Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Horvaatia


PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Horvaatia

Pangakontode Euroopa arestimismäärus


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kohtud, kellele on antud pädevus teha arestimismäärus, nagu on sätestatud määruse artikli 6 lõikes 4, on need Horvaatia kohtud, kes on pädevad tegema otsuseid kohtuasjade sisu kohta vastavalt kohtute seadusele (Zakon o sudovima) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 28/13, 33/15, 82/15 ja 82/16), tsiviilkohtumenetluse seadusele (Zakon o parničnom postupku) (NN numbrid 53/1991, 91/1992, 112/1999, 129/2000, 88/2001, 117/2003, 88/2005, 2/2007, 96/2008, 84/2008, 123/2008, 57/2011, 25/2013 ja 89/2014) ja muudele erieeskirjadele. Horvaatia Vabariigis on need kohtud munitsipaalkohtud (općinski sudovi) ja kaubanduskohtud (trgovački sudovi), juhul kui kohtuasja menetletakse esimeses astmes.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on pädev hankima võlgniku kontot või kontosid käsitlevat teavet vastavalt määruse artiklile 14, on:

Finantsamet (Financijska agencija)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud teavet konto kohta hangitakse, võimaldades teabeasutusele juurdepääsu asjakohasele teabele, kui see teave on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel (määruse artikli 14 lõike 5 punkt b).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, kes on pädev tegema otsuse määruse artiklis 21 osutatud edasikaebuse kohta, mille võlausaldaja on esitanud esimese astme kohtule otsuse peale, millega tema arestimismääruse taotlus tervikuna või osaliselt tagasi lükati, on see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõude tagasilükkamist käsitleva otsuse peale (maakonnakohus (županijski sud) või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) artikli 21 lõikega 1. Link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Seega – kui arestimismääruse taotlus on tervikuna või osaliselt tagasi lükatud munitsipaalkohtu otsusega, esitab võlausaldaja edasikaebuse munitsipaalkohtu kaudu maakonnakohtule, kui aga tagasilükkamise otsuse on teinud kaubanduskohus, esitab võlausaldaja edasikaebuse asjaomase kaubanduskohtu kaudu kõrgemale kaubanduskohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Asutus, kes on pädev arestimismäärust ja muid dokumente määruse artikli 14 lõike 4 kohaselt vastu võtma, edastama ja kätte toimetama, on:

Zagrebi linna tsiviilkohus (Općinski građanski sud u Zagrebu)

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt määruse 3. peatükile, on:

Finantsamet (Financijska agencija – FINA)

Ulica grada Vukovara 70, 10000 Zagreb, Croatia

Tasuta telefoninumber: +385 0 800 0080

E-posti aadress: info@fina.hr.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Maksekonto, mida haldab makseteenuse pakkuja ühe või mitme makseteenuste kasutaja nimel ja mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks, võib arestida täies ulatuses.

Volituse alusel kasutataval kontol hoitavaid vahendeid ei või arestida, kui nii on seadusega ette nähtud.

Tarbija pankroti seaduse (Zakon o stečaju potrošača) (Lingil klikates avaneb uus akenNN nr 100/15) artiklis 42 on sätestatud, et pankrotivolinikul on kohustus avada finantsasutuses eraldi jooksevkonto iga tarbija jaoks, kelle suhtes on kohtu määrusega algatatud pankrotimenetlus.

Sellise jooksevkonto avab tarbija pankrotimenetluses osalev pankrotivolinik finantsasutuses asjaomase tarbija eest oma nimel. Volinik võib seda spetsiaalset kontot kasutada ainult pankrotimenetlusega hõlmatud tarbija pankrotivara käsutamise ja haldamisega seotud maksete saamiseks ja tegemiseks ning on kohustatud hoidma kõik spetsiaalsele kontole seoses pankrotivara käsutamise ja haldamisega tehtud maksed omaenda varast lahus.

Tarbija pankroti seaduse artikli 42 lõikes 4 nähakse ette, et spetsiaalsel kontol hoitavate vahendite suhtes ei või võtta pankrotivolinikule suunatud täitemeetmeid ning voliniku enda pankroti või surma korral ei moodusta need vahendid osa tema pankrotivarast või varast.

Arvestades, et tarbija pankroti korral on pankrotivolinik tema esindaja, võib seda kontot käsitada volituse alusel kasutatava kontona, millel hoitakse nii voliniku kui ka pankrotimenetlusega hõlmatud ühe või mitme tarbija vahendeid, aga voliniku poolt esindatava tarbija vahendeid ei või kasutada volinikule suunatud täitemeetmete võtmiseks ja neid ei saa arestida, kui voliniku enda suhtes algatatakse menetlus.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele mitte kuuluvad summad, millest on juttu määruse artiklis 31, on kindlaks määratud täitemenetluse seaduse artiklis 172 (täitmisest vabastamine) ja artiklis 173 (täitmise piiramine).

