Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Leia ekspert - Luksemburg


I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Kohtuekspertide registrit peab justiitsministeerium. Registris on eksperdid jaotatud 12 valdkonda. Register on kõigile spetsialistidele ja avalikkusele kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akensiin. Kuigi register loodi kriminaal- ja haldusasjade jaoks, kasutatakse seda ka tsiviil- ja kaubandusasjades. Kohtutel ei ole kohustust määrata registrisse kantud eksperte, kuid tavaliselt nad teevad seda.

Spetsialistid esitavad nimekirja kandmise taotluse justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumile saadetakse täielik toimik (sealhulgas kõnealuse valdkonna diplom, tõendid töökogemuse kohta, elulookirjeldus ja karistusregistri väljavõte) ning ministeerium alustab seejärel kontrollimenetlust, s.t eksperdi usaldusväärsuse kontrollimist. Ministeerium teeb eksperdi registreerimise kohta otsuse, kui on kontrollinud kandidaadi kvalifikatsiooni (sh valdkonna kraadi ja täiendusõpet) ja töökogemust. Registrisse lubamise korral peavad eksperdid vande andma.

Kui justiitsministeerium on eksperdi määranud ja ta on kohtu ees vande andnud, avaldatakse registri sisu Luksemburgi ametlikus väljaandes. Kui eksperdid on nimekirja kantud, ei ole neil mingeid erilisi kohustusi. Nad ei pea ministeeriumile tegevusaruannet saatma. Neil ei ole kohustust läbida täiendusõpet. Registrit ajakohastatakse kindla aja tagant.

Eksperdid võidakse nimekirjast kustutada, kui nad ei täida oma kohustusi või kutse-eetika eeskirju, või siis muudel tõsistel põhjustel. Sellised põhjused tekivad, kui ekspert ei vasta enam nõutavale kvalifikatsioonile, on olnud oma kohustuse täitmisel hooletu või tal ei ole enam nõutavat usaldusväärsust, nt kui ta on tunnistatud süüdi kuriteos. Ekspert kustutatakse nimekirjast ministri otsusega pärast peaprokurörilt nõu küsimist ja asjaomase eksperdi ärakuulamist. Registrist kustutamine toimub ministri määrusega tühistamise vormis. Registrist kustutamise võib vaidlustada halduskohtus. Ekspertidel ole tegevusjuhendit ega eetikakoodeksit. Küll aga tuleb järgida kutse-eetika juhendit või muid kutsealaseid käitumisjuhendeid, mis kehtivad eksperdi konkreetse kutseala suhtes.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Selleks et lasta ennast eksperdiks nimetada, peavad isikud omandama oma erialal teatava haridustaseme. Justiitsministeeriumi peetavasse ekspertide registrisse kandmiseks on sellised akadeemilised kraadid hädavajalikud. Eksperdina töötamiseks ega oma oskuste korrapäraseks täiendamiseks ei pea eksperdid olema kutseorganisatsiooni liikmed (juriidilise täiendõppe süsteem puudub, kuid eksperdid võivad käia koolitusel vabatahtlikult).

III. Ekspertide tasustamine

Ekspertide tasud on kehtestatud määrusega. Erijuhtudel, eelkõige siis, kui eksperdi ülesanne on iseäranis keeruline, võib kohus otsustada seaduses sätestatud tariifi mitte kohaldada. Praktikas taotlevad eksperdid tavaliselt, et menetluspooled lepiksid kokku seaduses sätestatud tariifist suurema summa maksmises. Tsiviilasjades on ühel poolel kohustus teha eksperdile ettemakse, kui kohus on eksperdi määranud. Eksperdid võivad saada ettemaksena tasusid, mis ületavad seaduses sätestatud tariifi. Menetluse lõpus otsustab kohus sisulises kohtuotsuses, kes peab kandma lõplikud kulud. Kulud võib poolte vahel ära jagada. Pooled võivad saada tasuta õigusabi ekspertidele töötasu maksmiseks ettenähtud määras.

Kriminaalasjades teeb kulude ettemakse alati riik. Kostja peab eksperditasu maksma ainult juhul, kui kostjale mõistetakse karistus. Prokuröri taotletud ekspertidele võib tasu maksta ka riik.

