Vahendite külmutamine ja tõendite arestimine

Euroopa Liidus võidakse vara või tõendid arestida, kui neid on vaja kasutada kriminaalmenetluse käigus või kui need on vaja konfiskeerida. Seda saab teha nõukogu raamotsuse alusel, millega nähakse ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud.

Mis on „arestimisotsus”?

Piiriülese menetluse kohaldamisel tähendab „arestimisotsus” mis tahes meedet, mille liikmesriigi õigusasutus on võtnud vara hävitamise, muutmise, eemaldamise, edastamise ja kõrvaldamise vältimiseks. Tõendid on objektid, dokumendid või andmed, mida võib kriminaalmenetluse käigus tõendina esitada. Menetluses osalevad riigid on: „otsuse teinud riik” (kes arestimisotsuse tegi, tunnistas kehtivaks või muul viisil kinnitas) ja „täidesaatev riik” (kelle territooriumil vara või tõendusmaterjal asub).

Otsused, mis täidetakse ilma tõendamata, et tegu on mõlemapoolselt süüteoks tunnistatud

Erandina üldistest eeskirjadest ei ole raamotsuse alusel võimalik teatud süütegude puhul ette näha süüteo mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise kontrollimist (kas tegu on karistatav mõlemas asjaomases liikmesriigis). Kõnealust menetlust kohaldatakse üksnes kõige raskemate, raamotsuse artiklis 3 loetletud süütegude suhtes, kui need on otsuse teinud riigis karistatavad vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat (st kuritegelikus ühenduses osalemine, terrorism, korruptsioon, pettus, inimkaubandus, vägistamine).

Arestimisotsuse täitmise menetlus

Arestimisotsuse täitmise eesmärgil edastab arestimisotsuse teinud õigusasutus tunnistuse otse pädevale õigusasutusele selle täitmiseks teises liikmesriigis. Täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustavad arestimisotsust ilma täiendavate formaalsusteta ja võtavad vajalikud meetmed, et täita otsus viivitamata. Täidesaatev riik peab samuti täitma arestimisotsuse täitmisel formaalsusi ja menetlusi, mille otsuse teinud riigi pädev asutus on selgesõnaliselt ette näinud.

Mittetunnustamise või mittetäitmise põhjused

Täidesaatva riigi pädevad õigusasutused võivad teatud asjaolude korral keelduda arestimisotsuse tunnustamisest või täitmisest. Näiteks juhul, kui tunnistust ei ole esitatud, asjaomasel isikul on privileeg või immuniteet, samade asjaolude suhtes on lõplik kohtuotsus juba tehtud.

Menetluse edasilükkamine

Täidesaatva riigi pädev õigusasutus võib arestimisotsuse täitmise teatud asjaolude korral edasi lükata, näiteks kui selle täitmine võib kahjustada käimasolevat eeluurimist, või kui asjaomase vara või tõendusmaterjali suhtes on juba kriminaalmenetlusega seoses arestimisotsus tehtud.

Menetlusõigused

Liikmesriigid peavad tagama, et kõikide huvitatud isikute, sealhulgas kolmandate isikute käsutuses on arestimisotsuse vastu õiguskaitsevahendid, millel ei ole peatavat toimet.

Viimati uuendatud: 22/01/2019

Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.