Liikmesriikide kohtud ja muud kaebusi lahendavad organid

Kreeka

Sisu koostaja:
Kreeka

Riigisisesed kohtud

Kreekas ei ole eraldi pädevat kohut, kuhu tuleks pöörduda põhiõiguste rikkumise korral. Rikkumise või teo laadist olenevalt võib sel juhul pöörduda riigi tsiviil-, kriminaal- või halduskohtu poole.

Põhiõiguse rikkumine tehakse kindlaks siseriikliku materiaalõiguse alusel. Menetlus, mida pädev kohus (tsiviil-, kriminaal- või halduskohus) järgima peab, on sätestatud siseriiklikus menetlusõiguses (tsiviilkohtumenetluse, kriminaalmenetluse või halduskohtumenetluse seadustikus).

Asjaomase menetluse lõpus tehakse kohtuotsus, millega hagi jäetakse rahuldamata või mis kuulub vahetult täitmisele (kui tegemist on lõpliku otsusega).

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Kreeka riiklik inimõiguste komisjon

Neofitou Vamva 6
10674 Ateena, Kreeka

Riiklik inimõiguste komisjon moodustati hiljuti ÜRO reeglite ja Pariisi põhimõtete alusel kui sõltumatu organ, mis annab valitsusele nõu inimõiguste küsimustes. Komisjoni liikmed on nimetatud kolmekümne kahest eri asutusest (sõltumatud asutused, ülikoolide õigusteaduste õppetoolid ja teaduskeskused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, parteid ja ministeeriumid).

Komisjoni eesmärk on anda pidevalt suuniseid kõigile valitsusasutustele seoses vajadusega kaitsta tulemuslikult kõigi Kreeka territooriumil elavate isikute inimõigusi.

Riikliku inimõiguste komisjoni moodustamise seaduse (seadus nr 2667/1998 muudetud ja praegu kehtival kujul) kohaselt on komisjonil sisuline pädevus järgmistes küsimustes:

  1. valitsuse, parlamendispiikrite konverentsi, parlamendi liikmete või valitsusväliste organisatsioonide tõstatatud, inimõiguste kaitset käsitlevate küsimuste uurimine;
  2. soovituste ja ettepanekute esitamine, uurimuste koostamine ning aruannete ja arvamuste esitamine seadusandlike, haldus- ja muude meetmete kohta, mille eesmärk on parandada inimõiguste kaitset;
  3. algatuste väljatöötamine eesmärgiga suurendada üldsuse ja meedia teadlikkust inimõiguste küsimustes;
  4. algatuste tegemine eesmärgiga edendada inimõiguste austamist haridussüsteemis;
  5. pidevate kontaktide ja koostöö säilitamine rahvusvaheliste organisatsioonidega, teiste riikide samalaadsete organitega ning riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega;
  6. arvamuste esitamine riiklike aruannete kohta, mis edastatakse inimõiguste küsimusi käsitlevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;
  7. komisjoni seisukohtade teatavaks tegemine, kasutades kõiki asjakohaseid kanaleid;
  8. iga-aastase inimõiguste kaitse aruande koostamine;
  9. inimõiguste dokumendikeskuse töö korraldamine ning
  10. Kreeka ja rahvusvahelise inimõiguste kaitse alase õiguse kooskõla kontrollimine ning asjakohaste arvamuste esitamine pädevatele riigiasutustele.

Ombudsman

Ombudsman on põhiseadusega ette nähtud sõltumatu organ. Ombudsmani institutsioon loodi seadusega nr 2477/97 ja see alustas tööd 1. oktoobril 1998. Tema tegevust reguleeriv õigusraamistik on sätestatud seaduses nr 3094/03. Ombudsman osutab teenuseid tasuta.

Ombudsman uurib selliseid konkreetseid haldusakte või sellist riigiasutuste tegevusetust või tegevust, millega rikutakse füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi või seaduspäraseid huve.

Iga isik, kes pöördub ombudsmani poole, peab olema kõigepealt ühendust võtnud asjaga seotud riigiasutusega. Isik võib esitada ombudsmanile kaebuse ainult juhul, kui asjaomase asutusega ei ole suudetud probleemi lahendada.

Ombudsmani ülesanne on olla vahendajaks kodanike ja riigiasutuste vahel eesmärgiga kaitsta kodanike õigusi, võidelda haldusliku omavoliga ning järgida õigusriigi põhimõtet.

Vahendajana annab ombudsman riigi haldusasutustele nõu ja soovitusi. Ombudsman ei määra karistusi ega tühista ebaseaduslikke haldusakte.

Hadziyanni Mexi 5
11528 Ateena, Kreeka

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Laste õiguste ombudsman

Ombudsman (vt eespool) uurib ka riigi haldusasutuste ja eraõiguslike isikute sellist tegevust või tegevusetust, millega rikutakse laste õigusi.

Laste õiguste kaitsmiseks vastutab ombudsman eraõiguslike isikute – füüsiliste või juriidiliste isikute – sellise tegevuse eest, millega rikutakse laste õigusi.

Võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamise eest ametlikult vastutavad organid

I. Seadusega nr 3304/2005, millega võetakse üle nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, on võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamise organiteks määratud ombudsman, võrdse kohtlemise komisjon ja tööinspektsioon (SEPE) ning ette nähtud nende ülesanded.

