Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Põhiõigused - Portugal


Riiklikud kohtud

Kui kodanike põhiõigusi on rikutud, on neil võimalik pöörduda kohtusse. Portugali kohtud (tsiviil- ja halduskohtud) vastutavad õigusemõistmise eest, kodanike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmise, demokraatlike õigusnormide rikkumise keelamise ning avalik-õiguslike või eraõiguslike vaidluste lahendamise eest (Portugali Vabariigi põhiseaduse artikkel 202).

Konstitutsioonikohtu eriline kohustus on mõista õigust õigus- ja põhiseaduslikes küsimustes. Kui tavapärased kaebamisvõimalused on ammendatud (konstitutsioonikohtu alusseaduse artikli 70 lõige 2 ja artikkel 72), on poolel, kes menetluse käigus tugines kohaldatava seaduse põhiseadusvastasusele, õigus esitada kaebus konstitutsioonikohtule.

Lisateavet vaadake palun lehelt Liikmesriikide kohtusüsteemid – Portugal

Inimõigustega tegelev riiklik asutus

  • Ombudsman (O Provedor de Justiça)

Alates 1999. aastast on Portugali ombudsman lisaks allpool kirjeldatud ülesannetele täitnud inimõigustega tegeleva riikliku asutuse rolli, millele ÜRO on seoses täieliku vastavusega Pariisi põhimõtetele omistanud A-staatuse.

Seega hõlmab ombudsmani töö inimese põhiõiguste edendamist ja kaitsmist, pöörates eritähelepanu vanuse või psühhomotoorse puude tõttu kõige haavatavamate isikute (lapsed, eakad ja puuetega inimesed) õigustele.

Kaebused esitatakse ja nendega tegeldakse vastavalt ombudsmani käsitlevas jaos osutatud menetlusele.

Ombudsman (O Provedor de Justiça)

Ombudsman on seadusjärgne organ, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada kodanike õigusi, vabadusi, tagatisi ja seaduslikke huve (9. aprilli 1991. aasta seaduse artikli 1 lõige 1 ja selle seaduse muudatused), mida võidakse kodanike asjaajamisel riigiasutustega põhjendamatult piirata. Kui ei ole enam muud valikut, sest kõik muud kaebuse esitamise võimalused (haldus- ja/või kohtulikud) on ammendatud või kuna nende kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, saavad kodanikud võtta ühendust ombudsmaniga ja esitada oma kaebuse tasuta, koos oma seisukoha põhjendustega.

Nagu eespool märgitud, on ombudsman Portugalis ka inimõigustega tegelev riiklik asutus, kellel on riigi ennetusasutuse roll.

2013. aasta mais otsustas ministrite nõukogu ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli raames määrata ombudsmanile riigi ennetusasutuse roll. Seega vastutab ombudsman kontrollkülastuste tegemise eest kinnipidamisasutustesse – vanglatesse, kliinikutesse, psühhiaatriahaiglatesse, alaealiste hariduskeskustesse jne –, et uurida vabaduse kaotanud inimeste majutuse ja toidu kvaliteeti, kontrollida, kas järgitakse kinnipeetavate põhiõigusi (võimaluse korral ka õigust eraelule ja seaduses ettenähtud suhtlusele sugulaste ja seaduslike esindajatega), ning veenduda individuaalsete teraapiaprogrammide olemasolus (või muus).

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab esitada ombudsmanile kirja, faksi või e-posti teel. Kodanikele on veebisaidil kättesaadav ka elektrooniline vorm. Samuti saab kaebuse esitada telefonitsi või isiklikult ombudsmani büroos või mis tahes prokuratuuris.

Kõik ombudsmanile laekuvad teated ei ole tegelikult kaebused – sageli on need anonüümsed selgitused, tavalised teabenõuded ja õigusnõuande taotlused või üldised seisukohavõtud teataval teemal. Neile ei saa kuidagi tagasisidet anda.

Kaebuste puhul alustatakse menetlust (mitte tingimata uut, kuna sarnaseid küsimusi puudutavaid kaebusi võidakse nii kiiruse kui ka menetluse kulutõhususe huvides käsitleda ühes ja samas menetluses), mille puhul toimub nõuetekohane uurimine. Teisisõnu tehakse asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud päringud, nt küsitledes üksust, kelle vastu kaebus on esitatud, ja ka kaebuse esitajat ennast, kes võib samuti nõuda ärakuulamist ombudsmani juures.

Kaebuste alusel algatatud menetluse lõpus võidakse anda soovitusi, teha ettepanekuid, tähelepanekuid ja pakkuda muid alternatiivseid viise vastuoluliste huvide lepitamiseks ning samuti võidakse selle tulemusel nõuda seaduslikkuse või põhiseaduslikkuse kontrollimist.

Lisaks kodanikelt tulnud kaebustele vastamisele võib ombudsman alustada menetlusi omal algatusel, et uurida olukordi, mis on teataval viisil köitnud tema tähelepanu ja mis kuuluvad tema pädevusse.

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

  • Laste õiguste kaitse organisatsioon

Laste ja noorte õiguste edendamise ja kaitse riiklik komisjon (Comissão Nacional de Promoção dos Direitos e Proteção das Crianças e Jovens – CNPDPCJ)

CNPDPCJ kooskõlastab kõigi avalike ja erasektori üksuste, struktuuride ja sekkumisprogrammide tegevust laste ja noorte õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Ta annab soovitusi ning teostab järelevalvet, toetab ja kontrollib laste ja noorte kaitsekomisjonide (Comissões de Proteção de Crianças e Jovens – CPCJ) tööd kogu riigis.

CPCJ-d on ametlikud kohtuvälised asutused, mis on oma ülesannetes iseseisvad ja mille eesmärk on edendada laste ja noorte õigusi ning ennetada olukordi või teha lõpp olukordadele, mis võivad kahjustada nende ohutust, tervist, koolitust, haridust või üldist arengut. Laste ja noorte kaitsekomisjonide töö üle teostab järelevalvet riigiprokuratuur (Ministério Público – MP), kes hindab ka nende otsuste seaduslikkust ja tulemusi ning vajaduse korral teeb kohtulikku kontrolli.

Komisjonid töötavad täiskogu vormis ja piiratud koosseisus. Täiskogu komisjon vastutab nende meetmete rakendamise eest, millega edendatakse laste ja noorte õigusi ning ennetatakse nende puhul ohtlikke olukordi.

