mitmesugused sätted tsiviilõiguse valdkonnas ja sätted vaidluste lahendamise alternatiivsete vormide edendamiseks) artikkel 196).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäitur (kohtute seadustiku artikli 519 esimese lõigu punkt 1).

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Belgias on pangakontode arestimine reguleeritud kohtute seadustiku viienda osa II jaotise IV peatükiga (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/1967/10/10/1967101056/justel). Ühiskontosid saab arestida. Kui pangal on teada summade jaotus ühiskonto siseselt, puudutab arest üksnes summasid, mis kuuluvad võlgnikule, kelle vastu sissenõue on pööratud; vastasel juhul märgitakse kolmandast isikust võlgniku avaldusel kogu kontojääk. Sellisel juhul saab ühiskonto iga kaasomanik, keda arest ei puuduta, taotleda osalist aresti alt vabastamist, tingimusel et ta suudab tõendada, milline osa arvelolevast summas kuulub talle.

– Selle taotluse võib esitada esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendavale kohtunikule (kohtute seadustiku artikkel 1395).

– Ametikontode (comptes de qualité või comptes de tiers) korral tuleb eristada järgmisi olukordi.

  • Võlgnik on konto omanik
    • Kuigi hüpoteegiseaduse (loi hypothécaire) artiklis 8/1 on sõnaselgelt sätestatud, et teatavad ametikontod, mille olemasolu on seadusega ette nähtud (st advokaatide, kohtutäiturite, notarite kinnisvaraagentide kontod), on konto omaniku isiklikust varast eraldatud ja see eraldatus kehtib kolmandate isikute suhtes, ei ole seadusandja näinud ette, et konto omaniku eraõiguslikud võlausaldajad ei saa nendele ametikontodel hoitud summadele sissenõuet pöörata. Seega on põhimõttelist võimalik anda pangale korraldus nende summade arestimiseks. Pank peab pangakonto arestimisel nimetama konto konkreetse liigi (kohtute seadustiku artikkel 1452). Samas võib aresti täitemenetluse küsimusi lahendava kohtuniku juures vaidlustada. Võlgnik võib seega taotleda pangakonto aresti alt vabastamist.
  • Võlgnik on ametikontolt raha saama õigustatud isik
    • Ametikontolt raha saama õigustatud isikul, kelle nimel kontot hallatakse, on nõue konto omaniku vastu. Õigustatud isiku võlausaldaja võib selle nõude arestida. Võlausaldaja võib arestida summasid, mida kolmas isik võlgneb sissenõudja võlgnikule (kohtute seadustiku artikkel 1445). Pangakonto arestimismäärus peab olema suunatud konto omaniku (= kolmas isik), mitte panga vastu. Seda seepärast, et pangal on sellises olukorras võlg üksnes konto omaniku, mitte kontolt raha saama õigustatud isiku suhtes.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Teatavad summad, mida ei saa arestida, on Belgias reguleeritud kohtute seadustiku artiklitega 1409, 1409bis ja 1410 (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/1967/10/10/1967101056/justel). See puudutab piiranguid teatavate sissetulekute arestimisel ja nende arestikeeldu. See hõlmab palkasid, asendussissetulekuid, sotsiaaltoetusi ja elatisi. Nõuet ei saa pöörata alla teatava summa jäävatele sissetulekutele ega asendussissetulekutele.

Selleks et aidata täiteasutustel ja teatavatel juhtudel kolmandast isikust võlgnikel hinnata, kas kontol olevaid summasid saab arestida, on kohtute seadustiku artikli 1411bis lõikega 3 tööandjatele ja väljamakseid tegevatele asutustele ette nähtud kohustus märkida väljamaksete tegemisel konkreetne kood, mis varieerub sõltuvalt kontole kantavast kaitstud sissetulekust. Selle kohustuse täitmata jätmine on kriminaalkorras karistatav.

See kohustus ei mõjuta võlgniku õigust tõestada õiguslike vahenditega, et tema jooksevkontole kantud summad ei ole arestitavad (kohtute seadustiku artikli 1411bis lõike 2 esimene lõik). Lisaks on kohtute seadustiku artikli 1411bis lõike 2 teise lõiguga ette nähtud ümberlükatav eeldus, et osa tööandja poolt võlgniku jooksevkontole kantavast summast ei saa arestida. See eeldus kehtib üksnes võlgniku ja tema võlausaldaja vahelistes suhetes.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Kohtute seadustiku artikli 1454 järgi kannab kolmandast isikust võlgniku avaldusega kaasnevad kulud võlgnik. Ette nähtud ei ole muude kulude hüvitamist, mis tekivad pangal seoses pangakonto arestimismääruse täitmisega või selle alt (osalise) vabastamisega.

1. jaanuaril 2019 jõustunud kohtute seadustiku artikli 555/1 lõikega 2 on ette nähtud, et kuningas määrab kindlaks pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud, samuti nende sissenõudmise tingimused ja korra. Vajaduse korral kannab osa nendest kuludest pank, mis edastab teabe, mida taotles asutus, kelle Belgia on määranud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet (vt määruse artikli 50 lõike 1 punkti b puudutav teave eespool), kui pankade või pankade määratud esindajaga on sõlmitud hüvitamiskorda käsitlev kirjalik kokkulepe, ilma et see piirakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 43 lõike 3 kohaldamist (vt kuninga 22. aprilli 2019. aasta määruse (millega määratakse kindlaks kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 2 kuuenda lõigu kohaste pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud ning nende sissenõudmise tingimused ja kord) artikli 3 punkt 2) (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ejustice.just.fgov.be/eli/arrete/2019/04/22/2019030412/justel). Praegu pankadega sellist hüvitamiskorda käsitlevat kokkulepet ei ole.

Need kuninga kindlaks määratud tasud kehtivad kohtute seadustiku uute artiklite 1447/1 ja 1447/2 (mis jõustuvad tõenäoliselt 2020. aasta jooksul) kohaste siseriiklike teabe hankimise taotluste ning ELi määruse artikli 14 kohaste teabe hankimise taotluste suhtes.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Kui arestimismäärust täidab kohtutäitur, on tasud reguleeritud kuninga 30. novembri 1976. aasta määrusega, millega määratakse kindlaks tasu kohtutäiturite toimingute eest tsiviil- ja kaubandusasjades ning teatavad toetused.

Mis puudutab teabe esitamist, siis on 1. jaanuaril 2019 jõustunud kohtute seadustiku artikli 555/1 lõikega 2 ette nähtud, et kuningas määrab kindlaks pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud, samuti nende sissenõudmise tingimused ja korra. Kuninga 22. aprilli 2019. aasta määrus (millega määratakse kindlaks kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 2 kuuenda lõigu kohaste pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud ning nende sissenõudmise tingimused ja kord) (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ejustice.just.fgov.be/eli/arrete/2019/04/22/2019030412/justel) jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2019.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Belgia õiguse järgi ei anna pangakonto arestimismäärus nõudele mingit eesõigust. Hüpoteegiseaduse artikli 17 ja artikli 19 punkti 1 järgi on eesõigustatud üksnes arestimismäärusega seoses tekkinud otsesed kohtukulud.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Pangakonto arestimismääruse vastu: esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (kohtute seadustiku artikli 1395/2 punkt 2).

Pangakonto arestimismääruse täitmise vastu: esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (kohtute seadustiku artikli 1395/2 punkt 2).

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Apellatsioonikohus (kohtute seadustiku artikli 602 esimese lõigu punkt 7).

Kohtute seadustiku artikli 1051 järgi on määruskaebust üldjuhul võimalik esitada ühe kuu jooksul määruse kättetoimetamisest kohtutäituri poolt või posti teel.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Tsiviilkohtumenetluse kulud on reguleeritud kohtute seadustiku artiklitega 1017–1022.

Kohtukulud erinevad asjade lõikes ja nende määramisel tuleb võtta arvesse konkreetse asja asjaolusid.

Kohtute seadustiku artiklis 1017 on sätestatud, et üldjuhul mõistab kohus, sealhulgas omal algatusel, lõpliku kohtuotsusega kulud välja kaotanud poolelt, välja arvatud juhul, kui erinormis on sätestatud teisiti, ja ilma et see piiraks vajaduse korral kohtuotsusega otsustatud pooltevahelise kokkuleppe kohaldamist. Samas tarbetud kulud, sealhulgas artiklis 1022 osutatud menetlushüvitis, jäävad selle poole kanda, kes põhjustas neid tahtlikult, isegi kui sellist taotlust pole esitatud.

Kohtute seadustiku artiklis 1018 on sätestatud, millised kulud moodustavad menetluskulud.

  • 1. Mitmesugused kohtulõivud ja registreerimistasud ning tempelmaksud, mis tasuti enne tempelmaksuseaduse (Code des droits de timbre) kehtetuks tunnistamist; kohtulõivud on lõivud, mis puudutavad kohtutoimiku avamist ja asja kandmist kohtu päevakorda (droit de mise au rôle), dokumentide koostamist (droit de rédaction) ja tõestatud dokumentide väljaandmist (droit d’expédition) (registreerimis- ja hüpoteegitasude ning kohtulõivude seadustiku (Code des droits d’enregistrement, d’hypothèque et de greffe) artikkel 268).
    • Sõltuvalt hagihinnast on lõivu suurus kohtutoimiku avamise ja asja kandmise eest kohtu päevakorda üldjuhul 100–500 eurot (täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik) või 210–800 eurot (apellatsioonikohus) (sama seadustiku artikkel 269/1). See summa tuleb tasuda toimiku avamiseks ja asja kandmiseks kohtu päevakorda.
    • Kohtusekretäride koostatud dokumentide või nende menetletavate dokumentide eest, juhul kui kohtuniku sekkumine pole vajalik, tuleb tasuda koostamislõivu summas 35 eurot (sama seadustiku artikkel 270/1).
    • Üldjuhul tasutakse kohtukantselei väljastatud tõestatud ärakirjade, koopiate või väljavõtete eest tõestatud dokumendi tasu, mis jääb vahemikku 0,85 kuni 3 eurot lehekülje eest (sama seadustiku artiklid 271 ja 272).

Registreerimistasu (3% põhisummast) tuleb tasuda otsuste eest, mis puudutavad põhisummat, mis on suurem kui 12 500 eurot (ei sisalda kohtukulusid).

  • 2. Kohtudokumentidega seotud kulud, hüvitised ja töötasud.
  • 3. Otsuse tõestatud ärakirja väljaandmise kulu: 0,85 kuni 3 eurot lehekülje kohta.
  • 4. Menetlustoimingutega seotud kulud, eelkõige tunnistaja- ja eksperditasud.
  • 5. Kohtunike, registripidajate ja poolte sõidu- ja elamiskulud, kui reisimine on nõutav kohtu korralduse alusel, ja ainult menetluse jaoks koostatud dokumentide kulud.
  • 6. Artiklis 1022 osutatud menetluskulude hüvitis. Selle hüvitise tasub kohtuasja kaotanud pool ja see on kindlasummaline makse kohtuasja võitnud poole kulude ja advokaaditasude katmiseks. Selle hüvitise suurus määratakse kindlaks nõude suuruse alusel. Kuninga 26. oktoobri 2007. aasta määrusega on kindlaks määratud põhi-, miinimum- ja maksimumsumma. Kohtunik võib põhisummat vähendada või suurendada, jäädes maksimum- ja miinimumsummade piiresse. Need summad on seotud tarbijahinnaindeksiga.
  • 7. Artikli 1734 alusel määratud lepitaja tasud, hüvitised ja kulud.
  • 8. 19. märtsi 2017. aasta seaduse (millega luuakse tasuta õigusabi puudutav (aide juridique de deuxième ligne) eelarvefond) artikli 4 lõikes 2 osutatud makse.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Täiendavaid keeli pole.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 09/10/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Saksamaa


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Määratud kohtud PDF(211 Kb)deon jaoskonnakohtud (Amtsgerichte) ja liidumaade kohtud (Landgerichte).

Organ, kes on kohalikul tasandil pädev tegema arestimismäärust juhtudel, mil võlausaldaja on juba saanud ametliku dokumendi, on kohus, kelle ringkonnas dokument koostati.

Kohtute jurisdiktsiooniga seotud pädevuse kindlaks määramisel asja sisust lähtudes järgitakse Saksa kohtukorraldusõiguse üldsätteid ning kehtivaid kohtumenetluse seadustikke.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14, on föderaalne justiitsamet (Bundesamt für Justiz).

Föderaalse justiitsameti kontaktandmed on järgmised:

Bundesamt für Justiz
Adenauerallee 99–103
53113 Bonn
Saksamaa
Tel: +49 22 8994 1040
E-post: Lingil klikates avaneb uus akenEU-Kontenpfaendung@bfj.bund.de

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kontot käsitleva teabe saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14 võib föderaalne justiitsamet taotleda föderaalselt maksuametilt (Bundesamt für Steuern) juurdepääsu järgmistele krediidiasutustes hoitavatele andmetele:

konto avamise ja sulgemise kuupäev ning kontoomaniku nimi ja eraisikute korral ka sünniaeg.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määratud kohtud PDF(233 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamiseks võib esitada edasikaebuse kohtule, kes lükkas taotluse tagasi või, kui taotluse tagasi lükanud kohus on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Määratud kohtud PDF(194 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Määratud kohtud PDF(194 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Kohus, kes on pädev arestimismäärust täitma, on üldsätete alusel pädev jaoskonnakohus. Juhul kui määruse on teinud Saksamaa kohus, on sama kohus ka pädev määrust täitma.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Sellistel kontodel hoitava raha suhtes, mida kooskõlas selle panga dokumentidega, kus konto asub, ei kontrolli üksnes võlgnik, kohaldatakse Saksa siseriiklikku õigust, mis käsitleb vara arestimist, ilma et see piiraks teiste kontrolliõigusega isikute õigusi.

Sellistel võlgniku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab võlgniku nimel kontrollida kolmas isik, kohaldatakse võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Sellistel kolmanda isiku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab selle kolmanda isiku nimel kontrollida võlgnik, ei kohaldata võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Saksa siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad arestimisest vabastatud summasid, on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) paragrahvides 850k ja 850l.