IV. Ekspertide vastutus

Ekspertide vastutuse kohta erieeskirju ei ole. Seega reguleerivad ekspertide tegevust üldised delikti- või lepingueeskirjad. Sellistes eeskirjades ei ole kehtestatud vastutuse ülempiiri. Puudub kohustus katta eksperdi võimalik vastutus kutsealase vastutuskindlustuse kaudu.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Ekspertide ametisse määramist reguleerib 7. juuli 1971. aasta eriseadus „Loi du 7 juillet 1971 portant en matière répressive et administrative, institution d’experts, de traducteurs et d’interprètes assermentés et complétant les dispositions légales relatives à l’assermentation des experts, traducteurs et interprètes“. See seadus käsitleb ainult kriminaal- ja haldusasju. Tsiviilasjade kohta eriseadust ei ole. Asjakohased on kriminaal- või tsiviilmenetluse seadustiku teatavad sätted, samuti 21. juuni 1999. aasta haldusmenetluse üldseadus „loi du 21 juin 1999 portant règlement de procedure devant les juridictions administratives“.

Tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ei ole eksperdi määramise menetluses põhimõttelisi erinevusi. Kriminaalasjades on kostjal aga ulatuslikumad õigused kui muudes kohtuasjades. Enamik kohtueksperte määratakse eelmenetluses enne kohtuprotsessi. Vähemalt pool eksperdi määramise taotlustest algatatakse eelmenetluses. Ekspertide määramine põhimenetluse ajal ei ole kuigi levinud.

1. Ekspertide nimetamine

Luksemburgis määravad kohtueksperte kas kohtud või värbavad neid menetluspooled. Kohtuekspertide staatusega eksperte võivad määrata ainult kohtunikud kas menetluspoolte taotlusel või omal algatusel. Kriminaalasjades määrab eeluurimiskohtunik (juge d’instruction) eksperdi sageli kas kostja või prokuröri taotlusel. Eeluurimiskohtunik võib eksperdi määrata ka omal algatusel. Kuna eeluurimiskohtuniku otsus on eelotsus, võistleva menetluse põhimõtet ei kohaldata.

Kriminaalõiguses on olemas erieeskirjad kostja käsutuses olevate kaas- ja vastuekspertide kohta.

Eriti pakilise vajaduse korral võib tsiviil-, äri- ja haldusasjades eksperdi määrata ka enne kohtuprotsessi.

a) Eksperdi määrab kohus

Põhimenetluse ajal määrab kohtueksperdi kohus, kui ta vajab nõu menetluse käigus esile kerkivates tehnilistes küsimustes. Kohtud võivad seda teha menetluspoolte taotlusel või omal algatusel. Eksperdid peavad teatama mis tahes huvide konfliktist, mis neil poole suhtes on.

Eksperdi määramine enne kohtumenetlust on võimalik juhul, kui küsimus on kiireloomuline või kui ekspertiisi on vaja eelseisva sisulise menetluse jaoks. Eksperdi määramine selles esialgses etapis on menetluse ainus eesmärk ning selleks on vaja, et pooled esitaksid konkreetse taotluse. Üldiselt ei saa seda menetlust alustada, ilma et kostjal oleks võimalus lasta end kohtunikul ära kuulata. Ülimalt kiireloomuliste juhtumite korral võidakse kohtueksperdid määrata kohe, kuid sellisel juhul peab kostjal olema hilisema ärakuulamise võimalus.

Kohtueksperdi määramise taotlemisel või kohtu esitatud soovitatud eksperdi kohta märkuste esitamisel võivad pooled pakkuda välja nimesid ja leppida kokku kindla eksperdi. Kui kohus otsustab määrata kohtueksperdi omal algatusel, peaks ta sellest pooli enne otsuse tegemist teavitama ja nende arvamust küsima. Kohtutel ei ole kohustust määrata ametisse registrisse kantud eksperte, ent üldiselt toimivad nad selle tava järgi.

b) Eksperdi nimetavad pooled

Kuigi menetluspooled kohtueksperte ei määra, võib kohus nad eksperdi määramisse kaasata. Nad võivad kokku leppida eksperdi ülesandes, kulude kandmises ja isegi konkreetses eksperdis. Seejärel saadavad nad valitud eksperdile ühiselt kirja tema nimetamise kohta. Kui mõlemad pooled on nõus, võib kohus lubada selle eksperdi ametisse määrata. Seda juhtub väga sageli eelmenetlustes.

