Üldine teave - Hispaania

Taasta Salvesta PDF-failina

SISUKORD

 

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

 

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Hispaanias on seitse erinevat pärimisõiguse süsteemi. Neid kohaldatakse otse Hispaanias elavate muu kodakondsusega isikute suhtes igas piirkonnas, kus kehtivad oma õigusaktid. Hispaania kodanike suhtes kohaldatakse piirkondliku kodakondsuse kriteeriumi (seotus konkreetse autonoomse piirkonnaga Hispaania õigusnormide alusel) kooskõlas 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012 artikliga 36.

Testamentide puhul tuleb eristada tsiviilseadustiku kohast korda, mis on sätestatud 1889. aasta tsiviilseadustikus ja mida on muudetud mitmel korral, eelkõige alates Hispaania 1978. aasta põhiseaduse avaldamisest, ning piirkondlike või eriseaduste kohast korda (derechos forales o especiales), mida kohaldatakse nendes autonoomsetes piirkondades, kellel on pädevus tsiviilõiguse küsimustes (Galicia, Baskimaa, Navarra, Aragón, Kataloonia ja Baleaarid).

Tsiviilseadustiku kohaselt tekib pärimisõigus testamendi alusel. Üldjuhul pärimislepingut või ühist testamenti ei aktsepteerita. Testament võib olla:

– avatud, st koostatud notari juures, kes selle vormistab ja oma ametitegevuse raamatus registreerib. See on tavaline testamendi koostamise viis;

– suletud, st koostatud notari juures, ilma et notar selle sisu teaks. Seda testamendi vormi enam ei kasutata;

– omakäeline, st testaatori oma käega kirjutatud, allkirjastatud ja kuupäevastatud. See testamendi vorm ei ole tavaline.

Hispaania tsiviilseadustiku leiab riigi ametliku väljaande (Boletín Oficial del Estado) veebisaidilt (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.boe.es/buscar/pdf/1889/BOE-A-1889-4763-consolidado.pdf). Selle teksti tõlke inglise ja prantsuse keelde võib leida veebilehelt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.mjusticia.gob.es/es/areas-tematicas/documentacion-publicaciones/publicaciones/traducciones-derecho-espanol

Piirkondlikes või eriseadustes on sätestatud igas autonoomses piirkonnas kehtivad testamente käsitlevad normid, kusjuures igas neist on kasutusel erinevad ja spetsiifilist liiki testamendid. Mõnes piirkonnas aktsepteeritakse ühist testamenti ja pärimislepingut.

Piirkondlike või eriseaduste kohased erinormid: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.boe.es/legislacion/codigos/codigo.php?id=48&modo=1&nota=0&tab=2.

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Notari juures koostatud testamendi peab notar registreerima testamentide üldregistris (Registro General de Actos de Última Voluntad), mida peab justiitsministeerium. Testamendi olemasolu korral on sellest registrist näha viimase testamendi kuupäev, eelmiste testamentide kuupäevad ja kanne notari ametitegevuse raamatus, milles asjaomane testament registreeriti. Notarite kutseühendused (Colegios Notariales) võivad anda ajakohast teavet notari kohta, kelle juures testament võib asuda, või selle arhiivi kohta, kust testamenti võib leida, kui asjaomane notar enam ei tegutse (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.notariado.org/).

See register ei ole avalik. Registrile pääsevad juurde vaid isikud, kes suudavad pärast testaatori surma tõendada, et neil on pärimisega seoses seaduslik huvi, ning testaatori eluajal on registrile juurdepääs testaatoril või tema eriesindajal. Testaatori teovõimetuse korral on selline juurdepääs võimalik saada kohtumääruse alusel.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

Hispaania üldõiguse kohaselt on teatav osa pärandvarast reserveeritud teatavatele sugulastele pärandi sundosana pärast testaatori vabatahtlike korralduste, sealhulgas elavate isikute vaheliste korralduste väärtuse lisamist ja võlgade mahaarvamist. Tsiviilseadustiku kohaselt kujutab sundosa endast pärandvara osa, mida testaator ei saa laiali jagada, sest see osa on seadusega reserveeritud teatavatele pärijatele, st sundosa saama õigustatud isikutele.

Isikud, kellel on õigus pärandi sundosale:

  • lapsed ja alanejad sugulased oma vanemate ja ülenejate sugulaste puhul;
  • eespool nimetatud isikute puudumisel vanemad ja ülenejad sugulased oma laste ja alanejate sugulaste puhul;
  • lesk seaduses sätestatud korras.

Laste ja alanejate sugulaste sundosa moodustab kaks kolmandikku isa ja ema pärandvarast. Isa ja ema võivad siiski jagada ära sundosa kahest kolmandikust poole, et selle abil suurendada oma laste või alanejate sugulaste pärandiosa. Kolmas ja viimane kolmandik on vabalt käsutatav. Seda kolmandikku iseloomustab asjaolu, et sellega antakse õigus kogu pärandvarale, sest selle näol on üldjuhul (väheste eranditega) tegemist pars bonorum’iga.

