Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Kuidas toimida? - Malta

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: malta keelon juba tõlgitud.

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Jah, Maltal tuleb kohtuasja algatamiseks pöörduda kohtusse. Advokaat (jurist) või advokaadi abi esitab kohtule avalduse ja maksab asjakohased tasud. Kui asi tuleb esitada menetlemiseks kõrgema astme kohtule, peab hagi esitav isik andma vande.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Ei, hagi võib kohtule esitada mis tahes ajal, kuid kostjal on kohtumenetluse mis tahes etapis õigus väita, et nõue on aegunud.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Hagi esitanud isik peab kohtuistungite ajal isiklikult istungisaalis viibima. Tema puudumisel esindab teda advokaat või advokaadi abi. Kui isik ei viibi Maltal, määratakse Maltal spetsiaalne esindaja, et kohtumenetlust oleks võimalik menetlusosalise puudumisel jätkata.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Maltal on vaid üks kohtuhoone, mis on jagatud mitmeks kohtuks lähtuvalt kohtuasja teemast, hageja nõude summast ning hageja elu- või asukohast. Erinevad Malta kohtud on nimetatud allpool.

a. Tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond [Qorti Ċivili (Sezzjoni tal-Familja)] - menetleb ainult hagiavaldusi, mis on seotud selliste perekonnaküsimustega nagu lahuselu, lahutus, elatis, põlvnemine ja abielu kehtetuks tunnistamine.

b. Gozo magistraadikohus (perekonnaasjade osakond) [Qorti tal-Maġistrati (Għawdex Sezzjoni Familja)] – menetleb samasuguseid kohtuasju nagu punktis a nimetatud kohus, kuid sellele kohtule esitavad isikud hagi nende isikute vastu, kes elavad Gozo saarel või kelle tavapärane elukoht on Gozo saarel.

c. Tsiviilkohtu esimene kolleegium (põhiseadusest tulenev pädevus) [Prim’ Awla tal-Qorti Ċivili (sede Kostituzzjonali)] - põhiseaduslikku laadi kohtuasjad.

d. Malta magistraadikohus [Qorti tal-Maġistrati (Malta)] – menetleb selliseid asju ja teeb otsuseid sellistes asjades, mis on puhtalt tsiviilõiguslikku laadi ning mille puhul on nõude summa kuni 11 646,87 eurot ning mis on algatatud isikute vastu, kes elavad Maltal või kelle tavapärane elukoht on Maltal. See kohus menetleb ka mis tahes muid Malta õigusaktides nimetatud hagisid.

e. Gozo magistraadikohus (madalama astme pädevuses) [Qorti tal-Maġistrati (Għawdex Inferjuri)] – menetleb samasuguseid kohtuasju nagu punktis d nimetatud kohus, kuid selle kohtu poole pöörduvad isikud, kes soovivad esitada hagiavaldust isiku vastu, kes elab Gozo saarel või kelle tavapärane elukoht on Gozo saarel. Sellel kohtul on ka tsiviilkohtu hagita asjade osakonna pädevus.

f. Tsiviilkohtu esimene kolleegium [Prim’ Awla tal-Qorti Ċivili] - menetleb oma pädevuse piires selliseid asju ja teeb otsuseid sellistes asjades, mis on puhtalt tsiviilõiguslikku laadi ning mille puhul on nõude summa suurem kui 11 646,87 eurot, ning samuti menetleb mis tahes muid asju (olenemata nõude summast), kui nõue on seotud kinnisvaraga või käsitleb servituute, koormatisi või kinnisvaraga seotud õigusi, sealhulgas mis tahes nõudeid väljatõstmiseks kinnisasjast, olenemata sellest, kas tegemist on linnas või maal asuva kinnisasjaga, kas see on renditud või hõivatud elaniku poolt, kes seal elab või kellel on tavapärane õigus seal viibida.

g. Gozo magistraadikohus (kõrgema astme pädevuses) [Qorti tal-Maġistrati (Għawdex Sezzjoni Superjuri Ġenerali)] – menetleb samasuguseid kohtuasju nagu punktis g nimetatud kohus, kuid selle kohtu poole pöörduvad isikud, kes soovivad esitada hagiavaldust isiku vastu, kes elab Gozo saarel või kelle tavapärane elukoht on Gozo saarel.

h. Tsiviilkohtu hagita asjade osakond [Prim’ Awla tal-Qorti Ċivili, Ġurisdizzjoni Volontarja] - menetleb hagita asju, näiteks salajaste testamentide avamine, eestkoste ja lapsendamine. Peale selle annab see kohus loa lepingute sõlmimiseks. Samuti annab see kohus loa sellisteks klausliteks, mis on õigusaktide kohaselt lubatud ainult eelneva loa alusel.