Piiratud koosseisuga komisjon sekkub olukordades, kus laps või noor on ohus, eelkõige hoolitsedes kaitsekomisjonidesse pöörduvate inimeste eest ja nõustades neid; andes esialgse hinnangu olukordadele, millest kaitsekomisjon on teadlik, ja uurides juhtumeid; otsustades edendamis- ja kaitsemeetmete kohaldamise üle ning neid jälgides ja läbi vaadates (välja arvatud meetme puhul, mis seondub valitud isiku kinnitamisega lapsendamiseks või lapsendamisasutuse kinnitamisega).

Kaebuse käsitlemine

Teavet ohtliku olukorra kohta saab otse CPCJ-le edastada igaüks kas kirja, telefoni, faksi või e-posti teel või isiklikult komiteede büroodes. Kaitsekomisjonid vastutavad selle omavalitsuspiirkonna eest, kus nad asuvad. Lapse elukohaks olevate piirkondade kaitsekomisjonide kontaktandmete nimekirja vaatamiseks klõpsake siia. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cnpcjr.pt/search.asp

CPCJ sekkumiseks on vajalik vanemate nõusolek ja kokkulepe nendega ning selle tulemusel võidakse võtta järgmisi meetmeid:

  • toetus vanematele;
  • toetus mõnele muule pereliikmele;
  • hooldusõiguse andmine sobivale isikule;
  • iseseisva elu toetamine;
  • hooldamine perekonnas;
  • paigutamine hooldusasutusse.

Edendamis- ja kaitsemeetmeid rakendatakse tavalises elukeskkonnas või hooldusasutuses, olenevalt nende iseloomust.

  • Võrdõiguslikkust edendavad asutused

Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Cidadania e a Igualdade de Género – CIG)

Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on riiklik organ, mis vastutab meeste ja naiste võrdsuse põhimõtte edendamise ja alalhoidmise eest. Komisjon tegutseb järgmistes valdkondades: kodanikuharidus; meeste ja naiste võrdsus; emaduse ja isaduse kaitsmine; vahendite edendamine meeste ja naiste võrdse osalemise hõlbustamiseks eri eluvaldkondades; naiste ja meeste töö-, era- ja pereelu ühitamine; kodu- ja soopõhise vägivallaga ning inimkaubandusega võitlemine ja ohvrite toetamine.

CIG on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, mis on halduslikult iseseisev. See on osa ministrite nõukogu eesistujatööst ning kuulub kodakondsuse ja võrdõiguslikkuse riigisekretäri pädevusvaldkonda.

Eelkõige vastutab ta diskrimineerimist või soopõhist vägivalda puudutavate kaebuste vastuvõtmise eest ja vajaduse korral nende esitamise eest ning arvamuste avaldamise ja soovituste andmise eest pädevale asutusele või asjaomastele üksustele.

Kaebuse käsitlemine

Diskrimineerimis- või soopõhise vägivalla juhtumeid puudutavad kaebused saadetakse CIGile e-posti teel, komisjoni Facebooki lehe kaudu ja paberil.

Laekunud kaebusi analüüsivad ja liigitavad sisemised talitused, kes vastavad sama kanali kaudu otse kaebuse esitajale. Arvamused ja/või soovitused võidakse saata asjaomasele üksusele ja/või võidakse suunata asi edasi pädevatele asutustele (nt prokuratuuri, ASAE-le (Autoridade de Segurança Alimentar e Económica – toiduohutuse ja majanduse amet), ERC-le (Entidade Reguladora para a Comunicação Social – meediat reguleeriv asutus) koos ärakirjaga asjasse puutuvatele üksustele.

Kõrgetasemeline rändekomisjon (Alto Comissariado para as Migrações – ACM)

[Rassilise diskrimineerimise vastase võitluse ja võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Igualdade e Contra a Discriminação Racial – CICDR)]

Kõrgetasemeline rändekomisjon on avalik-õiguslik asutus, mis rakendab riiklikku rändepoliitikat. Selle roll on võidelda kõigi värvil, rahvusel, etnilisel päritolul või usul põhinevate diskrimineerimisvormide vastu. Komisjon vastutab teabe vastuvõtmise eest diskrimineerivate toimimisviiside kohta ja kooskõlastab rassilise diskrimineerimise vastase võitluse ja võrdõiguslikkuse komisjoni (CICDR) tegevust.

CICDR on ACMi sõltumatu nõuandeorgan, mis on spetsialiseerunud võitlusele rassilise diskrimineerimisega. Selle eesmärk on ennetada ja keelustada rassilist diskrimineerimist selle kõigis vormides ning karistada tegude eest, millega avaliku sektori asutus, talitus või füüsiline isik rikub põhiõigusi või piirab või takistab majanduslike, sotsiaalsete või kultuuriliste õiguste kasutamist isiku teatava rassi, värvi, kodakondsuse või rahvuse tõttu.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab esitada ACMile või otse CICDRile kas kirja, faksi, e-posti või telefoni teel. CICDRi veebisaidil on olemas ka elektrooniline kaebuse vorm.

Kõrge volinik saadab kaebuse pädeva ministeeriumi peainspektsioonile, kes peab selgitama välja, kas väidetavad faktid vastavad tõele, ning esitama seejärel aruande. Aruanne esitatakse rassilise diskrimineerimise vastase võitluse ja võrdõiguslikkuse komisjoni alalisele komiteele, kes avaldab nõuandva arvamuse. Kõrge rändevolinik teeb selle põhjal otsuse. Otsusega võidakse määrata trahv, füüsiliste isikute puhul kuni viie miinimumpalga ulatuses ning avaliku sektori üksuste / ettevõtete puhul kuni kümne miinimumpalga ulatuses.

Komisjon peab diskrimineerivate toimimisviiside ja vastavate määratud trahvide registrit. Ta teeb seadusrikkumised avalikuks, eesmärgiga heidutada selliseid tegusid toime panemast ning suurendada üldsuse teadlikkust võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimustes.

