I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Oma eksperditeadmistele tuginedes osutavad kohtu määratud eksperdid kohtule eksperdiarvamuse teenust, kui see on vajalik menetluses tuvastatud asjaolude kontrollimiseks või selgitamiseks.

Maakonna- ja kaubanduskohtud peavad nimekirja ekspertidest, kelle kohtud võivad määrata, samuti nende juriidiliste isikute, instituutide, asutuste ja riigiasutuste nimekirja, kellel on luba eksperdina tegutseda (edaspidi „juriidiliste isikute nimekiri“). Nimekirjad avaldatakse kohtute veebisaitidel.

Justiitsministeerium haldab ainulaadset elektroonilist nimekirja ekspertidest, keda kohtud võivad määrata ja mis on sorditud ekspertide erialavaldkondade järgi, ning kogu Horvaatia Vabariigi territooriumi hõlmavat juriidiliste isikute nimekirja, ning avaldab need oma veebisaidil.

Ekspertide nimekirja kandmise menetlus algatatakse taotlusega, mis esitatakse selle maakonna- või kaubanduskohtu esimehele, kelle kohtualluvusse kuulub kaebuse esitaja elukoht või juriidilise isiku asukoht. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingule allakirjutanud riikide kodanikud, kellel ei ole alalist elukohta Horvaatia Vabariigis, peavad esitama määramistaotluse Zagrebi maakonnakohtule või Zagrebi kaubanduskohtule.

Kui nimekirja kandmiseks esitatud kandidaat vastab nõuetele, saadab vastava maakonna- või kaubanduskohtu esimees enne kandidaadi nimekirja kantud eksperdiks nimetamise üle otsustamist kandidaadi eksamile, kus hinnatakse tema teadmisi kohtusüsteemi struktuurist, avalikust haldusest ja õigusterminoloogiast. Eksami korraldavad maakonnakohtute teadmiste hindamise komiteed, mille esimees ja kaks liiget on selle kohtu kohtunikud. Täistööajaga töökohta taotlev kandidaat, kellel on õigusteaduste kraad, ei pea eksamit tegema. Asjakohase kohtu esimees suunab registreerimiseks esitatud ja eksami sooritanud kandidaadi kutsealasele täienduskoolitusele kohtuekspertide erialaliidus. (Kehtivat tööluba (litsentsi) omav kohtuekspert ja töötajad, kes teevad ekspertiisi instituutides, asutustes ja valitsusasutustes, ei ole seevastu kohustatud läbima kutsealast täienduskoolitust valdkondades, milles nendel instituutidel, asutustel ja valitsusasutustel on ekspertiisi tegemise luba).

Pärast seda, kui kandidaat on kutsealase täienduskoolituse läbinud, ja pärast tõendite kogumist registreeritud eksperdiks nimetamise õiguspärasuse või kohtuekspertiisi tegemise tingimuste täitmise kohta teeb vastava maakonna- või kaubanduskohtu esimees taotluse kohta otsuse.

Kohtu määratud eksperdid või juriidilised isikud peavad olema kindlustatud kogu ekspertiisi tegemise aja jooksul. Tõendid sõlmitud vastutuskindlustuslepingu kohta (kindlustuspoliis) tuleb esitada pädeva maakonna- või kaubanduskohtu esimehele enne nimekirja kandmist ja igal järgneval aastal ametisse nimetamise või kinnitamise perioodi jooksul.

Eksperdid nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Juriidilisele isikule, instituudile, asutusele või valitsusasutusele antakse kohtuekspertiisi tegemise luba neljaks aastaks.

Ametisse nimetatud ekspert annab vande kohtu esimehe ees, kes nimetas ta registreeritud eksperdiks.

Pärast eksperdiks määramise tähtaja möödumist võib nimekirja kantud eksperdi neljaks aastaks uuesti ametisse nimetada ning juriidilise isiku, instituudi, asutuse või riigiasutuse võib kohtuekspertiisi tegemiseks uuesti kinnitada. Uue ametisse nimetamise või kinnitamise taotlus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne kehtiva ametisse nimetamise lõppemist.

Vastava maakonna- või kaubanduskohtu esimees tühistab (ajutiselt) eksperdi registrisse kandmise,

• kui ekspert seda taotleb,
• kui muutub eksperdi elukoht, kui tehakse kindlaks, et registreerimise tingimused ei olnud täidetud või määramise tingimused ei ole enam täidetud,
• kui ekspert on pädeva asutuse lõpliku otsuse alusel tunnistatud ebasobivaks, et tegutseda valdkonnas, milles ta ametisse nimetati,
• kui eksperdilt on lõpliku kohtuotsusega võetud õigus- ja teovõime,
• kui ta on süüdi mõistetud avalikku teenistusse võtmist takistavas kuriteos,
• kui ta täidab eksperdiülesandeid pahauskselt või hooletult,
• kui ta ei esita ettenähtud tähtaja lõpuks tõendit registreeritud eksperdi ülesannete täitmise jaoks vajaliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohta,
• kui ta ei järgi sätteid ekspertiisi käigus teadasaadud teabe saladuses hoidmise kohta.

Vastava maakonna- või kaubanduskohtu esimees kustutab eksperdi alaliselt nimekirjast juhul, kui ekspert teeb kohtu määratud eksperdi tööd pärast seda, kui jõustus tema ajutise tagasilükkamise või tema ülesannete täitmise keelamise korraldus.