Eelkõige on sätestatud järgmist:

  1. Kui võrdõiguslikkuse põhimõtet on rikkunud riigi haldusasutused, vastutab selle edendamise eest ombudsman. Termin „riigi haldusasutus“ tähendab siinkohal seaduse nr 3094/2003 „Ombudsman ja muud sätted“ (riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 10) artikli 3 lõikes 1 nimetatud ametiasutusi.
  2. Kui võrdõiguslikkuse põhimõtet on rikkunud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole eespool nimetatud ametiasutused, välja arvatud tööhõive ja töösuhete valdkonnas, vastutab põhimõtte edendamise eest võrdse kohtlemise komisjon.
  3. Tööhõive ja töösuhete valdkonnas vastutab võrdõiguslikkuse põhimõtte toetamise eest tööinspektsioon (SEPE), kui seda põhimõtet on rikkunud füüsilised või juriidilised isikud, välja arvatud punktis 1 nimetatud isikud.

ΙΙ. Seadusega nr 3896/2010 (riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 207, 8.12.2010), mis käsitleb meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist töötamise ja töösuhete küsimustes ning millega ühtlustatakse kehtivad õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/54/EÜ ja muude asjaomaste sätetega, on täielikult keelatud otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise kõik vormid.

Seaduse eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine järgmistes tööhõive ja töösuhete alastes küsimustes:

  1. töö saamine, sealhulgas karjäärivõimalused, ning õigus tööalasele ja kutsekoolitusele;
  2. töötingimused, sealhulgas töötasu; ning
  3. kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/54/EÜ.

Ombudsman vastutab meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise üle järelevalve tegemise ja edendamise eest eespool nimetatud seaduse reguleerimisala raames (seaduse nr 3896/2010 artikkel 25).

Kreeka andmekaitseasutus (Αρχή Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα)

Kreeka andmekaitseasutus on seaduse nr 2472/1997 (millega on üle võetud direktiiv 95/46/EÜ) alusel loodud sõltumatu ametiasutus.

Kreeka andmekaitseasutus vastutab Kreeka inimeste isiklike õiguste ja eraelu puutumatuse õiguse kaitsmise eest, nagu on sätestatud seadustes nr 2472/1997 ja nr 3471/2006.

Kreeka andmekaitseasutuse peamine eesmärk on kaitsta kodanikke isikuandmete ebaseadusliku töötlemise eest ning aidata neid, kui nende õigusi on sellega seoses mis tahes valdkonnas rikutud.

Samuti on Kreeka andmekaitseasutuse eesmärk pakkuda tuge ja suuniseid volitatud töötlejatele nende seaduslike kohustuste täitmisel, pidades silmas vajadust uute teenuste järele Kreeka ühiskonnas ning tänapäevaste digitaalsete sidevahendite ja digitaalse side võrkude levikut.

Andmekaitseasutus teeb nii avaliku kui ka erasektori säilitatavate andmete halduskontrolle – kas omal algatusel või pärast kaebuse saamist. Neid kontrolle teevad riigikontrolli (Τμήματος των Ελεγκτών) ametnikud, keda tõsisemate juhtumite puhul abistavad andmekaitseasutuse töötajad. Kontrolle tegevatel ametnikel on õigus tutvuda kõigi andmetega ja nende vastu ei saa tugineda ühelegi konfidentsiaalsuskohustusele.

Kontrollide käigus uuritakse esiteks, kas kontrollitavad asutused järgivad seadustes nr 2472/97 ja nr 3471/2006 sätestatud nõudeid (seoses teavitamise ja teabega, muude vajalike kohustuste ja tõenditega). Seejärel viiakse läbi IT-süsteemi kontroll, mis seaduse nr 2472/1997 artiklite 6 ja 10 järgi hõlmab süsteemi põhiomadusi, andmete laadi ja turvalisuse taset, mis on tagatud volitatud töötleja poolt andmete kaitseks võetud organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Kontrolli lõpetamisel koostatakse selle kohta aruanne, mis esitatakse Kreeka andmekaitseasutusele.

Andmekaitseasutus teeb ka sõltumatut järelevalvet Schengeni infosüsteemi riikliku osa üle vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 114 lõikele 1 (seadus nr 2514/1997, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 140), toimib riikliku järelevalveasutusena vastavalt Europoli konventsiooni artiklile 23 (seadus nr 2605/1998, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 88) ja riikliku järelevalveasutusena vastavalt infotehnoloogia tolliotstarbelist kasutamist käsitleva konventsiooni artiklile 17 (seadus nr 2706/1999, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 77) ning täidab järelevalveülesandeid, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest.

Andmekaitseasutus vaatab läbi kaebused ja küsimused, mis on seotud õigusnormide kohaldamise ja kaebuse või küsimuse esitaja õiguste kaitsmisega, kui neid õigusi on andmete töötlemisega rikutud, ning teeb nende kohta otsused. Lisaks määrab andmekaitseasutus vastutavatele töötlejatele või nende esindajatele (nende olemasolu korral) halduskaristusi, kui nad rikuvad oma kohustusi, mis tulenevad seadusest nr 2472/97 või mis tahes muust õigusnormist, mis reguleerib üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel. Peale selle võib andmekaitseasutus anda andmekaitsealaste õigusaktide rikkumisest teada asjakohastele haldus- ja õigusasutustele.

Κifissias 1-3
11523 Ateena, Kreeka

Kasulikud lingid

Kreeka riiklik inimõiguste komisjon

Kreeka andmekaitseasutus

Kreeka ombudsman

Viimati uuendatud: 12/03/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.