2. (Tsiviil-)menetlus

Pärast ametisse määramist kutsub kohtuekspert menetluspooled juhtumit arutama. Tavaliselt suhtlevad eksperdid pooltega juristide kaudu ja teavitavad sündmuste käigust ka kohut. Selle korralduse kohta erieeskirju ei ole, välja arvatud nõue järgida alati võistleva menetluse põhimõtet: igal menetluspoolel on õigus väljendada igal ajal oma seisukohta juhtumi kõigi aspektide kohta.

Sellel põhimõttel on kaks erandit. Need puudutavad puhtfaktiliste aspektide ekspertiisi ja eraelu riivavaid uurimistoiminguid (s.t tervisekontrolli). Sellistel juhtudel peab ekspert tutvustama uurimise tulemusi teistele pooltele enne oma aruande lõplikku vormistamist.

Eksperdi uurimistegevuse kulgu jälgib pädev kohus. Kui selle kohta on esitatud kaebus, võib kohus nõustuda, et ekspert ei ole piisavalt kvalifitseeritud, ja määrata teise eksperdi. Kuna enamikul juhtudel nimetatakse ametisse ainult üks ekspert, ei ole ühtegi menetlust, mille kohaselt ekspert kohtuks enne kohtuprotsessi teiste ekspertidega, et küsimusi täpsustada.

a) Eksperdiaruanne

Ekspert edastab oma aruande kirjalikult. Kindlat struktuuri, mida ekspert peab oma aruandes järgima, ei ole. Eksperdil on kohustus täita oma ülesannet lojaalselt ja võistleva kohtumenetluse põhimõtte kohaselt. Ta peab käsitlema kõiki oma ülesandes hõlmatud faktilisi küsimusi, kuid tal ei ole lubatud vastata juriidilistele küsimustele. Eksperdi volitused määrab kindlaks kohus, välja arvatud neis menetlustes, kus eksperdi on nimetanud pooled ilma kohtuniku sekkumiseta ja kus ta tegeleb poolte probleemidega.

Esialgne aruanne ei ole kohustuslik, kuid selle võib koostada, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad. See kehtib eelkõige juhul, kui ülesande täitmise käigus tekivad uued küsimused või kui pooled ei tee eksperdiga koostööd.

Harvadel juhtudel tuleb eksperdil esitada lisaaruanne. Seda võib vaja olla siis, kui ekspert ei ole vastanud kõigile oma ülesandega hõlmatud küsimustele või kui hiljem tekivad lisaküsimused. Kohus annab välja uue määruse, milles täpsustatakse lisateabe vajadust ja nimetatakse vastuseid vajavad küsimused. Pooled võivad kohtunikult taotleda lisaselgitusi. Praktikas on siiski tõenäolisem, et määratakse teine ekspert, olenevalt sellest, kas pooled on esimese aruandega rahul.

Eksperdiaruanded võib vaidlustada nii menetluspoolte ütluste kui ka teise ekspertiisi abil. Eksperdiaruannetes esitatud arvamus ei ole kohtute jaoks siduv. Kohtupraktika kohaselt võib kohus eksperdiarvamusest kõrvale kalduda, kui selleks on mõjuvad põhjused, s.t kui üks või mõlemad pooled tõestavad, et ekspert eksib. Vastuolulistel aruannetel on samasugune tõendusjõud, olenemata sellest, kas eksperdi määras kohus või pooled. Ühe poole algatatud aruandeid või vastuolulisi aruandeid, samuti aruandeid, mis on koostatud, ilma et ekspert oleks järginud võistleva kohtumenetluse põhimõtet, võidakse kohtus esitada ja neid võidakse kohtuprotsessil arutada, kuid neil ei ole sama tõendusjõudu kui aruannetel, mis on koostatud kõnealust põhimõtet järgides.

c) Kohtuistung

Eksperdid ei pea eelistungil osalema. Nad peaksid osalema kohtuistungil, et vastata pärast aruande esitamist kohtu küsimustele. Eksperte kohtus ei ristküsitleta.

 

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 16/10/2020