Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Määrusega nr 655/2014 seotud riigikohane teave ja elektroonilised vormid


Mis see on?

Pangakontode Euroopa arestimismäärus võimaldab ühe ELi liikmesriigi kohtul arestida vara, mis on võlgniku pangakontol mõnes muus ELi liikmesriigis. Seda menetlust saab kasutada ainult piiriüleste juhtumite korral: menetlust läbiviiv kohus või võlausaldaja elu- või asukoht peab olema muus liikmesriigis, kui selles, kus võlgniku pangakontot peetakse.

Nii muutub võlgade sissenõudmine ELis lihtsamaks.

Pangakontode Euroopa arestimismääruse saamise menetlus on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenmääruses (EL) nr 655/2014.

Tegemist on alternatiiviga igas ELi liikmesriigis kohaldatavatele kohtumenetlustele.

Seda kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2017.

Eelised

Menetlus on kiire ja see viiakse läbi ilma võlgnikku teavitamata (ex parte menetlus).

Üllatusmoment hoiab ära selle, et võlgnikul oleks võimalik elukohta vahetada, end varjata või raha ära kulutada.

Kas menetlust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides?

Ei. Määrust ei kohaldata Taanis ja Ühendkuningriigis.

See tähendab, et:

  • Taanis või Ühendkuningriigis elavad või asuvad võlausaldajad ei saa pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlust esitada,
  • Taanis või Ühendkuningriigis peetava pangakonto suhtes ei ole võimalik arestimismäärust väljastada.

Kuidas taotlust esitada?

Kõik taotlusvormid ja rohkem teavet leiate siin.

Te võite täita kõik vormid internetis.

Pidage meeles: Te ei pea esitama arestitava pangakonto kohta täpseid andmeid (nt kontonumber), kui Te neid ei tea, piisab ainult selle panga nimest, kus kontot peetakse. Kui Te ei tea selle panga nime, kus võlgniku kontot peetakse, võite määruse kohaselt esitada kohtule taotluse selle väljaselgitamiseks.

Kõik arestimismääruse vormid on kehtestatud Lingil klikates avaneb uus akenkomisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1823.


Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.

Viimati uuendatud: 19/02/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Saksamaa


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Määratud kohtud PDF(211 Kb)deon jaoskonnakohtud (Amtsgerichte) ja liidumaade kohtud (Landgerichte).

Organ, kes on kohalikul tasandil pädev tegema arestimismäärust juhtudel, mil võlausaldaja on juba saanud ametliku dokumendi, on kohus, kelle ringkonnas dokument koostati.

Kohtute jurisdiktsiooniga seotud pädevuse kindlaks määramisel asja sisust lähtudes järgitakse Saksa kohtukorraldusõiguse üldsätteid ning kehtivaid kohtumenetluse seadustikke.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14, on föderaalne justiitsamet (Bundesamt für Justiz).

Föderaalse justiitsameti kontaktandmed on järgmised:

Bundesamt für Justiz
Adenauerallee 99–103
53113 Bonn
Saksamaa
Tel: +49 22 8994 1040
E-post: Lingil klikates avaneb uus akenEU-Kontenpfaendung@bfj.bund.de

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kontot käsitleva teabe saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14 võib föderaalne justiitsamet taotleda föderaalselt maksuametilt (Bundesamt für Steuern) juurdepääsu järgmistele krediidiasutustes hoitavatele andmetele:

konto avamise ja sulgemise kuupäev ning kontoomaniku nimi ja eraisikute korral ka sünniaeg.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määratud kohtud PDF(233 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamiseks võib esitada edasikaebuse kohtule, kes lükkas taotluse tagasi või, kui taotluse tagasi lükanud kohus on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Määratud kohtud PDF(194 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Määratud kohtud PDF(194 Kb)de on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Kohus, kes on pädev arestimismäärust täitma, on üldsätete alusel pädev jaoskonnakohus. Juhul kui määruse on teinud Saksamaa kohus, on sama kohus ka pädev määrust täitma.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Sellistel kontodel hoitava raha suhtes, mida kooskõlas selle panga dokumentidega, kus konto asub, ei kontrolli üksnes võlgnik, kohaldatakse Saksa siseriiklikku õigust, mis käsitleb vara arestimist, ilma et see piiraks teiste kontrolliõigusega isikute õigusi.

Sellistel võlgniku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab võlgniku nimel kontrollida kolmas isik, kohaldatakse võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Sellistel kolmanda isiku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab selle kolmanda isiku nimel kontrollida võlgnik, ei kohaldata võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Saksa siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad arestimisest vabastatud summasid, on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) paragrahvides 850k ja 850l.

Need on järgmised:

„Paragrahv 850k. Arestimisest vabastatud konto

1) Kui arestimisest vabastatud ja krediidiasutuses hoitavale võlgniku kontole krediteeritud saldo arestitakse, võib võlgnik kasutada saldot igakuise määratud summa ulatuses kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 esimese lausega koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a kuni asjaomase kalendrikuu lõpuni; selles ulatuses ei kuulu saldo arestimisele. Esimese lause tähenduses hõlmab saldo igasugust saldot, mida ei või maksta võlausaldajale ega hoiustada kuni paragrahvi 835 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõpuni. Määral, mil võlgnik ei ole vastava kalendrikuu jooksul kasutanud saldot summas, mis on kooskõlas esimese lausega arestimisest vabastatud, ei kuulu see saldo lisaks esimese lause alusel arestimisest vabastatud saldole järgmisel kalendrikuul arestimisele. Esimest kuni kolmandat lauset kohaldatakse mutatis mutandis, kui võlgniku arvelduskontole krediteeritud saldo on arestitud ja see arvelduskonto muudetakse arestimisest vabastatud kontoks enne nelja (4) nädala möödumist ülekannet käsitleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

2) Kõikidel muudel juhtudel käsitatakse kreeditsaldo arestimismäärust tehtuna, eeldusel et see sisaldab lisatingimust, mille kohaselt ei kuulu arestimisele järgmised summad (suurendades seega lõike 1 kohaselt määratud summat).

1. Summad, mis on vabastatud arestimisest kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 teise lausega koostoimes paragrahvi 850c lõike 2a esimese lausega, kui:

a) võlgnik maksab seadusest tulenevate kohustuste alusel elatist ühele või mitmele isikule või

b) võlgnik saab vastavalt sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch) teisele või kaheteistkümnendale köitele rahalisi toetusi isikute eest, kes elavad koos temaga ühes leibkonnas, nagu on määratletud sotsiaalseadustiku teise köite paragrahvi 7 lõikes 3 või sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvides 19 või 20 või paragrahvi 36 esimeses lauses või paragrahvis 43, ja kellele võlgnik ei pea maksma elatist seadusest tulenevate kohustuste alusel.

2. Ühekordsed rahalised toetused sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõikes 2 määratletud tähenduses ning rahalised toetused, mille eesmärk on hüvitada lisakulud, mis tulenevad füüsilisest puudest või terviseprobleemidest sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõike 3 punktis 3 määratletud tähenduses.

3. Lastetoetused või muud rahalised toetused, mida saadakse laste eest, välja arvatud juhul, kui need arestitakse, tingituna sellise lapsega seotud elatisnõudest, kellele toetust makstakse või kelle toetusi võetakse arvesse.

Esimese lausega reguleeritud summade suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 kolmandat lauset.

3) Summa, mille arestimismääruse täitmise eest vastutav kohus on jätnud arestimiskorralduses arestimata, asendab summad, mis on vabastatud arestimisest lõike 1 ja lõike 2 esimese lause punkti 1 alusel, kui saldo arestitakse paragrahvis 850d määratud nõuete tõttu.

