Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Tšehhi

Sisu koostaja:
Tšehhi

PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Tšehhi

Pangakontode Euroopa arestimismäärus


*kohustuslikud andmed

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Praha 1. piirkonna kohus (vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Õigus hankida kontode kohta teavet on Praha 1. piirkonna kohtul (vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37).

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik (občanský soudní řád)) paragrahvis 128 on sätestatud üldine kohustus teatada nõudmise korral kohtule tasuta mis tahes asjaolust, mis on kohtu menetluste ja otsuste tegemise jaoks oluline.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Apellatsioonkaebused tuleks esitada selle kohtu kaudu, kelle otsus vaidlustatakse (muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahvi 204 lõige 1). Sisuline pädevus on maakonnakohtutel (krajské soudy). Territoriaalne pädevus on sellel maakonnakohtul, kelle piirkonnas asub esimeses astmes otsuse teinud piirkondlik kohus. Praha 1. piirkonna kohtu esimeses astmes tehtud otsuse puhul on vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37 territoriaalne pädevus Praha linnakohtul (Městský soud v Praze).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Praha 1. piirkonna kohus (vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Praha 1. piirkonna kohus (vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37).

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontot võib arestida ainult sellises ulatuses, mis vastab võlgniku osale rahalistest vahenditest (muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahv 311a). Kui konto on loodud mitmele isikule, kehtib reegel, et igaühele neist kuulub võrdne osa rahalistest vahenditest (muudetud seaduse nr 89/2012 (tsiviilseadustik (občanský zákoník) paragrahv 2663).

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Need reeglid on sätestatud muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahvides 304a, 304b, 310 ja 317–319. Rahalised vahendid on arestimisest vabastatud, kui need on ette nähtud näiteks töötasude, puhkusetasu ja muude töötasu asemel makstavate hüvitiste maksmiseks. See kehtib ka kuni kahekordse äraelamist võimaldava töötasu, sotsiaaltoetuste ja toimetulekutoetuste kohta.

Töötasude, puhkusetasu ja muude töötasu asemel makstavate hüvitiste maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite kohta peab kohustatud isik (st võlgnik) esitama finantsasutusele (kelle juures konto asub) kirjaliku deklaratsiooni, milles on märgitud makse eesmärk, makstav kogusumma ja eelkõige kõigi töötajate nimed koos neile makstava hüvitise täpse summaga. Kohustatud isiku allkiri deklaratsioonil peab olema kinnitatud. Kuna tegemist on kohustatud isiku tehtava menetlustoiminguga, peab deklaratsiooni kohustatud isiku (juriidiline isik) ruumides allkirjastama isik, kes on volitatud selle juriidilise isiku nimel kohtus tegutsema, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 21. Finantsasutus ei ole kohustatud ega volitatud deklaratsiooniga tutvuma ning ta ei kontrolli, kas makstud hüvitisi kasutati ka tegelikult teataval kindlal otstarbel; ta maksab kohustatud isiku töötajate saadaolevad summad välja vastavalt kontol olevate rahaliste vahendite jäägile (kaasa arvatud raha, mis laekub kontole hiljem, kui algsest summast makse tegemiseks ei piisa). See kehtib ka kuni kahekordse äraelamist võimaldava töötasu kohta. Ka sel juhul peab finantsasutus tegema kohustatud isiku taotluse alusel väljamakse iseseisvalt ja ilma kohtu sekkumiseta (kui kohustatud isik saadab taotluse kohtule, ei tee kohus selle kohta mingit otsust. Ta üksnes saadab taotluse finantsasutusele, et too saaks selle alusel kõnealuse kohustuse täita). Sellistel juhtudel ei ole vaja uurida makstud rahaliste vahendite otstarvet. Finantsasutus lihtsalt teatab kohule, et on maksnud kõnealuse summa kohustatud isikule. Seejärel tuleb võtta meetmeid, et teatada sellest asjaolust makse saajale, kellel võib muidu tekkida põhjendatud kahtlus, kas juhul, kui nõutud summat ei makstud välja täies ulatuses, tegutses finantsasutus kohtumääruse kohaselt. Kui see makse aga soodustatud isikut kuidagi ei puuduta, ei ole vaja talle sellest teatada. Kõigil muudel juhtudel on need summad seadusest tulenevalt välistatud (nt sotsiaaltoetused või autorite ja teiste algatajate nõuded).

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Jah. Pankadel on õigus võtta samaväärsete riigisiseste korralduste täitmise eest tasu vastavalt oma tasumääradele. Tasumäärad kehtestatakse võlgniku ja panga vahelisel kokkuleppel seaduse kohaselt ja olemas on seadusjärgsed piirangud selle kohta, milles pank võib võlgnikuga kokku leppida.

Samuti on pankadel õigus küsida tasu teabe andmise eest, kui nad on kliendiga selles kokku leppinud. See oleneb konkreetsetest tasumääradest ning konto omanik vastutab tasude esialgse ja lõppmakse tegemise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Kohtulõivud on reguleeritud muudetud kohtulõivuseadusega nr 549/1991.Menetluslõivude määrad kehtestatakse fikseeritud summana või protsendina, juhul kui lõiv põhineb rahasummal. Protsendimäära arvutamiseks korrutatakse baasmäär lõivu määraga. Individuaalsed määrad kehtestatakse seadusele lisatud lõivumäärade loendis. Seadust kohaldatakse nii esimese astme menetluste kui ka apellatsioonkaebuste suhtes.

Lõivud muutuvad sissenõutavaks maksekohustuse tekkimisel, st näiteks menetluse algatamise avalduse esitamisel.

Pangatasude määrad kehtestatakse võlgniku ja panga vahelisel kokkuleppel seaduse kohaselt ja olemas on seadusjärgsed piirangud selle kohta, milles pank võib võlgnikuga kokku leppida.

Tasumäärad kehtestatakse võlgniku ja panga vahelisel kokkuleppel seaduse kohaselt ja olemas on seadusjärgsed piirangud selle kohta, milles pank võib võlgnikuga kokku leppida.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Samaväärsete riiklike määruste suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel järjestamist.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Otsuste tegemise pädevus on Praha 1. piirkonna kohtul (vastavalt kohtute ja kohtunike seaduse nr 6/2002 paragrahvile 37).

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Apellatsioonkaebused tuleks esitada sellele kohtule, kelle otsus vaidlustatakse, hiljemalt 15 päeva pärast kirjaliku otsuse kättetoimetamist (muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahvi 204 lõige 1).

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõivud on reguleeritud muudetud kohtulõivuseadusega nr 549/1991. Menetluslõivude määrad kehtestatakse fikseeritud summana või protsendina, juhul kui lõiv põhineb rahasummal. Protsendimäära arvutamiseks korrutatakse baasmäär lõivu määraga. Individuaalsed määrad kehtestatakse seadusele lisatud lõivumäärade loendis. Seadust kohaldatakse nii esimese astme menetluste kui ka apellatsioonkaebuste suhtes.

Lõivud muutuvad sissenõutavaks maksekohustuse tekkimisel, st näiteks menetluse algatamise avalduse esitamisel.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Tšehhi Vabariik tunnustab vastuvõetava võõrkeelena slovaki keelt.

Viimati uuendatud: 08/02/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.