Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Põhiõigused - Bulgaaria


Siseriiklikud kohtud

Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused

Ombudsman

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Muu

Siseriiklikud kohtud

Bulgaarias võivad kõik kohtunikud arutada esimeses kohtuastmes ELi põhiõigustega seotud asju, sest põhiõiguste harta on osa ELi esmasest õigusest (sellel on Lissaboni lepinguga samaväärne õigusjõud). Seega kui Bulgaaria kodanikud leiavad, et nende põhiõigusi on rikutud, võivad nad pöörduda ringkonnakohtusse (Окръжен съд) ja tugineda hartale. Bulgaaria kohtutel on sama pädevus selliste põhiõiguste osas, mis on tagatud Bulgaaria põhiseadusega ning rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline Bulgaaria on.

Halduse üksikakti peale esitatud kaebused esitatakse halduskohtutele ja Kõrgemale Halduskohtule (Върховен административен съд).

Igal Bulgaaria kohtul on oma veebisait, kus on esitatud teave kohtu korralduse ja tegevuse kohta. Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu (Висшия съдебен съвет) veebisaidil on esitatud üksikasjalik loetelu Bulgaaria kohtutest koos nende aadresside ja veebisaitidega (ainult bulgaaria keeles).

Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused

Vt ombudsmani käsitlev osa.

Ombudsman

Bulgaaria Vabariigi ombudsman (Омбудсман на Република България)

Aadress

Ul. George Washington No 22
Sofia 1202, Bulgaria
tel +359 2 810 69 55
e-post Lingil klikates avaneb uus akenpriemna@ombudsman.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ombudsman.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ombudsman uurib seaduses ette nähtud vahendite abil kaebusi kodanike õiguste ja vabaduste rikkumise kohta, mis on tingitud riigi- või kohalike omavalitsuste või nende hallatavate asutuste või avalikke ülesandeid täitvate isikute tegevusest või tegevusetusest. Ombudsmanil on väga lai pädevus, mis hõlmab kõiki kodanike õiguseid, olgu siis tegemist poliitiliste, majanduslike, kodaniku-, sotsiaalsete, kultuuriliste või muude õigustega. Ombudsmani ülesanne on kaitsta kõigi kodanike, sealhulgas laste, puudega inimeste, vähemuste, välisriigi kodanike jm õiguseid.

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Kaebuse võib esitada ombudsmanile kirjalikult posti või e-kirja teel, isiklikult kohale toimetades või ka suuliselt ja selle registreerib ametlikult ametiisik. Kaebustega tegelevad vastuvõtuosakond (priemna) ja kantselei (delovodstvo). Vastuvõtuosakond tegutseb alates 5. jaanuarist 2006 ja on avatud iga päev. Osakonna eksperdid võtavad seal kodanikke vastu ja vastavad telefonikõnedele. Neljapäeviti kell 9.00–12.30 võtab ka ombudsman kodanikke isiklikult vastu. Kohtumise aeg tuleb eelneval kokku leppida.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemiskorra lühikirjeldus

Iga inimene võib olenemata tema kodakondsusest, soost, poliitilistest vaadetest või usulistest veendumustest esitada ombudsmanile kaebuse või anda vihje. Anonüümsed kaebused või vihjed, mis käsitlevad rohkem kui kahe aasta taguseid juhtumeid, jäetakse läbi vaatamata. Ombudsman võib algatada uurimise omal algatusel, kui ta leiab, et see on avalikes huvides.

Kaebused kantakse registrisse. Seejärel edastab ombudsmani büroo juhataja need kaebuse sisu järgi asjakohasele osakonnale. Osakonna juhataja määrab juhtumi menetleja, kellel on uurimiseks aega üks kuu. Põhjalikumat uurimist vajavate juhtumite korral pikendatakse tähtaega kolme kuuni. Juhtumi menetleja võib küsida kaebuse esitajalt lisateavet või paluda pädeval haldusasutusel võtta teatavaid meetmeid või esitada konkreetset teavet. Riigi- ja kohaliku tasandi asutused või nende hallatavad asutused, juriidilised isikud ja üksikisikud peavad esitama nende käsutuses oleva teabe vabatahtlikult ja tegema ombudsmaniga seoses talle saadetud kaebustega koostööd. Kui kaebus puudutab küsimust, mille võib edastada kõrgemale haldusorganile või muule spetsiaalsele asutusele (komiteele või ametile), võib ombudsman teha kaebuse esitajale ettepaneku pöörduda asjaomase asutuse poole, kui küsimus ei nõua ka ombudsmanipoolset läbivaatamist. Kui juhtum ei kuulu ombudsmani pädevusvaldkonda, siis teavitab ombudsman sellest kaebuse esitajat ja soovitab tal võtta ühendust sobiva ametiasutusega. Kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse sellele ametiasutusele.

Ombudsman võib igal ajal pakkuda võimalust olla vahendajaks, et lahendada vaidlus kokkuleppe teel. Selline ettepanek saadetakse nii kaebuse esitajale kui ka organile või isikule, kelle peale kaebus on esitatud. Kui mõlemad pooled nõustuvad ettepanekuga, aitab ombudsman igati kaasa vaidluse lahendamisele, viies näiteks pooled omavahel kokku või olles neile läbirääkimistel toeks.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Sõltuvalt tulemustest, milleni uurimise käigus jõutakse, võib ombudsman lisaks kaebuse esitajale saadetavale vastusele anda pädevale asutusele soovitusi selle kohta, milliseid meetmeid saab ametiasutus võtta isiku õiguste rikkumiseni viinud põhjuste või tegevuse kõrvaldamiseks. Ombudsman koostab korrapäraselt arvamusi konkreetsete küsimuste kohta ja need avaldatakse veebilehel ning edastatakse pädevale asutusele ja meediale. Kui probleem tuleneb kehtivast õigusraamistikust, võib ombudsman esitada Rahvusassambleele ja ministrite nõukogule soovitused asjakohaste seadusandlike muudatuste tegemiseks. Kui seadused leitakse olevat vastuolus põhiseadusega ja nendega rikutakse kodanikuõigusi ja -vabadusi, on ombudsmanil õigus edastada asi selle tuvastamiseks põhiseaduskohtule. Kui tuvastatakse vastuolud kohtupraktikas, on ombudsmanil õigus anda asi tõlgendava lahendi saamiseks Kõrgemale Kassatsioonikohtule või Kõrgemale Halduskohtule.