4) Täitmise eest vastutav kohus võib kindlaks määrata arestimisest vabastatava summa, kui esitatakse vastav taotlus, erandina lõikes 1, lõike 2 esimese lause punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud summadest. Käesoleva seadustiku paragrahve 850a, 850b, 850c, paragrahvi 850d lõikeid 1 ja 2, paragrahve 850e, 850f, 850g ja 850i ning paragrahve 851c ja 851d, samuti sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõiget 2, lõike 3 punkte 1, 2 ja 3 ning lõikeid 4 ja 5, sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset ja tulumaksuseaduse (Einkommensteuergesetz) paragrahvi 76 kohaldatakse mutatis mutandis. Kõikidel muudel juhtudel on täitval kohtul õigus teha paragrahvi 732 lõikes 2 nimetatud määrused.

5) Krediidiasutus on võlgniku ees kohustatud tegema makseid kehtivate lepinguliste kokkulepete alusel seoses kreeditsaldoga, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõigetega 1 ja 3. Seda kohaldatakse summade suhtes, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõikega 2, üksnes ulatuses, mil võlgnik tõendab, et kreeditsaldo ei kuulu arestimisele, esitades oma tööandja, lastetoetuse makseid tegeva asutuse (Familienkasse), elatismakseid tegeva asutuse või mis tahes muu asjakohase isiku või asutuse (maksejõuetuse seadustiku (Insolvenzordnung, InsO) paragrahvi 305 lõike 1 punkti 1 tähenduses) tõendi. Krediidiasutuse kohustuste täitmine võlgniku ees on lunastava mõjuga, kui ta ei ole teadlik, et tõend on ebakorrektne, samuti juhul, kui see ei tulene tema raskest hooletusest. Kui võlgnik ei suuda esitada teises lauses sätestatud tõendit, peab täitmise eest vastutav kohus määrama summad kindlaks kooskõlas lõikega 2 asjaomase taotluse esitamise korral. Esimest kuni neljandat lauset kohaldatakse ka hoiustatud summade suhtes.

6) Kui sotsiaalseadustiku kohane rahaline toetus või lastetoetused krediteeritakse arestimisest vabastatud kontole, võib krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil see summa krediteeriti, tasaarvestada kreeditkirjest tuleneva nõude üksnes sellistest nõuetest või tasaarvestada sellest kreeditkirjest üksnes sellised nõuded, millele tal on õigus konto haldamise tasuna, või tuginedes makse saaja korraldustele konto suhtes selle ajavahemiku jooksul. Pärast seda alles jääva kreeditsaldo summa ulatuses ei või krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil nimetatud summa krediteeriti, keelduda täitmast maksekorraldusi vahendite puudumise tõttu, kui makse saaja tõendab või krediidiasutusele on muul viisil teada, et krediteeritud summa on rahaline toetus, mida makstakse kooskõlas sotsiaalseadustikuga, või et see koosneb lastetoetustest. Krediidiasutuse tasu konto haldamise eest võidakse samuti tasaarvestada lõigete 1–4 kohastest summadest.

7) Lepingus, millel arvelduskonto haldamine põhineb, võib eraisikust klient või tema seaduslik esindaja leppida krediidiasutusega kokku, et arvelduskontot hallatakse kui arestimisest vabastatud kontot. Klient võib igal ajal nõuda, et krediidiasutus haldaks tema arvelduskontot kui arestimisest vabastatud kontot. Kui arvelduskontole krediteeritud saldo on juba arestitud, võib võlgnik nõuda, et arvelduskontot hoitakse arestimisest vabastatud kontona alates neljanda (4.) pangapäeva algusest pärast kuupäeva, mil vastav teade esitati.

8) Igal isikul võib olla üksnes üks arestimisest vabastatud konto. Lepingulistes kokkulepetes peab klient kinnitama krediidiasutustele, et tal ei ole ühtegi muud arestimisest vabastatud kontot. Krediidiasutus võib teavitada teabeasutusi, et ta haldab kliendi nimel arestimisest vabastatud kontot. Teabeasutused võivad kasutada seda teavet üksnes selleks, et anda teavet krediidiasutustele, kes teevad vastavaid päringuid, et kontrollida kooskõlas käesoleva lõike teise lausega esitatud kinnituse õigsust seoses sellega, kas asjaomasel isikul on arestimisest vabastatud konto või mitte. Isegi kui andmesubjekt annab oma nõusoleku, ei ole lubatud koguda, töödelda ja kasutada tema andmeid ühelgi muul kui neljandas lauses sätestatud eesmärgil.

9) Kui võlgnikul on vastuolus lõike 8 esimese lause sätetega mitu arvelduskontot, mis on arestimisest vabastatud, teeb täitmise eest vastutav kohus võlausaldaja avalduse alusel määruse, et arestimisest vabastatud kontoks jääb üksnes see arvelduskonto, mille võlausaldaja on avalduses märkinud. Võlausaldaja peab kohtule tõendama, et esimeses lauses sätestatud eeltingimused on täidetud, esitades kolmandatest isikutest võlgnike vastavad kinnitused. Võlgniku ärakuulamist ei toimu. Otsus tuleb kätte toimetada kõikidele kolmandast isikust võlgnikele. Kui otsus toimetatakse kätte nendele krediidiasutustele, kus hoitakse arvelduskontosid, mis ei ole kindlaks määratud kui arestimisest vabastatud kontod, peatub lõigete 1–6 mõju.

Paragrahv 850l. Määrused summade kohta, mis ei kuulu arestimisele ja on krediteeritud arestimisest vabastatud kontodele

Kui võlgnik esitab vastava taotluse, võib täitmise eest vastutav kohus teha määruse, et arestimisest vabastatud konto kreeditsaldo suhtes ei kohaldata arestimist kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kui võlgnik tõendab, et viimase kuue (6) kuu jooksul enne kuupäeva, mil ta esitas taotluse, oli suurem osa nimetatud kontole kantud summadest arestimisele mittekuuluvad summad, ning kui võlgnik tõendab kohtule, et võib eeldada, et suurem osa summasid, mis krediteeritakse kontole eeloleva kaheteistkümne (12) kuu jooksul, on samamoodi arestimisele mittekuuluvad summad. Kohus võib keelduda selle määruse väljaandmisest, kui see on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus. Määrus tühistatakse võlausaldaja vastava taotluse alusel, kui selle eeltingimused ei ole enam täidetud või kui määrus on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus.“

Summad, mida võetakse arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850k lõike 1 esimeses lauses vastavalt paragrahvi 850c lõike 1 esimesele lausele koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a, tulenevad praegu 27. aprilli 2015. aasta teatest, mis käsitleb arestimisest vabastamise künniseid ja on esitatud käesoleva teabe lisasPDF(114 Kb)de; seoses sellega viidatakse nimetatud teatele.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Saksa siseriikliku õiguse alusel ei või pangad võtta samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasusid.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtute võetavad tasud on sätestatud kohtukulude seaduses (Gerichtskostengesetz) ja perekonnaasjade kohtukulude seaduses (Gesetz über Gerichtskosten in Familiensachen, FamGKG). Eelnimetatud seadused on kättesaadavad ja nendega saab tasuta tutvuda veebiaadressidel Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gkg_2004/gesamt.pdf ja Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/famgkg/gesamt.pdf.

Eelnimetatud seaduste alusel võetavate tasude kokkuvõte on esitatud vastuses, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n.

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtutäiturite võetavad tasud on sätestatud kohtutäiturite tasude seaduses (Gerichtsvollzieherkostengesetz, GvKostG). Eelnimetatud seadus on kättesaadav ja sellega saab tasuta tutvuda veebiaadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gvkostg/gesamt.pdf.