Ülenejate sugulaste sundosa moodustab poole isa ja ema pärandvarast, välja arvatud juhul, kui osa sellest kuulub ka abikaasale. Sellisel juhul moodustab sundosa ühe kolmandiku.

Sundosa abikaasale, kes ei ela lahus, koosneb ülenejate ja alanejate sugulaste puudumisel kahe kolmandiku pärandvara kasutusvaldusest. Alanejate sugulaste olemasolu korral koosneb sundosa ühele alanejatele sugulastele vastavast kahe kolmandiku pärandvara kasutusvaldusest. Kui eksisteerivad ainult ülenejad sugulased, koosneb see poole pärandvara kasutusvaldusest, mille pärijad võivad arveldada rahas.

Piirkondlikud ja erinormid sisaldavad sundosa kohta mitmeid erisätteid. Igaüht neist tuleb uurida, et teha kindlaks konkreetsed aspektid, mida igas autonoomses piirkonnas reguleeritakse ja mis võivad hõlmata pars bonorum põhimõtte kohast sundosa või pars valorum põhimõtet, mille kohaselt võib isikul olla õigus osale vara väärtusest, mis makstakse välja rahas, ja kujutab endast tavalist nõudeõigust (nagu see on Kataloonias), ning isegi sümboolset sundosa (nagu see on Navarras), mis tähendab seda, et testament sisaldab teatavat standardsõnastuses klauslit, mis tagab sundosa maksmise.

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

Taas kord tuleb märkida, et Hispaanias on seitse pärimissüsteemi. Kui testamendijärgseid pärijaid ei ole, jagatakse pärandvara tsiviilseadustiku alusel järgmises järjekorras: 1) alanejad sugulased; 2) ülenejad sugulased (abikaasal on mõlemal juhul õigus kasutusvaldusele, vastavalt ühe kolmandiku või poole pärandvara osas); 3) abikaasa, kes ei elanud lahus; 4) neljanda astme sugulased (nõod); 5) riik.

Piirkondlikud õigusnormid sisaldavad selle küsimuse kohta erisätteid. Lisaks sellele, et pärida võivad sugulased, on piirkondlike õigusnormidega ette nähtud ka võimalus, et pärida võib testaatori elukoha järgne autonoomne piirkond ning isegi konkreetne institutsioon seda küsimust käsitlevates õigusnormides sätestatud kujul ja tingimustel.

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

Surma puhuks pärandi kohta tehtud korralduse puudumisel on notarid volitatud kindlaks tegema seadusjärgsed pärijad (pärijate väljaselgitamine).

Kui mõni huvitatud isik vaidlustab pärijate staatuse, pärandvara koosseisu või pärandvara jagamise, lahendab vaidluse kohus vastavas kohtumenetluses.

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Üldjuhul esitatakse pärandist loobumise või pärandi vastuvõtmise avaldus notarile. Vastuvõtmisest saab sõnaselgelt teatada ka eradokumendiga, ent kui tegemist on vara üleandmisega või kui on vaja tõendit, on nõutav notariaalne dokument. See ei välista Hispaania konsuli või notari ülesandeid täitma volitatud diplomaatilise esindaja võimalikku sekkumist.

Vastuvõtmine võib olla ka kaudne (nähtub dokumentidest, mis viitavad tingimata valmisolekule pärand vastu võtta või sellele, et tegutsemise õigus on ainult pärija staatusega isikutel).

Isik, kes tõendab, et tal on huvi, et pärija pärandist loobuks või selle vastu võtaks, võib paluda notaril pärijat teavitada, et tal on pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks aega 30 kalendripäeva.

Kui pärandist loobumine kahjustab tema võlausaldajaid, võivad võlausaldajad esitada kohtunikule taotluse lubada see neil võlgnetava summa katmiseks pärija nimel vastu võtta.

Osaline või tingimuslik vastuvõtmine ei ole lubatud. Pärija võib siiski vastu võtta pärandi, aga mitte annakut, või vastupidi.

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Sama asutus mis pärandi puhul, nagu on kirjeldatud eelmisele küsimusele antud vastuses.

Erandina osalise vastuvõtmise keelust võib annakusaaja juhul, kui on mitu annakut, mille vastuvõtmise eest ei tule maksta tasu (või kui sellist tasu tuleb maksta kõigi annakute eest), need vastu võtta või neist loobuda ühekaupa. Annakusaajal ei ole lubatud loobuda annakutest, mille eest tuleb maksta tasu, ja võtta vastu annakud, mille eest tasu maksta ei tule.

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Sundosast kui sellisest ei saa loobuda ja seda ei saa vastu võtta, vaid sundosa saadakse annaku või pärandina, välja arvatud juhul, kui kohus määrab makse tegemise või vara üleandmise pärandvara arvel.

Tsiviilseadustik võimaldab annakusaajal pärandist loobuda ja võtta vastu suurendatud pärandiosa (mis on pool alanejate sugulaste kahe kolmandiku suurusest sundosast).

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Kui testament on olemas ja testaator on nimetanud testamenditäitja, on viimane volitatud tasuma matusekulud ja maksma välja annakud, hoidma vara heas korras, kaitsma testamendi kehtivust ning tagama selle täitmise.