Kui võlgnik saab töötasu ja hüvitisi, mille suhtes vastavalt täitemenetluse seaduse artiklile 172 täitemeetmeid ei kohaldata, või summasid, mis on hõlmatud täitemenetluse seaduse artikliga 173 (täitmise piiramine), siis on võlgnik kohustatud sellest kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 212 teatama finantsametile (FINA).

Lingid täitemenetluse seadusele (NN numbrid 112/12, 25/13, 93/14 ja 55/16):

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_10_112_2421.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_02_25_405.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2014_07_93_1877.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_06_55_1440.html

Kooskõlas täitemenetluse seaduse artikliga 173 on täitmisest vabastatud järgmised summad:

1) Kui täitmisele pööramine hõlmab võlgniku palka, on arestimisest vabastatud summa, mille suurus on kaks kolmandikku Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, tuleb arestimata jätta summa, mille suurus on pool Horvaatia Vabariigi keskmisest netopalgast, välja arvatud juhul, kui täitmisele pööramine on seotud lapse elatise sissenõudmisega sundkorras. Sellistel juhtudel tuleb arestimisest vabastada üks neljandik Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud ühe töötaja igakuisest keskmisest netopalgast eelneva aasta seisuga.

2) Kui võlgnik saab palka, mis on väiksem kui Horvaatia Vabariigi keskmine netopalk, on arestimisest vabastatud kaks kolmandikku võlgniku palgast. Kui täitmisele pööramine on seotud seadusjärgse elatise sissenõudmisega või nõudega saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõudega saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest, arestitakse pool võlgniku netopalgast.

3) Siin käsitletava artikli lõike 1 tähenduses on keskmine netopalk keskmine summa, mida makstakse Horvaatia Vabariigis jooksval aastal igakuise netopalgana ühele juriidilise isiku palgatud töötajale ajavahemikul jaanuarist augustini. Selle summa määrab kindlaks Horvaatia statistikaamet (Državni zavod za statistiku) ja see avaldatakse Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes (NN) hiljemalt sama aasta 31. detsembril. Sellisel viisil kindlaks määratud summat kohaldatakse järgmisel aastal.

4) Nimetatud artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub palga asemel makstav hüvitis, tööaja vähendamise hüvitis, töötasu vähendamise hüvitis, pension, sõjaväelase tasu ja reservväelase tasu, mida makstakse sõjaväeteenistuses olemise ajal, ning iga muu korrapärane rahaline sissetulek, mida makstakse tsiviilisikutele ja sõjaväelastele; erandiks on siin käsitletud artikli lõigetes 5 ja 6 nimetatud sissetulek.

5) Puudega isiku sissetulekut, mida asjaomane isik saab invaliidsushüvitise ja hooldushüvitisena, tohib arestida üksnes seadusjärgse elatise sissenõudmisel või nõude puhul saada kahjuhüvitist tervise halvenemise või vähenenud või kaotatud töövõime tõttu ning nõude puhul saada hüvitist ülalpidamiskohustuslase surma tõttu saamata jäänud elatise eest. Sellisel juhul moodustab arestitav summa poole sellisest sissetulekust.

6) Sissetulekut, mida asjaomane isik saab eluaegse toetuslepingu ja eluaegse annuiteetmaksete lepingu alusel, ning elukindlustuslepingu alusel saadavat sissetulekut tohib arestida üksnes ulatuses, mis ületab elatisabi summa arvutamiseks kasutatud põhisummat.

7) Siin käsitletava artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse täitmisele pööramisel ka juhul, kui arestimisele kuulub mis tahes muu sissetulek, mis ei ole palk, pension või tulu, mis on saadud füüsilisest isikust ettevõtjana sooritatud kaubandus- või ametialasest tegevusest, vabakutselisena tegutsedes, põllumajandus- või metsandustegevusest, omandist ja omandiõigusest, kapitalist või kindlustusest (erieeskirjade kohaselt „muu sissetulek“), kui võlgnik tõendab avaliku dokumendiga, et see sissetulek on tema korrapärane sularahaline sissetulek.

Horvaatia Vabariigi juriidiliste isikute palgatud töötajate igakuine keskmine netopalk jaanuarist augustini 2016 oli 5664 Horvaatia kuna (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2016_11_102_2187.html).

