Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Põhiõigused - Kreeka


Siseriiklikud kohtud

Ombudsman

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Siseriiklikud kohtud

Kreekas ei ole eraldi pädevat kohut, kelle poole pöörduda olukorra heastamiseks väidetava põhiõiguste rikkumise korral. Rikkumise või teo laadist olenevalt võib olukorra heastamiseks pöörduda riiklike tsiviil-, kriminaal- või halduskohtute poole.

Põhiõiguse rikkumine tehakse kindlaks siseriikliku asjaõiguse alusel. Menetlus, mida pädev kohus (tsiviil-, kriminaal- või halduskohus) järgima peab, on sätestatud siseriiklikus menetlusõiguses (tsiviilkohtumenetluse, kriminaalmenetluse või halduskohtumenetluse seadustikus).

Asjaomase menetluse lõpus tehakse kohtuotsus, millega hagi jäetakse rahuldamata või mis kuulub vahetult täitmisele (kui tegemist on lõpliku otsusega).

Lingil klikates avaneb uus akenTsiviil- ja kriminaalkohtud

Lingil klikates avaneb uus akenHalduskohtud

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Riiklik inimõiguste komitee

Neofitou Vamva 6
10674 Ateena, Kreeka

Riiklik inimõiguste komitee moodustati hiljuti Pariisi põhimõtete alusel kui organ, mis annab valitsusele nõu inimõiguste küsimustes. Komitee liikmed on nimetatud kolmekümne kahest eri asutusest (sõltumatud asutused, ülikoolide õigusteaduste õppetoolid ja teaduskeskused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, parteid ja ministeeriumid).

Komitee eesmärk on anda pidevalt suuniseid kõigile valitsusasutustele seoses vajadusega toetada kõigi Kreeka territooriumil elavate isikute inimõigusi.

Riikliku inimõiguste komitee moodustamise seaduse (seadus nr 2667/1998 muudetud ja praegu jõus oleval kujul) kohaselt vastutab komitee järgmiste oluliste ülesannete täitmise eest:

a) valitsuse, parlamendispiikrite konverentsi, komitee liikmete või valitsusväliste organisatsioonide tõstatatud, inimõigusi käsitlevate küsimuste uurimine;

b) soovituste ja ettepanekute esitamine, uurimuste koostamine ning aruannete ja arvamuste esitamine inimõiguste edendamist käsitlevate seadusandlike, haldus- või muud liiki meetmete kohta;

c) algatuste väljatöötamine eesmärgiga suurendada üldsuse ja meedia teadlikkust inimõiguste küsimuste kohta;

d) algatuste tegemine eesmärgiga edendada inimõiguste austamist haridussüsteemis;

e) pidevate kontaktide ja koostöö säilitamine rahvusvaheliste organisatsioonidega, teiste riikide samalaadsete organitega ning riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega;

f) arvamuste esitamine riiklike aruannete kohta, mis edastatakse inimõiguste küsimusi käsitlevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

g) komitee seisukohtade teatavaks tegemine igal võimalikul viisil;

h) iga-aastase inimõiguste aruande koostamine;

i) inimõiguste dokumendikeskuse töö korraldamine ning

j) Kreeka ja rahvusvahelise inimõiguste alase õiguse kooskõla kontrollimine ning asjakohaste arvamuste esitamine pädevatele valitsusasutustele.

Valitsusvälised organisatsioonid

On olemas ka palju valitsusväliseid organisatsioone, kellega te võite põhiõiguste rikkumise korral abi saamiseks ühendust võtta. Valitsusväliste organisatsioonide küsimuses on pädev asutus välisministeerium.

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mfa.gr/

Ombudsman

Ombudsman on põhiseadusega ette nähtud sõltumatu organ. Ombudsmani institutsioon loodi seaduse nr 2477/97 alusel ning on tegutsenud alates 1. oktoobrist 1998. Tema tegevust reguleeriv õigusraamistik on sätestatud seaduses nr 3094/03. Ombudsman osutab teenuseid tasuta.

Ombudsman uurib selliseid konkreetseid haldusakte või sellist riigiasutuste tegevusetust või tegevust, millega rikutakse füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi või seaduspäraseid huve.

Iga isik, kes pöördub ombudsmani poole, peab olema kõigepealt ühendust võtnud asjaga seotud riigiasutusega. Isik võib ombudsmani poole pöörduda ainult juhul, kui asjaomase asutusega ei ole suudetud probleemi lahendada.

Ombudsmani ülesanne on olla vahendajaks kodanike ja riigiasutuste vahel eesmärgiga kaitsta kodanikuõigusi, võidelda haldusliku omavoliga ning järgida õigusriigi põhimõtet.

Vahendajana annab ombudsman riigi haldusasutustele nõu ja soovitusi. Ombudsman ei määra karistusi ega tühista ebaseaduslikke haldusakte.

Hadziyanni Mexi 5
11528 Ateena, Kreeka

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

  • Laste õiguste ombudsman

Ombudsman (vt eespool) uurib ka riigi haldusasutuste ja eraõiguslike isikute sellist tegevust või tegevusetust, millega rikutakse laste õigusi.

Laste õiguste kaitsmiseks vastutab ombudsman eraisikute või füüsiliste või juriidiliste isikute sellise tegevuse eest, millega rikutakse laste õigusi.

  • Võrdõiguslikkuse põhimõtet edendavad asutused

I. Seadusega nr 3304/2005, millega võetakse üle nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, on ametlik vastutus võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamise eest antud ombudsmanile, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevale asutusele ja tööinspektorite üksusele (SEPE) ning selles on määratud kindlaks nende ülesanded.