Saksamaal tehtud pangakonto Euroopa arestimismääruse pangale kättetoimetamise eest võetakse tasu, kui kohtutäitur peab selle Saksamaal kätte toimetama. Kui kohtutäitur toimetab arestimismääruse kätte isiklikult, võetakse kohtutäiturite seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnisses zum Gerichtsvollzieherkostengesetz, KV GvKostG) punkti 100 alusel tasu 10 eurot, millele lisanduvad sõidukulud, mis põhinevad kohtutäituri läbitud vahemaal: 3,25 eurot kuni 10 km eest, 6,50 eurot 10–20 km eest, 9,75 eurot 20–30 km eest, 13 eurot 30–40 km eest ja 16,25 eurot rohkem kui 40 km eest (KV GvKostG punkti 711 alusel). Kui kohtutäitur toimetab selle kätte muul viisil, võetakse tasu 3,00 eurot (KV GvKostG punkti 101 alusel). Kättetoimetamistõendiga kättetoimetamise eest kantud postikulud nõutakse sisse täies ulatuses (KV GvKostG punkti 701 alusel). Muude kulude katmiseks nõutakse iga kättetoimetamistoimingu eest sisse ka ühekordne summa 20 % ulatuses tasudest, mida võetakse iga määruse eest, aga mitte vähem kui 3,00 eurot ja mitte rohkem kui 10,00 eurot (KV GvKostG punkti 716 alusel).

See kehtib juhul, kui Saksamaal arestimismääruse teinud kohus kasutab võlausaldaja nõudmisel määruse võlgnikule kättetoimetamiseks kohtutäituri teenuseid.

Tasu ei võeta teabeasutusega konsulteerimise eest määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 alusel, ilma et see piiraks vastust, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n ja milles selgitatakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b tähenduses arestimismääruse saamise menetluses tasutavate kohtukulude suurenemist.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud otsustega samaväärsete siseriiklikul õigusel põhinevate otsuste kohaste konto arestimise määruste järjestus määratakse kindlaks kuupäeva järgi, mil need on pangale kätte toimetatud, nii et varasemad arestimismäärused täidetakse enne hilisemaid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtudPDF(233 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtudPDF(194 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädev rakendama kohus, kes tegi arestimismääruse.

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohaseid võlgniku õiguskaitsevahendeid on pädev rakendama üldsätete kohaselt määrust täitma pädev kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Edasikaebusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 37 tähenduses saab esitada järgmistele kohtutelePDF(233 Kb)de.

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Õiguskaitsevahendeid käsitlevate otsuste edasikaebamise õigust, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 37, võidakse kasutada kohtus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse või, kui kohus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse, on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtus.

Edasikaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul.

Edasikaebuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil asjaomast isikut on teavitatud otsusest, mille vastu edasikaebus soovitakse esitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase menetluse korral kehtib järgmine.

Tasu summa määratakse iga kord kindlaks vaidlusaluse summa ja asjaomase tasumäära põhjal, kasutades kohtukulude seaduse (GKG) paragrahvis 34 ja/või perekonnaasjade kohtukulude seaduse (FamGKG) paragrahvis 28 sätestatud arvutusmeetodit.

a) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase Euroopa arestimismääruse saamise menetluse puhul kohaldatakse kooskõlas kohtukulude seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnis Gerichtskostengesetz, KV GKG) punktiga 1410 tavapäraselt tasumäära 1,5. Teatavatel juhtudel, mil kohtu menetlemiskoormus on väiksem, kohaldatakse madalamat tasumäära 1,0 (KV GKG punkt 1411). Kui määrus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, kohaldatakse tavapäraselt kõrgemat tasumäära 3,0 (KV GKG punkt 1412).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GvKostG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,5 (KV GKG punkt 1430). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 1,0le (KV GKG punkt 1431).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

b) Kui jaoskonnakohus (Amtsgericht) teeb perekonnaõiguse asjas esimese astme kohtuna otsuse, kohaldatakse üldiselt tasumäära 1,5 kooskõlas perekonnaasjade kohtukulude seaduse tasude loetelu (KV FamGKG) punktiga 1420. Kui kogu menetlus lõpetatakse lõpliku kohtuotsuseta, alandatakse tasumäära 0,5le (KV GKG punkt 1421).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV FamGKG punkt 2002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 2,0 (KV GKG punkt 1422). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega enne, kui kohus saab kätte edasikaebuse põhjendused, alandatakse tasumäära 0,5le (KV FamGKG punkt 1423). Muudel juhtudel, kui menetlus lõpetatakse ilma kohtuotsuseta, on tasu määr 1,0 (KV FamGKG punkt 1424).

Nõude väärtus määratakse iga juhtumi puhul kindlaks ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) (FamGKG paragrahvi 42 lõige 1).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (FamGKG paragrahv 11).

c) Kui töövaidluskohus (Arbeitsgericht) teeb esimeses astmes otsuse, kohaldatakse menetluse eest tasumäära 0,4 (KV GKG punkt 8310). Kui määrus antakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, tõstetakse tasumäära üldiselt 2,0le (KV GKG punkt 8311).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GKG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,2 (KV GKG punkt 8330). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 0,8le (KV GKG punkt 8331).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (GKG paragrahv 9).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b kohastes menetlustes ja kõikides menetlustes, mis käsitlevad arestimismääruse täitmise piiramist või lõpetamist, kehtib järgmine.

Arestimismääruse saamise menetluses määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b alusel võetakse tasu 20 eurot (KV GKG punkt 2111). Kui menetluse jooksul esitatakse kontot käsitleva teabe saamise taotlus, suurendatakse tasu 33 euroni (KV GKG punkt 2122).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks.

Täitmise lõpetamise või piiramise taotluste puhul võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2119).

Tagasi lükatud või rahuldamata jäetud edasikaebuste korral võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2121). Kui edasikaebus lükatakse tagasi või jäetakse rahuldamata üksnes osaliselt, võib kohus ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) tasu poole võrra vähendada või otsustada seda mitte võtta.

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse või täitmise lõpetamise või piiramise taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Kooskõlas määrusega (EL) nr 655/2014 kohtule või pädevale asutusele adresseeritud dokumendid võivad olla koostatud üksnes saksa keeles.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 05/03/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Eesti


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Maakohtud

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Tartu mnt 16, 10117 Tallinn

Telefon: +372 64 63 773#

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@kpkoda.ee

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Art 14 lg 5 a) - kõiki oma territooriumil asuvaid pankasid kohustatakse avaldama teabeasutuse taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrus määruskaebusega vaidlustatakse.

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Art 10 lg 2 - arestimismääruse teinud maakohus

Art 10 lg 2 kolmas lõik - kohtutäitur

Art 23 lg 3 - kohtutäitur

Art 23 lg 5 - kohtutäitur

Art 23 lg 6 - kohtutäitur

Art 25 lg 3 - kohtutäitur

Art 27 lg 2 - kohtutäitur

Art 28 lg 3 - kohtutäitur

Art 36 lg 5 teine lõik - kohtutäitur

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäitur

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvaraks olevale kontole on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Võlaõigusseaduse § 626 lg 3 kohaselt nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:

1) riiklikud peretoetused;

2) puudega inimese sotsiaaltoetus;

3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;

4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;

5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;

6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;

61) töövõimetoetus;

7) seadusel põhinev elatis;

8) vanemahüvitis;

9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;

10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

11) vanglast vabanemise toetus.

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral alates 1. jaanuarist 2016 on 430 eurot. Kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral alates 1. jaanuarist 2017 on 470 eurot.

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Ei

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäituri seaduse § 781 lõike 4 kohaselt tuleb artikli 14 kohase kontot käsitleva teabe taotluse esitamisel tasuda 20 eurot.

Kohtutäituri seaduse § 38 lõike 6 kohaselt on arestimismääruse täitmise eest makstav kohtutäituri põhitasu 92 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool.

Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Art 33 lg 1 – maakohus

Art 34 lg 1 a) – kohtutäitur, kes arestimismääruse alusel täitemenetluse alustas ja konto arestis. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadavad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0.