  • Andmekaitseasutus

Riiklik andmekaitsekomisjon (Comissão Nacional de Proteção de Dados – CNPD)

CNPD on sõltumatu haldusasutus, mis allub rahvusassambleele. Tema roll on valvata selle järele ja kontrollida, et isikuandmeid töödeldakse täielikus vastavuses inimõiguste ning põhiseaduses ja muudes seadustes sätestatud vabaduste ja tagatistega. Komisjon on riiklik isikuandmete töötlemise järelevalveasutus. Välismaal elavate inimeste õiguste kaitsmiseks ja alalhoidmiseks teeb CNPD koostööd muude riikide andmekaitse järelevalveasutustega.

Kaebuse käsitlemine

Isikuandmete töötlemisel toime pandud rikkumisi käsitlevad eraisikute kaebused ja taotlused tuleks esitada kirjalikult CNPD-le. Samuti saab kaebusi esitada elektrooniliselt, CNPD veebisaidil oleva vormi kaudu. Ära näidata tuleb kaebuse esitaja nimi, aadress ja allkiri.

Kui kaebus on registreeritud, uuritakse seda ning esitatakse CNPD liikmele esialgseks hindamiseks. Kui tõstatatud küsimus ei kuulu CNPD pädevusse või kui tal ei ole eraisiku avalduse iseloomu tõttu võimalik otsust teha, võib liige, kellele küsimus määrati, seda hinnata või selle nõuetekohaselt edasi suunata.

CNPD otsused võetakse vastu häälteenamusega, need on siduvad ja nende kohta saab esitada kaebuse ja edasikaebuse.

  • Muud spetsialiseeritud asutused

Riiklik rehabiliteerimisinstituut (Instituto Nacional para a Reabilitação, IP – INR, I.P.)

Riiklik rehabiliteerimisinstituut, I.P., on integreeritud avaliku sektori asutus, mis praegu töötab töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi all; asutus on halduslikult iseseisev ja sel on oma varad. Instituudi töö eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võidelda diskrimineerimisega ning võimestada puuetega inimesi, edendades nende põhiõigusi.

INR, I.P.-le saab puude alusel diskrimineerimist puudutavaid kaebusi esitada diskrimineerimist käsitlevas seaduses sätestatud alustel. Diskrimineerimisena käsitatakse mis tahes tegu, millega rikutakse isiku põhiõigust või piiratakse õiguse kasutamist seoses isiku puudega.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse menetlemise alustamiseks tuleks instituudile saata diskrimineerivaks peetava olukorra täielik kirjeldus. Veebisaidil on olemas kaebuse vorm ja selle saab saata e-postiga.

Kaebusel tuleb osutada kaebuse esitaja isik (täielik nimi, isikukood või elamisloa number, maksukohustuslase number, täielik aadress, telefon või muud kontaktandmed) ja anda selge ülevaade kõigist asjaoludest. Kaebuse esitaja peab täpsustama, kes on tunnistajad, andma nende nimed, aadressid ja kontaktandmed, ning kaebust tuleks võimaluse korral toetada esemete, tõendite või dokumentidega, mis kinnitavad diskrimineeriva teo toimumist.

Pärast kaebuse esitamist saadetakse kaebus pädevale asutusele (peainspektsioonid, reguleerivad asutused või muud pädevad asutused), kellel on kontrolli- ja/või karistusõigus kohtueelses etapis, mil kogutakse tõendeid ja pärast mida juhtum kas lõpetatakse või määratakse trahv (koos mis tahes lisakaristusega). Otsuse koopia saadetakse riiklikule rehabilitatsiooniinstituudile, I.P.-le.

Diskrimineeriva teo toimepanemise puhul tuleb maksta trahvi, mis võib ulatuda 5–30 minimaalse tagatud kuupalga suuruseni, olenevalt sellest, kas rikkumise pani toime füüsiline või juriidiline isik.

Süüteo tõsidusest ja toimepanija süülisusest olenevalt võidakse määrata lisakaristusi, näiteks vara arestimine, kutse- või tegevusalaga tegelemise keelamine, avaliku sektori asutuste antavate subsiidiumide või toetuste saamise õiguse keelamine, asutuste sulgemine ja süüdimõistvate otsuste avaldamine.

Tööalase ja tööhõivealase võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Igualdade no Trabalho e no Emprego – CITE)

CITE on kolmepoolne kollegiaalne organ, mille kõik pooled on võrdselt kaalukad ja millel on halduslik iseseisvus. See edendab meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist tööl, tööhõives ja kutsehariduses ning teeb koostööd selles valdkonnas sõlmitud lepingute kohaste õigusaktide ja kohustuste täitmisel, samuti vanemaks olemisega seotud kohustuste täitmisel ning töö-, pere- ja eraelu ühitamisel era-, avalikus ja ühistusektoris.

CITE üks põhiülesandeid on hinnata talle esitatud kaebusi või talle teadaolevaid olukordi, mis osutavad meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevate sätete rikkumisele tööl, tööhõives ja kutsehariduses. Samuti töötab see vanemaks olemise kaitsmise tagamise ning tööelu pere- ja eraeluga ühitamise nimel ning annab sellega seoses teavet ja õigusabi.

Kaebuse käsitlemine

Igaüks saab esitada kaebuse töökuulutuste ja muude värbamismeetodite kohta, mille puhul ei ole tagatud meeste ja naiste õigus võrdsele juurdepääsule tööhõivele.

Iga töötaja saab esitada kaebuse, kui esineb meeste- ja naistevahelist diskrimineerimist juurdepääsul tööhõivele, tööl ja kutsehariduses.

Kaebuse saab esitada kirja, faksi või e-posti teel. Samuti saab selle esitada telefonitsi tasuta numbril 800 204 684 või CITE ruumides, leppides selles eelnevalt kokku – tel 21 780 37 09.

CITE peab vastavalt nõuetele avaldama tööinspektsiooni eest vastutavale talitusele (töötingimuste amet) arvamusi, milles kinnitatakse soo põhjal diskrimineerivate töötavade olemasolu või osutatakse neile, ning see talitus võib algatada väärteomenetluse, nagu allpool kirjeldatud.

Töötingimuste amet (Autoridade para as Condições do Trabalho – ACT)

Töötingimuste amet on riigi talitus, mille eesmärk on edendada töötingimuste parandamist kogu Portugali maismaaosas, jälgides vastavust tööalastele õigusaktidele erasektori töösuhete puhul ning edendades tööohutust ja töötervishoidu kogu erasektoris.