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Finantsametil ja pankadel on õigus nõuda tasu arestimismääruste rakendamise eest ning kontodel hoitavate vahendite suhtes täitemeetmete võtmise ja vahenditele tagatise andmise eest. Tasu nõutakse kooskõlas rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 05/10, 124/11, 52/12 ja 6/13) sätestatud eeskirjadega ülesannete täitmise eest nõutava tasu liikide ja suuruse kohta (edaspidi „eeskirjad“) – lingid:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2010_09_105_2831.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2011_11_124_2491.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2012_05_52_1278.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2013_01_6_90.html

Eeskirjade artiklis 6 on märgitud, et tasu maksab võlgnik.

Eeskirjades on sätestatud, milline on rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses (NN numbrid 91/10 ja 112/12) kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutav tasu.

Tasu on kahte liiki:

1. võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest ja

2. ühtsest kontode registrist andmete nõutamise ja edastamise eest.

Võlgniku vahendite suhtes täitemeetmete võtmise eest nõutavad tasud jagunevad neljaks:

  • tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest
  • tasu intressi arvutamise eest
  • tasu täitedokumendi jõustamise eest
  • tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest.

Tasu täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemise eest ja tasu intressi arvutamise eest nõuab finantsamet, kes võtab täitedokumendid (võlgniku poolt kohtuotsuse kohaselt võlausaldajale makstavad nõuded kokku) vastu ja sisestab need registrisse. Tasu nõutakse ka selle kontrollimise eest, kas täitedokument sisaldab täitmisele pööramiseks vajalikke andmeid, ja intressi arvutamise eest. Need kaks tasu ning täitedokumendi täitmisele pööramise tasu maksab täies ulatuses võlgnik.

Täitedokumendi täitmisele pööramise tasu jagatakse finantsameti (55%) ja pankade vahel (45%). Pankadele ettenähtud osa jagatakse nende vahel vastavalt võlgniku kontode arvule konkreetses pangas tasu maksmise päeva seisuga. Teave kontode arvu kohta saadakse ühtsest kontode registrist.

Tasu täitekorralduste registrist andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest maksab taotleja ette maksetaotluse alusel. Isik, kes esitab finantsametile taotluse, peab tõendama, et makse on tasutud, ning saab seejärel taotletud andmed ja koopiad. Samuti esitatakse talle arve osutatud teenuse eest.

Finantsamet nõuab tasu ühtsest kontode registrist veebi- või sidusteenuse kaudu andmete nõutamise eest ning eraldi tasu andmete paberkandjal väljastamise või nende elektroonilise allalaadimise eest.

Finantsamet võtab tasude suurust sisaldava hinnakirja vastu oma haldusnõukogu otsuse alusel ning selle kiidab heaks rahandusministeerium. Hinnakiri avaldatakse finantsameti ametlikul veebisaidil. Kõikide hinnakirjas sisalduvate tasude pealt tasutakse käibemaksu.

Finantsameti veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenavaldatud hinnakirja link – rahaliste vahendite suhtes täitemeetmete rakendamise seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmise eest nõutavad tasud.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse täitmisele pööramise eest võtavad finantsamet ja pangad eeskirjade alusel määruse artiklis 43 sätestatud tasu. Finantsamet nõuab tasu registriandmete või kontot käsitlevate andmete edastamise ning koopiate ja tõendite väljastamise eest. Tasude suurus on sätestatud eeskirjade artiklis 8.

Eeskirjade artiklis 3 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Täitemeetmete rakendamine rahaliste vahendite suhtes

1.

Täitedokumendi jõustamise võimaluse kindlakstegemine

täitedokument

65,00

2.

Intressi arvutamine

põhisumma

7,00

3.

Täitedokumendi jõustamine

3.1.

Ühes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

17,00

3.2.

Mitmes pangas hoitavate rahaliste vahendite kogusumma ühekordne sissenõudmine

täitedokument

39,00

3.3.

Täitedokumendi jõustamine pangakonto arestimise ja vahenditele juurdepääsemise keelustamise korral

täitedokument

110,00

4.

Registrist andmete edastamine ning koopiate ja tõendite väljastamine

4.1.

– paberkandjal

lehekülg

43,00

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 21,00

Selle lõigu punktis 4 esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artiklis 7 osutatud tasude suurus on kindlaks määratud järgmiselt:

Järjekorra- number

Teenuse kirjeldus

Arvestamise alus

Summa kunades (HRK)

Andmete nõutamine ja edastamine ühtsest kontode registrist

1.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi ja sidusteenuse kaudu

1.1.

– andmete nõutamine

päring

0,80

1.2.

– andmete nõutamine alajaotistest

silp

0,20

2.

Andmete nõutamine ameti veebisaidi kaudu

2.1.

