Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Soome


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus)

Porkkalankatu 13

FI – 00180 Helsinki

Postiaadress:

PL 650

FI – 00181 Helsinki

Tel: +358 2956 44200 (keskjaam)

Faks: +358 2956 44218

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenhelsinki.ko@oikeus.fi

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kohtutäituritel on õigus hankida kontode kohta teavet. Konto kohta teabe hankimise taotluse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile.

Riigi täitevameti kontaktandmed:

Valtakunnanvoudinvirasto

Eurooppalainen tilivarojen turvaaminen (Euroopa pangakonto arestimismäärused)

PL 330

FI-20101 Turku

Soome

Tel: +358 2956 65150

Faks: +358 2956 65159

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenvvv@oikeus.fi

Kohtutäiturite kontaktandmed

Kohtutäiturid töötavad kohtutäituri büroodes. Büroode nimed ja kontaktandmed on kättesaadavad soome ja rootsi keeles ning mõnel juhul ka inglise keeles justiitsministeeriumi hallataval veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/fi/.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Soome õiguse kohaselt saab kontode kohta teavet hankida viisil, mis on ette nähtud määruse artikli 14 lõike 5 punktis a (kõik Soome territooriumil asuvad pangad on kohustatud avaldama teabeasutuse (st kohtutäituri) taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Helsinki esimese astme kohtu otsuse peale saab kaevata Helsinki apellatsioonikohtusse (Helsingin hovioikeus). Kaebus tuleb adresseerida Helsinki apellatsioonikohtule ja saata otsuse teinud esimese astme kohtu (st Helsinki esimese astme kohtu) kantseleisse. Helsinki esimese astme kohtu kontaktandmed leiab määruse artikli 50 lõike 1 punkti a kohta esitatud infost.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 10 lõige 2: kohtutäituritel on pädevus arestimismäärus tühistada või kehtetuks tunnistada. Tühistamisvormi võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 23 lõige 3: kui arestimismäärus on tehtud Soomes (Soome on päritoluliikmesriik), siis vastutab arestimismääruse teinud kohus (st Helsinki esimese astme kohus) määruse artikli 23 lõikes 3 nimetatud dokumentide edastamise eest (vt artikli 50 lõike 1 punkt a).

Kui arestimismäärust tuleb täita Soomes (Soome on täitmise liikmesriik), siis täitmise liikmesriigi pädev asutus on kohtutäitur. Täitmiseks vajalikud dokumendid võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab dokumendid kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt f).

Artikli 23 lõige 5: vt artikli 50 lõike 1 punkti f vastus.

Artikli 23 lõige 6: vt artikli 50 lõike 1 punkti f vastus.

Artikli 23 lõige 3: arestimismääruse täitmise eest vastutav kohtutäitur väljastab artiklis 25 nimetatud kinnituse raha arestimise kohta ning edastab selle arestimismääruse teinud kohtule ja võlausaldajale.

Artikli 27 lõige 2: nõude summat ületava arestitud raha vabastamiseks on pädev arestimismääruse täitmise eest vastutav kohtutäitur. Nõude summat ületava arestitud raha vabastamise taotluse võib saata otse kohtutäiturile, kes väljastas artikli 25 nimetatud kinnituse, või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 28 lõige 3: kui Soome on päritoluliikmesriik, vastutab artikli 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide kättetoimetamise algatamise ja võlgniku alalise elu- või asukoha liikmesriigi pädevale asutusele edastamise eest arestimismääruse teinud kohus, st Helsinki esimese astme kohus.

Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on Soomes, sõltub see, milline asutus on pädev dokumente kätte toimetama, asjaolust, kas arestitavad pangakontod asuvad Soomes. Kui arestitavad pangakontod asuvad Soomes, on dokumentide kättetoimetamise suhtes pädev asutus kohtutäitur. Sel juhul võib kättetoimetatavad dokumendid saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab need kohtutäiturile. Kui arestitavad pangakontod ei asu Soomes, on dokumentide kättetoimetamise suhtes pädev asutus Helsinki esimese astme kohus.

Artikli 36 lõike 5 teine lõik: pädev asutus õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse täitmiseks on kohtutäitur. Õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Pädev asutus kaitsemeetmete rakendamiseks on kohtutäitur. Kui Soome on täitmise liikmesriik, võib täitmiseks vajalikud dokumendid, mis on nimetatud määruse artikli 23 lõikes 3, saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab need kohtutäiturile (vt artikli 50 lõike 1 punkt b).