Need on järgmised:

„Paragrahv 850k. Arestimisest vabastatud konto

1) Kui arestimisest vabastatud ja krediidiasutuses hoitavale võlgniku kontole krediteeritud saldo arestitakse, võib võlgnik kasutada saldot igakuise määratud summa ulatuses kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 esimese lausega koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a kuni asjaomase kalendrikuu lõpuni; selles ulatuses ei kuulu saldo arestimisele. Esimese lause tähenduses hõlmab saldo igasugust saldot, mida ei või maksta võlausaldajale ega hoiustada kuni paragrahvi 835 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõpuni. Määral, mil võlgnik ei ole vastava kalendrikuu jooksul kasutanud saldot summas, mis on kooskõlas esimese lausega arestimisest vabastatud, ei kuulu see saldo lisaks esimese lause alusel arestimisest vabastatud saldole järgmisel kalendrikuul arestimisele. Esimest kuni kolmandat lauset kohaldatakse mutatis mutandis, kui võlgniku arvelduskontole krediteeritud saldo on arestitud ja see arvelduskonto muudetakse arestimisest vabastatud kontoks enne nelja (4) nädala möödumist ülekannet käsitleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

2) Kõikidel muudel juhtudel käsitatakse kreeditsaldo arestimismäärust tehtuna, eeldusel et see sisaldab lisatingimust, mille kohaselt ei kuulu arestimisele järgmised summad (suurendades seega lõike 1 kohaselt määratud summat).

1. Summad, mis on vabastatud arestimisest kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 teise lausega koostoimes paragrahvi 850c lõike 2a esimese lausega, kui:

a) võlgnik maksab seadusest tulenevate kohustuste alusel elatist ühele või mitmele isikule või

b) võlgnik saab vastavalt sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch) teisele või kaheteistkümnendale köitele rahalisi toetusi isikute eest, kes elavad koos temaga ühes leibkonnas, nagu on määratletud sotsiaalseadustiku teise köite paragrahvi 7 lõikes 3 või sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvides 19 või 20 või paragrahvi 36 esimeses lauses või paragrahvis 43, ja kellele võlgnik ei pea maksma elatist seadusest tulenevate kohustuste alusel.

2. Ühekordsed rahalised toetused sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõikes 2 määratletud tähenduses ning rahalised toetused, mille eesmärk on hüvitada lisakulud, mis tulenevad füüsilisest puudest või terviseprobleemidest sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõike 3 punktis 3 määratletud tähenduses.

3. Lastetoetused või muud rahalised toetused, mida saadakse laste eest, välja arvatud juhul, kui need arestitakse, tingituna sellise lapsega seotud elatisnõudest, kellele toetust makstakse või kelle toetusi võetakse arvesse.

Esimese lausega reguleeritud summade suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 kolmandat lauset.

3) Summa, mille arestimismääruse täitmise eest vastutav kohus on jätnud arestimiskorralduses arestimata, asendab summad, mis on vabastatud arestimisest lõike 1 ja lõike 2 esimese lause punkti 1 alusel, kui saldo arestitakse paragrahvis 850d määratud nõuete tõttu.

4) Täitmise eest vastutav kohus võib kindlaks määrata arestimisest vabastatava summa, kui esitatakse vastav taotlus, erandina lõikes 1, lõike 2 esimese lause punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud summadest. Käesoleva seadustiku paragrahve 850a, 850b, 850c, paragrahvi 850d lõikeid 1 ja 2, paragrahve 850e, 850f, 850g ja 850i ning paragrahve 851c ja 851d, samuti sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõiget 2, lõike 3 punkte 1, 2 ja 3 ning lõikeid 4 ja 5, sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset ja tulumaksuseaduse (Einkommensteuergesetz) paragrahvi 76 kohaldatakse mutatis mutandis. Kõikidel muudel juhtudel on täitval kohtul õigus teha paragrahvi 732 lõikes 2 nimetatud määrused.

5) Krediidiasutus on võlgniku ees kohustatud tegema makseid kehtivate lepinguliste kokkulepete alusel seoses kreeditsaldoga, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõigetega 1 ja 3. Seda kohaldatakse summade suhtes, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõikega 2, üksnes ulatuses, mil võlgnik tõendab, et kreeditsaldo ei kuulu arestimisele, esitades oma tööandja, lastetoetuse makseid tegeva asutuse (Familienkasse), elatismakseid tegeva asutuse või mis tahes muu asjakohase isiku või asutuse (maksejõuetuse seadustiku (Insolvenzordnung, InsO) paragrahvi 305 lõike 1 punkti 1 tähenduses) tõendi. Krediidiasutuse kohustuste täitmine võlgniku ees on lunastava mõjuga, kui ta ei ole teadlik, et tõend on ebakorrektne, samuti juhul, kui see ei tulene tema raskest hooletusest. Kui võlgnik ei suuda esitada teises lauses sätestatud tõendit, peab täitmise eest vastutav kohus määrama summad kindlaks kooskõlas lõikega 2 asjaomase taotluse esitamise korral. Esimest kuni neljandat lauset kohaldatakse ka hoiustatud summade suhtes.

6) Kui sotsiaalseadustiku kohane rahaline toetus või lastetoetused krediteeritakse arestimisest vabastatud kontole, võib krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil see summa krediteeriti, tasaarvestada kreeditkirjest tuleneva nõude üksnes sellistest nõuetest või tasaarvestada sellest kreeditkirjest üksnes sellised nõuded, millele tal on õigus konto haldamise tasuna, või tuginedes makse saaja korraldustele konto suhtes selle ajavahemiku jooksul. Pärast seda alles jääva kreeditsaldo summa ulatuses ei või krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil nimetatud summa krediteeriti, keelduda täitmast maksekorraldusi vahendite puudumise tõttu, kui makse saaja tõendab või krediidiasutusele on muul viisil teada, et krediteeritud summa on rahaline toetus, mida makstakse kooskõlas sotsiaalseadustikuga, või et see koosneb lastetoetustest. Krediidiasutuse tasu konto haldamise eest võidakse samuti tasaarvestada lõigete 1–4 kohastest summadest.

7) Lepingus, millel arvelduskonto haldamine põhineb, võib eraisikust klient või tema seaduslik esindaja leppida krediidiasutusega kokku, et arvelduskontot hallatakse kui arestimisest vabastatud kontot. Klient võib igal ajal nõuda, et krediidiasutus haldaks tema arvelduskontot kui arestimisest vabastatud kontot. Kui arvelduskontole krediteeritud saldo on juba arestitud, võib võlgnik nõuda, et arvelduskontot hoitakse arestimisest vabastatud kontona alates neljanda (4.) pangapäeva algusest pärast kuupäeva, mil vastav teade esitati.

8) Igal isikul võib olla üksnes üks arestimisest vabastatud konto. Lepingulistes kokkulepetes peab klient kinnitama krediidiasutustele, et tal ei ole ühtegi muud arestimisest vabastatud kontot. Krediidiasutus võib teavitada teabeasutusi, et ta haldab kliendi nimel arestimisest vabastatud kontot. Teabeasutused võivad kasutada seda teavet üksnes selleks, et anda teavet krediidiasutustele, kes teevad vastavaid päringuid, et kontrollida kooskõlas käesoleva lõike teise lausega esitatud kinnituse õigsust seoses sellega, kas asjaomasel isikul on arestimisest vabastatud konto või mitte. Isegi kui andmesubjekt annab oma nõusoleku, ei ole lubatud koguda, töödelda ja kasutada tema andmeid ühelgi muul kui neljandas lauses sätestatud eesmärgil.

9) Kui võlgnikul on vastuolus lõike 8 esimese lause sätetega mitu arvelduskontot, mis on arestimisest vabastatud, teeb täitmise eest vastutav kohus võlausaldaja avalduse alusel määruse, et arestimisest vabastatud kontoks jääb üksnes see arvelduskonto, mille võlausaldaja on avalduses märkinud. Võlausaldaja peab kohtule tõendama, et esimeses lauses sätestatud eeltingimused on täidetud, esitades kolmandatest isikutest võlgnike vastavad kinnitused. Võlgniku ärakuulamist ei toimu. Otsus tuleb kätte toimetada kõikidele kolmandast isikust võlgnikele. Kui otsus toimetatakse kätte nendele krediidiasutustele, kus hoitakse arvelduskontosid, mis ei ole kindlaks määratud kui arestimisest vabastatud kontod, peatub lõigete 1–6 mõju.

Paragrahv 850l. Määrused summade kohta, mis ei kuulu arestimisele ja on krediteeritud arestimisest vabastatud kontodele

Kui võlgnik esitab vastava taotluse, võib täitmise eest vastutav kohus teha määruse, et arestimisest vabastatud konto kreeditsaldo suhtes ei kohaldata arestimist kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kui võlgnik tõendab, et viimase kuue (6) kuu jooksul enne kuupäeva, mil ta esitas taotluse, oli suurem osa nimetatud kontole kantud summadest arestimisele mittekuuluvad summad, ning kui võlgnik tõendab kohtule, et võib eeldada, et suurem osa summasid, mis krediteeritakse kontole eeloleva kaheteistkümne (12) kuu jooksul, on samamoodi arestimisele mittekuuluvad summad. Kohus võib keelduda selle määruse väljaandmisest, kui see on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus. Määrus tühistatakse võlausaldaja vastava taotluse alusel, kui selle eeltingimused ei ole enam täidetud või kui määrus on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus.“

Summad, mida võetakse arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850k lõike 1 esimeses lauses vastavalt paragrahvi 850c lõike 1 esimesele lausele koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a, tulenevad praegu 27. aprilli 2015. aasta teatest, mis käsitleb arestimisest vabastamise künniseid ja on esitatud käesoleva teabe lisasPDF(114 Kb)de; seoses sellega viidatakse nimetatud teatele.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Saksa siseriikliku õiguse alusel ei või pangad võtta samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasusid.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtute võetavad tasud on sätestatud kohtukulude seaduses (Gerichtskostengesetz) ja perekonnaasjade kohtukulude seaduses (Gesetz über Gerichtskosten in Familiensachen, FamGKG). Eelnimetatud seadused on kättesaadavad ja nendega saab tasuta tutvuda veebiaadressidel Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gkg_2004/gesamt.pdf ja Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/famgkg/gesamt.pdf.

Eelnimetatud seaduste alusel võetavate tasude kokkuvõte on esitatud vastuses, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n.

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtutäiturite võetavad tasud on sätestatud kohtutäiturite tasude seaduses (Gerichtsvollzieherkostengesetz, GvKostG). Eelnimetatud seadus on kättesaadav ja sellega saab tasuta tutvuda veebiaadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gvkostg/gesamt.pdf.

Saksamaal tehtud pangakonto Euroopa arestimismääruse pangale kättetoimetamise eest võetakse tasu, kui kohtutäitur peab selle Saksamaal kätte toimetama. Kui kohtutäitur toimetab arestimismääruse kätte isiklikult, võetakse kohtutäiturite seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnisses zum Gerichtsvollzieherkostengesetz, KV GvKostG) punkti 100 alusel tasu 10 eurot, millele lisanduvad sõidukulud, mis põhinevad kohtutäituri läbitud vahemaal: 3,25 eurot kuni 10 km eest, 6,50 eurot 10–20 km eest, 9,75 eurot 20–30 km eest, 13 eurot 30–40 km eest ja 16,25 eurot rohkem kui 40 km eest (KV GvKostG punkti 711 alusel). Kui kohtutäitur toimetab selle kätte muul viisil, võetakse tasu 3,00 eurot (KV GvKostG punkti 101 alusel). Kättetoimetamistõendiga kättetoimetamise eest kantud postikulud nõutakse sisse täies ulatuses (KV GvKostG punkti 701 alusel). Muude kulude katmiseks nõutakse iga kättetoimetamistoimingu eest sisse ka ühekordne summa 20 % ulatuses tasudest, mida võetakse iga määruse eest, aga mitte vähem kui 3,00 eurot ja mitte rohkem kui 10,00 eurot (KV GvKostG punkti 716 alusel).

See kehtib juhul, kui Saksamaal arestimismääruse teinud kohus kasutab võlausaldaja nõudmisel määruse võlgnikule kättetoimetamiseks kohtutäituri teenuseid.

Tasu ei võeta teabeasutusega konsulteerimise eest määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 alusel, ilma et see piiraks vastust, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n ja milles selgitatakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b tähenduses arestimismääruse saamise menetluses tasutavate kohtukulude suurenemist.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud otsustega samaväärsete siseriiklikul õigusel põhinevate otsuste kohaste konto arestimise määruste järjestus määratakse kindlaks kuupäeva järgi, mil need on pangale kätte toimetatud, nii et varasemad arestimismäärused täidetakse enne hilisemaid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtudPDF(233 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtudPDF(194 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädev rakendama kohus, kes tegi arestimismääruse.

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohaseid võlgniku õiguskaitsevahendeid on pädev rakendama üldsätete kohaselt määrust täitma pädev kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Edasikaebusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 37 tähenduses saab esitada järgmistele kohtutelePDF(233 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Õiguskaitsevahendeid käsitlevate otsuste edasikaebamise õigust, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 37, võidakse kasutada kohtus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse või, kui kohus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse, on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtus.

Edasikaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul.

Edasikaebuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil asjaomast isikut on teavitatud otsusest, mille vastu edasikaebus soovitakse esitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase menetluse korral kehtib järgmine.

Tasu summa määratakse iga kord kindlaks vaidlusaluse summa ja asjaomase tasumäära põhjal, kasutades kohtukulude seaduse (GKG) paragrahvis 34 ja/või perekonnaasjade kohtukulude seaduse (FamGKG) paragrahvis 28 sätestatud arvutusmeetodit.

a) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase Euroopa arestimismääruse saamise menetluse puhul kohaldatakse kooskõlas kohtukulude seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnis Gerichtskostengesetz, KV GKG) punktiga 1410 tavapäraselt tasumäära 1,5. Teatavatel juhtudel, mil kohtu menetlemiskoormus on väiksem, kohaldatakse madalamat tasumäära 1,0 (KV GKG punkt 1411). Kui määrus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, kohaldatakse tavapäraselt kõrgemat tasumäära 3,0 (KV GKG punkt 1412).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GvKostG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,5 (KV GKG punkt 1430). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 1,0le (KV GKG punkt 1431).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

b) Kui jaoskonnakohus (Amtsgericht) teeb perekonnaõiguse asjas esimese astme kohtuna otsuse, kohaldatakse üldiselt tasumäära 1,5 kooskõlas perekonnaasjade kohtukulude seaduse tasude loetelu (KV FamGKG) punktiga 1420. Kui kogu menetlus lõpetatakse lõpliku kohtuotsuseta, alandatakse tasumäära 0,5le (KV GKG punkt 1421).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV FamGKG punkt 2002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 2,0 (KV GKG punkt 1422). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega enne, kui kohus saab kätte edasikaebuse põhjendused, alandatakse tasumäära 0,5le (KV FamGKG punkt 1423). Muudel juhtudel, kui menetlus lõpetatakse ilma kohtuotsuseta, on tasu määr 1,0 (KV FamGKG punkt 1424).