Kui määratakse pärandvara jagaja (contador-partidor), vastutab tema pärandi jagamise eest. Pärandvara jagaja võivad määrata testaator, pärijad vastastikusel kokkuleppel, kohtusekretär (secretario judicial) või notar nende pärijate ja annakusaajate ettepanekul, kellel on õigus saada 50% pärandvarast.

Pärandvara jagaja puudumisel või pärandvara jagamisel testaatori poolt võivad pärijad jagada pärandvara omavahel nii, nagu nad peavad sobivaks.

Tegelikult toimub pärandi jagamine ja vara üleandmine mõlemal juhul notari juures, et see oleks tõendatud ja õigused registreeritaks.

Kui pärandvara jagajat ei ole määratud ja pärija seda taotleb, võib pärandvara jagada kohus. Kohus määrab eksperdi, kes hindab vara väärtust, ja pärandvara jagaja, kes pärandi jagab. Kohus võib taotluse korral eelnevalt määrata ka pärandi hooldaja ja pärandvara inventuuri tegemise. Pärandvara jagaja otsustatud jaotused (koos muudatustega, mida kohus võib pärija vastuväite korral teha) registreeritakse notari ametitegevuse raamatus.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Isikud, kellel on õigus pärandile või annakule seaduse või surma puhuks pärandi kohta tehtud korralduse alusel, saavad pärijateks või annakusaajateks pärandi või annaku vastuvõtmisel (vt küsimus nr 5.2). Vastuvõtmise tagajärjed kehtivad tagasiulatuvalt alates testaatori surmast.

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Kui pärand võetakse vastu tingimusteta või ilma pärandvara inventuuri tegemata, peab pärija tasuma kõik pärandvaraga seotud võlad, kusjuures võlgade tasumisel ei saa pärija piirduda vaid pärandvaraga, vaid tal võib olla vaja kasutada ka oma isiklikku vara.

Kui pärand võetakse vastu pärandvara inventuuri alusel, on pärija kohustatud tasuma pärandvaraga seotud võlad ja täitma selle varaga seotud muud kohustused vaid pärandvara ulatuses.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Pärija või annakusaaja staatus ei too üldiselt kaasa kinnistusregistri (Registro de la Propiedad) kande tegemist konkreetse kinnisvaraga seotud õiguse kohta, sest sellest staatusest ei tulene konkreetse vara asjaõigusi. Äärmisel juhul võidakse teha ajutine kanne. Pärijatel on proportsionaalne õigus kogu pärandvarale. Annakusaajatel on isiklik õigus nõuda, et pärijad annaksid üle neile annakuna jäetud vara. Õiguste tegelik üleminek eeldab pärandi või annaku vastuvõtmist ja konkreetse vara üleandmist. Pärandvara jagamisest ja üleandmisest on võimalik loobuda ainult teatud juhtudel (ainupärija, ainuomand või ainuomandit saama volitatud annakusaaja).

Kinnisvara registreerimiseks on vaja avalikku dokumenti pärandi vastuvõtmise ja vara üleandmise kohta (mis koostatakse notari juures) või kohtulahendit. See dokument peab sisaldama või sellele peavad olema lisatud pärimisõigust tõendav dokument (testament, pärimistunnistus, pärimisleping, kui see on lubatud), täielik surmatõend ja testamentide üldregistri väljastatud tõend. Vara üleandmisel tuleb tasuda ka pärimismaksud.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Hispaania õiguse kohaselt ei ole pärandi hooldaja (administrador) määramine kohustuslik, kuid hooldaja määramises võib teatavatel tingimustel kokku leppida pärandvara jagamise käigus.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Kui testamendis on (üldise õiguse kohaselt) nimetatud testamenditäitja, valitseb pärandvara tema (vt küsimus nr 6).

Testaator võib testamendiga määrata ka pärandvara jagaja, kes teeb kindlaks vara väärtuse ja jagab vara.

Üldiselt võidakse määrata kolm isikut – testamenditäitja, pärandvara jagaja ja pärandi hooldaja. Neil kõigil on pärandi valitsemiseks volitused, mida võib muuta testaator või kohtunik. Mõnel juhul võivad neid volitusi muuta ka pärijad.

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Pärandi hooldaja peamised ülesanded on järgmised:

  • pärandvara esindamine,
  • korrapärane aruannete esitamine,
  • pärandvara seisukorra säilitamine ja mis tahes muude vajalike haldustoimingute tegemine.

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Seadusjärgse pärimise tunnistus on notariaalne dokument, mis tõendab seadusjärgsete pärijate staatust ja nende vastavat pärandiosa.

Notari juures ja asjaomaste isikute kokkuleppel koostatud avalik dokument pärandi vastuvõtmise ja pärandvara jagamise (ning kui see on asjakohane, siis annakute üleandmise) kohta annab pärandvara hulka kuuluva konkreetse vara omandiõiguse.

Kui pärimise asjus pöördutakse kohtusse, on pärandvara jagamist (ja vajaduse korral vaidluste lahendamist) käsitlev lahend piisav dokument ja see tuleb vormistada notari juures, nagu seaduses on ette nähtud.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Viimati uuendatud: 01/12/2020