Art 34 lg 1 b)

i) kohtutäitur

ii) kohtutäitur

iii) kohtutäitur

iv) kohtutäitur

Art 34 lg 2 – maakohus

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Art 33

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Art 34

- Kui lahendi tegi maakohus, siis ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

- Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Art 35

- Kui lahendi tegi maakohus, siis ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (lg 1).

- Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (lg 3, 4). Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse ringkonnakohtule maakohtu kaudu. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Riigilõiv, nii määruse saamise kui vaidlustamise puhul on 50 eurot ja see tasutakse avalduse esitamisel.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Eesti keel, inglise keel.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 11/03/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Iirimaa


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt a – Kohtute nimed ja kontaktid, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema (artikli 6 lõige 4);

Iiri õigus ei tunne ametlikke dokumente ja seepärast seda sätet Iirimaal ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOIA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Iirimaal kohaldub artikli 14 lõike 5 punkt a, st kõik Iirimaal asuvad pangad on kohustatud avaldama teabeasutuse taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Iirimaal

  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub piirkonnakohtu (District Court) pädevusse, siis selle ringkonnakohtu (Circuit Court) kohtunikule, kelle tööpiirkonnas määrus tehti.
  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub ringkonnakohtu pädevusse, siis kõrgemale kohtule (High Court).
  • Kui arestimismääruse tegemine kuulub kõrgema kohtu pädevusse, siis apellatsioonikohtule (Court of Appeal) [tuleks siiski märkida, et Iiri põhiseaduse järgi on ülemkohtule (Supreme Court) antud pädevus menetleda kõrgema kohtu otsuse peale esitatud edasikaebust, kui ülemkohus leiab, et seda põhjendavad erakorralised asjaolud. Ülemkohtusse pöördumiseks peab asjaomase otsuse tegemiseks olema avalik huvi ja/või see peab olema vajalik õigusemõistmise huvides].

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOCA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Iirimaal

Justiits- ja võrdõiguslikkuse minister (Minister for Justice and Equality)

Bishop’s Square,

Redmond’s Hill,

Dublin 2,

Ireland

Lingil klikates avaneb uus akenEAPOCA@justice.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ulatus, milles ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot võib Iiri õiguse alusel arestida, sõltub konkreetse asja asjaoludest. Mis puudutab ühiskontosid, siis üldreegli järgi ei takista kostja suhtes tehtud Mareva tüüpi määrus (vara arestimise määrused common law süsteemis) iseenesest ühiskontoomanikul pangakontolt raha välja võtmast, kui see ei ole määrusega sõnaselgelt keelatud.

Mis puudutab volituse alusel kasutatavat kontot, siis kui kolmas isik hoiab volituse alusel kasutataval kontol vara kostja nimel, võib kostja vastu suunatud Mareva määrus mõjutada ka seda vara, sest kostja on nende tegelik omanik või nendest tulusaaja.

Ühiskonto või volituse alusel kasutatava konto omanik, kelle konto kohta on tehtud selline määrus, võib esitada asjaomasele kohtule avalduse määruses kehtestatud tingimuste muutmiseks.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Siseriiklike samaväärsete menetluste korral määrab kohus võlgniku kasutada jääva summa asjaomase poole konkreetseid asjaolusid arvestades. Sellesisulise avalduse esitab võlgnik. Võlgnikule kasutada jäetavate summade suurus ei ole reguleeritud.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Samaväärsetes siseriiklikes menetlustes pangad kohtumääruste täitmise eest tasu ei võta. Kui teavet taotletakse pangakonto kohta, siis pole ühtki normi, mis keelaks pankadel sellise teabe edastamise eest tasu küsimast. Üldjuhul kannab panga kantud kulud võlausaldaja, kuigi lõpuks võib sellised kulud välja mõista võlgnikult.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Teabe hankimise eest vastutavate asutuste ja pädevate asutuste puhul ei ole ette nähtud, et nad nõuaksid halduskulude tasumist. Samas tuleb dokumentide isikliku kättetoimetamise eest tasuda 100 kuni 200 eurot, sõltuvalt kättetoimetamise keerukusest.

Märkus: sellisel juhul usaldatakse dokumentide isiklik kättetoimetamine erasektori firmale ning hinnaskaala ei ole kättesaadav.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Iiri õiguse järgi ei kasutata samaväärsete siseriiklike määruste puhul (nagu Mareva määrused) järjestamist, sest võlausaldajal ei teki asjaomase vara suhtes varalisi õiguseid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Iirimaal

Mis puudutab artikli 33 lõiget 1, siis on õiguskaitsevahendit pädev kohaldama kohus, kes tegi arestimismääruse ning kes võib sõltuvalt asjaoludest olla kas piirkonnakohus, ringkonnakohus või kõrgem kohus*.

Mis puudutab artikli 34 lõikeid 1 ja 2, siis on õiguskaitsevahendi rakendamise pädevus määratud kindlaks järgmiselt:

  • kui Euroopa arestimismääruse on teinud asjaomase riigi kohus, siis on pädevus arestimismääruse teinud kohtul;
  • kui Euroopa arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis kui asjaomane riik, siis on pädevus kõrgemal kohtul*.

* Kõrgem kohus (High Court)

Four Courts,

Dublin 7.

Lingil klikates avaneb uus akenHighCourtCentralOffice@courts.ie

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Iirimaal saab artiklite 33, 34 ja 35 kohaste otsuste vastu edasikaebuseid esitada järgmiselt.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Sõltuvalt asja asjaoludest võivad arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud jääda umbes vahemikku 80–200 eurot. Täpsema teabe leiab aadressidelt

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/491/ (SI 491/2014)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/492/ (SI 492/2014)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/2014/si/22/ (SI 22/2014)

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata (Iirimaa aksepteerib ainult iiri- ja ingliskeelseid dokumente).


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 01/03/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Kreeka


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Piirkondlikud tsiviilkohtud (Eirinodikeía) ja esimese astme kohtud (Protodikeía).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Rahandusministeeriumi pangakontode ja maksekontode registrite süsteem (Sýstima Mitróon Trapezikón Logariasmón kai Logariasmón Pliromón).

IT-süsteemide peasekretariaat (Genikí Grammateía Pliroforiakón Systimáton), rahandusministeerium, e-post: gen-gramm@gsis.gr, tel: 0030-210 4802000, 0030-210 4803284, 0030-210 4803267.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Rahandusministeeriumi pangakontode ja maksekontode registrite süsteem loodi ametiasutuste, teenistuste, avaliku sektori asutuste ja muude asutuste teabenõuete edastamiseks krediidiasutustele. Teabenõuded saadetakse elektrooniliselt turvalise kolmanda üksuse (Tiresias) kaudu krediidiasutustele, kes saadavad oma vastused kontoandmetega sama kanali kaudu (artikli 14 lõike 5 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Piirkondliku tsiviilkohtu kohtuniku keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtule (Monomelés Protodikeío) ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus apellatsioonikohtule (Efeteío).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Edastamise eest vastutav pädev asutus on esimese astme kohus. Kohtutäiturid (dikastikoí epimelités) vastutavad arestimismääruse ja muude dokumentide kättesaamise ja kättetoimetamise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kohtutäiturid.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Arestida on võimalik ainult ühiskontosid, mitte esindajakontosid. Ühiskontode arestimisele muid tingimusi ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kódikas Politikís Dikonomías) artikli 982 lõikes 2 on sätestatud, et arestimine ei laiene elatisnõuetele, palkadele, pensionidele, kindlustushüvitistele jms. Tsiviilkohtumenetluse seadustikule internetis linki ei ole. Eespool nimetatud summad arestimisele ei kuulu ja võlgnik ei pea selleks taotlust esitama.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Erisätteid, mis reguleerivad kulude ja tasude arvestamist pangakonto arestimise või kontoandmete edastamise eest, ei ole. Kreeka pangaliit (Ellinikí Énosi Trapezón) on siiski seisukohal, et krediidiasutustel on õigus nõuda kulude tasumist, nagu on sõnaselgelt mutatis mutandis sätestatud riigitulude kogumise seadustiku artiklites 30A ja 30B (Kódikas Eispráxeos Dimosíon Esódon (KEDE) – seadusandlik dekreet nr 356/1974, mida on muudetud ja mis praegu kehtib).