Nõude väärtus määratakse iga juhtumi puhul kindlaks ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) (FamGKG paragrahvi 42 lõige 1).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (FamGKG paragrahv 11).

c) Kui töövaidluskohus (Arbeitsgericht) teeb esimeses astmes otsuse, kohaldatakse menetluse eest tasumäära 0,4 (KV GKG punkt 8310). Kui määrus antakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, tõstetakse tasumäära üldiselt 2,0le (KV GKG punkt 8311).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GKG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,2 (KV GKG punkt 8330). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 0,8le (KV GKG punkt 8331).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (GKG paragrahv 9).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b kohastes menetlustes ja kõikides menetlustes, mis käsitlevad arestimismääruse täitmise piiramist või lõpetamist, kehtib järgmine.

Arestimismääruse saamise menetluses määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b alusel võetakse tasu 20 eurot (KV GKG punkt 2111). Kui menetluse jooksul esitatakse kontot käsitleva teabe saamise taotlus, suurendatakse tasu 33 euroni (KV GKG punkt 2122).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks.

Täitmise lõpetamise või piiramise taotluste puhul võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2119).

Tagasi lükatud või rahuldamata jäetud edasikaebuste korral võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2121). Kui edasikaebus lükatakse tagasi või jäetakse rahuldamata üksnes osaliselt, võib kohus ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) tasu poole võrra vähendada või otsustada seda mitte võtta.

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse või täitmise lõpetamise või piiramise taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Kooskõlas määrusega (EL) nr 655/2014 kohtule või pädevale asutusele adresseeritud dokumendid võivad olla koostatud üksnes saksa keeles.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/06/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Eesti


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Maakohtud

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Tartu mnt 16, 10117 Tallinn

Telefon: +372 64 63 773

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@kpkoda.ee

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Art 14 lg 5 a) - kõiki oma territooriumil asuvaid pankasid kohustatakse avaldama teabeasutuse taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrus määruskaebusega vaidlustatakse.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Art 10 lg 2 - arestimismääruse teinud maakohus

Art 10 lg 2 kolmas lõik - kohtutäitur

Art 23 lg 3 - kohtutäitur

Art 23 lg 5 - kohtutäitur

Art 23 lg 6 - kohtutäitur

Art 25 lg 3 - kohtutäitur

Art 27 lg 2 - kohtutäitur

Art 28 lg 3 - kohtutäitur

Art 36 lg 5 teine lõik - kohtutäitur

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäitur

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvaraks olevale kontole on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Võlaõigusseaduse § 626 lg 3 kohaselt nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:

1) riiklikud peretoetused;

2) puudega inimese sotsiaaltoetus;

3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;

4) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;

5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;

6) töövõimetoetus;

7) seadusel põhinev elatis;

8) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;

9) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

10) vanglast vabanemise toetus;

11) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral alates 1. jaanuarist 2020 on 584 eurot.

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib punktides 5-7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel.

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäärast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Ei

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäituri seaduse § 781 lõike 4 kohaselt tuleb artikli 14 kohase kontot käsitleva teabe taotluse esitamisel tasuda 20 eurot.

Kohtutäituri seaduse § 38 lõike 6 kohaselt on arestimismääruse täitmise eest makstav kohtutäituri põhitasu 92 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool.

Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Art 33 lg 1 – maakohus

Art 34 lg 1 a) – kohtutäitur, kes arestimismääruse alusel täitemenetluse alustas ja konto arestis. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadavad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0.

Art 34 lg 1 b)

i) kohtutäitur

ii) kohtutäitur

iii) kohtutäitur

iv) kohtutäitur

Art 34 lg 2 – maakohus

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Art 33

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Art 34

- Kui lahendi tegi maakohus, siis ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

- Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Art 35

- Kui lahendi tegi maakohus, siis ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (lg 1).

- Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (lg 3, 4). Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Riigilõiv, nii määruse saamise kui vaidlustamise puhul on 50 eurot ja see tasutakse avalduse esitamisel.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Eesti keel, inglise keel.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 09/09/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Iirimaa


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt a – Kohtute nimed ja kontaktid, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema (artikli 6 lõige 4);

Iiri õigus ei tunne ametlikke dokumente ja seepärast seda sätet Iirimaal ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOIA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Iirimaal kohaldub artikli 14 lõike 5 punkt a, st kõik Iirimaal asuvad pangad on kohustatud avaldama teabeasutuse taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Iirimaal

  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub piirkonnakohtu (District Court) pädevusse, siis selle ringkonnakohtu (Circuit Court) kohtunikule, kelle tööpiirkonnas määrus tehti.
  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub ringkonnakohtu pädevusse, siis kõrgemale kohtule (High Court).
  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub kõrgema kohtu pädevusse, siis apellatsioonikohtule (Court of Appeal) [tuleks siiski märkida, et Iiri põhiseaduse järgi on ülemkohtule (Supreme Court) antud pädevus menetleda kõrgema kohtu otsuse peale esitatud edasikaebust, kui ülemkohus leiab, et seda põhjendavad erakorralised asjaolud. Ülemkohtusse pöördumiseks peab asjaomase otsuse tegemiseks olema avalik huvi ja/või see peab olema vajalik õigusemõistmise huvides].

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOCA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOCA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ulatus, milles ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot võib Iiri õiguse alusel arestida, sõltub konkreetse asja asjaoludest. Mis puudutab ühiskontosid, siis üldreegli järgi ei takista kostja suhtes tehtud Mareva tüüpi määrus (vara arestimise määrused common law süsteemis) iseenesest ühiskontoomanikul pangakontolt raha välja võtmast, kui see ei ole määrusega sõnaselgelt keelatud.

Mis puudutab volituse alusel kasutatavat kontot, siis kui kolmas isik hoiab volituse alusel kasutataval kontol vara kostja nimel, võib kostja vastu suunatud Mareva määrus mõjutada ka seda vara, sest kostja on nende tegelik omanik või nendest tulusaaja.

Ühiskonto või volituse alusel kasutatava konto omanik, kelle konto kohta on tehtud selline määrus, võib esitada asjaomasele kohtule avalduse määruses kehtestatud tingimuste muutmiseks.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Siseriiklike samaväärsete menetluste korral määrab kohus võlgniku kasutada jääva summa asjaomase poole konkreetseid asjaolusid arvestades. Sellesisulise avalduse esitab võlgnik. Võlgnikule kasutada jäetavate summade suurus ei ole reguleeritud.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Samaväärsetes siseriiklikes menetlustes pangad kohtumääruste täitmise eest tasu ei võta. Kui teavet taotletakse pangakonto kohta, siis pole ühtki normi, mis keelaks pankadel sellise teabe edastamise eest tasu küsimast. Üldjuhul kannab panga kantud kulud võlausaldaja, kuigi lõpuks võib sellised kulud välja mõista võlgnikult.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Teabe hankimise eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste puhul ei ole ette nähtud, et nad nõuaksid halduskulude tasumist. Samas tuleb dokumentide isikliku kättetoimetamise eest tasuda 100 kuni 200 eurot, sõltuvalt kättetoimetamise keerukusest.

Märkus: sellisel juhul usaldatakse dokumentide isiklik kättetoimetamine erasektori firmale ning hinnaskaala ei ole kättesaadav.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Iiri õiguse järgi ei kasutata samaväärsete siseriiklike määruste puhul (nagu Mareva määrused) järjestamist, sest võlausaldajal ei teki asjaomase vara suhtes varalisi õiguseid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Iirimaal

Mis puudutab artikli 33 lõiget 1, siis on õiguskaitsevahendit pädev kohaldama kohus, kes tegi arestimismääruse ning kes võib sõltuvalt asjaoludest olla kas piirkonnakohus, ringkonnakohus või kõrgem kohus*.

Mis puudutab artikli 34 lõikeid 1 ja 2, siis on õiguskaitsevahendi rakendamise pädevus määratud kindlaks järgmiselt:

  • kui Euroopa arestimismääruse on teinud asjaomase riigi kohus, siis on pädevus arestimismääruse teinud kohtul;
  • kui Euroopa arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis kui asjaomane riik, siis on pädevus kõrgemal kohtul*.

* Kõrgem kohus (High Court)

Four Courts,

Dublin 7.

Lingil klikates avaneb uus akenHighCourtCentralOffice@courts.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Iirimaal saab artiklite 33, 34 ja 35 kohaste otsuste vastu edasikaebuseid esitada järgmiselt.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Sõltuvalt asja asjaoludest võivad arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud jääda umbes vahemikku 80–200 eurot. Täpsema teabe leiab aadressidelt

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/491/ (SI 491/2014)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/492/ (SI 492/2014)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/22/ (SI 22/2014)

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata (Iirimaa aksepteerib ainult iiri- ja ingliskeelseid dokumente).


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 29/03/2021

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Kreeka


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Piirkondlikud tsiviilkohtud (Eirinodikeía) ja esimese astme kohtud (Protodikeía).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Rahandusministeeriumi pangakontode ja maksekontode registrite süsteem (Sýstima Mitróon Trapezikón Logariasmón kai Logariasmón Pliromón).

IT-süsteemide peasekretariaat (Genikí Grammateía Pliroforiakón Systimáton), rahandusministeerium, e-post: gen-gramm@gsis.gr, tel: 0030-210 4802000, 0030-210 4803284, 0030-210 4803267.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Rahandusministeeriumi pangakontode ja maksekontode registrite süsteem loodi ametiasutuste, teenistuste, avaliku sektori asutuste ja muude asutuste teabenõuete edastamiseks krediidiasutustele. Teabenõuded saadetakse elektrooniliselt turvalise kolmanda üksuse (Tiresias) kaudu krediidiasutustele, kes saadavad oma vastused kontoandmetega sama kanali kaudu (artikli 14 lõike 5 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Piirkondliku tsiviilkohtu kohtuniku keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtule (Monomelés Protodikeío) ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus apellatsioonikohtule (Efeteío).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Edastamise eest vastutav pädev asutus on esimese astme kohus. Kohtutäiturid (dikastikoí epimelités) vastutavad arestimismääruse ja muude dokumentide kättesaamise ja kättetoimetamise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäiturid.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Arestida on võimalik ainult ühiskontosid, mitte esindajakontosid. Ühiskontode arestimisele muid tingimusi ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kódikas Politikís Dikonomías) artikli 982 lõikes 2 on sätestatud, et arestimine ei laiene elatisnõuetele, palkadele, pensionidele, kindlustushüvitistele jms. Tsiviilkohtumenetluse seadustikule internetis linki ei ole. Eespool nimetatud summad arestimisele ei kuulu ja võlgnik ei pea selleks taotlust esitama.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Erisätteid, mis reguleerivad kulude ja tasude arvestamist pangakonto arestimise või kontoandmete edastamise eest, ei ole. Kreeka pangaliit (Ellinikí Énosi Trapezón) on siiski seisukohal, et krediidiasutustel on õigus nõuda kulude tasumist, nagu on sõnaselgelt mutatis mutandis sätestatud riigitulude kogumise seadustiku artiklites 30A ja 30B (Kódikas Eispráxeos Dimosíon Esódon (KEDE) – seadusandlik dekreet nr 356/1974, mida on muudetud ja mis praegu kehtib).

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Riigituludega tegelev sõltumatu asutus (Anexártiti Archí Dimosíon Esódon) ei võta arestimismääruse menetlemise eest tasu. Kuna määruse täitmisega tegelevad kohtutäiturid, esitavad nad arve otse oma tööandjatele. Internetis ei ole linki kohtutäiturite tasudega seotud leheküljele. Artikli 14 kohaselt ei võta rahandusministeerium tasu kontoteabe esitamise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Kreeka õiguse kohaselt käsitletakse Euroopa pangakonto arestimise määrust arestimismeetmega (asfalistikó métro) võrdväärsena. Võrdväärsete siseriiklike määruste suhtes tähtsusjärjestust ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Õiguskaitsevahendi rakendamiseks pädev kohus on Euroopa pangakonto arestimismääruse teinud kohus, st piirkondliku tsiviilkohtu kohtunik piirkondliku tsiviilkohtu pädevusvaldkonda kuuluvate nõuete puhul ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu kohtunik muude nõuete puhul. Artikli 34 lõigetes 1 ja 2 viidatud õiguskaitsevahendite puhul on pädev kohus kuni 20 000 euro suuruste summade ulatuses piirkondlik tsiviilkohus. 20 000 eurot ületavate summade korral on pädev kohus esimese astme kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Piirkondliku tsiviilkohtu kohtuniku keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtule ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus apellatsioonikohtule. Edasikaebused tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse võlgnikule kättetoimetamisest.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõivude suuruseks arvestatakse ligikaudu neli tuhandikku nõutud summast. Seda arvutust kohaldatakse nii määruse tegemise taotlemisel kui ka määruse suhtes õiguskaitsevahendi taotlemise korral.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Dokumente võetakse vastu ainult kreeka keeles.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/12/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Hispaania


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Esimese astme kohtud (Juzgados de Primera Instancia).

Territoriaalse pädevusega kohus määratakse kindlaks kriteeriumide alusel, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikli 545 lõikes 3 ja mis käsitlevad täitmist kohtuväliste täitedokumentide alusel.

See tähendab, et üldjuhul on pädevaks kohtuks esimese astme kohus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 50 ja 51. Täitmise võib algatada ka täitmist taotleva poole taotlusel esimese astme kohtus kohustuse täitmise kohas, nagu määruses sätestatud, või kohas, kus asuvad selle poole arestitavad varad, kelle suhtes täitmist taotletakse. Sellisel juhul ei kohaldata kunagi kohtualluvuse otsese või kaudse kokkuleppe norme. Kui on mitu poolt, kelle suhtes täitmist taotletakse, on pädevaks kohtuks täitmist taotleva poole valikul kohus, kelle kohtualluvusse üks pooltest kuulub.

Kui täitekorraldus puudutab konkreetselt hüpoteegiga koormatud või panditud vara, määratakse pädev kohus kindlaks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 684.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Rahvusvahelise õigusalase koostöö alldirektoraat (Subdirección General de Cooperación Jurídica Internacional). Justiitsministeerium.