Samuti jälgib amet vastavust tööohutust ja töötervishoidu käsitlevatele õigusaktidele kõigis sektorites ja avaliku halduse keskasutuste osakondades ja organites (otsestes, kaudsetes ja kohalikes), ka avalik-õiguslikes institutsioonides ja menetluste puhul, millega osutatakse isikustatud teenuseid või antakse riiklikke vahendeid.

Kaebusi saab esitada ruumide puuduste kohta või mittevastavuse kohta nõuetele, mis kuuluvad ACT pädevusse, sealhulgas ohutus ja tervishoiutingimused tööl; tähtajalised töölepingud; ebavõrdsus ja diskrimineerimine tööl; töötajate lähetamine; tööaja kestus ja korraldus; töötajate kollektiivne esindamine; deklareerimata või ebaseaduslik töö; ajutine töö; sisserändajate tehtav töö.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab esitada iga töötaja, töötaja esindaja või muu huvitatud isik; selleks tuleb tal täita ACT veebisaidil olev Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniline vorm.

Kui tööinspektor teeb oma tööülesannete täitmisel isiklikult ja otseselt (ka pärast sündmuse toimumist) kindlaks, et toimus eeskirjade rikkumine, mille eest on ette nähtud trahv, või tõendab selle toimumist, koostatakse ametlik aruanne. Selliste rikkumiste puhul, mille toimumist ei ole isiklikult kindlaks tehtud, koostab tööinspektor tõenditele tugineva juhtumiaruande, millel on vähemalt kahe tunnistaja nimed.

Pärast aruande koostamist teavitatakse õigusrikkujat ja antakse talle 15 päeva aega kas trahv vabatahtlikult ära maksta, esitada kirjalik vastus koos mis tahes tõendavate dokumentidega ja tunnistajate nimekirjaga või tulla ärakuulamiseks isiklikult kohale.

Uurimise lõpuleviimise tähtaeg on 60 päeva, mida võidakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendada sama pikkade ajavahemike võrra.

Väga tõsised haldusrikkumised või korduvad tõsised haldusrikkumised, mis on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel, võidakse lisakaristusena avalikustada. Eespool nimetatud haldusrikkumiste kordumise korral võidakse kehtestada lisakaristusi, nt teatava tegevuse ajutine keeld, enampakkumistel või avalikel hangetel osalemise õiguse äravõtmine või karistuse avalikustamine, võttes arvesse töövõtjale avaldunud kahjulikku mõju või tööandja tõttu kaotatud majanduslikku kasu.

Kui süütegu seisneb kohustuse täitmatajätmises, ei vabasta trahvi maksmine õigusrikkujat kohustuse täitmisest, kui seda on veel võimalik täita. Kui süütegu on seotud rahasummade maksmata jätmisega, võib ACT lisaks trahvi määramisele otsustada, et töötajatele võlgnetavad summad tuleb tasuda samaks tähtajaks kui trahv.

Portugali keskkonnaamet (Agência Portuguesa do Ambiente – APA)

Portugali keskkonnaameti ülesanne on teha ettepanekuid keskkonna- ja säästva arengu poliitika lõimitud ja kaasava haldamise kohta ning seda välja töötada ja jälgida, kooskõlas muu valdkondliku poliitikaga ja koostöös avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksustega, kes töötavad sama eesmärgi nimel. Ameti töö on suunatud keskkonna kõrgetasemelisele kaitsmisele ja parandamisele ning kodanikele kvaliteetsete teenuste osutamisele. Samuti on tegemist riigiasutusega, kes vastutab keskkonnavastutuse süsteemi rakendamise eest.

Keskkonnakahjud hõlmavad järgmist: i) kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele tekitatud kahju; ii) veele tekitatud kahju; iii) pinnasele tekitatud kahju.

Ametile saab esitada tähelepanekuid keskkonnakahju kohta või sellise kahju otsese ohu kohta ning ametilt on võimalik nõuda meetmete võtmist. Tähelepaneku esitanud isik peaks esitama ka tema käsutuses oleva mis tahes asjakohase teabe või andmed sekkumise kohta.

Kaebuse käsitlemine

Iga eraisik / huvitatud isik saab nõude saata posti või e-posti teel. Ameti veebisaidil on olemas ka Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniline kontaktivorm.

Pädev asutus vaatab meetmete võtmise nõude läbi ja teavitab huvitatud isikuid, kas see võeti vastu või lükati tagasi. Kui pädev asutus kinnitab keskkonnakahju olemasolu ning toetab nõude esitaja nõuet, teavitatakse ettevõtjat meetmete võtmise nõudest, eesmärgiga teha otsus võetavate meetmete kohta.

Põllumajanduse, mere-, keskkonna- ja ruumilise planeerimise peadirektoraat (Inspeção-Geral da Agricultura, do Mar, do Ambiente e do Ordenamento do Território – IGAMAOT)

IGAMAOT on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, mis vastutab oma tegevusvaldkonda kuuluvate osakondade ja organite kontrollimise, auditeerimise ja järelevalve eest seoses nende juhtimise, haldamise ja põhiülesannetega. Toidualaste õigusaktide ja toiduga kindlustatuse valdkonnas teostab ta järelevalvet riiklikest ja ELi vahenditest saadud toetuste üle. Keskkonna, ruumilise planeerimise ja looduskaitse valdkonnas tagab ta seaduslikkuse pideva järelevalve ja hindamise.

Keskkonnaalaste õigusaktidega, ruumilise planeerimise või looduskaitsega seotud küsimustes hõlmab tema töö nii avalikku sektorit, eraettevõtjaid kui ka eraisikuid, põllumajanduse ning kalanduse puhul aga riiklike või Euroopa toetuste saajaid.

IGAMAOTile saab esitada kaebusi tema pädevusse kuuluvate juhtumite kohta. Olenevalt teavitatud olukorrast sekkub ta koos muude pädevate asutustega suurima võimaliku riskiga küsimustesse.

Kaebuse käsitlemine

IGAMAOTi veebisaidil on e-töölaud, mille kaudu saab kaebusi esitada; selleks on vaja täita Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniline vorm, kus tuleb täheldatud olukorda üksikasjalikult kirjeldada ning ära näidata kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed. Kaebuse esitaja võib nõuda, et need andmed jääksid konfidentsiaalseks, märgistades vormil vastava ruudu.