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Riigituludega tegelev sõltumatu asutus (Anexártiti Archí Dimosíon Esódon) ei võta arestimismääruse menetlemise eest tasu. Kuna määruse täitmisega tegelevad kohtutäiturid, esitavad nad arve otse oma tööandjatele. Internetis ei ole linki kohtutäiturite tasudega seotud leheküljele. Artikli 14 kohaselt ei võta rahandusministeerium tasu kontoteabe esitamise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Kreeka õiguse kohaselt käsitletakse Euroopa pangakonto arestimise määrust arestimismeetmega (asfalistikó métro) võrdväärsena. Võrdväärsete siseriiklike määruste suhtes tähtsusjärjestust ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Õiguskaitsevahendi rakendamiseks pädev kohus on Euroopa pangakonto arestimismääruse teinud kohus, st piirkondliku tsiviilkohtu kohtunik piirkondliku tsiviilkohtu pädevusvaldkonda kuuluvate nõuete puhul ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu kohtunik muude nõuete puhul. Artikli 34 lõigetes 1 ja 2 viidatud õiguskaitsevahendite puhul on pädev kohus kuni 20 000 euro suuruste summade ulatuses piirkondlik tsiviilkohus. 20 000 eurot ületavate summade korral on pädev kohus esimese astme kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Piirkondliku tsiviilkohtu kohtuniku keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtule ja ainuisikulise koosseisuga esimese astme kohtu keeldumise suhtes on võimalik esitada edasikaebus apellatsioonikohtule. Edasikaebused tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse võlgnikule kättetoimetamisest.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõivude suuruseks arvestatakse ligikaudu neli tuhandikku nõutud summast. Seda arvutust kohaldatakse nii määruse tegemise taotlemisel kui ka määruse suhtes õiguskaitsevahendi taotlemise korral.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Dokumente võetakse vastu ainult kreeka keeles.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Horvaatia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kohtud, kellele on antud pädevus teha arestimismäärus, nagu on sätestatud määruse artikli 6 lõikes 4, on need Horvaatia kohtud, kes on pädevad tegema otsuseid kohtuasjade sisu kohta vastavalt kohtute seadusele (Zakon o sudovima) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 28/13, 33/15, 82/15 ja 82/16), tsiviilkohtumenetluse seadusele (Zakon o parničnom postupku) (NN numbrid 53/1991, 91/1992, 112/1999, 129/2000, 88/2001, 117/2003, 88/2005, 2/2007, 96/2008, 84/2008, 123/2008, 57/2011, 25/2013 ja 89/2014) ja muudele erieeskirjadele. Horvaatia Vabariigis on need kohtud munitsipaalkohtud (općinski sudovi) ja kaubanduskohtud (trgovački sudovi), juhul kui kohtuasja menetletakse esimeses astmes.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on pädev hankima võlgniku kontot või kontosid käsitlevat teavet vastavalt määruse artiklile 14, on:

Finantsamet (Financijska agencija)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud teavet konto kohta hangitakse, võimaldades teabeasutusele juurdepääsu asjakohasele teabele, kui see teave on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel (määruse artikli 14 lõike 5 punkt b).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, kes on pädev tegema otsuse määruse artiklis 21 osutatud edasikaebuse kohta, mille võlausaldaja on esitanud esimese astme kohtule otsuse peale, millega tema arestimismääruse taotlus tervikuna või osaliselt tagasi lükati, on see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõude tagasilükkamist käsitleva otsuse peale (maakonnakohus (županijski sud) või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) artikli 21 lõikega 1. Link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Seega – kui arestimismääruse taotlus on tervikuna või osaliselt tagasi lükatud munitsipaalkohtu otsusega, esitab võlausaldaja edasikaebuse munitsipaalkohtu kaudu maakonnakohtule, kui aga tagasilükkamise otsuse on teinud kaubanduskohus, esitab võlausaldaja edasikaebuse asjaomase kaubanduskohtu kaudu kõrgemale kaubanduskohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Asutus, kes on pädev arestimismäärust ja muid dokumente määruse artikli 14 lõike 4 kohaselt vastu võtma, edastama ja kätte toimetama, on:

Zagrebi linna tsiviilkohus (Općinski građanski sud u Zagrebu)

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt määruse 3. peatükile, on:

Finantsamet (Financijska agencija – FINA)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Maksekonto, mida haldab makseteenuse pakkuja ühe või mitme makseteenuste kasutaja nimel ja mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks, võib arestida täies ulatuses.

Volituse alusel kasutataval kontol hoitavaid vahendeid ei või arestida, kui nii on seadusega ette nähtud.

Tarbija pankroti seaduse (Zakon o stečaju potrošača) (Lingil klikates avaneb uus akenNN nr 100/15) artiklis 42 on sätestatud, et pankrotivolinikul on kohustus avada finantsasutuses eraldi jooksevkonto iga tarbija jaoks, kelle suhtes on kohtu määrusega algatatud pankrotimenetlus.

Sellise jooksevkonto avab tarbija pankrotimenetluses osalev pankrotivolinik finantsasutuses asjaomase tarbija eest oma nimel. Volinik võib seda spetsiaalset kontot kasutada ainult pankrotimenetlusega hõlmatud tarbija pankrotivara käsutamise ja haldamisega seotud maksete saamiseks ja tegemiseks ning on kohustatud hoidma kõik spetsiaalsele kontole seoses pankrotivara käsutamise ja haldamisega tehtud maksed omaenda varast lahus.

Tarbija pankroti seaduse artikli 42 lõikes 4 nähakse ette, et spetsiaalsel kontol hoitavate vahendite suhtes ei või võtta pankrotivolinikule suunatud täitemeetmeid ning voliniku enda pankroti või surma korral ei moodusta need vahendid osa tema pankrotivarast või varast.

Arvestades, et tarbija pankroti korral on pankrotivolinik tema esindaja, võib seda kontot käsitada volituse alusel kasutatava kontona, millel hoitakse nii voliniku kui ka pankrotimenetlusega hõlmatud ühe või mitme tarbija vahendeid, aga voliniku poolt esindatava tarbija vahendeid ei või kasutada volinikule suunatud täitemeetmete võtmiseks ja neid ei saa arestida, kui voliniku enda suhtes algatatakse menetlus.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele mitte kuuluvad summad, millest on juttu määruse artiklis 31, on kindlaks määratud täitemenetluse seaduse artiklis 172 (täitmisest vabastamine) ja artiklis 173 (täitmise piiramine).

Kui võlgnik saab töötasu ja hüvitisi, mille suhtes vastavalt täitemenetluse seaduse artiklile 172 täitemeetmeid ei kohaldata, või summasid, mis on hõlmatud täitemenetluse seaduse artikliga 173 (täitmise piiramine), siis on võlgnik kohustatud sellest kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 212 teatama finantsametile (FINA).

Lingid täitemenetluse seadusele (NN numbrid 112/12, 25/13, 93/14 ja 55/16):

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_10_112_2421.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_02_25_405.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2014_07_93_1877.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_06_55_1440.html

Kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 173 on täitmisest vabastatud järgmised summad:

1) Kui täitmisele pööramine hõlmab võlgniku palka, on arestimisest vabastatud summa, mille suurus on kaks kolmandikku Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, tuleb arestimata jätta summa, mille suurus on pool Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast, välja arvatud juhul, kui täitmisele pööramine on seotud lapse elatise sissenõudmisega sundkorras. Sellistel juhtudel tuleb arestimisest vabastada üks neljandik Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud ühe töötaja igakuisest keskmisest netopalgast eelneva aasta seisuga.