Kontaktandmed:

Lingil klikates avaneb uus akensgcji@mjusticia.es

telefon: +34 91 390 4411

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Teabeasutusel on juurdepääs asjaomasele teabele, kui see on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määruskaebus tuleb esitada kohtule, kes määruse taotluse tagasi lükkas. Kui lahendi tegi esimese astme kohus või kaubanduskohus (Juzgado de lo Mercantil), lahendab määruskaebuse provintsikohus (Audiencia Provincial). Kui lahendi tegi teise astme kohus, lahendab määruskaebuse sama kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Kohus, kes on artikli 50 lõike f alusel pädev määrust täitma.

Artikli 28 lõike 3 kohaldamise eesmärgil on pädev kohus võlgniku alalise elu- või asukoha järgne esimese astme kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Esimese astme kohus kohas, kus pangakontot hoitakse, ja kui kontosid hoitakse mitmes asukohas, siis esimese astme kohus, kes on pädev ühes nendest kohtadest.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Arestimismäärust saab teha ühiskonto suhtes, mis kuulub ka võlgnikule, ja konto suhtes, mille puhul võlgnik on kolmanda isiku esindaja. Arestimismäärust ei saa teha konto suhtes, mida kolmandast isikust esindaja hoiab võlgniku nimel.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Palku ja pensione käsitlevad normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 607.

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.boe.es/buscar/act.php?id=BOE-A-2000-323&tn=1&p=20151028&vd=#a607

Kui avalik-õiguslikud asutused on kaasatud tsiviil- või kaubandusmenetlusse põhjustel, mis ei ole seotud nende volituste teostamisega, siis ei laiene arestimine nende pangakontodel hoiustatud vahenditele, kui need vahendid on tegelikult eraldatud avaliku teenuse osutamiseks või eesmärgil.

Sellised summad ei kuulu arestimisele ja sel eesmärgil ei ole vaja taotlust esitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Selliste tasude maksmist ei ole ette nähtud.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Tasu ei võeta.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määrused järjestatakse kronoloogiliselt, alates hetkest, millal pank määruse kätte saab.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kohus, kes määruse tegi või täitis.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Määruskaebus esitatakse lahendi teinud kohtule.

Kui lahendi tegi esimese astme kohus või kaubanduskohus, on määruskaebuse esitamise tähtaeg 20 päeva ja määruskaebuse lahendab provintsikohus. Kui lahendi tegi muu kohus, tuleb määruskaebus esitada viie päeva jooksul ja seda lahendab sama kohus.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema lahendi teatavakstegemisest.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõive ei ole, välja arvatud määruskaebuse esitamisel, kui nõutakse deposiiti kohtute konstitutsioonilise seaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial, LOPJ) lisasättes 15 sätestatud juhtudel ja viisil.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/12/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Prantsusmaa


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) täitmiskohtunik (juge de l’exécution). Pärast seda, kui võlausaldaja on saanud ametliku dokumendi, on esimese astme kohtu täitmiskohtunik pädev tegema pangakontode Euroopa arestimismääruse.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kohtutäitur (huissier de justice).

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kohtutäituril on õigus teha päringuid Ficoba registris, kuhu on koondatud andmed kõikide üksikisikute pangakontode kohta Prantsusmaal.

Kohaldatakse artikli 14 lõike 5 punkte a ja b: pangad on kohustatud avaldama määratud teabeasutuse nõudel, kas võlgnikul on nende pangas pangakonto; teabeasutusel on juurdepääs asjakohasele teabele, mis on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses kas registrites või muul moel.

Prantsuse õigus võimaldab juurdepääsu võlgniku pangakonto andmetele, kui võlausaldajal on täitedokument (tsiviiltäitemenetluse seadustiku (code des procédures civiles d’exécution – CPCE) artiklid L. 152-1 ja L. 152-2).

Ficoba register (pangakontode ja muude sarnaste kontode riiklik register, Fichier national des comptes bancaires et assimilés) loodi 1971. aastal ja seda haldab maksuamet (Direction Générale des Finances Publiques). Registrisse on kantud kõik kontod (pangakontod, postipangakontod ja hoiukontod jne) ning volitatud isikud saavad registrist teavet üksikisikute või ettevõtjate kontode kohta.

Andmed kantakse registrisse konto avamisel. Finantsasutus teatab konto omanikule uue konto registreerimisest Ficoba registris. Teade konto avamise, sulgemise või muutmise kohta sisaldab järgmisi andmeid:

selle finantsasutuse nimi ja aadress, kus konto on avatud;

konto number, liik ja tunnused;

teatatud toimingu kuupäev ja liik (konto avamine, sulgemine või muutmine);

konto omaniku nimi, sünnikuupäev ja -koht ning aadress; füüsilisest isikust ettevõtja puhul Siret’ (ettevõtjate harukontorite identifitseerimissüsteemi register, système d'identification du répertoire des établissements) number;

juriidilise isiku puhul nimi, õiguslik vorm, Siret’ number ja aadress.

Registrist ei saa teavet kontol tehtud tehingute ja kontojäägi kohta.

Konto avanud, sulgenud või seda muutnud pangalt teate saamisel teeb maksuamet registrisse kande. Isikute perekonnaseisu kohta annab tõendi INSEE (Riiklik Statistika- ja Majandusuuringute Instituut, Institut national de la statistique et des études économiques); juriidiliste isikute andmeid tõendab ja ajakohastab maksuamet, kasutades selleks Sirene süsteemi (riiklik ettevõtjate ja nende harukontorite identifitseerimise ja registreerimise süsteem, Système national d'identification et du répertoire des entreprises et de leurs établissements).

Leia kohtutäitur

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Apellatsioonikohus (Cour d’appel)

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Kohtutäitur

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäitur

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Kui arestitav konto on ühiskonto, tuleb arestimisest teavitada konto kõiki omanikke. Kui kohtutäiturile ei ole ühiskonto omanike isikud ega aadressid teada, palub ta pangal teavitada neid isikuid konto arestimisest ja nõude suurusest, et nad saaksid nõuetekohaselt teostada oma kontoga seotud õigusi ja eelkõige vabastada oma osa ühisvarast aresti alt.

Meetme vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema pärast seda, kui ühiskonto omanikku on konto arestimisest teavitatud.

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklis R. 162-9 on sätestatud, et kui tegemist on abikaasade varaühisusega (communauté des biens) ning ühe abikaasa sissetulek ja töötasu kantakse kontole, mis võib olla ühiskonto, ja see konto arestitakse teise abikaasa võla tasumise tagamiseks, vabastatakse esimese abikaasa soovil aresti alt kohe summa, mis on võrdne arestimisele eelnenud kuul makstud sissetuleku ja töötasuga või arestimisele eelnenud 12 kuu keskmise kuusissetuleku ja -töötasuga.

Arestimist taotlev võlausaldaja peab kindlaks tegema võlgniku sissetuleku osa kontol, mida ta soovib arestida. Mõistagi saab ühiskonto arestida ka täies ulatuses, kui sellele on kantud ainult võlgniku sissetulek.

Prantsuse õiguses puudub esindajakonto mõiste.

Pandi üldpõhimõte (principe du droit de gage général) keelab nende summade arestimise, mis ei kuulu võlgnikule isiklikult, vaid mida võlgnik hoiab kolmandate isikute nimel või mis on võlgnikule hoida usaldatud.

Kui rahalised vahendid on kantud erikontole, mis kuulub ametiülesandeid täitvale vahendajale, ning suudetakse kahtluseta tõendada, et need kuuluvad kolmandatele isikutele, ei saa võlausaldajad neid vahendeid arestida, hoolimata sellest, et vahendaja on konto omanik ja ainus isik, kes saab nõuda nende vahendite tagasimaksmist. See kehtib hoiukassas (Caisse des dépôts et consignations) avatud notari (notaire) või kinnisvaramaakleri või hoone haldaja erikontole deponeeritud summade kohta.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Prantsuse õiguses kehtivad korraga kaks sarnase eesmärgiga, kuid erinevalt toimivat mehhanismi: mittearestitav pangakonto jääk (solde bancaire insaisissable), mida ei saa automaatselt arestida, ning mittearestitavuse ülekandmine (report d’insaisissabilité), milleks on vaja võlgniku taotlust ja tõendeid selle kohta, et kontol olevat summat ei saa arestida.

1. Mittearestitav pangakonto jääk

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklis L.162-2 on sätestatud, et kui võlgnik on füüsiline isik, peab pank jätma talle (arestimise päeva seisuga konto või kontode kreeditsaldo piires) elatisraha summas, mis võrdub miinimumsissetuleku summaga (RSA socle), mis on pere- ja sotsiaalmeetmete seadustiku (Code de l’action sociale et des familles) artiklis L. 262-2 nimetatud kindla suurusega summa ühe inimese kohta; 27. aprilli 2016. aasta dekreediga 2016-538 on selleks summaks määratud 524 eurot ja 68 senti.

Vastavalt seadustiku artiklile R. 162-2 ei pea võlgnik taotlema selle mehhanismi rakendamist: pank teavitab viivitamata võlgnikku, et ta saab kasutada summat, mis ei kuulu arestimisele. Kui kontosid on mitu, võib võlgnikule jätta kasutamiseks raha kõikidelt kreeditsaldodelt, kusjuures see summa võetakse esmajärjekorras arvelduskontodelt. Samuti teavitab pank kohtutäiturit viivitamata võlgnikule kasutamiseks jäetud summadest ning kontost või kontodest, kus neid summasid hoiustatakse. Kui arestitakse eri pankades avatud kontod, teeb kohtutäitur kindlaks kolmanda isiku / kolmandad isikud, kes peab/peavad tagama võlgnikule „pangas hoitava miinimumsissetuleku“ (RSA bancaire), ning määrab kindlaks selle korraldamise viisi.

Vastavalt seadustiku artiklile R. 162-3 pannakse see summa võlgniku jaoks kõrvale üheks kuuks pärast konto arestimist.

2. Mittearestitavuse ülekandmine

Võlgniku taotlus mittearestitavuse ülekandmiseks on mõttekas ainult siis, kui summad, mida muidu ei saaks arestida, on suuremad kui mittearestitav pangakonto jääk.

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artikli L.112-4 kohaselt ei saa pangakontole makstud mittearestitavaid summasid arestida. Seadustiku artiklis R. 112-5 on täpsustatud, et kui kontole kantakse summa, mis on täielikult või osaliselt mittearestitav, kohaldatakse asjaomase kontojäägi suhtes mittearestitavust selle summa ulatuses.

Seadustiku artiklis R. 162-4 on sätestatud, et „kui mittearestitavad summad makstakse kontole korrapäraste ajavahemike järel, näiteks töötasu, vanaduspensioni, peretoetuse või töötushüvitisena, võib konto omanik taotleda nende summade viivitamatut vabastamist, esitades tõendi summade päritolu kohta; sellest arvatakse maha summad, mis on kontolt debiteeritud pärast viimast mittearestitava summa laekumist“. See puudutab kahte liiki summasid: täielikult mittearestitav sissetulek, näiteks miinimumsissetulek; sissetulek, mida saab arestida ainult teatud ulatuses ning vastavalt tööseadustikus (Code du travail) sätestatud töötasu arestimist käsitlevatele normidele. Kassatsioonikohus (Cour de cassation) on leidnud, et mittearestitavus hõlmab kõiki selliseid pangakontole kogunenud summasid, mitte vaid viimast makset (kassatsioonikohtu (teine tsiviilkolleegium) 11. mai 2000. aasta otsus nr 98.11-696). Praktilisest seisukohast on seda normi keerukas rakendada, kui kontole kantakse ka maksed, mis on täielikult või osaliselt arestitavad.

Mittearestitavuse ülekandmisega hõlmatud summade kindlaksmääramisel ei võeta arvesse pooleliolevaid tehinguid, mis lõpetatakse 15 päeva jooksul pärast konto arestimist (tsiviiltäitemenetluse seadustiku artikli R. 162-4 teine lõik).

Võlgnik võib igal ajal, isegi enne pooleliolevate tehingute lõpetamise 15-päevase tähtaja möödumist, taotleda mittearestitavate summade talle kättesaadavaks tegemist; summad kantakse viivitamata talle üle. Võlausaldajale summade kättesaadavaks tegemisest ei teatata, välja arvatud juhul ja alles siis, kui ta esitab maksenõude: siis on tal 15 päeva aega võlgniku käsutusse antud summa ja selle kontole kandmise vaidlustamiseks (tsiviiltäitemenetluse seadustiku artikli R. 162-4 viimane lause).

Seoses mittearestitavate summadega, mis kogunevad ühekordsetest maksetest (créances instantanées), sätestatakse tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklis R. 162-5, et võlgnik võib taotleda nende summade viivitamatut vabastamist, esitades tõendi nende päritolu kohta; sellest arvatakse maha summad, mis on kontolt debiteeritud pärast asjaomase summa laekumise kuupäeva. Seda liiki summadeks on näiteks tagantjärele tehtav palgamakse (rappel de salaires) või matusetoetus (capital-décès) (mittearestitavad vastavalt sotsiaalkindlustuse seadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklile L.361-5). Neid summasid ei vabastata enne tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklis L. 162-1 pooleliolevate tehingute lõpetamiseks ette nähtud 15-päevase tähtaja möödumist. Võlgnik saab alati taotleda täitmiskohtunikult kinnipeetud summade ennetähtaegset vabastamist, tingimusel et ta tõendab, et need summad ei kuulu arestimisele. Sellise juhul tuleb võlausaldaja ära kuulata või kohtusse kutsuda.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Prantsuse õiguses puuduvad erisätted arestimismääruse täitmisele pööramise tasude kohta. Raha- ja finantsseadustikus (Code monétaire et financier) on siiski sätestatud, et võlgnikust kontoomanikult võetavad arestimistasud (frais par saisie-attribution) tuleb esitada tasude loetelus, mis pangad on kohustatud esitama klientidele (artikkel D. 312-1-1).

Lisaks tuleb klienti neist tasudest eelnevalt tasuta teavitada (artikkel R. 312-1-2) kooskõlas artikligaL. 312-1-5, milles on sätestatud, et see teave tuleb esitada konto omaniku pangakonto väljavõttes ning et väljavõtte kuupäevast peab olema möödunud 14 päeva, enne kui need summad võib kontolt debiteerida. Tasud, mis pangad võtavad konto omanikult selles rubriigis käsitletu raames, määrab iga pank kindlaks oma äranägemise järgi ning need jäävad vahemikku 80–150 eurot.