Kaebuste, avalduste, juhtumiaruannete ja muude IGAMAOTile esitatud taotluste ning neis sisalduva materjali alusel, mida võidakse inspekteerimise käigus kontrollida, algatatakse spetsiaalne haldusmenetlus, mis toimub vastavalt haldusmenetluse seadustikule.

Anonüümseid taotlusi läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui need on piisavalt põhjendatud või dokumenteeritud.

Haldusmenetluse käigus määrab IGAMAOT asjaomastele organitele tähtaja teabenõuetele vastamiseks või teabe saatmiseks.

Uurimise ulatuse piires võidakse siiski pöörduda ka asjaomaste üksuste poole, et koguda teavet ja tõendeid, mille põhjal oleks võimalik teha otsus inspekteerimise alustamise kohta.

Kui juhtumit on uuritud ja ilma et see mõjutaks kriminaalasjas kohustusliku aruande esitamist, koostatakse põhjendatud ettepanek esitamiseks peainspektorile, kes võib otsustada, kas juhtum lõpetada, seda jälgida, võtta erakorralisi meetmeid või suunata asi edasi IGAMAOTi eest vastutavale valitsuse liikmele, kes otsustab, kuidas seda edasi käsitleda.

Kohtute talituste peainspektsioon (Inspeção-Geral dos Serviços de Justiça – IGSJ)

IGSJ on riigi otsese haldamise all olev keskne talitus, mis on halduslikult iseseisev ja mille ülesanne on auditeerida, inspekteerida ja juhendada kõiki justiitsministeeriumi alluvusse või ministeeriumi järelevalve või reguleerimise alla kuuluvaid üksusi, osakondi ja organeid, ka vanglateenistusi, eesmärgiga korrigeerida ebaseaduslikku tegevust või õigusnormide rikkumisi ning optimeerida talituste toimimist.

Kaebusi saab esitada ebaseaduslikuks peetavate tegude ja tegematajätmiste kohta, eelkõige viivituste kohta avaliku teenuse osutamisel; halva teenuse, töötajate või esindajate sobimatu käitumise; ruumide halbade tingimuste kohta; ja üldiselt mis tahes õigusnormide rikkumise või teenuste puuduliku toimimise kohta.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab eriliste formaalsusteta esitada kas isiklikult või tavaposti, telefoni, faksi või e-posti teel. IGSJ veebisaidil on selleks olemas Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniline vorm.

IGSJ-le isiklikult esitatud kaebused, juhtumiaruanded ja avaldused võtab vastu selle ülesande täitmiseks määratud inspektor.

Esitatud kaebustele antakse alati juhtuminumber. Juhtuminumber tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning ta peab IGSJ-ga suhtlemisel iga kord sellele osutama. Asjakohasel juhul saab kaebuse ühendada käimas- või poolelioleva inspekteerimis- või auditeerimisprotsessiga.

Kaebuse esitajad saavad juhtuminumbrile osutades küsida IGSJ-lt oma juhtumi staatuse kohta mis tahes kanali kaudu teavet. Kui kaebus esitati IGSJ veebisaidi kaudu, saab selle edenemist jälgida elektroonilisel esitamisel loodud juurdepääsu salasõna abil.

Anonüümseid kaebusi analüüsitakse üksnes juhul, kui tehtud avaldusi peetakse asjakohasteks ja üksikasjalikeks. Kaebuse esitajale ei anta teavet tehtud uurimise tulemuste kohta ning samuti ei ole tal võimalik pääseda IGSJ veebisaidi kaudu juurde teabele selle juhtumi staatuse kohta, kuna teabele pääseb juurde kasutaja registreeringu alusel.

Siseasjade peainspektsioon (Inspeção-Geral da Administração Interna – IGAI)

IGAI on sõltumatu talitus politseitegevuse üle väliskontrolli teostamiseks, mis töötab siseministeeriumi (Ministério da Administração Interna – MAI) alluvuses ning tema pädevusse kuuluvad kõik sellest ministeeriumist sõltuvad julgeolekuteenistused ja -jõud (GNR (Guarda Nacional Republicana – vabariiklik rahvuskaart), PSP (Polícia de Segurança Pública – avaliku julgeoleku politsei) ja SEF (Serviço de Estrangeiros e Fronteiras – välismaalaste ja piirivalveteenistus)). Ta teostab nende organite kõrgetasemelisi auditeid, inspekteerimisi ja järelevalvet ning kaitseb kodanike õigusi, erilise rõhuga inimõiguste kaitsmisel ja avaliku korra säilitamisel.

Kaebusi ebaseaduslikuks peetavate tegude või tegematajätmiste kohta saavad esitada kõik isikud (portugallased või välismaalased), inimeste rühmad, ühendused, äriühingud või muud ettevõtted, eelkõige puudutab see kaebusi kodanike põhiõiguste rikkumise kohta, millega on seotud MAI alluvusse kuuluvate organite töötajad. Sellised rikkumised on näiteks avaliku teenuse osutamisega viivitamine, halb teenus, avaliku teenistuse töötajate või teiste MAI pädevusse kuuluvate töötajate sobimatu käitumine, ruumide halvad tingimused ja üldiselt mis tahes ebaseaduslik tegevus või teenuste puudulik toimimine.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab eriliste formaalsusteta esitada kas tavaposti kaudu, isiklikult või e-posti teel.

Kaebuses tuleks esitada täheldatud olukorra üksikasjalik kirjeldus, osutada vastutavale isikule, näidata ära täpne kuupäev ja koht (tänav ja majanumber, linn, vald ja omavalitsus) ja võimaluse korral lisada sellele teavitatud olukorra asukohakaart.

Kui juhtumist teatamise ajal ei ole võimalik tõendeid esitada, tuleb seda teha hiljem võimalikult kiiresti.

IGAI tagab, et kõiki tema pädevusse kuuluvaid kaebusi kontrollitakse nõuetekohaselt ning kõik end registreerinud kaebuse esitajad saavad oma avaldustele vastuse. IGAI-lt saab juhtuminumbrile osutades küsida teavet juhtumite staatuse kohta.

Anonüümseid kaebusi analüüsitakse üksnes juhul, kui tehtud avaldusi peetakse asjakohasteks ja üksikasjalikeks.