2) Kui võlgnik saab palka, mis on väiksem kui Horvaatia Vabariigi keskmine netopalk, on arestimisest vabastatud kaks kolmandikku võlgniku palgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, arestitakse pool võlgniku netopalgast.

3) Siin käsitletava artikli lõike 1 tähenduses on keskmine netopalk keskmine summa, mida makstakse Horvaatia Vabariigis jooksval aastal igakuise netopalgana ühele juriidilise isiku palgatud töötajale ajavahemikul jaanuarist augustini. Selle summa määrab kindlaks Horvaatia statistikaamet (Državni zavod za statistiku) ja see avaldatakse Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes (NN) hiljemalt sama aasta 31. detsembril. Sellisel viisil kindlaks määratud summat kohaldatakse järgmisel aastal.

4) Nimetatud artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub palga asemel makstav hüvitis, tööaja vähendamise hüvitis, töötasu vähendamise hüvitis, pension, sõjaväelase tasu ja reservväelase tasu, mida makstakse sõjaväeteenistuses olemise ajal, ning iga muu korrapärane rahaline sissetulek, mida makstakse tsiviilisikutele ja sõjaväelastele; erandiks on siin käsitletud artikli lõigetes 5 ja 6 nimetatud sissetulek.

5) Puudega isiku sissetulekut, mida asjaomane isik saab invaliidsushüvitise ja hooldushüvitisena, tohib arestida üksnes seadusjärgse elatise sissenõudmisel või nõude puhul saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõude puhul saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest. Sellisel juhul moodustab arestitav summa poole sellisest sissetulekust.

6) Sissetulekut, mida asjaomane isik saab eluaegse toetuslepingu ja eluaegse annuiteetmaksete lepingu alusel, ning elukindlustuslepingu alusel saadavat sissetulekut tohib arestida üksnes ulatuses, mis ületab elatisabi summa arvutamiseks kasutatud põhisummat.

7) Siin käsitletava artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub mis tahes muu sissetulek, mis ei ole palk, pension või tulu, mis on saadud füüsilisest isikust ettevõtjana sooritatud kaubandus- või ametialasest tegevusest, vabakutselisena tegutsedes, põllumajandus- või metsandustegevusest, omandist ja omandiõigusest, kapitalist või kindlustusest (erieeskirjade kohaselt „muu sissetulek“), kui võlgnik tõendab avaliku dokumendiga, et see sissetulek on tema korrapärane sularahaline sissetulek.

Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud töötajate igakuine keskmine netopalk jaanuarist augustini 2016 oli 5664 Horvaatia kuna (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_11_102_2187.html).

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Finantsametil ja pankadel on õigus nõuda tasu arestimismääruste rakendamise eest ning kontodel hoitavate vahendite suhtes täitemeetmete võtmise ja vahenditele tagatise andmise eest. Tasu nõutakse kooskõlas rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 05/10, 124/11, 52/12 ja 6/13) sätestatud eeskirjadega ülesannete täitmise eest nõutava tasu liikide ja suuruse kohta (edaspidi „eeskirjad“) – lingid:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2010_09_105_2831.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2011_11_124_2491.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_05_52_1278.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_01_6_90.html

Eeskirjade artiklis 6 on märgitud, et tasu maksab võlgnik.

Eeskirjades on sätestatud, milline on rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 91/10 ja 112/12) kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutav tasu.

Tasu on kahte liiki:

1. võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest ja

2. ühtsest kontode registrist andmete nõutamise ja edastamise eest.

Võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest nõutavad tasud jagunevad neljaks:

  • tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest
  • tasu intressi arvutamise eest
  • tasu täitedokumendi jõustamise eest
  • tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest.

Tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest ja tasu intressi arvutamise eest nõuab finantsamet, kes võtab täitedokumendid (võlgniku poolt kohtuotsuse kohaselt võlausaldajale makstavad nõuded kokku) vastu ja sisestab need registrisse. Tasu nõutakse ka selle kontrollimise eest, kas täitedokument sisaldab täitmisele pööramiseks vajalikke andmeid, ja intressi arvutamise eest. Need kaks tasu ning täitedokumendi täitmisele pööramise tasu maksab täies ulatuses võlgnik.

Täitedokumendi täitmisele pööramise tasu jagatakse finantsameti (55%) ja pankade vahel (45%). Pankadele ettenähtud osa jagatakse nende vahel vastavalt võlgniku kontode arvule konkreetses pangas tasu maksmise päeva seisuga. Teave kontode arvu kohta saadakse ühtsest kontode registrist.

Tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest maksab taotleja ette maksetaotluse alusel. Isik, kes esitab finantsametile taotluse, peab tõendama, et makse on tasutud, ning saab seejärel taotletud andmed ja koopiad. Samuti esitatakse talle arve osutatud teenuse eest.

Finantsamet nõuab tasu ühtsest kontode registrist veebi- või sidusteenuse kaudu andmete nõutamise eest ning eraldi tasu andmete paberkandjal väljastamise või nende elektroonilise allalaadimise eest.

Finantsamet võtab tasude suurust sisaldava hinnakirja vastu oma haldusnõukogu otsuse alusel ning selle kiidab heaks rahandusministeerium. Hinnakiri avaldatakse finantsameti ametlikul veebisaidil. Kõikide hinnakirjas sisalduvate tasude pealt tasutakse käibemaksu.

Finantsameti veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenavaldatud hinnakirja link – rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutavad tasud.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse täitmisele pööramise eest võtavad finantsamet ja pangad eeskirjade alusel määruse artiklis 43 sätestatud tasu. Finantsamet nõuab tasu registriandmete või kontot käsitlevate andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest. Tasude suurus on sätestatud eeskirjade artiklis 8.

Eeskirjade artiklis 3 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Täitemeetmete rakendamine rahaliste vahendite suhtes

1.

Täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemine

täitedokument

65,00

2.

Intressi arvutamine

põhisumma

7,00

3.

Täitedokumendi jõustamine

3.1.

Ühes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

17,00

3.2.

Mitmes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

39,00

3.3.

Täitedokumendi jõustamine pangakonto arestimise ja vahenditele juurdepääsemise keelustamise korral

täitedokument

110,00

4.

Registrist andmete edastamine ning koopiate ja tõendite väljastamine

4.1.

– paberkandjal

lehekülg

43,00

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 21,00

Selle lõigu punktis 4 esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artiklis 7 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Andmete nõutamine ja edastamine ühtsest kontode registrist

1.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi ja sidusteenuse kaudu

1.1.

– andmete nõutamine

päring

0,80

1.2.

– andmete nõutamine alajaotistest

silp

0,20

2.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi kaudu

2.1.

– abonement pooleks aastaks

kasutaja

298,37

2.2.

– abonement üheks aastaks

kasutaja

498,37

3.

Allalaadimine

3.1.

– ameti veebisaidilt

silp

0,10

3.2.

– ameti sidusteenuse kaudu

silp

0,10

3.3

– CD-põhise teenuse kaudu

silp

0,10

4.

Andmete nõutamine

4.1.

– paberkandjal

iga uus lehekülg

19,51

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 19,51

Selles lõigus esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artikli 5 lõikes 1 märgitakse, et täitmisele pööramise tasud jagatakse finantsameti ja pankade vahel, kui finantsamet on vastavalt täitedokumendis ettenähtud menetlusele andnud pankadele korralduse nõuda võlgnetavad summad sisse. Finantsametile on määratud 55% igast tasust ja pankadele 45%.