– abonement pooleks aastaks

kasutaja

298,37

2.2.

– abonement üheks aastaks

kasutaja

498,37

3.

Allalaadimine

3.1.

– ameti veebisaidilt

silp

0,10

3.2.

– ameti sidusteenuse kaudu

silp

0,10

3.3

– CD-põhise teenuse kaudu

silp

0,10

4.

Andmete nõutamine

4.1.

– paberkandjal

iga uus lehekülg

19,51

4.2.

– failina

silp

0,20

minimaalselt 19,51

Selles lõigus esitatud tasudelt võetakse käibemaksu.

Eeskirjade artikli 5 lõikes 1 märgitakse, et täitmisele pööramise tasud jagatakse finantsameti ja pankade vahel, kui finantsamet on vastavalt täitedokumendis ettenähtud menetlusele andnud pankadele korralduse nõuda võlgnetavad summad sisse. Finantsametile on määratud 55% igast tasust ja pankadele 45%.

Kooskõlas kohtukulude seadusega (NN numbrid 74/95, 57/96, 137/02, 125/11, 112/12, 157/13 ja 110/15) tuleb arestimismääruse saamise menetluses või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetluses tasuda kohtukulud, mille suurus arvestatakse vastavalt taotluse väärtusele; vrd määruse artikli 50 lõike 1 punktis n osutatud teave.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse artikli 32 kohast arestimismääruste järjestamist reguleeritakse täitemenetluse seaduse artikliga 78, millega nähakse ette, et juhul kui sama võlgniku ja sama täitemenetluse eseme suhtes on esitanud rahalise nõude mitu võlausaldajat, rahuldatakse nõuded selle eseme suhtes õiguse tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui seadusega on ette nähtud teisiti.

Mitme võlausaldaja huvid seoses tagatisega järjestatakse vastavalt arestimismääruse saamise kuupäevale (täitemenetluse seaduse artikkel 180) – link: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Arestimismääruse tühistamise või muutmise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 33 kohaselt, on pädev menetlema arestimismääruse väljastanud Horvaatia kohus.

Horvaatia Vabariigis täitmisele kuuluva arestimismääruse piiramise või lõpetamise taotlust, mille esitab võlgnik määruse artikli 34 lõigete 1 ja 2 kohaselt, on pädev menetlema:

Zagrebi linna tsiviilkohus

Ulica grada Vukovara 84

10000 Zagreb.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Esimese astme kohtu otsuse peale esitatud edasikaebust, millele osutatakse määruse artiklis 37 koostoimes artiklitega 33, 34 ja 35, on pädev menetlema see kõrgem kohus, kes oli pädev tegema otsuse edasikaebuse kohta, mis oli esitatud tagatisnõuet käsitleva otsuse peale (maakonnakohtud või Horvaatia Vabariigi Kõrgem Kaubanduskohus – tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 34a ja 34c koostoimes täitemenetluse seaduse artikli 21 lõikega 1).

Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist (täitemenetluse seaduse artikkel 11) ja see tuleb esitada selle kohtu kaudu, kes võttis vastu edasikaevatava otsuse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 357).

Täitemenetluse seaduse artikli 2 lõike 1 punktis 9 on märgitud, et „tagatisnõuet käsitlev otsus“ tähendab otsust, millega kiidetakse tagatise andmise taotlus osaliselt või täielikult heaks või millega määratakse tagatis ex officio.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud (määruse artikkel 42) makstakse taotluse väärtuse alusel järgmiselt:

  • arestimismääruse taotluse kui tagatise pakkumise eest
  • arestimismääruse taotluse kohta tehtud otsuse kui tagatisnõuet käsitleva otsuse eest
  • täitemenetluse seaduse artikli 364b lõigetes 2–5 osutatud esildiste kui tagatisnõuet käsitleva otsuse peale esitatud edasikaebuste eest.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tekib kulude tasumise kohustus arestimismääruse jõustamise ettepaneku või edasikaebuse esitamise ajal, nagu on ette nähtud tarbija pankroti seaduse artikliga 4.

Kohtukulud võib arvestada iga konkreetse tehingu kohta sõltuvalt vaidluse eseme väärtusest järgmise tabeli põhjal:

väärtus üle

väärtus kuni

kuna (HRK)

0,00

3000,00

100,00

3000,00

6000,00

200,00

6000,00

9000,00

300,00

9000,00

12 000,00

400,00

12 000,00

15 000,00

500,00

Kui vaidluse eseme väärtus on üle 15 000 kuna, makstakse 500 kuna pluss 1% sellest summast, mis ulatub üle 15 000 kuna – kohtukulude maksimaalne suurus on 5000 kuna.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 14/01/2019