Hariduse ja teaduse peainspektsioon (Inspeção-Geral da Educação e Ciência – IGEC)

IGEC jälgib haridusministeeriumi või valitsuse vastava liikme alluvusse kuuluvate organite, osakondade ja ametite tegude seaduslikkust ja korrektsust. Inspektsioon jälgib ja auditeerib samuti koolieelse hariduse ja koolihariduse (alg-, põhi- ja keskharidus) süsteemi toimimist ning valvab selle järele. Selle pädevusse kuuluvad hariduse erivormid, kooliväline haridus, teadus ja tehnoloogia ning ministeeriumi organid, osakonnad ja ametid.

IGECi ombudsman tagab, kaitseb ja edendab kodanike seaduslikke õigusi ja huve ning õiglust ja õigust haridussüsteemis. Tema töö seisneb haridussüsteemi kasutajatelt ja esindajatelt saadud kaebuste analüüsimises ja käsitlemises ning see võib hõlmata uurimist või distsiplinaarmenetlust.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saab esitada kirja, faksi või e-posti teel. Enne IGEC-le kaebuse esitamist peaksid haridussüsteemi kasutajad ja esindaja võimaluse korral selgitama olukorda kooliklastri / klastrivälise kooli, kõrgkooli või kõrgharidusasutuse/-talituse pädevatele organitele.

Ombudsmani tööd teevad IGECi piirkondlikud inspektsioonid, mis vastutavad haridussüsteemi kasutajate ja esindajate esitatud kaebuste hindamise eest ning nende käsitlemiseks kõige asjakohasema menetluse kindlaksmääramise eest. Samuti võivad nad teha esialgseid uurimisi, milles peamiselt püütakse kindlaks määrata kaebuse teema ning selgitada kiirelt ja tulemuslikult välja, kas kaebus on põhjendatud. Kui sellised kaebused on seotud kooliklastri / klastrivälise kooli juhi, kõrgkooli / kõrgema haridusasutuse rektori/juhataja/direktori või koolide peadirektorite pädevusse kuuluvate küsimustega (piirkondlike haridusesindajate kaudu), suunatakse kaebused otse neile. Haridus-/teadusasutusi/-talitusi puudutavaid kaebusi analüüsib pärast asjaomaste poolte ärakuulamist IGEC ise.

IGECi peakorterile laekunud kaebused saadetakse piirkondlikele inspektsioonidele, et selgitada välja asjakohaseim menetlus.

Kooliklastrite / klastriväliste koolide direktoritel ning kõrgkoolide / kõrgemate haridusasutuste rektoritel/juhatajatel/direktoritel on õpetajate/õppejõudude, mitteõpetavate töötajate ja (üli)õpilaste üle distsiplinaarvõim. Koolide peadirektoril omakorda on piirkondlike haridusesindajate kaudu distsiplinaarvõim kooliklastrite / klastriväliste koolide haldus- ja juhtimisorganite üle.

Kui aga inspektsiooni kaudu selgitatakse välja, et toimunud on distsiplinaarsüüteod, on peainspektoril õigus algatada vastav distsiplinaarmenetlus.

Peakontorile või piirkondlikule inspektsioonile laekunud kaebused muude haldussektorite toimimise ja/või eraõiguslike üksuste tegude kohta, mis ei kuulu haridus- ja teadusministeeriumi pädevusse, suunatakse edasi pädevatele keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse talitustele ja huvitatud isikut teavitatakse sellest.

Tervishoiu peainspektsioon (Inspeção-Geral das Atividades em Saúde – IGAS)

Tervishoiu peainspektsioon on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, mille ülesanne on tagada, et nii tervishoiuministeeriumi organid ja sellele alluvad organid kui ka avaliku, era- ja sotsiaalsektori organid täidaksid kõigis tervishoiuteenuste osutamise valdkondades seadusi; samuti peab inspektsioon tagama nende kõrge tehnilise taseme.

IGASile võib teatada mis tahes õigusrikkumistest või puudujääkidest teenuste toimimisel, näiteks ebaseaduslikuks peetavate tegude või tegematajätmiste kohta, raha või riiklike vahendite väärkasutamise kohta, pettuse või korruptsiooni kohta, takistuste või ebavõrdsuse kohta juurdepääsul tervishoiuteenustele teatava teenuseosutaja juures või teatavas asutuses, tervishoiutöötajate või -spetsialistide väärkäitumise kohta jne.

Kui teatatud asjaolu ei kuulu IGASi pädevusse, edastatakse end nõuetekohaselt registreerinud organite avaldused või kaebused pädevale organile.

Kaebuse käsitlemine

Kaebuse saavad posti või e-posti teel esitada kõik inimesed (portugallased või välismaalased), inimeste rühmad, ühendused ja äriühingud või muud juriidilised isikud.

Kaebusi/avaldusi saab esitada igal ajal ning need peavad olema täielikud ja põhjendatud, sisaldama võimaluse korral üksikasjalikku teavet asjaomase isiku või organisatsiooni kohta ning juhtumite asjaolusid, kuupäevi ja kohti, isikuandmeid (nimi ja kontaktteave) ning teavet selle kohta, kas kaebus/avaldus on esitatud ka muule organile.

IGAS analüüsib kaebusi/avaldusi, milles asjaolude või tegude aeg, viis ja koht, nende toimepanijad ja võimalik vastutus on tema arvates sidusalt ja üksikasjalikult esitatud.

Kaebuste/avalduste põhjal võidakse vastavalt IGASi inspekteerimismäärusele alustada inspekteerimist või selgitamist. 
Inspekteerimismenetluste korral järgitakse alati võistleva menetluse põhimõtet. See võimaldab asjaomastel isikutel olla ära kuulatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel, st juhtudel, kui see võib kriminaalmenetluse puhul objektiivselt takistada uurimist ja tõendite kogumist.

End nõuetekohaselt registreerinud pooli teavitatakse IGASi sekkumise tulemustest.

Tervishoidu reguleeriv asutus (Entidade Reguladora da Saúde – ERS)

Tervishoidu reguleeriv asutus on sõltumatu asutus, mille ülesanne on reguleerida tervishoiuasutuste, st kõigi Portugali maismaaosas üldsust teenivate avaliku, era- ja sotsiaalsektori tervishoiuasutuste, välja arvatud jaemüügiapteekide tegevust.