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Riiklik Võrdõiguslikkuse Asutus (Орган по въпросите на равенството)

1. Diskrimineerimisküsimuste komisjon (Комисия за защита от дискриминация)

Aadress

Bul. Dragan Tsankov No 35
Sofia 1125, Bulgaria
tel +359 2 807 30 30
faks +359 2 807 30 58
e-post Lingil klikates avaneb uus akenkzd@kzd.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.kzd-nondiscrimination.com/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Diskrimineerimisküsimuste komisjon (Комисия за защита от дискриминация)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Juhtumid võib esitada diskrimineerimisküsimuste komisjonile

  • ohvri(te) kirjaliku kaebuse alusel;
  • diskrimineerimisküsimuste komisjoni omal algatusel;
  • füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, riigi- või omavalitsusasutustelt saadud teabe alusel.

Kaebus või vihje tuleb esitada diskrimineerimisküsimuste komisjonile kolme aasta jooksul alates rikkumise toimepanekust. Kui on möödunud kolm aastat, siis kaebust läbi ei vaadata või kui uurimine juba käib, siis lõpetatakse asja menetlemine. Kui asi on juba kohtusse jõudnud, siis komisjon menetlust ei algata. Kui kaebus või vihje võetakse tagasi või kaebuse esitaja ei paranda selles esinevat viga komisjoni määratud tähtaja jooksul, lõpetatakse asja menetlemine.

Kaebus peab sisaldama järgmist teavet:

  • kaebuse esitaja nimi;
  • kaebuse esitaja kontakt- või registreeritud aadress;
  • kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldus: kui teo pani toime üksikisik, siis kes see oli, milline see tegu või tegevusetus oli, millal ja kus see toimus, või kui on tegemist kostja töötajatega, siis milline nende seadus- või lepingujärgsetest kohustustest tulenev ja nende tööga seotud tegu või tegevusetus muudab kostja toimepandud diskrimineerimise eest vastutavaks;
  • taotletava õiguskaitsevahendiga seotud üksikasjad. See peab olema diskrimineerimisküsimuste komisjoni pädevuses, mis on sätestatud diskrimineerimise eest kaitsmise seaduses. Kaebuse esitajad peavad esitama tõendid, näiteks kirjalikud dokumendid või muud konkreetsed tõendid, mille diskrimineerimisküsimuste komisjon peaks nende arvates läbi vaatama (nimetades näiteks isikud, keda nad soovivad lasta tunnistajatena küsitleda, ning menetluses mitteosalevate kolmandate isikute käsutuses olevate kirjalike tõendite asukoha);
  • kuupäev ja kaebuse esitaja või tema esindaja allkiri.
  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Diskrimineerimisküsimuste komisjoni esimees määrab toimiku hindamiskomisjonile, kes on spetsialiseerunud asjaomasele diskrimineerimisliigile. Hindamiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja ettekande esitaja. Ettekande esitaja kogub kirjalikke tõendeid, mida on vaja asjaolude dokumenteerimiseks. Uurimine tuleb lõpule viia 30 päeva jooksul. Keeruliste juhtumite puhul võib diskrimineerimisküsimuste komisjoni esimees pikendada seda tähtaega 30 päeva võrra. Kui uurimine on lõpule viidud, esitab ettekande esitaja oma järeldused hindamiskomisjoni esimehele. Esimees määrab avaliku ärakuulamise kuupäeva ning saadab pooltele kutsed sellel osalemiseks.

Diskrimineerimisküsimuste komisjonil on õigus

  • taotleda dokumente ja muud uurimisega seotud teavet;
  • nõuda selgitusi uurimise all olevatelt isikutelt;
  • küsitleda tunnistajaid.

Kõik üksikisikud ning riiklikud ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tegema diskrimineerimisküsimuste komisjoniga koostööd, edastades komisjonile teabe ja dokumendid ning andes kirjalikke selgitusi, kui neilt neid küsitakse. Keeldumise korral määratakse rahatrahv.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Esimesel kohtumisel kutsub hindamiskomisjoni esimees pooli üles leidma vaidlusele üksmeelne lahendus. Kui nad seda teevad, kinnitatakse sellest tulenev kokkulepe otsusega ja asja menetlemine lõpetatakse. Kui pooled saavutavad osalise lahenduse, siis jätkub menetlus osas, milles kokkulepet ei saavutatud. Kokkulepe on täitmisele pööratav ja sellest kinnipidamist jälgib komisjon.

Kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, teeb diskrimineerimisküsimuste komisjon 14 päeva jooksul pärast avalikku ärakuulamist otsuse juhtumi asjaolude alusel.

Oma otsuses võib diskrimineerimisküsimuste komisjon

  • teha kindlaks, kas rikkumine on toime pandud või mitte;
  • teha kindlaks, kes rikkumise toime pani ja kes on kannatanu;
  • määrata karistuse ja/või siduvad haldusmeetmed, kui ta leiab, et rikkumine on toime pandud.