Konto kohta teabe andmisega seotud kulud, mille tasumist pank saab nõuda kohtutäiturilt, kelle ülesanne on meede täitmisele pöörata, lisatakse kuludele, mida põhimõtteliselt peab maksma võlgnik (vt eespool).

Prantsusmaa pankade küsitavad tasud on erinevad, jäädes vahemikku 78–111 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Kohtutäitur võtab arestimismääruse täitmise eest tasu vastavalt kehtivale riiklikule skaalale. Need tasud on kokkuvõtlikult järgmised. Menetluse kogumaksumus (sealhulgas arestimismääruse muutmine lõplikuks täitemääruseks (saisie-attribution) ulatub 166,19 eurost 397,88 euroni, olenevalt asjaomase nõude suurusest.

Lisaks on nõude tagamine üks äriseadustiku (Code de commerce) artiklis A 444-16 nimetatud sammudest ning seega tuleb selle eest maksta haldustasu (droit d’engagement de poursuites). Selle tasu määr on sätestatud seadustiku artiklis A 444-15. Kui nõude suurus on 76 eurot või väiksem, on tasu suurus 4,29 eurot. 76 euro piirmäärast suuremate nõuete puhul on tasu proportsionaalne nõude summaga (piirmäär on 268,13 eurot) vastavalt järgmisele skaalale:


NÕUDE SUURUS

KOHALDATAV MÄÄR


0–304 eurot


5,64%


305–912 eurot


2,82%


913–3040 eurot


1,41%


Suurem kui 3040 eurot


0,28%


Sama nõude täitmisele pööramise eest võib haldustasu võtta ainult üks kord.

Kui võlgnik vastutab meetmega seotud kulude eest, millega seoses tasu võetakse, maksab selle tasu võlgnik; muudel juhtudel maksab selle võlausaldaja.

See summa tasutakse kohtutäiturile olenemata sellest, kas sissenõudemenetlus oli edukas või mitte.

Olenevalt sellest, kas meetmega seotud kulud kannab võlgnik või võlausaldaja, tasaarvestatakse need vastavalt artiklis A. 444-31 või artiklis A. 444-32 sätestatud tasuga.

Kõikide tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklite L. 152-1 ja L. 152-2 alusel esitatud taotluste eest võetakse tasu 21,45 eurot (ilma maksudeta) (vt äriseadustiku (Code de commerce) artikkel A.444-43, meede nr 151). Need puudutavad päringuid, mis esitatakse riiklikele, piirkondlikele, departemangu- ja munitsipaalasutustele; riiklike, piirkondlike, departemangu ja munitsipaalasutuste kontsessiooni alusel või nende kontrolli all tegutsevatele ettevõtjatele; riigiasutustele või haldusasutuse kontrolli all tegutsevatele asutustele või asutustele, kellel on seaduse alusel õigus hoiukontot omada. Sama tasu kehtib Ficoba registrisse päringute tegemisel.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Arestimine ei takista võistlevate nõuete esitamist, kuid eelisõigus on esimesel arestimist taotlenud võlausaldajal. Asjaolu, et nõue on tagatud, et takista teist võlausaldajat algatamast teist täitemenetlust, kuid see meede jõustub ainult siis, kui esimest meedet ei muudeta lõplikuks täitemeetmeks.

Tsiviiltäitemenetluse artiklis L. 523-1 on sätestatud, et kui tagatakse rahaline nõue, tuleb tasuda tagatis vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 2350, st summa broneeritakse ja sellele seatakse eelisnõudeõigus pante (gages) käsitleva tsiviilseadustiku artikli 2333 tähenduses. Seega annab arestimine seda taotlenud võlausaldajale pandipidaja „eesõiguse“, st õiguse, et tema nõue rahuldatakse enne teiste võlausaldajate nõudeid. Arestimist taotlenud võlausaldaja ei pea kartma tagatiseta võlausaldajate või madalama järgu nõudeõigusega võlausaldajate võistlevaid nõudeid. Arestimist taotlenud võlausaldaja nõuete ees võivad olla esimuslikud nende võlausaldajate nõuded, kellel on kõrgema järgu eesõigused, näiteks töötajate „supereelisõigus“, kohtukulude eelisõigus või riigikassa üldine eelisõigus.

Kui samal päeval tehakse mitu arestimismäärust, jagatakse arestitud summa proportsionaalselt ning eelisõigusi ei ole vaja arvesse võtta (kassatsioonikohtu 24. mai 1996. aasta otsus nr 09-60.004).

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Arestimismääruse kehtetuks tunnistamiseks, arestimismääruse täitmise piiramiseks või lõpetamiseks või otsustamiseks, et arestimismääruse täitmisele pööramine oleks vastuolus avaliku korraga ning tuleb seetõttu lõpetada, on pädev esimese astme kohtu täitmiskohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 33, 34 või 35 alusel tehtud otsuste peale esitatud kaebusi on pädev arutama apellatsioonikohus. Edasikaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva. Tähtaeg hakkab kulgema päeval, mil saaja allkirjastab kinnituse, et ta on kätte saanud täitmiskohtuniku otsust sisaldava tähitud kirja, mille saadab pooltele kohtuametnik.

Kui kättesaamise kinnitusele alla ei kirjutata, peab poole taotlusel täitmiskohtuniku otsuse kätte toimetama kohtutäitur ning tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättetoimetamise kuupäevast.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Arestimismääruse taotluse ja edasikaebuse esitamine on tasuta.

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artiklis L. 512-2 on sätestatud, et arestimismäärusega seotud kulud kannab võlgnik, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab menetluse lõpetamisel teisiti. Kohus peab heaks kiitma kuluelemendid ja määrama kindlaks, kes need tasub.

Artiklis on ka sätestatud, et kui kohus annab korralduse arestitud summad vabastada, võidakse võlausaldajalt välja mõista hüvitis arestimisega tekitatud kahju eest. Kohtupraktika kohaselt võib hüvitise maksmise kohustuse täitmisele pöörata süüd tõendamata (kassatsioonikohtu (teine tsiviilkolleegium) 29. jaanuari 2004. aasta otsus nr 01-17.161 ja 7. juuni 2006. aasta otsus nr 05-18.038).

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritakse ainult prantsuskeelseid dokumente.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/10/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Horvaatia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kohtud, kellele on antud pädevus teha arestimismäärus, nagu on sätestatud määruse artikli 6 lõikes 4, on need Horvaatia kohtud, kes on pädevad tegema otsuseid kohtuasjade sisu kohta vastavalt kohtute seadusele (Zakon o sudovima) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 28/13, 33/15, 82/15 ja 82/16), tsiviilkohtumenetluse seadusele (Zakon o parničnom postupku) (NN numbrid 53/1991, 91/1992, 112/1999, 129/2000, 88/2001, 117/2003, 88/2005, 2/2007, 96/2008, 84/2008, 123/2008, 57/2011, 25/2013 ja 89/2014) ja muudele erieeskirjadele. Horvaatia Vabariigis on need kohtud munitsipaalkohtud (općinski sudovi) ja kaubanduskohtud (trgovački sudovi), juhul kui kohtuasja menetletakse esimeses astmes.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on pädev hankima võlgniku kontot või kontosid käsitlevat teavet vastavalt määruse artiklile 14, on:

Finantsamet (Financijska agencija)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud teavet konto kohta hangitakse, võimaldades teabeasutusele juurdepääsu asjakohasele teabele, kui see teave on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel (määruse artikli 14 lõike 5 punkt b).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, kes on pädev tegema otsuse määruse artiklis 21 osutatud edasikaebuse kohta, mille võlausaldaja on esitanud esimese astme kohtule otsuse peale, millega tema arestimismääruse taotlus tervikuna või osaliselt tagasi lükati, on see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõude tagasilükkamist käsitleva otsuse peale (maakonnakohus (županijski sud) või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) artikli 21 lõikega 1. Link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Seega – kui arestimismääruse taotlus on tervikuna või osaliselt tagasi lükatud munitsipaalkohtu otsusega, esitab võlausaldaja edasikaebuse munitsipaalkohtu kaudu maakonnakohtule, kui aga tagasilükkamise otsuse on teinud kaubanduskohus, esitab võlausaldaja edasikaebuse asjaomase kaubanduskohtu kaudu kõrgemale kaubanduskohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Asutus, kes on pädev arestimismäärust ja muid dokumente määruse artikli 14 lõike 4 kohaselt vastu võtma, edastama ja kätte toimetama, on:

Zagrebi linna tsiviilkohus (Općinski građanski sud u Zagrebu)

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt määruse 3. peatükile, on:

Finantsamet (Financijska agencija – FINA)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Maksekonto, mida haldab makseteenuse pakkuja ühe või mitme makseteenuste kasutaja nimel ja mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks, võib arestida täies ulatuses.

Volituse alusel kasutataval kontol hoitavaid vahendeid ei või arestida, kui nii on seadusega ette nähtud.

Tarbija pankroti seaduse (Zakon o stečaju potrošača) (Lingil klikates avaneb uus akenNN nr 100/15) artiklis 42 on sätestatud, et pankrotivolinikul on kohustus avada finantsasutuses eraldi jooksevkonto iga tarbija jaoks, kelle suhtes on kohtu määrusega algatatud pankrotimenetlus.

Sellise jooksevkonto avab tarbija pankrotimenetluses osalev pankrotivolinik finantsasutuses asjaomase tarbija eest oma nimel. Volinik võib seda spetsiaalset kontot kasutada ainult pankrotimenetlusega hõlmatud tarbija pankrotivara käsutamise ja haldamisega seotud maksete saamiseks ja tegemiseks ning on kohustatud hoidma kõik spetsiaalsele kontole seoses pankrotivara käsutamise ja haldamisega tehtud maksed omaenda varast lahus.

Tarbija pankroti seaduse artikli 42 lõikes 4 nähakse ette, et spetsiaalsel kontol hoitavate vahendite suhtes ei või võtta pankrotivolinikule suunatud täitemeetmeid ning voliniku enda pankroti või surma korral ei moodusta need vahendid osa tema pankrotivarast või varast.

Arvestades, et tarbija pankroti korral on pankrotivolinik tema esindaja, võib seda kontot käsitada volituse alusel kasutatava kontona, millel hoitakse nii voliniku kui ka pankrotimenetlusega hõlmatud ühe või mitme tarbija vahendeid, aga voliniku poolt esindatava tarbija vahendeid ei või kasutada volinikule suunatud täitemeetmete võtmiseks ja neid ei saa arestida, kui voliniku enda suhtes algatatakse menetlus.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele mitte kuuluvad summad, millest on juttu määruse artiklis 31, on kindlaks määratud täitemenetluse seaduse artiklis 172 (täitmisest vabastamine) ja artiklis 173 (täitmise piiramine).

Kui võlgnik saab töötasu ja hüvitisi, mille suhtes vastavalt täitemenetluse seaduse artiklile 172 täitemeetmeid ei kohaldata, või summasid, mis on hõlmatud täitemenetluse seaduse artikliga 173 (täitmise piiramine), siis on võlgnik kohustatud sellest kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 212 teatama finantsametile (FINA).

Lingid täitemenetluse seadusele (NN numbrid 112/12, 25/13, 93/14 ja 55/16):

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_10_112_2421.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_02_25_405.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2014_07_93_1877.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_06_55_1440.html

Kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 173 on täitmisest vabastatud järgmised summad:

1) Kui täitmisele pööramine hõlmab võlgniku palka, on arestimisest vabastatud summa, mille suurus on kaks kolmandikku Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, tuleb arestimata jätta summa, mille suurus on pool Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast, välja arvatud juhul, kui täitmisele pööramine on seotud lapse elatise sissenõudmisega sundkorras. Sellistel juhtudel tuleb arestimisest vabastada üks neljandik Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud ühe töötaja igakuisest keskmisest netopalgast eelneva aasta seisuga.

2) Kui võlgnik saab palka, mis on väiksem kui Horvaatia Vabariigi keskmine netopalk, on arestimisest vabastatud kaks kolmandikku võlgniku palgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, arestitakse pool võlgniku netopalgast.

3) Siin käsitletava artikli lõike 1 tähenduses on keskmine netopalk keskmine summa, mida makstakse Horvaatia Vabariigis jooksval aastal igakuise netopalgana ühele juriidilise isiku palgatud töötajale ajavahemikul jaanuarist augustini. Selle summa määrab kindlaks Horvaatia statistikaamet (Državni zavod za statistiku) ja see avaldatakse Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes (NN) hiljemalt sama aasta 31. detsembril. Sellisel viisil kindlaks määratud summat kohaldatakse järgmisel aastal.

4) Nimetatud artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub palga asemel makstav hüvitis, tööaja vähendamise hüvitis, töötasu vähendamise hüvitis, pension, sõjaväelase tasu ja reservväelase tasu, mida makstakse sõjaväeteenistuses olemise ajal, ning iga muu korrapärane rahaline sissetulek, mida makstakse tsiviilisikutele ja sõjaväelastele; erandiks on siin käsitletud artikli lõigetes 5 ja 6 nimetatud sissetulek.

5) Puudega isiku sissetulekut, mida asjaomane isik saab invaliidsushüvitise ja hooldushüvitisena, tohib arestida üksnes seadusjärgse elatise sissenõudmisel või nõude puhul saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõude puhul saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest. Sellisel juhul moodustab arestitav summa poole sellisest sissetulekust.

6) Sissetulekut, mida asjaomane isik saab eluaegse toetuslepingu ja eluaegse annuiteetmaksete lepingu alusel, ning elukindlustuslepingu alusel saadavat sissetulekut tohib arestida üksnes ulatuses, mis ületab elatisabi summa arvutamiseks kasutatud põhisummat.

7) Siin käsitletava artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub mis tahes muu sissetulek, mis ei ole palk, pension või tulu, mis on saadud füüsilisest isikust ettevõtjana sooritatud kaubandus- või ametialasest tegevusest, vabakutselisena tegutsedes, põllumajandus- või metsandustegevusest, omandist ja omandiõigusest, kapitalist või kindlustusest (erieeskirjade kohaselt „muu sissetulek“), kui võlgnik tõendab avaliku dokumendiga, et see sissetulek on tema korrapärane sularahaline sissetulek.

Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud töötajate igakuine keskmine netopalk jaanuarist augustini 2016 oli 5664 Horvaatia kuna (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_11_102_2187.html).