Teenuseosutajate tegevuse reguleerimis- ja järelevalveülesanne hõlmab muu hulgas kasutajatelt, teenuseosutajatelt ja asutustelt laekunud kaebuste käsitlemist; tervishoiuteenuse osutajate ruumide ja sisseseade inspekteerimist ja auditeerimist; selliste olukordade uurimist, mis võivad kahjustada kasutajate õigusi; väärteomenetluste teostamist ja karistuste määramist; juhiste, soovituste ja arvamuste avaldamist; uuringute tegemist tervishoiusüsteemi korralduse kohta.

ERSi pädevusse kuuluvad järgmiseid teemasid puudutavad kaebused:

  • juurdepääs tervishoiule
  • diskrimineerimine
  • tervishoiuabi kvaliteet
  • haldusabi kvaliteet
  • kasutajate õigused
  • ooteajad vastuvõtule pääsemiseks
  • ooteajad vastuvõtuaja saamiseks
  • finantsküsimused
  • õigusküsimused
  • tervishoiuehitiste kvaliteet

Kaebuse käsitlemine

Tervishoiuteenuste kasutajad saavad esitada kaebuse kaebusteraamatu kaudu, mis peab avaliku teenuse osutamise asutustes olema saadaval, või pärast juhtumi toimumist otse ettevõttele või teenuseosutajale/tarnijale.

Samuti on võimalik teha avaldusi otse ERSile kas posti või telefoni teel või isiklikult või ERSi veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.ers.pt/pages/50 oleva elektroonilise kaebusteraamatu kaudu. ERS käsitleb elektroonilise kaebusteraamatu kaudu esitatud kaebusi täpselt samal viisil kui tervishoiuteenuse osutajate ruumides saadaolevate tavapäraste kaebusteraamatute kaudu esitatud kaebusi.

Kui kaebuse esitaja on kirjutanud oma avalduse teenuseosutaja ruumides olevasse kaebusteraamatusse, saab ta saata ERSile avalduse koopia, mis tuleks talle kaebuse esitamise ajal anda (sinine leht). Teenuseosutajal on 10 tööpäeva aega saata kaebus ERSile.

Kui kasutaja saadab oma avalduse otse teenuseosutajale, kas ametliku kirjaga (posti teel), faksiga või e-posti teel, võib ta saata algse dokumendi koopia ERSile.

Kaebuse kättesaamisel palub ERS esitada kaebuse esitajal mis tahes seisukohad, mida too peab asjakohaseks. Esitatud kaebuse ja avalduste sisust olenevalt võtab ERS meetmeid, mida ta peab talle seadusega antud volitustele vastavalt asjakohaseks. Kui kaebus ei ole nõuetekohaselt püstitatud või ei ole piisavalt seostatud, siis see suletakse. Kui kaebus ei kuulu ERSi pädevusse, annab ta kaebuse esitajale teada, kes on selle käsitlemise eest vastutav organ, ja edastab kaebuse sellele organile.

Töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi peainspektsioon (Inspeção-Geral do Ministério do Trabalho, Solidariedade e Segurança Social – IGMTSSS)

IGMTSSS on otsese riikliku haldamise alla kuuluv talitus, mis on töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi (Ministério do Trabalho, Solidariedade e Segurança Social – MTSSS) osa. Ta valvab MTSSSi või vastava ministri alluvusse kuuluvate talituste ja organite järele.

IGMTSSS hindab ministeeriumi või vastava ministri alluvusse kuuluvate osakondade ja organite tegevuse õiguslikku ja regulatiivset vastavust, inspekteerimiste ja auditite kaudu ka nende tulemuslikkust ja juhtimist. Ta hindab kodanikele osutatud teenuste kvaliteeti ning soovitab tuvastatud puudujääkide ja õigusnormide rikkumiste parandamiseks muudatusi ja meetmeid.

Inspektsioonile saab saata kaebused või teatada ministeeriumi, sealhulgas ka Santa Casa da Misericórdia (Halastuse Püha Maja) alluvusse kuuluvate organite ning eraõiguslike sotsiaalse solidaarsuse asutuste toimepandud rikkumiste kohta.

Kaebuse käsitlemine

Kaebusi saab esitada posti teel, e-posti teel või veebisaidil oleva Lingil klikates avaneb uus akenelektroonilise vormi kaudu. Lisaks kaebuse teema ja asjaolude kuupäeva äramärkimisele peaks kaebus sisaldama selleni viinud sündmuste lühikest ja selget kirjeldust.

Toiduohutuse ja majandusliku julgeoleku amet (Autoridade de Segurança Alimentar e Económica – ASAE)

ASAE on riiklik haldusasutus, mis on spetsialiseerunud toiduohutusele ja majanduse seirele. Ta vastutab riskide hindamise eest toiduahelas ning nendest teavitamise ja majandustegevuse reguleerimise eest toidusektoris ja toiduga mitteseotud sektorites, kontrollides vastavust asjaomastele reguleerivatele õigusaktidele.

Kõigil kaubatarnijatel või teenuseosutajatel, kes teostavad oma tegevust kindlas alalises füüsilises asukohas ja kellel on üldsusega otsene kokkupuude ning kes pakuvad tooteid või osutavad teenuseid Portugalis, peab olemas olema kaebusteraamat.

Kaebuse käsitlemine

Kui klient ei ole teenuse osutamisel või kauba ostmisel täiesti rahul, võib ta nõuda kaebusteraamatut ja kasutada seda oma rahulolematuse põhjuste selgitamiseks. Teenuseosutajad peavad kaebusevormi originaali saatma 10 päeva jooksul ASAEle.

Seadusvastastest tegudest saab teatada ka ASAE veebisaidil oleva Lingil klikates avaneb uus akenelektroonilise vormi kaudu ning need võivad seonduda selle ameti pädevusse kuuluvate haldusrikkumiste või kriminaalasjadega.

Kui teatatud seadusvastane tegu ei kuulu ASAE pädevusse, suunatakse kaebus edasi pädevale asutusele.

Kaebus tuleb koostada täielikul ja põhjendatud viisil, andes võimaluse korral teavet asjaoludest ning organist, kelle kohta kaebus esitatakse, asjaolude esinemise kohast (aadress ja/või muud viited), kaebuse põhjustest ning muudest asjakohastest küsimustest. Anonüümse teatamise korral ei ole hiljem võimalik esitada täiendavat teavet.