Eelkõige sätestatakse järgmist:

  1. Ombudsman vastutab võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimise tagamise eest, kui riigi haldusasutused on seda põhimõtet rikkunud. Mõiste „riigi haldusasutus“ tähendab siinkohal seaduse nr 3094/2003 „Ombudsman ja muud sätted“ (riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 10) artikli 3 lõikes 1 nimetatud ametiasutusi.
  2. Võrdõiguslikkusega tegelev asutus vastutab võrdõiguslikkuse põhimõtte toetamise eest, kui seda põhimõtet on rikkunud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole eespool nimetatud ametiasutused, välja arvatud tööhõive ja tööjõuga seotud juhtumite puhul.
  3. Tööhõive ja tööjõuga seotud juhtumite puhul vastutab võrdõiguslikkuse põhimõtte toetamise eest tööinspektorite üksus (SEPE), kui seda põhimõtet on rikkunud füüsilised või juriidilised isikud, välja arvatud punktis 1 nimetatud isikud.

ΙΙ. Seadusega nr 3896/2010 (riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 207, 8.12.2010), mis käsitleb meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega ühtlustatakse kehtivad õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/54/EÜ ja muude asjaomaste sätetega, keelustatakse täielikult mis tahes liiki otsene või kaudne sooline diskrimineerimine.

Seaduse eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine järgmistes tööhõivet ja kutseala käsitlevates küsimustes: a) juurdepääs tööhõivele, sealhulgas edutamisele, ning kutsekoolitusele; b) töötingimused, sealhulgas töötasu, ning c) kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/54/EÜ.

Ombudsman vastutab meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise üle järelevalve tegemise ja edendamise eest eespool nimetatud seaduse reguleerimisala raames (seaduse nr 3896/2010 artikkel 25).

  • Andmekaitseasutus

Andmekaitseasutus on seaduse nr 2472/1997 (millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ) alusel loodud sõltumatu ametiasutus.

Andmekaitseasutus vastutab Kreekas selle eest, et õigus eraelu puutumatusele oleks tagatud ja jõustatud, nagu on sätestatud seadustes nr 2472/1997 ja nr 3471/2006.

Andmekaitseasutuse peamine eesmärk on kaitsta kodanikke isikuandmete ebaseadusliku töötlemise eest ning aidata neid, kui nende privaatsust on mis tahes viisil rikutud.

Samuti on andmekaitseasutuse eesmärk pakkuda tuge ja suuniseid volitatud töötlejatele nende seadusest tulenevate kohustuste täitmisel, pidades silmas vajadust tänapäevaste teenuste järele Kreekas ning uute digitaalsete sidevahendite ja digitaalse side võrkude levikut.

Κifissias 1–3
11523 Ateena, Kreeka

Halduskontrollid

Andmekaitseasutus teeb nii avaliku kui ka erasektori säilitatavate andmete halduskontrolle – kas ametiülesannetest lähtuvalt või pärast kaebuse saamist. Neid kontrolle teevad riigikontrolli audiitorid, keda tõsisemate juhtumite puhul abistavad andmekaitseasutuse töötajad. Audiitoritel kui eriuurijatel on juurdepääs kõigile andmetele ning nende suhtes ei kehti ükski konfidentsiaalsuspiirang.

Kontrollide käigus uuritakse, kas kontrollitavad organid järgivad seadustes nr 2472/97 ja nr 3471/2006 sätestatud nõudeid (seoses teavitamise ja teabega, muude vajalike kohustuste ja tõenditega). Nagu on ette nähtud seaduse nr 2472/1997 artiklitega 6 ja 10, järgneb sellele IT-süsteemi kontrollimine, sealhulgas kontrollitakse süsteemi põhiomadusi, andmete laadi ja turvalisuse taset, mis on tagatud volitatud töötleja võetud tehniliste andmekaitsemeetmetega. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse aruanne, mis esitatakse andmekaitseasutusele.

Andmekaitseasutus vaatab ka sõltumatult läbi Schengeni infosüsteemi riikliku osa vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 114 lõikele 1 (seadus nr 2514/1997, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 140), toimib riikliku järelevalveasutusena vastavalt Europoli konventsiooni artiklile 23 (seadus nr 2605/1998, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 88) ja riikliku järelevalveasutusena vastavalt infotehnoloogia tolliotstarbelist kasutamist käsitleva konventsiooni artiklile 17 (seadus nr 2706/1999, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 77) ning vastutab mis tahes rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise eest ning vastutab mis tahes rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise eest.

Taotluste, kaebuste ja küsimuste läbivaatamine

Andmekaitseasutus vaatab läbi kaebused ja küsimused, mis on seotud kaebuse või küsimuse esitaja õiguste jõustamise ja kaitsmisega, kui neid õigusi on andmete töötlemisega rikutud, ning teeb asjakohased otsused. Lisaks määrab andmekaitseasutus volitatud töötlejatele või nende esindajatele (nende olemasolu korral) halduskaristusi, kui nad rikuvad oma kohustusi, mis tulenevad seadusest nr 2472/97 või mis tahes muust eeskirjast, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemise eest. Peale selle võib andmekaitseasutus anda andmekaitsealaste õigusaktide rikkumistest teada pädevatele haldus- ja õigusasutustele.

  • Muud spetsiaalsed asutused

EPANODOS on mittetulunduslik avalikke teenuseid osutav organisatsioon, mille tegevus on reguleeritud eraõigusega ning mis kuulub justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi haldusalasse.

Organisatsiooni EPANODOS esmane eesmärk on endiste õigusrikkujate sotsiaalne rehabilitatsioon eelkõige kutsekoolituse, tööoskuste edendamise, nõustamise ja psühholoogilise toe pakkumise ning piisavate tugisüsteemide loomise kaudu.

Derigny 28-30 & Tritis Septemvriou
Victoria Square, 10434 Ateena, Kreeka


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/06/2018