Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Pangakontode Euroopa arestimismäärus - Itaalia


Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Ametliku dokumendi koostamise järgse piirkonna kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Selle piirkonna kohtu eesistuja, kus on võlgniku peamine või alaline elukoht, või kui võlgnik on juriidiline isik, siis tema registrijärgne asukoht. Kui võlgniku peamine või alaline elukoht ei asu või kui juriidilisest isikust võlgniku registrijärgne asukoht ei ole Itaalias, on pädev teavet hankima Rooma kohtu eesistuja.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Itaalia õiguse kohaselt on pangakontosid käsitlevat teavet hankival asutusel õigus pääseda juurde avalikes arhiivides hoitavale teabele.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kohus, mis tuleb kokku kohtunike koguna ja mille eesistujaks on arestimismääruse teinud kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja nendest teatamise või nende kättetoimetamise eest vastutab:

(a) kohtuametnik määruse artikli 23 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(b) arestimismääruse väljastanud kohtu kantselei määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6, artikli 25 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;

(c) täitmise eest vastutava kohtu kantselei määruse artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud juhul;

(d) selle kohtu kantselei, mille tööpiirkonnas asub võlgniku peamine elukoht, määruse artikli 28 lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

Kui arestimismäärus on väljastatud teises liikmesriigis artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6 või artikli 25 lõikes 3 osutatud tingimustel, on pädev kohus see üldkohus, kes vastutab arestimismääruse täitmise eest (vt artikli 50 punkt f).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kolmanda isiku peamises elukohas asuv üldkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 678), kes toimib kooskõlas eeskirjadega kolmandatelt isikult sundvõõrandamise kohta.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot, millel on mitu omanikku, võib arestimismääruse alusel arestida ainult võlgnikule kuuluva osa ulatuses. Kontoomanike osasid käsitatakse võrdsetena, välja arvatud juhul, kui tõendatakse vastupidist.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele ei kuulu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 545 ja 671 kombineeritud sätetele:

(a) elatismaksed, välja arvatud juhul, kui need arestitakse elatise maksmise eesmärgil, aga seda tehakse ainult kohtu eesistuja või delegeeritud kohtuniku loal ja ainult sellises ulatuses, mis on kohtu määrusega kindlaks määratud;

(b) annetused või toimetulekutoetused, mida saavad vaestena määratletud inimesed, ning kindlustusfondide makstavad rasedus- ja sünnitustoetused, ravikindlustushüvitised või matusetoetused;

(c) summad, mis on saadud eraisikutelt töösuhtest tulenevalt kas palga, töötasu või muude maksetena, sealhulgas koondamisel saadud summad, aga neid võib siiski kasutada elatismaksete maksmiseks ulatuses, mille on kindlaks määranud kohtu eesistuja või delegeeritud kohtunik; arestida võib kuni ühe viiendiku nendest summadest; eelnevalt osutatud põhjustest tulenevate paralleelsete arestimiste koguväärtus ei tohi olla suurem kui pool neist summadest;

(d) annuiteetmaksed, mille pealt ei maksta tasu, kui on sätestatud, et neid ei tohi arestida suuremas ulatuses kui on vajalik võlausaldaja põhivajaduste katmiseks;

(e) summad, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, ilma et see piiraks tehtud kindlustusmaksete korral võlausaldajat kahjustavate aktide läbivaatamist ning annetuste kogumist, nõudmist ja vähendamist käsitlevate sätete kohaldamist;

(f) pensionid, pensionina makstavad toetused või muud pensionihüvitised; nendest summadest võib arestida osa, mille suurus vastab maksimaalselt ühe kuu sotsiaaltoetuse summale pluss poolele ühe kuu sotsiaaltoetuse summast, ning ülejäänud osa võib arestida ainult punktides c ja d sätestatud ulatuses;

(g) maksed ettevõtja loodud spetsiaalsetest sotsiaalhoolekande- ja abifondidest, sealhulgas töötaja sissemakseteta, kui tegemist on maksetega, mille on teinud ettevõtja võlausaldajad või töötajad.

Seaduses on ka sätestatud, et summasid, mis saadakse tehtud töö eest palga, töötasu ja muude maksetena, samuti koondamisel saadud summasid ning pensione, pensionina makstavaid toetusi või muid pensionihüvitisi, mis on kantud võlgniku panga- või postkontori arvele, võib arestida, kui need on suuremad kolme kuu sotsiaaltoetuse summast ja kui need on kantud võlgniku arvele enne arestimise kuupäeva; kui ülekanne on tehtud arestimise kuupäeval või hiljem, võib neid summasid arestida punktides 3, 4, 5 ja 7 sätestatud piiratud tingimustel ning seaduse erisätete alusel.