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Finantsametil ja pankadel on õigus nõuda tasu arestimismääruste rakendamise eest ning kontodel hoitavate vahendite suhtes täitemeetmete võtmise ja vahenditele tagatise andmise eest. Tasu nõutakse kooskõlas rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 05/10, 124/11, 52/12 ja 6/13) sätestatud eeskirjadega ülesannete täitmise eest nõutava tasu liikide ja suuruse kohta (edaspidi „eeskirjad“) – lingid:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2010_09_105_2831.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2011_11_124_2491.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_05_52_1278.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_01_6_90.html

Eeskirjade artiklis 6 on märgitud, et tasu maksab võlgnik.

Eeskirjades on sätestatud, milline on rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 91/10 ja 112/12) kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutav tasu.

Tasu on kahte liiki:

1. võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest ja

2. ühtsest kontode registrist andmete nõutamise ja edastamise eest.

Võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest nõutavad tasud jagunevad neljaks:

  • tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest
  • tasu intressi arvutamise eest
  • tasu täitedokumendi jõustamise eest
  • tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest.

Tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest ja tasu intressi arvutamise eest nõuab finantsamet, kes võtab täitedokumendid (võlgniku poolt kohtuotsuse kohaselt võlausaldajale makstavad nõuded kokku) vastu ja sisestab need registrisse. Tasu nõutakse ka selle kontrollimise eest, kas täitedokument sisaldab täitmisele pööramiseks vajalikke andmeid, ja intressi arvutamise eest. Need kaks tasu ning täitedokumendi täitmisele pööramise tasu maksab täies ulatuses võlgnik.

Täitedokumendi täitmisele pööramise tasu jagatakse finantsameti (55%) ja pankade vahel (45%). Pankadele ettenähtud osa jagatakse nende vahel vastavalt võlgniku kontode arvule konkreetses pangas tasu maksmise päeva seisuga. Teave kontode arvu kohta saadakse ühtsest kontode registrist.

Tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest maksab taotleja ette maksetaotluse alusel. Isik, kes esitab finantsametile taotluse, peab tõendama, et makse on tasutud, ning saab seejärel taotletud andmed ja koopiad. Samuti esitatakse talle arve osutatud teenuse eest.

Finantsamet nõuab tasu ühtsest kontode registrist veebi- või sidusteenuse kaudu andmete nõutamise eest ning eraldi tasu andmete paberkandjal väljastamise või nende elektroonilise allalaadimise eest.

Finantsamet võtab tasude suurust sisaldava hinnakirja vastu oma haldusnõukogu otsuse alusel ning selle kiidab heaks rahandusministeerium. Hinnakiri avaldatakse finantsameti ametlikul veebisaidil. Kõikide hinnakirjas sisalduvate tasude pealt tasutakse käibemaksu.

Finantsameti veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenavaldatud hinnakirja link – rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutavad tasud.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse täitmisele pööramise eest võtavad finantsamet ja pangad eeskirjade alusel määruse artiklis 43 sätestatud tasu. Finantsamet nõuab tasu registriandmete või kontot käsitlevate andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest. Tasude suurus on sätestatud eeskirjade artiklis 8.

Eeskirjade artiklis 3 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Täitemeetmete rakendamine rahaliste vahendite suhtes

1.

Täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemine

täitedokument

65,00

2.

Intressi arvutamine

põhisumma

7,00

3.

Täitedokumendi jõustamine

3.1.

Ühes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

17,00

3.2.

Mitmes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

39,00

3.3.

Täitedokumendi jõustamine pangakonto arestimise ja vahenditele juurdepääsemise keelustamise korral

täitedokument

110,00

4.

Registrist andmete edastamine ning koopiate ja tõendite väljastamine

4.1.

– paberkandjal

lehekülg

43,00

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 21,00

Selle lõigu punktis 4 esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artiklis 7 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Andmete nõutamine ja edastamine ühtsest kontode registrist

1.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi ja sidusteenuse kaudu

1.1.

– andmete nõutamine

päring

0,80

1.2.

– andmete nõutamine alajaotistest

silp

0,20

2.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi kaudu

2.1.

– abonement pooleks aastaks

kasutaja

298,37

2.2.

– abonement üheks aastaks

kasutaja

498,37

3.

Allalaadimine

3.1.

– ameti veebisaidilt

silp

0,10

3.2.

– ameti sidusteenuse kaudu

silp

0,10

3.3

– CD-põhise teenuse kaudu

silp

0,10

4.

Andmete nõutamine

4.1.

– paberkandjal

iga uus lehekülg

19,51

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 19,51

Selles lõigus esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artikli 5 lõikes 1 märgitakse, et täitmisele pööramise tasud jagatakse finantsameti ja pankade vahel, kui finantsamet on vastavalt täitedokumendis ettenähtud menetlusele andnud pankadele korralduse nõuda võlgnetavad summad sisse. Finantsametile on määratud 55% igast tasust ja pankadele 45%.

Kooskõlas kohtukulude seadusega (NN numbrid 74/95, 57/96, 137/02, 125/11, 112/12, 157/13 ja 110/15) tuleb arestimismääruse saamise menetluses või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetluses tasuda kohtukulud, mille suurus arvestatakse vastavalt taotluse väärtusele; vrd määruse artikli 50 lõike 1 punktis n osutatud teave.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse artikli 32 kohast arestimismääruste järjestamist reguleeritakse täitemenetluse seaduse artikliga 78, millega nähakse ette, et juhul kui sama võlgniku ja sama täitemenetluse eseme suhtes on esitanud rahalise nõude mitu võlausaldajat, rahuldatakse nõuded selle eseme suhtes õiguse tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui seadusega on ette nähtud teisiti.

Mitme võlausaldaja huvid seoses tagatisega järjestatakse vastavalt arestimismääruse saamise kuupäevale (täitemenetluse seaduse artikkel 180) – link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Arestimismääruse tühistamise või muutmise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 33 kohaselt, on pädev menetlema arestimismääruse väljastanud Horvaatia kohus.

Horvaatia Vabariigis täitmisele kuuluva arestimismääruse piiramise või lõpetamise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 34 lõigete 1 ja 2 kohaselt, on pädev menetlema:

Zagrebi linna tsiviilkohus

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Esimese astme kohtu otsuse peale esitatud edasikaebust, millele osutatakse määruse artiklis 37 koostoimes artiklitega 33, 34 ja 35, on pädev menetlema see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõuet käsitleva otsuse peale (maakonnakohtud või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse artikli 21 lõikega 1).

Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist (täitemenetluse seaduse artikkel 11) ja see tuleb esitada selle kohtu kaudu, kes võttis vastu edasikaevatava otsuse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 357).

Täitemenetluse seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 9 on märgitud, et „tagatisnõuet käsitlev otsus“ tähendab otsust, millega kiidetakse tagatise andmise taotlus osaliselt või täielikult heaks või millega määratakse tagatis ex officio.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud (määruse artikkel 42) makstakse taotluse väärtuse alusel järgmiselt:

  • arestimismääruse taotluse kui tagatise pakkumise eest
  • arestimismääruse taotluse kohta tehtud otsuse kui tagatisnõuet käsitleva otsuse eest
  • täitemenetluse seaduse artikli 364b lõigetes 2–5 osutatud esildiste kui tagatisnõuet käsitleva otsuse peale esitatud edasikaebuste eest.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tekib kulude tasumise kohustus arestimismääruse jõustamise ettepaneku või edasikaebuse esitamise ajal, nagu on ette nähtud tarbija pankroti seaduse artikliga 4.

Kohtukulud võib arvestada iga konkreetse tehingu kohta sõltuvalt vaidluse eseme väärtusest järgmise tabeli põhjal:

väärtus üle

väärtus kuni

kuna (HRK)

0,00

3000,00

100,00

3000,00

6000,00

200,00

6000,00

9000,00

300,00

9000,00

12 000,00

400,00

12 000,00

15 000,00

500,00

Kui vaidluse eseme väärtus on üle 15 000 kuna, makstakse 500 kuna pluss 1% sellest summast, mis ulatub üle 15 000 kuna – kohtukulude maksimaalne suurus on 5000 kuna.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Itaalia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Ametliku dokumendi koostamise järgse piirkonna kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Selle piirkonna kohtu eesistuja, kus on võlgniku peamine või alaline elukoht, või kui võlgnik on juriidiline isik, siis tema registrijärgne asukoht. Kui võlgniku peamine või alaline elukoht ei asu või kui juriidilisest isikust võlgniku registrijärgne asukoht ei ole Itaalias, on pädev teavet hankima Rooma kohtu eesistuja.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Itaalia õiguse kohaselt on pangakontosid käsitlevat teavet hankival asutusel õigus pääseda juurde avalikes arhiivides hoitavale teabele.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, mis tuleb kokku kohtunike koguna ja mille eesistujaks on arestimismääruse teinud kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja nendest teatamise või nende kättetoimetamise eest vastutab:

(a) kohtuametnik määruse artikli 23 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(b) arestimismääruse väljastanud kohtu kantselei määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6, artikli 25 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(c) täitmise eest vastutava kohtu kantselei määruse artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud juhul;

(d) selle kohtu kantselei, mille tööpiirkonnas asub võlgniku peamine elukoht, määruse artikli 28 lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

Kui arestimismäärus on väljastatud teises liikmesriigis artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6 või artikli 25 lõikes 3 osutatud tingimustel, on pädev kohus see üldkohus, kes vastutab arestimismääruse täitmise eest (vt artikli 50 punkt f).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kolmanda isiku peamises elukohas asuv üldkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 678), kes toimib kooskõlas eeskirjadega kolmandatelt isikult sundvõõrandamise kohta.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot, millel on mitu omanikku, võib arestimismääruse alusel arestida ainult võlgnikule kuuluva osa ulatuses. Kontoomanike osasid käsitatakse võrdsetena, välja arvatud juhul, kui tõendatakse vastupidist.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele ei kuulu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 545 ja 671 kombineeritud sätetele:

(a) elatismaksed, välja arvatud juhul, kui need arestitakse elatise maksmise eesmärgil, aga seda tehakse ainult kohtu eesistuja või delegeeritud kohtuniku loal ja ainult sellises ulatuses, mis on kohtu määrusega kindlaks määratud;

(b) annetused või toimetulekutoetused, mida saavad vaestena määratletud inimesed, ning kindlustusfondide makstavad rasedus- ja sünnitustoetused, ravikindlustushüvitised või matusetoetused;

(c) summad, mis on saadud eraisikutelt töösuhtest tulenevalt kas palga, töötasu või muude maksetena, sealhulgas koondamisel saadud summad, aga neid võib siiski kasutada elatismaksete maksmiseks ulatuses, mille on kindlaks määranud kohtu eesistuja või delegeeritud kohtunik; arestida võib kuni ühe viiendiku nendest summadest; eelnevalt osutatud põhjustest tulenevate paralleelsete arestimiste koguväärtus ei tohi olla suurem kui pool neist summadest;

(d) annuiteetmaksed, mille pealt ei maksta tasu, kui on sätestatud, et neid ei tohi arestida suuremas ulatuses kui on vajalik võlausaldaja põhivajaduste katmiseks;

(e) summad, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, ilma et see piiraks tehtud kindlustusmaksete korral võlausaldajat kahjustavate aktide läbivaatamist ning annetuste kogumist, nõudmist ja vähendamist käsitlevate sätete kohaldamist;

(f) pensionid, pensionina makstavad toetused või muud pensionihüvitised; nendest summadest võib arestida osa, mille suurus vastab maksimaalselt ühe kuu sotsiaaltoetuse summale pluss poolele ühe kuu sotsiaaltoetuse summast, ning ülejäänud osa võib arestida ainult punktides c ja d sätestatud ulatuses;

(g) maksed ettevõtja loodud spetsiaalsetest sotsiaalhoolekande- ja abifondidest, sealhulgas töötaja sissemakseteta, kui tegemist on maksetega, mille on teinud ettevõtja võlausaldajad või töötajad.

Seaduses on ka sätestatud, et summasid, mis saadakse tehtud töö eest palga, töötasu ja muude maksetena, samuti koondamisel saadud summasid ning pensione, pensionina makstavaid toetusi või muid pensionihüvitisi, mis on kantud võlgniku panga- või postkontori arvele, võib arestida, kui need on suuremad kolme kuu sotsiaaltoetuse summast ja kui need on kantud võlgniku arvele enne arestimise kuupäeva; kui ülekanne on tehtud arestimise kuupäeval või hiljem, võib neid summasid arestida punktides 3, 4, 5 ja 7 sätestatud piiratud tingimustel ning seaduse erisätete alusel.

Seda, et nõue ei kuulu arestimisele, peab tõendama võlgnik.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Reeglina on arestimismäärusega hõlmatud vara halduril, näiteks pangakonto arestimise korral pangal õigus võtta tasu vara hoidmise ja säilitamise eest; tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele või tavapäraselt kohaldatavatele määradele ning lisaks tuleb hüvitada ka vara säilitamiseks tehtud olulised dokumenteeritud kulud. Need kulud sisaldavad ka määruse artiklis 25 sätestatud kinnituse edastamise kulusid.

Kulud tasub (esialgu) taotluse esitaja. Kohus otsustab, milline pool peab tegelikult kulud kandma.

Pangakonto kohta teabe andmine vastavalt artiklile 14 ei õigusta panku tasu nõudma. Pangad on seadusega kohustatud ajakohastama arhiive, millest saadakse Itaalias teavet pangakontode kohta vastavalt määruse artiklile 14.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 655/2014 artikli 42 kohaldamist, hõlmab Itaalias taotletud arestimismääruse menetlemine või täitmine tasude maksmist kohtumenetluse dokumentidest koopiate tegemise eest ja tasude maksmist kohtuametnikele dokumentide kättetoimetamise eest.

Koopiate eest makstavad tasud on kindlaks määratud presidendi 30. mai 2012. aasta dekreedi nr 115 („Kohtukulusid käsitlevad konsolideeritud õigusnormid ja eeskirjad“) 7. lisas esitatud tabeli põhjal.

Dokumentide kättetoimetamise eest nõutava tasu puhul tuleb vahet teha selle vahel, kas dokumendid toimetab saajale isiklikult kätte kohtuametnik või kas need toimetatakse kätte postiga. Esimesel juhul tuleb kohtuametnikule vastavalt eespool osutatud konsolideeritud õigusnormide artiklile 27 hüvitada sõidukulud, mis arvestatakse kooskõlas sama dokumendi artikliga 35 ja mille arvestamisel võetakse arvesse kriteeriume, mida ajakohastatakse igal aastal justiitsministeeriumi dekreediga. Teisel juhul hüvitatakse sõidukulude asemel saatmiskulud. Mõlemal juhul – nii saaja isikliku teavitamise kui ka posti teel teavitamise korral – tuleb maksta ka tasu, mis on ette nähtud konsolideeritud õigusnormide artiklis 27 ja mida arvestatakse artikli 34 alusel. Kui teavitamisega on kiire, suurendatakse kooskõlas konsolideeritud õigusnormide artikliga 36 nii tasu kui ka hüvitist.