Eksperdid või juriidilised isikud, kellel on õigus tegutseda kohtu määratud eksperdina, on kohustatud teatama igast oma andmete muutumisest viivitamata kohtule, kes nad ametisse nimetas või kes andis loa nad nimekirja kanda. Kohtul on kohustus kanda need muudatused viivitamata nimekirjadesse, kus on registreeritud eksperdid või juriidilised isikud, keda kohtud võivad eksperdina kasutada.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Määruses kohtu määratavate ekspertide kohta (Horvaatia ametlik väljaanne nr 38/14, nr 123/15, nr 29/16 parandus ja nr 61/19) kehtestatakse ekspertide määramise tingimused ja kord ning nende õigused ja kohustused.

Isik võib töötada kohtu määratud eksperdina, kui ta täidab järgmisi nõudeid:

1) ta on Horvaatia Vabariigi kodanik, Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik,

2) ta on suuteline täitma kohtu määratud eksperdi ülesandeid,

3) ta on töötanud pärast asjakohaste õpingute läbimist või koolide lõpetamist oma kutsealal, nimelt:

• vähemalt kaheksa aastat – kui ta on omandanud ülikooli kraadi või spetsialisti teaduskraadi;
• vähemalt kümme aastat – kui ta on läbinud vastava bakalaureuseõppe või bakalaureuse taseme kutseõppe;
• vähemalt 12 aastat – kui ta on omandanud asjakohase keskhariduse ning kui tal ei ole asjakohast bakalaureuse- või bakalaureuse taseme kutsekraadi või spetsialisti bakalaureuse- või teaduskraadi,

4) ta on edukalt läbinud teadmiste kontrolli kohtusüsteemi korralduse, riigihalduse ja õigusterminoloogia kohta,

5) ta on edukalt läbinud vastava kutseliidu määratud kutsealase täienduskoolituse,

6) ta on sõlminud kohtu nimetatud eksperdi töö tegemiseks vajaliku vastutuskindlustuslepingu,

7) ta on omandanud oma ekspertiisivaldkondades asjakohased kraadid,

8) tema avalikku teenistusse asumisele ei ole takistusi.

Kutsealane täienduskoolitus ei tohi kesta kauem kui üks aasta. Kutseliidud on kohustatud määrama kutsealase täienduskoolituse nõustajad. Registreeritud eksperdi võib nimetada koolitusnõustajaks, kui tal on vähemalt viieaastane töökogemus kohtu määratud eksperdina. Nõustajate nimekiri edastatakse maakonna- ja kaubanduskohtutele. Kutsealasele täienduskoolitusele suunatud kandidaadi suutlikkus täita kohtu määratud eksperdi ülesandeid tehakse kindlaks taotleja läbitud täienduskoolituse aruande põhjal. Kuu aja jooksul pärast täienduskoolituse läbimist peab asjaomane kutseliit koostama koolitusnõustaja kirjalikule aruandele tuginedes kirjaliku arvamuse kandidaadi koolituse edukuse ja selle kohta, kas kandidaat on pädev täitma kohtu määratud eksperdi ülesandeid. Vastav kutseliit on kohustatud saatma selle aruande vastava maakonna- või kaubanduskohtu esimehele.

Eriarstid vastavad nimekirja kandmise nõuetele pärast erialaeksami läbimist.

Juriidilistel isikutel on õigus kohtuekspertiisi teha,

• kui nad on ka oma valdkonnas teataval alal registreeritud;
• kui nende töötajad on kantud selle valdkonna ekspertide nimekirja, mille jaoks kinnitust taotletakse;
• kui neil on kohtuekspertiisi tegemiseks sõlmitud vastutuskindlustusleping.

III. Ekspertide tasustamine

Kohtumenetlustes valitakse eksperdid peamiselt registreeritud ekspertide nimekirjadest.

Kohtu nimetatud ekspertidel on õigus saada tasu ja hüvitist materiaalsete kulude eest. Hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks individuaalselt vastavalt kohtu määratud ekspertide materiaalsete kulude hüvitamise ja tasude spetsiaalsele hinnakirjale. Kõnealune hinnakiri on kohtu määratud eksperte käsitlevate eeskirjade lahutamatu osa.

Kohtu määratud eksperdile makstakse tasu pärast seda, kui ta on ekspertiisi lõpetanud.

IV. Ekspertide vastutus

Kohtu määratud ekspert või juriidiline isik peab olema kindlustatud kogu ekspertiisi tegemise aja jooksul. Kohtuekspertiisi tegemise väikseim vastutuskindlustuse summa on 200 000 Horvaatia kuna (umbes 26 807,50 EUR) füüsilise isiku ja 500 000 Horvaatia kuna (umbes 67 018,74 eurot) juriidilise isiku jaoks.

ELi liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanikul võib olla eksperdi ülesannete täitmise jaoks kindlustus tema koduriigis.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Eksperdi määramine on reguleeritud menetlusseadustega, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustikuga.

VI. Ekspertide nimetamine

Kohtu määratud eksperdid nimetab kohus menetlusosalise taotlusel või ex officio konkreetses kohtumenetluses, kui seda on vaja eksperditõendite esitamiseks, et teha kindlaks asjaolud või neid selgitada.

VI.1. Eksperdiaruanne

Kohtu määratud ekspertide järelduste ja arvamuste esitamise vorm ei ole reguleeritud. Kohus otsustab, kas ekspert esitab oma järeldused ja arvamused ainult suuliselt kohtuistungil või kirjalikult enne kohtuistungit. Kohus määrab järelduste ja arvamuste esitamiseks kirjalikult tähtaja, mis võib olla kuni 60 päeva. Ekspert peab alati esitama oma arvamuse. Kohus esitab pooltele järelduse ja arvamuse kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne seda kohtuistungit, kus on kavas neid arutada.

VI.2. Kohtuistung

Kohus võib kohtuistungil eksperdi järelduste kohta küsimusi esitada.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).