Seda, et nõue ei kuulu arestimisele, peab tõendama võlgnik.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Reeglina on arestimismäärusega hõlmatud vara halduril, näiteks pangakonto arestimise korral pangal õigus võtta tasu vara hoidmise ja säilitamise eest; tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele või tavapäraselt kohaldatavatele määradele ning lisaks tuleb hüvitada ka vara säilitamiseks tehtud olulised dokumenteeritud kulud. Need kulud sisaldavad ka määruse artiklis 25 sätestatud kinnituse edastamise kulusid.

Kulud tasub (esialgu) taotluse esitaja. Kohus otsustab, milline pool peab tegelikult kulud kandma.

Pangakonto kohta teabe andmine vastavalt artiklile 14 ei õigusta panku tasu nõudma. Pangad on seadusega kohustatud ajakohastama arhiive, millest saadakse Itaalias teavet pangakontode kohta vastavalt määruse artiklile 14.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 655/2014 artikli 42 kohaldamist, hõlmab Itaalias taotletud arestimismääruse menetlemine või täitmine tasude maksmist kohtumenetluse dokumentidest koopiate tegemise eest ja tasude maksmist kohtuametnikele dokumentide kättetoimetamise eest.

Koopiate eest makstavad tasud on kindlaks määratud presidendi 30. mai 2012. aasta dekreedi nr 115 („Kohtukulusid käsitlevad konsolideeritud õigusnormid ja eeskirjad“) 7. lisas esitatud tabeli põhjal.

Dokumentide kättetoimetamise eest nõutava tasu puhul tuleb vahet teha selle vahel, kas dokumendid toimetab saajale isiklikult kätte kohtuametnik või kas need toimetatakse kätte postiga. Esimesel juhul tuleb kohtuametnikule vastavalt eespool osutatud konsolideeritud õigusnormide artiklile 27 hüvitada sõidukulud, mis arvestatakse kooskõlas sama dokumendi artikliga 35 ja mille arvestamisel võetakse arvesse kriteeriume, mida ajakohastatakse igal aastal justiitsministeeriumi dekreediga. Teisel juhul hüvitatakse sõidukulude asemel saatmiskulud. Mõlemal juhul – nii saaja isikliku teavitamise kui ka posti teel teavitamise korral – tuleb maksta ka tasu, mis on ette nähtud konsolideeritud õigusnormide artiklis 27 ja mida arvestatakse artikli 34 alusel. Kui teavitamisega on kiire, suurendatakse kooskõlas konsolideeritud õigusnormide artikliga 36 nii tasu kui ka hüvitist.

Espool osutatud artikleid ja presidendi dekreedi nr 115/2014 artiklit 7 saab näha selle lingi Lingil klikates avaneb uus akenalt.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Siseriiklikke määrusi ei järjestata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Otsuse peale on lubatud määruse artiklite 33, 34 ja 35 alusel edasi kaevata üldkohtule. Edasikaebus tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul alates arestimismääruse tegemisest või sellest teatamisest või selle kättetoimetamisest, sõltuvalt sellest, kumb toimub esimesena.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

(A) Kohtukulud arestimismääruse saamise menetluses erinevad sõltuvalt nõude väärtusest ja sellest, millises astmes menetlus toimub ja vastavalt sellele, millises etapis arestimismäärust taotleti.

(a) Kuni 1100 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 21,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 32,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 43 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(b) 1100–5200 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 49 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 73,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 98 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(c) 5200–26 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(d) 26 000–52 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(e) 52 000–260 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 379,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 569,25 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 759 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(f) 260 000–520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 607 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 910,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1214 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(g) Üle 520 000 euro suuruste nõuete korral on kohtukulud järgmised: 843 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 1264,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 1686 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

(h) Kindlaksmääramata väärtusega nõuete korral on kohtukulud järgmised: 259 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 388,50 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 518 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus. Kui asi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 kohaselt rahukohtuniku ainupädevuses, on kohtukulud järgmised: 118,50 eurot, kui kohtumenetlus toimub esimeses astmes; 177,75 eurot, kui esitatakse edasikaebus; 237 eurot, kui esitatakse kassatsioonkaebus.

Lisaks eespool osutatud kuludele tuleb juhul, kui arestimismäärust taotletakse enne kohtuasja sisu arutamiseks korraldatava kohtumenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

(B) Arestimismääruse peale esitatava edasikaebuse korral on kohtukulud alati 147 eurot.

Lisaks nendele kuludele tuleb juhul, kui määrust taotletakse enne põhimenetluse algust, tasuda iga menetluse eest 27 euro suurune kindlasummaline ettemakse sellest teatamise kulude katteks.

Kulud tuleb tasuda menetluse alguses, edasikaebuse esitamise ajal.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritakse ainult tõlkeid itaalia keelde.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2019