Kooskõlas kohtukulude seadusega (NN numbrid 74/95, 57/96, 137/02, 125/11, 112/12, 157/13 ja 110/15) tuleb arestimismääruse saamise menetluses või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetluses tasuda kohtukulud, mille suurus arvestatakse vastavalt taotluse väärtusele; vrd määruse artikli 50 lõike 1 punktis n osutatud teave.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse artikli 32 kohast arestimismääruste järjestamist reguleeritakse täitemenetluse seaduse artikliga 78, millega nähakse ette, et juhul kui sama võlgniku ja sama täitemenetluse eseme suhtes on esitanud rahalise nõude mitu võlausaldajat, rahuldatakse nõuded selle eseme suhtes õiguse tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui seadusega on ette nähtud teisiti.

Mitme võlausaldaja huvid seoses tagatisega järjestatakse vastavalt arestimismääruse saamise kuupäevale (täitemenetluse seaduse artikkel 180) – link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Arestimismääruse tühistamise või muutmise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 33 kohaselt, on pädev menetlema arestimismääruse väljastanud Horvaatia kohus.

Horvaatia Vabariigis täitmisele kuuluva arestimismääruse piiramise või lõpetamise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 34 lõigete 1 ja 2 kohaselt, on pädev menetlema:

Zagrebi linna tsiviilkohus

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Esimese astme kohtu otsuse peale esitatud edasikaebust, millele osutatakse määruse artiklis 37 koostoimes artiklitega 33, 34 ja 35, on pädev menetlema see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõuet käsitleva otsuse peale (maakonnakohtud või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse artikli 21 lõikega 1).

Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist (täitemenetluse seaduse artikkel 11) ja see tuleb esitada selle kohtu kaudu, kes võttis vastu edasikaevatava otsuse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 357).

Täitemenetluse seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 9 on märgitud, et „tagatisnõuet käsitlev otsus“ tähendab otsust, millega kiidetakse tagatise andmise taotlus osaliselt või täielikult heaks või millega määratakse tagatis ex officio.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud (määruse artikkel 42) makstakse taotluse väärtuse alusel järgmiselt:

  • arestimismääruse taotluse kui tagatise pakkumise eest
  • arestimismääruse taotluse kohta tehtud otsuse kui tagatisnõuet käsitleva otsuse eest
  • täitemenetluse seaduse artikli 364b lõigetes 2–5 osutatud esildiste kui tagatisnõuet käsitleva otsuse peale esitatud edasikaebuste eest.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tekib kulude tasumise kohustus arestimismääruse jõustamise ettepaneku või edasikaebuse esitamise ajal, nagu on ette nähtud tarbija pankroti seaduse artikliga 4.

Kohtukulud võib arvestada iga konkreetse tehingu kohta sõltuvalt vaidluse eseme väärtusest järgmise tabeli põhjal:

väärtus üle

väärtus kuni

kuna (HRK)

0,00

3000,00

100,00

3000,00

6000,00

200,00

6000,00

9000,00

300,00

9000,00

12 000,00

400,00

12 000,00

15 000,00

500,00

Kui vaidluse eseme väärtus on üle 15 000 kuna, makstakse 500 kuna pluss 1% sellest summast, mis ulatub üle 15 000 kuna – kohtukulude maksimaalne suurus on 5000 kuna.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Itaalia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Ametliku dokumendi koostamise järgse piirkonna kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Selle piirkonna kohtu eesistuja, kus on võlgniku peamine või alaline elukoht, või kui võlgnik on juriidiline isik, siis tema registrijärgne asukoht. Kui võlgniku peamine või alaline elukoht ei asu või kui juriidilisest isikust võlgniku registrijärgne asukoht ei ole Itaalias, on pädev teavet hankima Rooma kohtu eesistuja.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Itaalia õiguse kohaselt on pangakontosid käsitlevat teavet hankival asutusel õigus pääseda juurde avalikes arhiivides hoitavale teabele.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, mis tuleb kokku kohtunike koguna ja mille eesistujaks on arestimismääruse teinud kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja nendest teatamise või nende kättetoimetamise eest vastutab:

(a) kohtuametnik määruse artikli 23 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(b) arestimismääruse väljastanud kohtu kantselei määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6, artikli 25 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(c) täitmise eest vastutava kohtu kantselei määruse artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud juhul;

(d) selle kohtu kantselei, mille tööpiirkonnas asub võlgniku peamine elukoht, määruse artikli 28 lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

Kui arestimismäärus on väljastatud teises liikmesriigis artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6 või artikli 25 lõikes 3 osutatud tingimustel, on pädev kohus see üldkohus, kes vastutab arestimismääruse täitmise eest (vt artikli 50 punkt f).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kolmanda isiku peamises elukohas asuv üldkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 678), kes toimib kooskõlas eeskirjadega kolmandatelt isikult sundvõõrandamise kohta.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot, millel on mitu omanikku, võib arestimismääruse alusel arestida ainult võlgnikule kuuluva osa ulatuses. Kontoomanike osasid käsitatakse võrdsetena, välja arvatud juhul, kui tõendatakse vastupidist.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele ei kuulu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 545 ja 671 kombineeritud sätetele:

(a) elatismaksed, välja arvatud juhul, kui need arestitakse elatise maksmise eesmärgil, aga seda tehakse ainult kohtu eesistuja või delegeeritud kohtuniku loal ja ainult sellises ulatuses, mis on kohtu määrusega kindlaks määratud;

(b) annetused või toimetulekutoetused, mida saavad vaestena määratletud inimesed, ning kindlustusfondide makstavad rasedus- ja sünnitustoetused, ravikindlustushüvitised või matusetoetused;

(c) summad, mis on saadud eraisikutelt töösuhtest tulenevalt kas palga, töötasu või muude maksetena, sealhulgas koondamisel saadud summad, aga neid võib siiski kasutada elatismaksete maksmiseks ulatuses, mille on kindlaks määranud kohtu eesistuja või delegeeritud kohtunik; arestida võib kuni ühe viiendiku nendest summadest; eelnevalt osutatud põhjustest tulenevate paralleelsete arestimiste koguväärtus ei tohi olla suurem kui pool neist summadest;

(d) annuiteetmaksed, mille pealt ei maksta tasu, kui on sätestatud, et neid ei tohi arestida suuremas ulatuses kui on vajalik võlausaldaja põhivajaduste katmiseks;

(e) summad, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, ilma et see piiraks tehtud kindlustusmaksete korral võlausaldajat kahjustavate aktide läbivaatamist ning annetuste kogumist, nõudmist ja vähendamist käsitlevate sätete kohaldamist;

(f) pensionid, pensionina makstavad toetused või muud pensionihüvitised; nendest summadest võib arestida osa, mille suurus vastab maksimaalselt ühe kuu sotsiaaltoetuse summale pluss poolele ühe kuu sotsiaaltoetuse summast, ning ülejäänud osa võib arestida ainult punktides c ja d sätestatud ulatuses;

(g) maksed ettevõtja loodud spetsiaalsetest sotsiaalhoolekande- ja abifondidest, sealhulgas töötaja sissemakseteta, kui tegemist on maksetega, mille on teinud ettevõtja võlausaldajad või töötajad.

Seaduses on ka sätestatud, et summasid, mis saadakse tehtud töö eest palga, töötasu ja muude maksetena, samuti koondamisel saadud summasid ning pensione, pensionina makstavaid toetusi või muid pensionihüvitisi, mis on kantud võlgniku panga- või postkontori arvele, võib arestida, kui need on suuremad kolme kuu sotsiaaltoetuse summast ja kui need on kantud võlgniku arvele enne arestimise kuupäeva; kui ülekanne on tehtud arestimise kuupäeval või hiljem, võib neid summasid arestida punktides 3, 4, 5 ja 7 sätestatud piiratud tingimustel ning seaduse erisätete alusel.

Seda, et nõue ei kuulu arestimisele, peab tõendama võlgnik.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Reeglina on arestimismäärusega hõlmatud vara halduril, näiteks pangakonto arestimise korral pangal õigus võtta tasu vara hoidmise ja säilitamise eest; tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele või tavapäraselt kohaldatavatele määradele ning lisaks tuleb hüvitada ka vara säilitamiseks tehtud olulised dokumenteeritud kulud. Need kulud sisaldavad ka määruse artiklis 25 sätestatud kinnituse edastamise kulusid.