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Vallasasjade, nagu näiteks pangakontodel oleva raha arestimine toimub täitemenetluse seadustiku (Ulosottokaari, 705/2007) 8. peatüki paragrahvi 7 kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse 4. peatüki arestimist puudutavaid sätteid.

Täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvi 11 kohaselt loetakse võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandisse kuuluv vallasasi võrdsetes osades neile kuuluvaks, välja arvatud juhul, kui kolmas isik tõendab või see on muul viisil selge, et ta on asja ainuomanik või et talle kuulub suurem osa asjast. Selle omandiõigust puudutava eelduse kohaselt loetakse, et pool võlgniku ja kolmanda isiku ühisel pangakontol olevast rahasummast kuulub võlgnikule, mis tähendab, et selle (poole) summa suhtes saab kohaldada arestimismäärust (välja arvatud artikli 31 kohaselt arestimisele mitte kuuluvad summad).

Ühise omandiõiguse eeldust ei kohaldata aga juhul, kui ilmneb, et vara kuulub täielikult võlgnikule või kolmandale isikule või et nende osad ei ole võrdsed. Kui kolmas isik väidab, et ta on vara ainuomanik või et talle kuulub rohkem kui pool varast, peab ta oma väidet tõendama.

Täitemenetluse seadustik:Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070705

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvi 21 esimese lõigu punkti 6 kohaselt eraldatakse füüsilisest isikust võlgniku puhul tema rahalisest või muust varast ühe kuu jooksul arestitavast summast summa, mis vastab paragrahvis 48 nimetatud kaitstud osa poolteistkordsele määrale, välja arvatud juhul, kui võlgnikul on muid vastavaid tulusid.

4. peatüki paragrahvi 48 kolmanda lõigu kohaselt vaadatakse kaitstud osa summa läbi korra aastas justiitsministri määrusega, nagu on sätestatud riikliku pensioni indeksi seaduses (456/2001). Justiitsministri määruse 1123/2019 (millega määratakse kindlaks kaitstud osa perioodiliselt makstava palga arestimise korral) paragrahvi 1 kohaselt on 2020. aastal võlgniku kaitstud osa võlgniku enda jaoks 22,63 eurot päevas ja ülalpeetava abikaasa, lapse või abikaasa lapse kohta 8,12 eurot päevas kuni järgmise palgapäevani. Kaitstud osa arvutamisel loetakse, et ühes kuus on 30 päeva.

Abikaasa tähendab abielus olevat partnerit või abielulises suhtes elavat abielus mitteolevat partnerit. Võlgniku ülalpidamisel loetakse olevat isik, kelle sissetulek on väiksem kui võlgniku enda jaoks arvutatud kaitstud osa, ja samasuguses olukorras olev laps, olenemata sellest, kas teine partner panustab lapse ülalpidamisse. Võlgniku makstavat elatist võetakse arvesse, nagu on ette nähtud täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvides 51–53.

Eelnimetatud summa ei kuulu arestimisele ilma võlgniku taotluseta. Arestimismääruse täitmise ja mittearestitava summa eraldamise eest vastutav kohtutäitur peab seega määruse artikli 31 lõike 2 kohaselt jätma asjaomase summa omal algatusel arestimata.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Soome õiguse kohaselt ei ole pankadel õigust samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasu võtta.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Kohtutäituri tasu arestimismääruse täitmise eest on 225 eurot. Seda tasu reguleerivad täitetasude seaduse (34/1995) paragrahvi 2 viies lõik ja täitetasude määruse (35/1995) paragrahvi 5 esimese lõigu punkt 3. Täitetasude seaduse paragrahvi 4 kolmanda lõigu kohaselt võib tasu võtta üksnes taotlejalt, mitte võlgnikult.

Kohtutäituri poolt menetluse käigus määruse artikli 14 kohaselt kontoteabe hankimiseks võetud meetmete eest tasu ei võeta.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Soome õiguse kohased kaitsemeetmed ei ole arestimise suhtes eelisjärjekorras. See tuleneb täitemenetluse seadustiku 4. peatüki paragrahvist 43, milles on sätestatud, et vara arestimine valduse ülevõtmisega (takavarikko) või muu kaitsemeede ei takista selle arestimist täitemenetluses.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 33 lõige 1: Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus) Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti a vastus.