Diskrimineerimisküsimuste komisjon võib võtta järgmised siduvad haldusmeetmed:

  • teha tööandjatele ja riigiametnikele ettekirjutusi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks;
  • peatada tööandja välja antud selliste ebaseaduslike otsuste või eeskirjade kohaldamine, mis põhjustavad või võivad põhjustada diskrimineerimist.

Diskrimineerimisküsimuste komisjon tagab oma otsuste täitmise kooskõlas seadustega.

Diskrimineerimisküsimuste komisjoni otsuste peale võib 14 päeva jooksul esitada edasikaebuse Sofia linna halduskohtule.

2. Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu (Националния съвет по равнопоставеността на жените и мъжете към Министерския съвет)

Aadress

Council of Ministers
Bul. Dondukov No 1
Sofia 1594, Bulgaria
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mlsp.government.bg/equal/index.asp
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu (Националния съвет по равнопоставеността на жените и мъжете към Министерския съвет)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tagab, et valitsusasutused ja vabaühendused teevad koostööd riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel, hõlbustades konsultatsioone, koostööd ja koordineerimist.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu:

  • nõustab ministrite nõukogu;
  • analüüsib soolise võrdõiguslikkusega seotud seadusandlike ja muude aktide eelnõusid ning esitab nende kohta arvamusi;
  • uurib ministrite nõukogu koostatud otsuste eelnõusid ja esitab arvamuse, kas need on soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga kooskõlas või mitte;
  • koordineerib riigiasutuste ja vabaühenduste tegevust riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimisel ja Bulgaaria sellekohaste rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  • teeb kas sõltumatult või koos diskrimineerimisküsimuste komisjoniga ettepanekuid riiklike soopoliitika meetmete kohta;
  • hoiab suhteid välisriikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes täidavad samasuguseid ülesandeid ja tegutsevad samasugustes valdkondades;
  • aitab sotsiaalpartneritel ja vabaühendustel viia ellu riiklikke ja piirkondlikke projekte soolise võrdõiguslikkuse vallas ning perekondlike/vanemlike kohustuste ja kutsetegevuse ühitamisel ning jälgib tulemusi;
  • korraldab uuringuid tema tegevust mõjutavate küsimuste kohta.
  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamine ja elluviimine.

Andmekaitseasutus

1. Isikuandmete kaitse komisjon (Комисията за защита на личните данни)

Aadress

Bul. Prof. Tsvetan Lazarov No 2
Sofia 1592, Bulgaria
tel +359 2 91 53 518
faks +359 2 91 53 525
e-post Lingil klikates avaneb uus akenkzld@cpdp.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cpdp.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid taotlusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Isikuandmete kaitse komisjon (Комисията за защита на личните данни)

  • Asutuse menetletavate taotluste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Isikuandmete kaitse komisjon aitab valitsust isikuandmete kaitse poliitika elluviimisel.

Tal on õigus uurida kaebusi, milles taotletakse rikutud õiguste kaitsmist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Taotluste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on igaühel õigus teatada isikuandmete kaitse komisjonile oma õiguste rikkumisest ühe aasta jooksul alates nende avastamisest ja hiljemalt viis aastat pärast nende toimumist. Komisjonile esitatud kaebus edastatakse õigustoimingute ja järelevalve direktoraadile, kes esitab komisjonile oma arvamuse kaebuse liigi ja vastuvõetavuse kohta. Seejärel peab komisjon kinnise istungi, et otsustada, kas kaebus on vastuvõetav ja millist menetlust tuleks järgida. Komisjon võib algatada uurimise, koguda tõendeid või küsida arvamust kolmandatelt isikutelt. Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, teavitatakse pooli sellest nõuetekohaselt ja määratakse avaliku ärakuulamise kuupäev. Pooled kutsutakse kohale koos kõikide sidusrühmadega. Komisjon teeb otsuse 30 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. Otsuse koopia saadetakse pooltele ja sidusrühmadele. Komisjon võib teha õigust rikkunud poolele ettekirjutusi, määrata tähtaja, mille jooksul tuleb rikkumise põhjus kõrvaldada, või halduskaristuse. Otsuse peale võib 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Ühiskonnaliikmed, juriidilised isikud või valitsusasutused võivad paluda komisjonilt arvamust isikuandmete kaitse seadusega seotud õigusakti eelnõu kohta.

Komisjon võib teha isikuandmete haldajatele ettekirjutusi

ja seada ajutisi keelde isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete kaitse norme on rikutud.

Muud spetsiaalsed asutused

1. Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu (Националния съвет по етническите и интеграционните въпроси към Министерски съвет)

Aadress

Council of Ministers
Bul. Dondukov No 1
Sofia 1594, Bulgaria
tel +359 2 940 36 22
faks +359 2 940 21 18
e-post Lingil klikates avaneb uus akenRositsa.Ivanova@government.bg – nõukogu sekretär
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.nccedi.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu (Националния съвет по етническите и интеграционните въпроси към Министерски съвет)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

See organ ja selle sekretariaat tegeleb kõigi etniliste küsimustega.

Sekretariaadil ei ole kaebuste või taotluste menetlemiseks eraldi osakonda, kuid selle eksperdid käsitlevad neid vastavalt vajadusele.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Riiklik etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu on konsultatiiv- ja koordineerimisorgan, kes abistab ministrite nõukogu etniliste vähemuste ja nende integratsiooni poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

Nõukogu hõlbustab koostööd selliste valitsusasutuste ja vabaühenduste vahel, kes kaitsevad etniliste vähemuste huve ja edendavad rahvustevahelisi suhteid.