Kulud tasub (esialgu) taotluse esitaja. Kohus otsustab, milline pool peab tegelikult kulud kandma.

Pangakonto kohta teabe andmine vastavalt artiklile 14 ei õigusta panku tasu nõudma. Pangad on seadusega kohustatud ajakohastama arhiive, millest saadakse Itaalias teavet pangakontode kohta vastavalt määruse artiklile 14.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 655/2014 artikli 42 kohaldamist, hõlmab Itaalias taotletud arestimismääruse menetlemine või täitmine tasude maksmist kohtumenetluse dokumentidest koopiate tegemise eest ja tasude maksmist kohtuametnikele dokumentide kättetoimetamise eest.

Koopiate eest makstavad tasud on kindlaks määratud presidendi 30. mai 2012. aasta dekreedi nr 115 („Kohtukulusid käsitlevad konsolideeritud õigusnormid ja eeskirjad“) 7. lisas esitatud tabeli põhjal.

Dokumentide kättetoimetamise eest nõutava tasu puhul tuleb vahet teha selle vahel, kas dokumendid toimetab saajale isiklikult kätte kohtuametnik või kas need toimetatakse kätte postiga. Esimesel juhul tuleb kohtuametnikule vastavalt eespool osutatud konsolideeritud õigusnormide artiklile 27 hüvitada sõidukulud, mis arvestatakse kooskõlas sama dokumendi artikliga 35 ja mille arvestamisel võetakse arvesse kriteeriume, mida ajakohastatakse igal aastal justiitsministeeriumi dekreediga. Teisel juhul hüvitatakse sõidukulude asemel saatmiskulud. Mõlemal juhul – nii saaja isikliku teavitamise kui ka posti teel teavitamise korral – tuleb maksta ka tasu, mis on ette nähtud konsolideeritud õigusnormide artiklis 27 ja mida arvestatakse artikli 34 alusel. Kui teavitamisega on kiire, suurendatakse kooskõlas konsolideeritud õigusnormide artikliga 36 nii tasu kui ka hüvitist.

Espool osutatud artikleid ja presidendi dekreedi nr 115/2014 artiklit 7 saab näha selle lingi Lingil klikates avaneb uus akenalt.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Siseriiklikke määrusi ei järjestata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Otsuse peale on lubatud määruse artiklite 33, 34 ja 35 alusel edasi kaevata üldkohtule. Edasikaebus tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul alates arestimismääruse tegemisest või sellest teatamisest või selle kättetoimetamisest, sõltuvalt sellest, kumb toimub esimesena.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

(A) Kohtukulud arestimismääruse saamise menetluses erinevad sõltuvalt nõude väärtusest ja sellest, millises astmes menetlus toimub ja vastavalt sellele, millises etapis arestimismäärust taotleti.

(a) Kuni 1100 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 21,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 32,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 43 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(b) 1100–5200 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 49 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 73,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 98 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(c) 5200–26 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(d) 26 000–52 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(e) 52 000–260 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 379,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 569,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 759 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(f) 260 000–520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 607 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 910,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1214 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(g) Üle 520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 843 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 1264,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1686 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(h) Kindlaksmääramata väärtusega nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus. Kui asi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 kohaselt rahukohtuniku ainupädevuses, on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

Lisaks eespool osutatud kuludele tuleb juhul, kui arestimismäärust taotletakse enne kohtuasja sisu arutamiseks korraldatava kohtumenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

(B) Arestimismääruse peale esitatava edasikaebuse korral on kohtukulud alati 147 eurot.

Lisaks nendele kuludele tuleb juhul, kui määrust taotletakse enne põhimenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

Kulud tuleb tasuda menetluse alguses, edasikaebuse esitamise ajal.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritakse ainult tõlkeid itaalia keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2019

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Küpros


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Arestimismäärust on pädevad tegema piirkonnakohtud (Επαρχιακά Δικαστήρια).

Nikosia piirkonnakohus

  • Aadress: Charalambou Mouskou, 1405 Nicosia, Küpros
  • Telefon: +357 22865518
  • Faks: +357 22304212/22805330
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Limassoli piirkonnakohus

  • Aadress: Leoforos Lordou Byronos 8, P.O. Box 54619, 3726 Limassol, Küpros
  • Telefon: +357 25806100/25806128
  • Faks: +357 25305311
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Larnaca piirkonnakohus

  • Aadress: Leoforos Artemidos, 6301 Larnaca P.O. Box 40107, Küpros
  • Telefon: +357 24802721
  • Faks: +357 24802800
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Paphose piirkonnakohus

  • Aadress: Corner of Odos Neophytou and Odos Nikou Nikolaidi, 8100 Paphos, P.O. Box 60007, Küpros
  • Telefon: +357 26802601
  • Faks: +357 26306395
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Famagusta piirkonnakohus

  • Aadress: Sotiras 2, Megaro Tzivani, 5286 Paralimni, Küpros
  • Telefon: +357 23730950/23742075
  • Faks: +357 23741904
  • E-post: Lingil klikates avaneb uus akenchief.reg@sc.judicial.gov.cy

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kontot käsitlevat teavet on pädev hankima keskpank.

Kontaktandmed:

Postiaadress:

Central Bank (Κεντρική Τράπεζα)

John Kennedy Avenue 80

1076 Nicosia

Küpros

või P.O. Box 25529, 1395 Nicosia

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Pangad või krediidiasutused annavad teavet Küprose Keskpanga 2002.–2017. aasta seaduste artikli 6 lõikes 2A nimetatud teabeasutusele, nimelt Küprose Keskpangale (määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 lõike 5 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Piirkonnakohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse ülemkohtule (Ανώτατο Δικαστήριο).

Ülemkohus

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Eespool nimetatud ülesandeid on pädev täitma justiits- ja avaliku korra ministeerium.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus/ametiisik, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt määruse (EÜ) nr 655/2014 artikli 23 lõikele 2, on kohtutäitur.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Küprosel puuduvad siseriiklikud õigusnormid, millega reguleeritakse ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimist tsiviil- ja kaubandusasjade korral. Sellise konto arestimist sooviv pool esitab kohtule vastava taotluse ning kohus oma üldisemate volituste raames annab korralduse (või ei anna korraldust) arestida osa summast või kogu summa, võttes arvesse juhtumi kõiki asjaolusid.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Küprosel ei kohaldata tsiviil- ja kaubandusasjade korral erieeskirju arestimisele mittekuuluvate summade suhtes, küll aga kohaldatakse neid kriminaalmenetluste raames arestitavate selliste summade suhtes, mis ei kuulu arestimisele tasumisele kuuluva maksu kogumise eesmärgil vastavalt 1962. ja 2014. aasta maksukogumisseaduste artikli 9 punktile B ning 2000. ja 2014. aasta käibemaksuseaduste X lisa lõikele 13.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Küprosel puuduvad siseriiklikul õigusel põhinevad erisätted, millega keelatakse pankadel võtta selliseid tasusid kontoomanikelt.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Sellised tasud puuduvad.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Ei ole sätestatud.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkti a kohased piirkonnakohtud.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Piirkonnakohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse ülemkohtule (artikkel 21) 42 päeva jooksul, nagu see on sätestatud tsiviilkohtumenetluse eeskirjade määruse 35 lõikes 2. Vaheotsuse peale tuleb edasikaebus esitada 14 päeva jooksul alates vaheotsuse tegemise kuupäevast.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtukulude kohta leiate üksikasjalikumat teavet, kui klõpsate Lingil klikates avaneb uus akenjärgneval lingil ja tutvute lehekülgedega 19–30.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Lisaks kreeka keelele aktsepteeritakse ka inglise keelde tõlgitud dokumente.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/04/2019