Artikli 34 lõige 1: kohtutäitur. Õiguskaitsevahendi taotluse võib saata otse kohtutäiturile või riigi täitevametile (Valtakunnanvoudinvirasto), kes edastab selle kohtutäiturile. Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti b vastus.

Artikli 34 lõige 2: Helsingin käräjäoikeus (Helsinki esimese astme kohus) Kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti a vastus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Helsinki esimese astme kohtu poolt õiguskaitsevahendi kohta tehtud otsuse peale saab kaevata Helsinki apellatsioonikohtusse (Helsingin hovioikeus). Helsinki apellatsioonikohtule adresseeritud kaebus tuleb saata otsuse teinud esimese astme kohtu (st Helsinki esimese astme kohtu) kantseleisse.

Kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates päevast, kui esimese astme kohtu otsus välja kuulutati või pooltele teatavaks tehti. Kaebus tuleb saata esimese astme kohtu kantseleisse tähtaja viimasel päeval enne tööpäeva lõppu. Tööpäev lõpeb kell 16.15.

Kohtutäituri poolt õiguskaitsevahendi kohta tehtud otsuse peale saab kaebuse esitada esimese astme kohtule, kes lahendab täitmisasjade kaebuseid vastavalt täitemenetluse seadustiku 11. peatüki paragrahvile 2. Esimese astme kohtule adresseeritud kaebus tuleb saata otsuse teinud kohtutäituri büroosse. Kohtutäituri kontaktandmed vt artikli 50 lõike 1 punkti b vastus.

Täitmisasjades esitatud kaebuseid lahendavad Ahvenamaa, Helsinki, Lääne-Uusimaa, Oulu, Prikanmaa, Pohjanmaa, Põhja-Savo, Päijät-Häme ja Päris‑Soome esimese astme kohus. Kaebust menetleb see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas täitemeedet rakendati. Kontaktandmed leiab veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://oikeus.fi/fi/.

Kaebuse esitamise tähtaeg on kolm nädalat. Kolmenädalane tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, kui otsus tehti, kui asjaomast isikut oli sellest eelnevalt teavitatud või ta oli otsuse kuulutamise ajal kohal. Muul juhul hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates päevast, kui asjaomast isikut otsusest teavitati. Täitemenetluse seadustiku 3. peatüki paragrahvi 39 lõikes 2 on sätestatud, millal loetakse, et isikut on posti teel või e-kirjaga saadetud otsusest teavitatud. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse dokument kättetoimetatuks kolm päeva pärast e-kirja saatmist või seitse päeva pärast seda, kui dokument on posti pandud või jäetud postisaadetistele mõeldud paika. Dokumendi postitamise või postisaadetistele mõeldud paika jätmise kuupäev peab olema dokumendi peale märgitud.

Kaebus tuleb saata otsuse teinud kohtutäituri büroosse tähtaja viimasel päeval enne tööpäeva lõppu. Tööpäev lõpeb kell 16.15.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Kohtulõivusid ja kaebuse esitamise tasusid reguleerib kohtulõivude seadus (1455/2015). Kohtult arestimismääruse taotlemise tasu on sama kui siseriikliku õiguse kohaselt kaitsemeetmete menetlemise tasu. Kaitsemeetmete menetlemise eest kohtulõivude seaduse kohaselt võetav tasu põhineb praegu taotleja nõude või õigusega seotud põhikohtuasja menetlemise eest võetaval tasul.

Tasu suurus sõltub seega arestimismääruse aluseks olevast põhikohtuasjast. Kui põhikohtuasi on hagimenetlus, tuleb esimese astme kohtus arestimismääruse taotlemise eest tasuda menetluskuludena kohtulõivude paragrahvi 2 kohaselt maksimaalselt 500 eurot. Kohtulõiv võib olla väiksem, kui põhikohtuasjaks on näiteks kohtumenetluse seadus 5. peatüki paragrahvis 3 nimetatud lühimenetlus: kohtulõiv võib olla 65,86 või 250 eurot, sõltuvalt sellest, kuidas põhikohtuasi lahendati ja kas kostja seda vaidlustas.

Apellatsioonikohtus on kohtulõiv maksimaalselt 500 eurot.

Kohtulõiv tuleb tasuda menetluse lõpus, st kui kohus on asja lahendanud.

Arestimismääruse vastu õiguskaitsevahendile tuginemise eest ei tule kohtulõivu tasuda.

Kohtulõivude seadus: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2015/20151455

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Soome, rootsi ja inglise keel.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 20/11/2020