Espool osutatud artikleid ja presidendi dekreedi nr 115/2014 artiklit 7 saab näha selle lingi Lingil klikates avaneb uus akenalt.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Siseriiklikke määrusi ei järjestata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Otsuse peale on lubatud määruse artiklite 33, 34 ja 35 alusel edasi kaevata üldkohtule. Edasikaebus tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul alates arestimismääruse tegemisest või sellest teatamisest või selle kättetoimetamisest, sõltuvalt sellest, kumb toimub esimesena.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

(A) Kohtukulud arestimismääruse saamise menetluses erinevad sõltuvalt nõude väärtusest ja sellest, millises astmes menetlus toimub ja vastavalt sellele, millises etapis arestimismäärust taotleti.

(a) Kuni 1100 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 21,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 32,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 43 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(b) 1100–5200 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 49 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 73,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 98 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(c) 5200–26 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(d) 26 000–52 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(e) 52 000–260 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 379,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 569,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 759 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(f) 260 000–520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 607 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 910,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1214 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(g) Üle 520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 843 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 1264,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1686 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(h) Kindlaksmääramata väärtusega nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus. Kui asi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 kohaselt rahukohtuniku ainupädevuses, on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

Lisaks eespool osutatud kuludele tuleb juhul, kui arestimismäärust taotletakse enne kohtuasja sisu arutamiseks korraldatava kohtumenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

(B) Arestimismääruse peale esitatava edasikaebuse korral on kohtukulud alati 147 eurot.

Lisaks nendele kuludele tuleb juhul, kui määrust taotletakse enne põhimenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

Kulud tuleb tasuda menetluse alguses, edasikaebuse esitamise ajal.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritakse ainult tõlkeid itaalia keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/01/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Küpros


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Arestimismäärust on pädevad tegema piirkonnakohtud (Επαρχιακά Δικαστήρια).

Nikosia piirkonnakohus

  • Aadress: Charalambou Mouskou, 1405 Nicosia, Küpros
  • Telefon: +357 22865518
  • Faks: +357 22304212/22805330
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Limassoli piirkonnakohus

  • Aadress: Leoforos Lordou Byronos 8, P.O. Box 54619, 3726 Limassol, Küpros
  • Telefon: +357 25806100/25806128
  • Faks: +357 25305311
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Larnaca piirkonnakohus

  • Aadress: Leoforos Artemidos, 6301 Larnaca P.O. Box 40107, Küpros
  • Telefon: +357 24802721
  • Faks: +357 24802800
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Paphose piirkonnakohus

  • Aadress: Corner of Odos Neophytou and Odos Nikou Nikolaidi, 8100 Paphos, P.O. Box 60007, Küpros
  • Telefon: +357 26802601
  • Faks: +357 26306395
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Famagusta piirkonnakohus

  • Aadress: Sotiras 2, Megaro Tzivani, 5286 Paralimni, Küpros
  • Telefon: +357 23730950/23742075
  • Faks: +357 23741904
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kontot käsitlevat teavet on pädev hankima keskpank.

Kontaktandmed:

Postiaadress:

Central Bank (Κεντρική Τράπεζα)

John Kennedy Avenue 80

1076 Nicosia

Küpros

või P.O. Box 25529, 1395 Nicosia

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Pangad või krediidiasutused annavad teavet Küprose Keskpanga 2002.–2017. aasta seaduste artikli 6 lõikes 2A nimetatud teabeasutusele, nimelt Küprose Keskpangale (määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 lõike 5 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Piirkonnakohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse ülemkohtule (Ανώτατο Δικαστήριο).

Ülemkohus

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Eespool nimetatud ülesandeid on pädev täitma justiits- ja avaliku korra ministeerium.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus/ametiisik, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt määruse (EÜ) nr 655/2014 artikli 23 lõikele 2, on kohtutäitur.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Küprosel puuduvad siseriiklikud õigusnormid, millega reguleeritakse ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimist tsiviil- ja kaubandusasjade korral. Sellise konto arestimist sooviv pool esitab kohtule vastava taotluse ning kohus oma üldisemate volituste raames annab korralduse (või ei anna korraldust) arestida osa summast või kogu summa, võttes arvesse juhtumi kõiki asjaolusid.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Küprosel ei kohaldata tsiviil- ja kaubandusasjade korral erieeskirju arestimisele mittekuuluvate summade suhtes, küll aga kohaldatakse neid kriminaalmenetluste raames arestitavate selliste summade suhtes, mis ei kuulu arestimisele tasumisele kuuluva maksu kogumise eesmärgil vastavalt 1962. ja 2014. aasta maksukogumisseaduste artikli 9 punktile B ning 2000. ja 2014. aasta käibemaksuseaduste X lisa lõikele 13.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Küprosel puuduvad siseriiklikul õigusel põhinevad erisätted, millega keelatakse pankadel võtta selliseid tasusid kontoomanikelt.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Sellised tasud puuduvad.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Ei ole sätestatud.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkti a kohased piirkonnakohtud.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Piirkonnakohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse ülemkohtule (artikkel 21) 42 päeva jooksul, nagu see on sätestatud tsiviilkohtumenetluse eeskirjade määruse 35 lõikes 2. Vaheotsuse peale tuleb edasikaebus esitada 14 päeva jooksul alates vaheotsuse tegemise kuupäevast.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtukulude kohta leiate üksikasjalikumat teavet, kui klõpsate Lingil klikates avaneb uus akenjärgneval lingil ja tutvute lehekülgedega 19–30.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Lisaks kreeka keelele aktsepteeritakse ka inglise keelde tõlgitud dokumente.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 08/09/2020

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Austria


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Pädevus teha pangakontode Euroopa arestimismäärus, mis puudutab Euroopa arestimismääruse menetluse määruse artikli 6 lõike 4 tähenduses ametlikus dokumendis kindlaks määratud nõuet ja mida taotletakse enne täitmist, kuulub Viini kesklinna ringkonnakohtule (Bezirksgericht Innere Stadt Wien).

Muudel juhtudel on pädev see kohus, kus on esimese taotluse esitamise ajal pooleli täitemenetlus, millega seoses pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb teha.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus ei toimu Austrias, on kontot käsitlevat teavet pädev hankima see ringkonnakohus, mille tööpiirkonnas on võlgniku elukoht või harilik viibimiskoht.

Kui võlgnik ei ela ega viibi harilikult Austrias, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus (vt eespool artikkel 50 lõige 1 punkt a). Viini kesklinna ringkonnakohtu kontaktandmed:

Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus toimub Austria kohtus, on see kohus ka pädev hankima kontot käsitlevat teavet.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kohustusele lisatakse in personam kohtumäärus. Kohus peab arestimismääruses nõudma võlgnikult Austrias avatud pangakontode avaldamist. Arestimismäärusega tuleb võlgnikul keelata pangakontode Euroopa arestimismäärusega hõlmatud Austria pangakontodel olevate vahendite käsutamine arestimismääruses nimetatud arestitava summa ulatuses. Samuti tuleb arestimismäärusega kohustada võlgniku lõpetama kõik otse- ja püsikorraldused, mille kohaselt arestitud kontot debiteeritakse teatavate summade ulatuses, kui need otse- ja püsikorraldused takistavad pangakontode Euroopa arestimismäärusega arestitava summa sissenõudmist ning neid ei ole võimalik täita arestimisele mittekuuluvatest summadest.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kaebuse kohta teeb otsuse kohus, kes tegi pangakontode Euroopa arestimismääruse. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule (vt artikkel 50 lõige 1 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikkel 10 lõike 2 kolmas lõik: täitmise liikmesriigi pädev asutus on Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 23 lõige 3: kui Austria on ainult täitmise liikmesriik, on Viini kesklinna ringkonnakohus pädev asutus, kellele tuleb esitada dokumendid.

Kui arestimismäärus tehakse Austrias, peab arestimismääruse edastama selle teinud kohus. Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemist taotletakse enne sisulise läbivaatamise algust või pärast menetluse lõpetamist, kuid siiski enne otsuse täitmist, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus. Muudel juhtudel on pädev see kohus (maakohus või apellatsioonikohus), kus on esimese taotluse esitamise ajal pooleli sisuline läbivaatamine või täitemenetlus, millega seoses pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb teha.

Artikli 23 lõiked 5 ja 6 ja artikli 27 lõige 2: kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud Austrias, on arestimismääruse täitmiseks pädev asutus määruse teinud kohus. (Arestimismääruse teinud kohus: vt vastus artikli 23 lõikele 3)

Kui pangakontode Euroopa arestimismäärust ei tehtud Austrias, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 25 lõige 3: sel juhul tuleb kinnitus edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 28 lõige 3: sel juhul tuleb dokumendid edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 36 lõige 5: sel juhul tuleb otsus edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kui pangakontode arestimismäärus on tehtud Austrias, on seda pädev täitma määruse teinud kohus.

Kui pangakontode arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis, on seda pädev täitma Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Kui kontoomanikke on mitu ja igaühel eraldi on õigus kontot käsutada (Oder-Konto), saab nõude tulemuslikult arestida isegi juhul, kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud ainult ühe kontoomaniku kohta, sest ainult võlgnikul on kohustus nõue rahuldada.

Kui kontoomanikke on mitu ja nad võivad kontot käsutada ainult ühiselt (Und-Konto), on konto võimalik arestida ainult siis, kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud kõikide kontoomanike kohta (nt kui kontoomanikud vastutavad võlgade eest solidaarselt).

Kui on tegemist esindajakontoga (Treuhandkonto), võib isik, kes annab oma vara usalduslepingu alusel haldamiseks, usaldusisikuks oleva võlgniku vastu toimuvas pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlusess täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 37 kohaselt esitada vastuväite. Vastuväite esitamise kaudu teatab isik, kes annab oma vara usalduslepingu alusel haldamiseks, et hallatav konto on küll võlgniku omandis, kuid ei kuulu tema varade hulka ega ole seetõttu osa vahenditest, millega rahuldatakse võlausaldaja nõudeid.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Nõuete arestimisvastast kaitset käsitlevad sätted on esitatud täitemenetluse seadustiku paragrahvis 290 jj ning selle kaitsega kaasnevat kontode kaitset käsitlevad sätted täitemenetluse seadustiku paragrahvis 292i. Nende sätetega saate tutvuda veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ris.bka.gv.at/. Need sätted on siduvad.

Makstavaid hüvitisi ja pensione on võimalik arestida ainult teatavas ulatuses ning arestimisele mitte kuuluva nõudeosa suurus (elatusmiinimum) sõltub maksete suurusest ja võlgniku ülalpeetavate arvust. Need summad, mida igal aastal suurendatakse, on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil avaldatud tabelites (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.bmj.gv.at/service/publikationen/Drittschuldnererkl%C3%A4rung.html).

Täitemenetluse seadustiku paragrahvis 292i sätestatud kontode kaitse reegli eesmärk on hoida ära oht, et pärast arestitava summa mahaarvamist arestitakse võlgniku kontole kantud arestimisele mitte kuuluv elatusmiinimum veel kord. Kui võlgniku kontole kantakse maksed, mida on võimalik arestida ainult piiratud ulatuses, tuleb arestimisest loobuda seni kaua, kuni konto saldo vastab arestimisele mitte kuuluvale sissetulekute osale arestimise algusest kuni järgmise makse tegemise kuupäevani.

Lisaks sellele on olemas summad, mille suhtes ei saa vastavalt täitemenetluse seadustiku paragrahvile 290 nõuet täitmisele pöörata. Nende hulka kuuluvad näiteks:

1. esinduskulud niivõrd, kuivõrd need katavad ametikohustuste täitmisel tõepoolest tekkinud lisakulu;

2. seaduslikud toetused ja hüvitised, mida makstakse füüsilise või vaimse puude, abituse või hooldusvajaduse tõttu tekkinud lisakulu hüvitamiseks;

3. tagasimaksed ja kuluhüvitised mitterahaliste hüvitiste korral ning riikliku sotsiaalkindlustuse kohaselt makstud summad ja ravikulude hüvitised;

4. riiklik peretoetus.

Arestimiskeeldu ei rakendata, kui täitmise aluseks on nõue, mille rahuldamiseks asjaomane makse on ette nähtud.

Selleks et summad arestimisest vabastada, peab võlgnik esitama taotluse.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise eest on pankadel õigus võtta tasu 25 eurot, samuti nagu esialgse õiguskaitse meetmete (samalaadne vahend Austria õiguses) eest.

Panga taotluse alusel esitab kohus võlausaldajale taotluse kulud pangale hüvitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse menetlemise või täitmise ning kontot käsitleva teabe esitamise eest tasu ei võeta.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Austria õiguse kohaselt on nõuete täitmise tagamise vahendid täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed (Exekution zur Sicherstellung) ja esialgse õiguskaitse meetmed (einstweilige Verfügungen).

Täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed (täitemenetluse seadustiku paragrahv 370 jj) on mõeldud selleks, et tagada võlausaldaja nõue enne, kui selle kohta tehakse lõplik otsus. Nende meetmete eelduseks on (vastupidiselt esialgse õiguskaitse meetmetele) asjakohase dokumendi olemasolu, mida ei ole siiski veel võimalik täitmisele pöörata. Täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed on võimalikud ainult rahalise nõude täitmiseks. Üks täitemenetluse seadustiku paragrahvi 374 lõikes 1 nimetatud täitmise tagamise vahend on selliste nõuete arestimine, millele võlausaldajal on pandiõigus.

Täitmise tagamise eesmärgil võetavate meetmete raames saab võlausaldaja pandiõiguse. Euroopa arestimismääruse menetluse määruse artikli 32 kohaselt on pangakontode Euroopa arestimismäärusel täitmise liikmesriigi samaväärse siseriikliku määrusega sama järjekoht. Selleks et säiliks samaväärsus Austria siseriiklike vahenditega, nähakse Austria õiguses ette, et Euroopa arestimismäärusega tekib pandiõigus, kui võlausaldaja on juba saanud kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi. Pandiõiguse tekkimisest tuleb teavitada panka ja võlgnikku. Nii tagatakse kooskõla täitmise tagamise eesmärgil võetavate meetmetega.