Peale selle koordineerib ja kontrollib nõukogu romade kaasamist käsitleva riikliku kümneaastase tegevuskava (2005–2015) elluviimist ja kõikide riigiasutuste võetud kohustuste täitmist vastavalt nende tegutsemise jurisdiktsioonile romade kaasamist käsitleva kümneaastase tegevuskava raames.

Igal piirkonnal on oma etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu, kes teeb koostööd piirkonna kuberneriga. Need on konsultatiiv- ja koordineerimisorganid, kes toetavad etnilisi ja integratsiooniküsimusi käsitleva poliitika elluviimist ringkonnas.

Vallad võivad luua oma kohalikke etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogusid.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Lisaks oma ulatuslike halduskohustuste täitmisele vastutab riikliku etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu sekretariaat toimivate suhete hoidmise eest ning metoodilise abi andmise eest piirkondade ja valdade omavalitsusasutustele, et nad saaksid teha koostööd etnilistes ja integratsiooniküsimustes.

2. Puudega isikute amet (Агенция за хора с увреждания)

Aadress

Ul. Sofroni Vrachanski No 104–106
Sofia 1233, Bulgaria

tel +359 2 940 80 95; 832 90 73

faks +359 2 832 41 62

e-post Lingil klikates avaneb uus akenahu@mlsp.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://ahu.mlsp.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Puudega isikute amet (Агенция за хора с увреждания)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Amet käsitleb peamiselt meditsiiniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete tarnijate registrisse ning spetsialiseerunud ettevõtete registrisse kandmise taotlusi. Registreid peavad puudega isikud või need töötavad nende heaks ja tegelevad puudega inimeste õigustega. Amet haldab ka enda rahastatavate erinevate programmide raames korraldatavaid projekte.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Taotlused registreeritakse arvutipõhises infosüsteemis „Dokman“. Seejärel edastab tegevdirektor need ameti peasekretärile ja ameti direktoritele, kes määravad iga taotluse jaoks asjakohase menetleja.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Taotlus rahuldatakse või saadetakse vastus.

3. Riiklik lastekaitseamet (Държавната агенция за закрила на детето)

Aadress

Ul. Triaditsa No 2
Sofia 1051, Bulgaria
tel +359 2 933 90 10, +359 2 933 90 16
faks +359 2 980 24 15
e-post Lingil klikates avaneb uus akensacp@sacp.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://sacp.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Riiklik lastekaitseamet (Държавната агенция за закрила на детето)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Laste õigused, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, tagab Bulgaarias 2000. aastal vastu võetud lastekaitseseaduse kohaselt 2001. aastal loodud riiklik lastekaitseamet. Seega on Bulgaaria võtnud kohustuse anda vanematele ja eestkostjatele asjakohast abi ning luua lasteasutuste taristu ja teenused.

Lastekaitse tagamise eest vastutavad Bulgaarias

  • riikliku lastekaitseameti (Държавната агенция за закрила на детето) esimees, keda amet aitab tema volituste teostamisel;
  • sotsiaalteenuste ameti kohalikud bürood;
  • töö- ja sotsiaalpoliitika minister, siseminister, haridus-, noorte- ja teadusminister, justiitsminister, välisminister, kultuuriminister, tervishoiuminister, samuti kohalike omavalitsuste juhid.
  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Lastekaitseseadusega pakutakse ohus olevatele lastele erilist kaitset ja reguleeritakse iga lapse õigust olla kaitstud vägivalla eest, näiteks selle eest, et teda sunnitakse tegema midagi, mis kahjustab tema füüsilist, vaimset, moraalset või hariduslikku arengut; selliste kasvatusmeetodite eest, mis kahjustavad tema eneseväärikust, või füüsilise ja vaimse vägivalla või muude vägivalla- ja sunnivormide eest, mis on vastuolus tema parimate huvidega; tema ärakasutamise eest kerjamise, prostitutsiooni, pornograafia levitamise, ebaseadusliku tulu saamise või seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil.

Bulgaarias on kehtestatud järgmised lastekaitsemeetmed:

  • perekonnas: nõu ja abi andmine, õigusabi andmine, psühholoogiline nõustamine ja sotsiaalteenused. Sotsiaalteenuste amet võtab neid meetmeid lapsevanema, eestkostja, hooldaja või lapse enda taotlusel või ameti omal algatusel. Teenuseid osutab sotsiaalteenuste amet või muu teenuseosutaja;
  • väljaspool perekonda: lapse paigutamine sugulase või hea sõbra perre või kasuperre, sotsiaalteenuste osutamine lapse elukohas või eriasutuses. Seda liiki meetmete võtmise määrab kohus. Sotsiaalteenuste amet otsib ajutise majutuskoha seniks, kuni kohus teeb määruse;
  • alles siis, kui on ebaõnnestunud kõik jõupingutused paigutada laps perekeskkonda, paigutatakse ta eriasutusse.
  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Riiklik lastekaitseamet jõustab laste õigusi järgmise tegevuse kaudu:

  • riiklike ja erakoolide, lasteaedade ja lastehoiuasutuste või teenuseid osutavate asutuste, meditsiiniasutuste, sotsiaalteenuste ameti büroode, lastele sotsiaalteenuste osutajate ja lastekaitse valdkonnas tegutsevate mittetulundusorganisatsioonide kontrollimine eesmärgiga tagada laste õiguste kaitse;
  • lastele erihooldust pakkuvate keskuste järelevalve;
  • sotsiaalteenuste miinimumnõuete jõustamine. Kõikides eelnimetatud valdkondades teeb amet ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmatajätmine on karistatav trahvi või rahalise karistusega, mille määramisele eelneb pikk menetlus. Kui uurimine näitab, et lapse õigusi on rikutud, teeb amet esmalt ettekirjutuse (individuaalne haldusakt), mille peale võib esitada kohtule edasikaebuse seadusliku 14päevase tähtaja jooksul. Kui seda ei tehta, siis ettekirjutus jõustub. Pärast ettekirjutuse lõppemist peab rikkumise toime pannud pool ametile teatama, et ta on nõuded täitnud.

4. Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik pagulaste amet (Държавна агенция за бежанците при Министерския съвет)

Aadress

Bul. Knyaginya Maria Luiza No 114 B
Serdika
1233 Sofia; Bulgaria
tel +359 2 80 80 901 – ameti juht
faks +359 2 295 59 905
e-post Lingil klikates avaneb uus akensar@saref.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.aref.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid taotlusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik pagulaste amet (Държавна агенция за бежанците при Министерския съвет)

  • Asutuse menetletavate taotluste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Varjupaigataotlused ja perekonna taasühinemise eesmärgil esitatud taotlused vaadatakse läbi kooskõlas varjupaiga- ja pagulaste seadusega (perekonna taasühinemist reguleeritakse artikliga 34). Selle seaduse kohaselt võib kõigi varjupaigaküsimusi ja perekonna taasühinemist käsitlevate otsuste peale esitada edasikaebuse. Kõiki muid taotlusi reguleeritakse ametisiseste menetluseeskirjadega kaitse andmise kohta.

  • Taotluste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Bulgaaria peamine õigusakt, millega reguleeritakse varjupaigataotlejate, pagulaste ja humanitaarkaitset taotlevate isikute õigusi (täiendav kaitse), on varjupaiga- ja pagulaste seadus. See seadus moodustab koos halduskohtumenetluse seadustiku ja välismaalaste seadusega Bulgaaria varjupaigasüsteemi õigusraamistiku.

Varjupaiga- ja pagulaste seaduse kohaselt pakutakse nelja liiki erikaitset:

  • varjupaik – seda annab Bulgaaria president välisriigi kodanikele, keda kiusatakse taga nende veendumuste tõttu või tegevuse tõttu rahvusvaheliselt tunnustatud õiguste ja vabaduste kaitsmisel;
  • pagulasseisund;
  • humanitaarkaitse (mis on võrdväärne direktiivi 2004/83/EÜ artiklis 15 kirjeldatud täiendava kaitsega);
  • ajutine kaitse – seda antakse teatavatel tingimustel pagulaste suure sissevoolu ajal.
  • Riiklik pagulaste amet vastutab varjupaiga- või humanitaarkaitse taotluste läbivaatamise eest. Ameti juht on ainus ametnik, kes saab anda pagulasseisundit või humanitaarkaitset Bulgaarias.

Praegu menetletakse kõiki pagulasseisundi saamise taotlusi Sofias ja Nova Zagora lähedal Banya külas asuvates pagulaskeskustes.

Varjupaigataotlejad peavad ametisse isiklikult kohale ilmuma. Piiril või mõnele teisele riigiasutusele esitatud taotlused tuleb kohe ametile edastada.

Varjupaigataotlejad registreeritakse sellel kuupäeval, mil nad oma taotluse ametile esitasid.

Amet peab andma varjupaigataotlejatele teavet menetluse, nende õiguste ja kohustuste ning õigus- ja sotsiaalabi pakkuvate organisatsioonide kohta. See teave tuleb esitada neile arusaadavas keeles ja tõlk loeb selle neile enne nende taotluste registreerimist ette. Neile antakse selles keeles ärakiri. Taotlejad peavad täitma vormi, millele nad märgivad üksnes oma bioloogilised tunnused. Seejärel käsitletakse taotlust vastavalt Dublini konventsiooni kohasele menetlusele. Varjupaigataotlejatelt võetakse sõrmejäljed, mis sisestatakse Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi, ja neile esitatakse hulk standardküsimusi nende reisi kohta.

Kui töötlemise eest vastutab Bulgaaria, siis menetletakse taotlust kiirmenetluse korras, mille käigus vastutab otsuse tegemise eest see teenistus (ameti juhi esindaja), kes taotleja andmeid kontrollis. Asjaomane teenistus võib varjupaiga andmisest keelduda, kui juhtum ei vasta varjupaiga- ja pagulaste seaduses sätestatud tingimustele, juhtumi menetlemise lõpetada või selle edasi saata edasiseks käsitlemiseks tavamenetluse alusel.

Kui kolme päeva jooksul otsust ei tehta, käsitletakse taotlust automaatselt tavamenetluse alusel. Andmeid kontrolliva teenistuse otsuse peavad heaks kiitma pädevad ametnikud. Vajaduse korral võidakse toimik edasiseks uurimiseks tagasi saata. Kui otsus on heaks kiidetud, vormistatakse see ametlikult ja kirjalikult, misjärel kinnitab selle metoodika osakond. Otsuse allkirjastab teatav arv ametnikke ja pärast seda esitatakse see ameti juhile allkirjastamiseks.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Pagulasseisundi või humanitaarkaitse andmine või varjupaigataotluse rahuldamata jätmine.

5. Alaline inimõiguste ja politseieetika komisjon (Постоянна комисия по правата на човека и полицейската етика)

Aadress

Ministry of the Interior
Ul 6 Septemvri No 29
Sofia 1000, Bulgaria
tel +359 2 982 5000 – (telefonioperaator)
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mvr.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Alaline inimõiguste ja politseieetika komisjon (Постоянна комисия по правата на човека и полицейската етика)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Komisjon toimib ühenduslülina siseministeeriumi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning tal on oluline roll. Komisjonil on esindused ministeeriumi piirkondlikes büroodes.