Kui kaebuse asjaolud osutavad kohaldatavas konkreetses eeskirjas viidatud väärteole, algatab ASAE kaebuse ja mis tahes vastavate avalduste kättesaamisel asjakohase menetluse. Muul juhul teavitab ASAE kaubatarnijat või teenuseosutajat, et nad saaksid 10 tööpäeva jooksul esitada seisukohad, mida nad peavad asjakohaseks.

Kui ASAE on analüüsinud avalduste sisu ja kaebuse põhjust, võib ta saata kaebuse edasi teisele organile, kes on kaebuse küsimuses pädev, või kui meetmete võtmiseks puudub alus, teha ettepaneku kaebus sulgeda.

Kui esitatud asjaolude analüüsi tulemusel alustatakse kohtuasja ja pärast seda, kui olukorra lahendamiseks on tehtud kõik vajalikud sammud, teavitab ASAE kaebuse esitajat (kui ta on nõuetekohaselt registreeritud) kirjalikult menetlustest või meetmetest, mida kaebuse tulemusel on võetud või kavatsetakse võtta.

Muud asutused

Sotsiaalkindlustusinstituut I.P. (Instituto da Segurança Social I.P. – ISS)

Sotsiaalkindlustusinstituut, I.P., on avalik-õiguslik asutus, millel on seaduse kohaselt eristaatus. See kuulub riigipoolse kaudse haldamise alla, on halduslikult ja rahaliselt sõltumatu ning sel on oma varad.

Asutus vastutab õiguskaitse kättesaadavuse tagamise eest. Õiguskaitse on selliste inimeste ja mittetulundusüksuste õigus, kes koondamise, lahutuse, väljatõstmise, konfiskeerimise jne puhul ei suuda maksta kohtumenetlusega seotud kulusid või vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse korral kohtuvälise menetluse kulusid.

Õiguskaitse hõlmab järgmist:

õigusnõuanne – konsulteerimine advokaadiga selliste konkreetsete küsimuste või juhtumite korral kohaldatava õiguse tehniliseks selgitamiseks, millega rikutakse või mille puhul on oht, et rikutakse seaduslikke isiklikke huve või õigusi (ei kehti mittetulundusüksuste kohta);

õigusabi – advokaadi määramine ja talle tasu maksmine või kohtu määratud nõustaja (nii nimetatakse kostja advokaate kriminaal- või haldusmenetluses) tasu maksmine, õiguskuludest vabastamine või võimalus maksta osamaksetena, täitevametniku määramine (täitevametniku ülesandeid täidab alati kohtutäitur).

Õiguskaitsele on õigus järgmistel isikutel:

  • Portugali kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud;
  • välismaalased ja kodakondsuseta isikud, kellel on kehtiv Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba;
  • välismaalased, kellel ei ole kehtivat Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba, kui nende päritoluriikide seadustega antakse Portugali kodanikele sama õigus;
  • isikud, kes elavad või viibivad muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui riik, kus menetlus toimub (piiriülesed vaidlused);
  • mittetulunduslikud juriidilised isikud – neil on õigus saada õigusabi üksnes vabastusena õigusabikuludest ja muudest menetluskuludest, advokaadi määramisena ja tema tasu maksmisena, kohtu määratud nõustaja tasu maksmisena ja täitevametniku määramisena.

Kõik eespool loetletud isikud peavad tõendama, et nad ei suuda kanda kohtuasjaga seotud kulusid, palgata advokaati jne.

Portugali õiguse kohaselt käsitatakse inimesi, kes sissetuleku, varade ja oma leibkonna jooksvate kulude tõttu ei suuda objektiivselt kanda menetluskulusid, rahalistes raskustes olevate inimestena.

Õigusabi saamise taotlusi saab tasuta igast sotsiaalkindlustustalituse klienditeenindusbüroost või sotsiaalkindlustuse veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenelektroonilises vormingus.

Taotluse saab kohale toimetada isiklikult või saata postiga mis tahes sotsiaalkindlustustalituse klienditeenindusbüroosse (palun lisage kõik vajalikud dokumendid).

Seda, kas inimesel on õigus saada õigusabi, saab kontrollida õiguskaitsesimulaatori abil, mis on veebilehe parempoolses veerus: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.seg-social.pt/calculo-do-valor-de-rendimento-para-efeitos-de-proteccao-juridica

Lisateavet saate vaadata lehelt Kohtuasja algatamine – Õigusabi.

Kuriteoohvrite kaitse komisjon (Comissão para a Proteção das Vítimas de Crimes)

Kuriteoohvrite kaitse komisjon on justiitsministeeriumi organ, mis vastutab selliste riigile suunatud hüvitisnõuete vastuvõtmise, analüüsimise ja nende kohta otsuse tegemise eest, mille on esitanud vägivallakuritegude ja koduvägivalla ohvrid.

Hüvitise maksmise kohustus on isikul, kes kuriteo toime pani, aga mõnel juhul, kui kuriteo toimepanija ei suuda maksta või kui hüvitist ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saada ning kui ohvri elatustase ja elukvaliteet on talle põhjustatud kahju tõttu märkimisväärselt häiritud, saab riik hüvitise ette maksta.

Hüvitisnõude saab esitada ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemise kuupäevast või kriminaalmenetluse puhul ühe aasta jooksul pärast menetluses lõpliku otsuse tegemist. Ohvrid, kes olid kuriteo toimumise ajal alaealised, saavad esitada nõude ühe aasta jooksul pärast täisealiseks või teovõimeliseks saamist.

Nõue tuleb esitada asjakohasel vormil, mis on saadaval komisjoni ruumides või APAVi ohvriabi büroodes. Komisjoni veebisaidil on olemas ka Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniline vorm.

Ohver ei pea nõude puhul tasuma mingeid kulusid ning ka nõude puhul vajalikud dokumendid ja tunnistused saab hankida tasuta.

Kui kuritegu pandi toime Euroopa Liidu teise liikmesriigi territooriumil, saab juhul, kui nõude esitaja elab alaliselt Portugalis, kuriteoohvrite kaitse komisjonile esitada nõude, et hüvitise maksaks kõnealune riik.


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 15/05/2018