Esialgse õiguskaitse meetmete korral (täitemenetluse seadustiku paragrahv 378 jj) rahaliste nõuete tagamiseks ei teki pandiõigust ega mingit teatavat järjekohta. Esialgse õiguskaitse meetmete võtmiseks ei pea võlausaldaja esitama dokumenti.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kaebuse kohta teeb otsuse kohus, kes tegi pangakontode Euroopa arestimismääruse. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule (vt artikkel 50 lõige 1 punkt a).

Artikli 34 lõiked 1 ja 2: kui pangakontode arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis, teeb kaebuse kohta otsuse Viini kesklinna ringkonnakohtus. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 33, 34 või 35 kohaselt tehtud lahendi peale saab esitada määruskaebuse (Rekurs). See tuleb esitada 14 päeva jooksul kohtule, mille tehtud arestimismäärus vaidlustatakse, ning see tuleb adresseerida sellele maakohtule või apellatsioonikohtule, mille tööpiirkonnas asub pädev ringkonna- või maakohus. Määruskaebuse peab olema allkirjastanud advokaat.

Tähtaega hakatakse arvestama alates vaidlustatava arestimismääruse kirjaliku versiooni kättetoimetamisest.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Riigilõivu tuleb tasuda ainult siis, kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus ei toimu tsiviilkohtumenetluse raames. Riigilõivusid käsitlevad sätted on esitatud kohtulõivude seaduse (Gerichtsgebührengesetz) tariifirubriigi 1 märkuses 2, tariifirubriigi 2 märkuses 1a ja tariifirubriigi 3 märkuses 1a. Lõivu suurus sõltub nõude summast ja moodustab poole tsiviilkohtumenetluses tasutavast fikseeritud tasust. Õigusnormide ja asjakohaste tabelitega saate tutvuda veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ris.bka.gv.at/.

Riigilõivud on fikseeritud tasud. Kaebuse esitamise eest ei tule tasuda eraldi tasu.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Puuduvad.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/04/2021

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Soome


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus)

Porkkalankatu 13

FI – 00180 Helsinki

Postiaadress:

PL 650

FI – 00181 Helsinki

Tel: +358 2956 44200 (keskjaam)

Faks: +358 2956 44218

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenhelsinki.ko@oikeus.fi

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kohtutäituritel on õigus hankida kontode kohta teavet. Konto kohta teabe hankimise taotluse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile.

Riigi täitevameti kontaktandmed:

Valtakunnanvoudinvirasto

Eurooppalainen tilivarojen turvaaminen (Euroopa pangakonto arestimismäärused)

PL 330

FI-20101 Turku

Soome

Tel: +358 2956 65150

Faks: +358 2956 65159

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenvvv@oikeus.fi

Kohtutäiturite kontaktandmed

Kohtutäiturid töötavad kohtutäituri büroodes. Büroode nimed ja kontaktandmed on kättesaadavad soome ja rootsi keeles ning mõnel juhul ka inglise keeles justiitsministeeriumi hallataval veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/fi/.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Soome õiguse kohaselt saab kontode kohta teavet hankida viisil, mis on ette nähtud määruse artikli 14 lõike 5 punktis a (kõik Soome territooriumil asuvad pangad on kohustatud avaldama teabeasutuse (st kohtutäituri) taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Helsinki esimese astme kohtu otsuse peale saab kaevata Helsinki apellatsioonikohtusse (Helsingin hovioikeus). Kaebus tuleb adresseerida Helsinki apellatsioonikohtule ja saata otsuse teinud esimese astme kohtu (st Helsinki esimese astme kohtu) kantseleisse. Helsinki esimese astme kohtu kontaktandmed leiab määruse artikli 50 lõike 1 punkti a kohta esitatud infost.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 10 lõige 2: kohtutäituritel on pädevus arestimismäärus tühistada või kehtetuks tunnistada. Tühistamisvormi võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 23 lõige 3: kui arestimismäärus on tehtud Soomes (Soome on päritoluliikmesriik), siis vastutab arestimismääruse teinud kohus (st Helsinki esimese astme kohus) määruse artikli 23 lõikes 3 nimetatud dokumentide edastamise eest (vt artikli 50 lõike 1 punkt a).

Kui arestimismäärust tuleb täita Soomes (Soome on täitmise liikmesriik), siis täitmise liikmesriigi pädev asutus on kohtutäitur. Täitmiseks vajalikud dokumendid võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab dokumendid kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt f).

Artikli 23 lõige 5: vt artikli 50 lõike 1 punkti f vastus.

Artikli 23 lõige 6: vt artikli 50 lõike 1 punkti f vastus.

Artikli 23 lõige 3: arestimismääruse täitmise eest vastutav kohtutäitur väljastab artiklis 25 nimetatud kinnituse raha arestimise kohta ning edastab selle arestimismääruse teinud kohtule ja võlausaldajale.

Artikli 27 lõige 2: nõude summat ületava arestitud raha vabastamiseks on pädev arestimismääruse täitmise eest vastutav kohtutäitur. Nõude summat ületava arestitud raha vabastamise taotluse võib saata otse kohtutäiturile, kes väljastas artikli 25 nimetatud kinnituse, või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 28 lõige 3: kui Soome on päritoluliikmesriik, vastutab artikli 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide kättetoimetamise algatamise ja võlgniku alalise elu- või asukoha liikmesriigi pädevale asutusele edastamise eest arestimismääruse teinud kohus, st Helsinki esimese astme kohus.

Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on Soomes, sõltub see, milline asutus on pädev dokumente kätte toimetama, asjaolust, kas arestitavad pangakontod asuvad Soomes. Kui arestitavad pangakontod asuvad Soomes, on dokumentide kättetoimetamise suhtes pädev asutus kohtutäitur. Sel juhul võib kättetoimetatavad dokumendid saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab need kohtutäiturile. Kui arestitavad pangakontod ei asu Soomes, on dokumentide kättetoimetamise suhtes pädev asutus Helsinki esimese astme kohus.

Artikli 36 lõike 5 teine lõik: pädev asutus õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse täitmiseks on kohtutäitur. Õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Pädev asutus kaitsemeetmete rakendamiseks on kohtutäitur. Kui Soome on täitmise liikmesriik, võib täitmiseks vajalikud dokumendid, mis on nimetatud määruse artikli 23 lõikes 3, saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab need kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Vallasasjade, nagu näiteks pangakontodel oleva raha arestimine toimub täitemenetluse seadustiku (Ulosottokaari, 705/2007) 8. peatüki paragrahvi 7 kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse 4. peatüki arestimist puudutavaid sätteid.

Täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvi 11 kohaselt loetakse võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandisse kuuluv vallasasi võrdsetes osades neile kuuluvaks, välja arvatud juhul, kui kolmas isik tõendab või see on muul viisil selge, et ta on asja ainuomanik või et talle kuulub suurem osa asjast. Selle omandiõigust puudutava eelduse kohaselt loetakse, et pool võlgniku ja kolmanda isiku ühisel pangakontol olevast rahasummast kuulub võlgnikule, mis tähendab, et selle (poole) summa suhtes saab kohaldada arestimismäärust (välja arvatud artikli 31 kohaselt arestimisele mitte kuuluvad summad).

Ühise omandiõiguse eeldust ei kohaldata aga juhul, kui ilmneb, et vara kuulub täielikult võlgnikule või kolmandale isikule või et nende osad ei ole võrdsed. Kui kolmas isik väidab, et ta on vara ainuomanik või et talle kuulub rohkem kui pool varast, peab ta oma väidet tõendama.

Täitemenetluse seadustik:Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070705

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvi 21 esimese lõigu punkti 6 kohaselt eraldatakse füüsilisest isikust võlgniku puhul tema rahalisest või muust varast ühe kuu jooksul arestitavast summast summa, mis vastab paragrahvis 48 nimetatud kaitstud osa poolteistkordsele määrale, välja arvatud juhul, kui võlgnikul on muid vastavaid tulusid.

4. peatüki paragrahvi 48 kolmanda lõigu kohaselt vaadatakse kaitstud osa summa läbi korra aastas justiitsministri määrusega, nagu on sätestatud riikliku pensioni indeksi seaduses (456/2001). Justiitsministri määruse 1123/2019 (millega määratakse kindlaks kaitstud osa perioodiliselt makstava palga arestimise korral) paragrahvi 1 kohaselt on 2020. aastal võlgniku kaitstud osa võlgniku enda jaoks 22,63 eurot päevas ja ülalpeetava abikaasa, lapse või abikaasa lapse kohta 8,12 eurot päevas kuni järgmise palgapäevani. Kaitstud osa arvutamisel loetakse, et ühes kuus on 30 päeva.

Abikaasa tähendab abielus olevat partnerit või abielulises suhtes elavat abielus mitteolevat partnerit. Võlgniku ülalpidamisel loetakse olevat isik, kelle sissetulek on väiksem kui võlgniku enda jaoks arvutatud kaitstud osa, ja samasuguses olukorras olev laps, olenemata sellest, kas teine partner panustab lapse ülalpidamisse. Võlgniku makstavat elatist võetakse arvesse, nagu on ette nähtud täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvides 51–53.

Eelnimetatud summa ei kuulu arestimisele ilma võlgniku taotluseta. Arestimismääruse täitmise ja mittearestitava summa eraldamise eest vastutav kohtutäitur peab seega määruse artikli 31 lõike 2 kohaselt jätma asjaomase summa omal algatusel arestimata.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Soome õiguse kohaselt ei ole pankadel õigust samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasu võtta.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Kohtutäituri tasu arestimismääruse täitmise eest on 225 eurot. Seda tasu reguleerivad täitetasude seaduse (34/1995) paragrahvi 2 viies lõik ja täitetasude määruse (35/1995) paragrahvi 5 esimese lõigu punkt 3. Täitetasude seaduse paragrahvi 4 kolmanda lõigu kohaselt võib tasu võtta üksnes taotlejalt, mitte võlgnikult.

Kohtutäituri poolt menetluse käigus määruse artikli 14 kohaselt kontoteabe hankimiseks võetud meetmete eest tasu ei võeta.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Soome õiguse kohased kaitsemeetmed ei ole arestimise suhtes eelisjärjekorras. See tuleneb täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvist 43, milles on sätestatud, et vara arestimine valduse ülevõtmisega (takavarikko) või muu kaitsemeede ei takista selle arestimist täitemenetluses.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 33 lõige 1: Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus) Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti a vastus.

Artikli 34 lõige 1: kohtutäitur. Õiguskaitsevahendi taotluse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile. Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti b vastus.

Artikli 34 lõige 2: Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus) Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti a vastus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Helsinki esimese astme kohtu poolt õiguskaitsevahendi kohta tehtud otsuse peale saab kaevata Helsinki apellatsioonikohtusse (Helsingin hovioikeus). Helsinki apellatsioonikohtule adresseeritud kaebus tuleb saata otsuse teinud esimese astme kohtu (st Helsinki esimese astme kohtu) kantseleisse.

Kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates päevast, kui esimese astme kohtu otsus välja kuulutati või pooltele teatavaks tehti. Kaebus tuleb saata esimese astme kohtu kantseleisse tähtaja viimasel päeval enne tööpäeva lõppu. Tööpäev lõpeb kell 16.15.

Kohtutäituri poolt õiguskaitsevahendi kohta tehtud otsuse peale saab kaebuse esitada esimese astme kohtule, kes lahendab täitmisasjade kaebuseid vastavalt täitemenetluse seadustiku 11. peatüki paragrahvile 2. Esimese astme kohtule adresseeritud kaebus tuleb saata otsuse teinud kohtutäituri büroosse. Kohtutäituri kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti b vastus.

Täitmisasjades esitatud kaebuseid lahendavad Ahvenamaa, Helsinki, Lääne-Uusimaa, Oulu, Prikanmaa, Pohjanmaa, Põhja-Savo, Päijät-Häme ja Päris‑Soome esimese astme kohus. Kaebust menetleb see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas täitemeedet rakendati. Kontaktandmed leiab veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/fi/.

Kaebuse esitamise tähtaeg on kolm nädalat. Kolmenädalane tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, kui otsus tehti, kui asjaomast isikut oli sellest eelnevalt teavitatud või ta oli otsuse kuulutamise ajal kohal. Muul juhul hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates päevast, kui asjaomast isikut otsusest teavitati. Täitemenetluse seadustiku 3. peatüki paragrahvi 39 lõikes 2 on sätestatud, millal loetakse, et isikut on posti teel või e-kirjaga saadetud otsusest teavitatud. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse dokument kättetoimetatuks kolm päeva pärast e-kirja saatmist või seitse päeva pärast seda, kui dokument on posti pandud või jäetud postisaadetistele mõeldud paika. Dokumendi postitamise või postisaadetistele mõeldud paika jätmise kuupäev peab olema dokumendi peale märgitud.

Kaebus tuleb saata otsuse teinud kohtutäituri büroosse tähtaja viimasel päeval enne tööpäeva lõppu. Tööpäev lõpeb kell 16.15.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõivusid ja kaebuse esitamise tasusid reguleerib kohtulõivude seadus (1455/2015). Kohtult arestimismääruse taotlemise tasu on sama kui siseriikliku õiguse kohaselt kaitsemeetmete menetlemise tasu. Kaitsemeetmete menetlemise eest kohtulõivude seaduse kohaselt võetav tasu põhineb praegu taotleja nõude või õigusega seotud põhikohtuasja menetlemise eest võetaval tasul.

Tasu suurus sõltub seega arestimismääruse aluseks olevast põhikohtuasjast. Kui põhikohtuasi on hagimenetlus, tuleb esimese astme kohtus arestimismääruse taotlemise eest tasuda menetluskuludena kohtulõivude paragrahvi 2 kohaselt maksimaalselt 500 eurot. Kohtulõiv võib olla väiksem, kui põhikohtuasjaks on näiteks kohtumenetluse seadus 5. peatüki paragrahvis 3 nimetatud lühimenetlus: kohtulõiv võib olla 65,86 või 250 eurot, sõltuvalt sellest, kuidas põhikohtuasi lahendati ja kas kostja seda vaidlustas.

Apellatsioonikohtus on kohtulõiv maksimaalselt 500 eurot.

Kohtulõiv tuleb tasuda menetluse lõpus, st kui kohus on asja lahendanud.

Arestimismääruse vastu õiguskaitsevahendile tuginemise eest ei tule kohtulõivu tasuda.

Kohtulõivude seadus: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2015/20151455

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Soome, rootsi ja inglise keel.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2021