Komisjon vaatab läbi kõik ministeeriumi osakondadele saadetud materjalid, mis on seotud inimõiguste kaitsega.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Komisjoni eesmärk on teha tegusat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, soodustada politsei häid tavasid ning ühtlustada Bulgaaria kohustusi ELi liikmesriigina. Komisjon tegutseb igal aastal ajakohastatava töökava alusel. Komisjoni iga-aastane töökava kätkeb järgmist tegevust:

  • asjaomaste õigusaktide elluviimise jälgimine ja paranduste soovitamine;
  • politsei igapäevatöös eetilise käitumise ja inimõiguste austamise soodustamine;
  • politseiametnike koolitamine inimõiguste küsimustes.
  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus
  • Politseis kinnipeetavate isikute õigused on tagatud;
  • järgitakse eetikakoodeksit;
  • tehakse kontrolle tagamaks, et järgitakse seadust ja ministeeriumi eeskirju, sealhulgas neid, mis käsitlevad politseieetikat ja inimõigusi.

6. Rahvusassamblee juures tegutsev inimõiguste, religiooni ja kaebuste komitee (Комисия по правата на човека, вероизповеданията, жалбите и петициите на гражданите към Народното събрание)

Aadress

Pl. Narodno Sabranie No 2 (istungisaal)
Pl. Knyaz Aleksandar I No 1 (komisjonid ja parlamendiliikmete kabinetid)
Sofia 1169, Bulgaria
telefonioperaator +359 2 939 39
faks +359 2 981 31 31

e-post Lingil klikates avaneb uus akeninfocenter@parliament.bg
e-post Lingil klikates avaneb uus akenhumanrights@parliament.bg
veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.parliament.bg/

  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Rahvusassamblee juures tegutsev inimõiguste, religiooni ja kaebuste komitee (Комисия по правата на човека, вероизповеданията, жалбите и петициите на гражданите към Народното събрание)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Komisjoni tegevus hõlmab inimõiguste ja religiooniga seotud õigusakte ja muid teemasid, sealhulgas küsimusi, mida kodanikud, vabaühendused, ühingud ja fondid on kaebuste, taotluste, vihjete, petitsioonide, ettepanekute jm vormis esitanud.

Teemade ring on väga lai ja puudutab kõiki ühiskonna aspekte, millega kohtud ei tegele. Enamik kaebusi käsitleb sotsiaalprobleeme. Neile järgnevad kohtusüsteemi, tarbijaõigusi, siseministeeriumi haldusala asutuste tegevust ja tegevusetust, üldisi ja üksikuid linnaplaneerimise otsuseid, ebaseaduslikku ehitustegevust, põllumajandus- ja metsamaa omandiõiguse tagastamist käsitlevad kaebused. Koostööd püütakse teha haridus- ja tervishoiuküsimustes, kohalike asutuste ja kohaliku omavalitsuse tegevuse ja tegevusetuse käsitlemisel, usulistes küsimustes, riigiasutuste tegevusega seotud kaebuste vallas, diskrimineerimise, etniliste vähemuste küsimustes jne.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Komitee on Bulgaaria parlamendi otsene kanal riigi kodanikega suhtlemiseks. Selle ülesanne on rangelt kindlaks määratud. Komitee töökorras on üksikasjalikult sätestatud, kuidas registreerida, edastada ja arhiveerida suurel arvul kaebusi, taotlusi, petitsioone ja ettepanekuid, mida saadetakse komiteele posti või e-posti teel ja/või edastatakse rahvusassamblee kantseleile, ning kuidas dokumenteerida selle protsessi iga etapp. Igale dokumendile antakse viitenumber, see kantakse spetsiaalsesse registrisse ning selle jaoks määratakse menetleja, kes vaatab juhtumi läbi ja saadab vastuse või edastab vajaduse korral toimiku õigel ajal õigele asutusele. Komitee pöörab erilist tähelepanu neile kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kes ei järgi seadusest tulenevat vastamistähtaega, mis on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. Komitees juhtumitega tegelevad menetlejad annavad ka telefoni teel nõu menetlusõiguste kohta ja selgitavad, millistel juhtudel nad saavad abi anda.

Anonüümseid kaebuseid läbi ei vaadata.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Kodanikud saavad nõu ja abi Bulgaaria põhiseadusega tagatud kodanikuõiguste kaitsmisel.

7. Justiitsministeeriumi kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraat (Главна дирекция ‘Изпълнение на наказанията’)

Aadress

Bul. General N. Stoletov No 21
Sofia 1309, Bulgaria
tel +359 2 813 91 90
faks +359 2 931 15 74
e-post Lingil klikates avaneb uus akenmailto:gdin_ias@abv.bg; Lingil klikates avaneb uus akengdin@gdin.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gdin.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Justiitsministeeriumi kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraat (Главна дирекция ‘Изпълнение на наказанията’)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Kinnipeetavate kaebused käsitlevad peamiselt distsiplinaarmeetmeid, üleviimist teise kinnipidamisasutusse, kinnipidamistingimusi, elamistingimusi, arstiabi ja kinnipidamisasutuse töötajate käitumist.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Kriminaalkaristuste täitmisele pööramist ja kinnipidamist käsitleva seaduse artikli 101 kohaselt määratud distsiplinaarmeetme peale võib seitsme päeva jooksul alates meetme teatavakstegemisest esitada edasikaebuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektorile, kui asjaomase meetme on võtnud vangla või muu kinnipidamisasutuse direktor, või justiitsministrile, kui meetme on võtnud peadirektoraadi peadirektor. Üksikvangistuse määramise peale võib kolme päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest esitada edasikaebuse sellele piirkondlikule kohtule, kelle jurisdiktsiooni asjaomane kinnipidamisasutus kuulub.

Üle kahe kuu kestvat üksikvangistust ilma õiguseta osaleda rühmategevuses (seaduse artikkel 120) saab määrata kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektor ja tema otsuse peale saab kolme päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest esitada edasikaebuse asjaomasele ringkonnakohtule.

Üleviimise kohta teeb otsuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektor ja selle peale saab 14 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest esitada edasikaebuse justiitsministrile.

Kinnipidamistingimuste karmistamise kohta teeb otsuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise komisjon (seaduse artikli 74 lõige 1) ja selle peale saab 14 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist esitada edasikaebuse ringkonnakohtule.

Kodanikele tekkinud kahju eest riigil ja kohalikel omavalitsustel lasuvat vastutust käsitleva seaduse artikli 1 lõike 1 alusel arutavad elamistingimuste, arstiabi ja töötajate käitumisega seotud kaebusi halduskohtud kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga. Iga otsuse peale saab esitada edasikaebuse ühe korra. Diskrimineerimise eest kaitsmise seaduse artikli 71 lõike 1 alusel esitatud hagisid arutavad piirkondlikud kohtud või diskrimineerimisküsimuste komisjon. Seda menetlust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ja iga otsuse peale saab edasikaebuse esitada kaks korda. Komisjoni otsuste peale saab esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Pärast jõustumist on haldus- ja kohtuotsused siduvad ning neid pöörab täitmisele peadirektoraat koos oma piirkondlike teenistustega.

8. Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik inimkaubanduse vastu võitlemise komisjon (Национална комисия за борба с трафика на хора към Министерския съвет)

Aadress

Bul. G. M. Dimitrov No 52, 1797 Sofia, Bulgaria
tel +359 2 807 80 50
faks +359 2 807 80 59
e-post Lingil klikates avaneb uus akenoffice@antitraffic.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://antitraffic.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik inimkaubanduse vastu võitlemise komisjon (Национална комисия за борба с трафика на хора към Министерския съвет)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Inimkaubanduse kohta käivaid vihjeid võivad komisjoni sekretariaadile esitada ohvrid ise või keegi teine nende nimel.

Komisjon menetleb ka ühiskonnaliikmete esitatud kaebusi komisjoni haldusalase toimimise kohta. Selliste kaebuste läbivaatamise tähtajad on sätestatud seaduses.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Komisjon edastab saadud vihjed asjaomasele valitsuse teenistusele, kes kontrollib, uurib ja/või selgitab juhtunut. Inimkaubanduse vastu võitlemise seaduse artikli 20 kohaselt tagatakse ohvrite anonüümsus ja nende isikuandmed on kaitstud. Kui ohver on alaealine, peab komisjon viivitamata teavitama riiklikku lastekaitseametit, kes võtab vajalikke meetmeid kooskõlas lastekaitseseadusega.

Inimkaubanduse vastu võitlemise seaduse artikli 4 lõike 4 kohaselt võivad komisjoni koosolekutest osa võtta nende mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kellel on Bulgaarias bürood ja kes tegutsevad inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas. Selleks peavad nad vastavalt komisjoni sise-eeskirjade artiklile 12 esitama kirjaliku taotluse ja esitama teatavad tõendusdokumendid.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Kui esitatud dokumendid ei ole täielikud või sisaldavad vigu, võib komisjon paluda avalduse esitajal neid dokumente täiendada või parandada teatava tähtaja jooksul. Avalduse ja tõendusdokumentide saamisele järgneva 30 päeva jooksul teeb komisjoni esimees või volitatud ametnik otsuse, mille peale võib esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule.

9. Ministrite nõukogu juures tegutsev alaealiste õigusrikkujate keskkomisjon (Централната комисия за борба срещу противообществените прояви на малолетните и непълнолетните към Министерския съвет)

Aadress

Bul. Knyaz Dondukov No 9, 4th floor
Sofia 1000, Bulgaria
tel +359 2 981 11 33
faks +359 2 987 40 01
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ckbppmn.government.bg/obshti/funktzii.html
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid avaldusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Ministrite nõukogu juures tegutsev alaealiste õigusrikkujate keskkomisjon (Централната комисия за борба срещу противообществените прояви на малолетните и непълнолетните към Министерския съвет)

  • Asutuse menetletavate avalduste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Komisjoni ülesanded:

  • koordineerida valitsusorganite ja mittetulundusühingute tööd noorte õigusrikkumiste ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel;
  • juhtida alaealiste õigusrikkujate kohalike komisjonide tööd kogu riigis ja teha selle üle järelevalvet;
  • analüüsida ja koondada statistilisi andmeid, uurida suundumusi ja koostada prognoose;
  • osaleda alaealistele probleemiks olevaid küsimusi käsitlevate õigusaktide eelnõude koostamisel;
  • suurendada üldsuse teadlikkust alaealiste probleemsest käitumisest;

teavitada üldsust olukordadest, mis võivad panna alaealisi õigusrikkumisi toime panema, hariduslikest meetmetest, mida on võimalik võtta, alaealiste toime pandud õigusrikkumistega seonduvast olukorrast riigis ja selle arengusuundadest.

  • Avalduste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Kohalikud alaealiste õigusrikkujate komisjonid vastutavad tegevuse korraldamise, juhtimise ja järelevalve eest kohalikul tasandil eesmärgiga ennetada ja vähendada alaealiste ühiskonnavastast käitumist.

Neil on ka volitused alaealiste toime pandud õigusrikkumiste uurimiseks. Karistusseadustiku peatükk „Alaealisi käsitlevad erisätted“ vastab ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 40 ja Pekingi eeskirjade 11. eeskirjale. Selle peatüki kohaselt eelistatakse hariduslikke meetmeid, mis on sätestatud alaealisi õigusrikkujaid käsitleva seaduse artiklis 13. Need meetmed võetakse kriminaalkohtusüsteemi väliselt ning neil on puhtalt hariduslik ja sotsiaalne eesmärk. Meetmete hulka kuulub nõustamine käitumisprobleemide lahendamiseks, vanemate suurema kaasatuse soodustamine ja haridustöötajate pakutav tugi.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Pärast probleemse käitumise põhjuste analüüsimist võetakse sobivad meetmed. Kui tuvastatakse hooletus, võidakse meetmeid võtta ka vanemate suhtes.

10. Riiklik õigusabi büroo (Национално бюро за правна помощ)

Aadress

Ul. Razvigor No 1
Sofia 1421, Bulgaria
tel +359 2 81 93 200
faks +359 2 865 48 12
e-post Lingil klikates avaneb uus akennbpp@nbpp.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.nbpp.government.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid taotlusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Riiklik õigusabi büroo (Национално бюро за правна помощ)

  • Asutuse menetletavate taotluste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Õigusabi saamise taotlused tuleb esitada büroo esimehele.

  • Taotluste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Õigusabi võivad saada

  • isikud, kes saavad või kellel on õigus saada igakuiseid sotsiaaltoetusi;
  • isikud, kes on paigutatud spetsiaalsesse sotsiaalasutustesse; või
  • kasupered ja sugulased või lähedased sõbrad, kelle hoolde laps on kooskõlas lastekaitseseadusega antud.

Taotleja peab esitama ühe järgmistest dokumentidest:

  • sotsiaalteenuste ameti kohaliku büroo (nimetatakse ka sotsiaalteenuste direktoraadiks) direktori originaaltõend selle kohta, et taotleja sai taotluse esitamise ajal igakuist sotsiaaltoetust vastavalt sotsiaalabi seaduse rakendussätete artiklile 9;

või

  • sotsiaalteenuste ameti kohaliku büroo direktori originaaltõend selle kohta, et taotleja vastab igakuise sotsiaaltoetuse saamise tingimustele;

ning

  • samuti peab taotleja esitama avalduse, milles ta kirjeldab oma perekonna rahalist seisu.
  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Büroo esimees otsustab, kas anda õigusabi või keelduda sellest.

Esimehe otsuse peale saab edasikaebuse esitada Sofia linna halduskohtule kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga.

11. Kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise riiklik nõukogu (Национален съвет за подпомагане и компенсация на пострадали от престъпления)

Aadress

Ministry of Justice
Ul. Slavyanska No 1
Sofia 1040, Bulgaria
tel +359 2 9 237 359
faks +359 2 980 62 93
e-post Lingil klikates avaneb uus akencompensation@justice.government.bg
veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.compensation.bg/
  • Üksus või asutus, kes võtab vastu õiguste rikkumise kohta esitatavaid taotlusi, kaebuseid või hagisid (kui on kohaldatav)

Kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise riiklik nõukogu (Национален съвет за подпомагане и компенсация на пострадали от престъпления)

  • Asutuse menetletavate taotluste, kaebuste või hagide lühikirjeldus

Nõukogu menetleb kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise seaduses sätestatud rahalise hüvitise taotlusi. Hüvitise saamiseks peab ohver olema kannatanud rahalist kahju terrorismiakti, mõrva, raskeid kehalisi vigastusi põhjustanud ettekavatsetud kuriteo, vägistamise või ohvri tervisele suurt kahju põhjustanud seksuaalrünnaku, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegeliku rühmituse toime pandud kuritegude ja muude raskete ettekavatsetud kuritegude tagajärjel, millega põhjustati surm või tekitati raskeid kehalisi vigastusi (seaduse artikli 3 lõige 3). Tegu peab olema kuriteoga, mis on toime pandud pärast 30. juunit 2005. Seaduses on ette nähtud hüvitise maksmine vahetult kuriteost põhjustatud järgmiste kahjude eest:

1. ravikulud, mida ei hüvitata riiklikust tervisekindlustuse fondist;

2. saamata jäänud tulu;

3. õiguskulud;

4. saamata jäänud elatusvahendid;

5. matusekulud;

6. muu materiaalne kahju.

Esitada tuleb tõendusdokumendid.

  • Taotluste, kaebuste või hagide menetlemise lühikirjeldus

Kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise seaduse artikli 3 lõikes 3 sätestatud kuritegude ohvrid võivad esitada taotluse rahalise hüvitise saamiseks oma piirkonna kubernerile või nõukogule kahe kuu jooksul alates seaduse artiklis 12 konkreetselt viidatud kohtuasutuse õigusakti jõustumisest. Nõukogu peab taotluse läbi vaatama kolme kuu jooksul pärast selle saamist.

  • Võimalike menetlustulemuste lühikirjeldus

Nõukogu koguneb vähemalt kord kolme kuu jooksul, et teha otsuseid hüvitise saamise taotluste kohta. Otsused tehakse kohalviibijate lihthäälteenamusega ja neis tuleb esitada taotluse rahuldamise või sellest keeldumise põhjused. Otsuste peale ei saa edasikaebust esitada.

Muu

Vabaühenduste andmebaas: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ngobg.info/bg/search/advanced.html.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/12/2018