Lisaks neile kohtutele on ka mitmeid muid kohtuid ja komisjone: väiksemate kohtuvaidluste kohus(Tribunal tat-Talbiet iż-Żgħar) (mis menetleb selliseid asju ja teeb otsuseid sellistes asjades, kus nõude summa ei ole suurem kui 3494,06 eurot), haldusaktide läbivaatamise kohus (Tribunal ta’ Reviżjoni Amministrattiva) ja töövaidluskomisjon (Tribunal Industrijali). Samuti tegutseb Maltal vahenduskeskus (Ċentru tal-Arbitraġġ), mis pakub vahendusega seotud teenuseid. Malta õigusaktides on sätestatud, et teataval juhul peavad menetlusosalised kasutama vahendust (kohustuslik vahendus). Ühisomandis olevat vara ja mootorsõidukiliiklust käsitlevate vaidluste puhul tuleb kasutada kohustuslikku vahendust.

Kõik need kohtud on esimese astme kohtud ja kujutavad endast üldkohtuid. Nende kohtute otsuste peale võib seega esitada edasikaebuse apellatsioonikohtule (Qorti tal-Appell). Väiksemate kohtuvaidluste kohtute, vahenduskeskuse või magistraadikohtute otsuste peale tuleb edasikaebus esitada apellatsioonikohtule selle madalama astme pädevuses (kus asja menetleb üks kohtunik). Tsiviilkohtu esimese kolleegiumi otsuste peale tuleb edasikaebus esitada apellatsioonikohtule selle kõrgema astme pädevuses (kus asja menetlevad kolm kohtunikku). Tsiviilkohtu esimese kolleegiumi (põhiseadusest tulenev pädevus) otsuste peale tuleb edasikaebus esitada konstitutsioonikohtule (Qorti Kostituzzjonali) ning Gozo magistraadikohtu otsuse peale (mis on tehtud kas madalamas astmes või kõrgemas astmes) tuleb edasikaebus esitada Malta apellatsioonikohtule.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt vastus küsimusele nr 4.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Madalama astme kohtule hagiavalduse esitamiseks tuleb kasutada advokaati või advokaadi abi. Kui hagiavaldus esitatakse kõrgema astme kohtutele, tuleb kasutada nii advokaati kui ka advokaadi abi.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Kohtu kantseleile.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Hagiavaldus tuleb koostada malta keeles. See tuleb esitada kirjalikult ning advokaat või advokaadi abi peab selle esitama isiklikult.

Kui üks menetlusosaline on välismaalane, võib esitada ka avalduse, et menetlus viidaks läbi inglise keeles.

Maltal ei ole võimalik esitada avaldust e-kirja või faksi teel.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Vahenduskeskusele või väiksemate kohtuvaidluste kohtule hagiavalduse esitamiseks on olemas täidetavad vormid, kuid magistraadikohtutele või tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile hagiavalduse esitamiseks vormid puuduvad. Kui hagiavaldus esitatakse tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile, on oluline, et see hagiavaldus sisaldaks järgmisi andmeid:

a) avaldus, mis annab selge ja täpse ülevaate kohtuasja teemast eraldi nummerdatud lõikudena, et rõhutada nõuet ja ühtlasi anda teada, millistest asjaoludest on hageja isiklikult teadlik;

b) hagiavalduse esitamise põhjus;

c) nõue või nõuded, mis peaksid olema nummerdatud; ning

d) igas vande all esitatud hagiavalduses esitatakse kohe kohtu nime all selgete ja loetavate tähtedega kirjutatult järgmine teade:

„Isik, kes saab selle vande all koostatud avalduse, peab kahekümne (20) päeva jooksul alates selle avalduse kättetoimetamisest (mida käsitatakse kättesaamise kuupäevana) esitama vande all koostatud vastuse. Kui ettenähtud aja jooksul ei esitata õigusaktide kohast vande all koostatud vastust, hakkab kohus asja menetlema õigusaktide kohaselt.

Sellepärast on selle vande all koostatud avalduse saaja huvides konsulteerida viivitamatult advokaadiga, et ta saaks esitada oma vastuse asja menetlemiseks korraldataval istungil.”;

e) dokumendid, mis võivad olla vajalikud nõude toetamiseks, esitatakse koos vande all koostatud avaldusega;

f) vande all koostatud avaldus kinnitatakse vandega, mis antakse sellise kohtusekretäri või advokaadi abi juures, kes on määratud vande all koostatud avaldusi vastuvõtvaks volinikuks selliseid volinikke käsitleva määruse (artikkel 79) alusel;

g) hageja peab koos avaldusega esitama ka nende tunnistajate nimed, keda ta kavatseb tunnistama kutsuda, kirjeldades iga puhul, milliseid asjaolusid ta kavatseb tõendada või milliseid tõendeid ta kavatseb esitada nende antavate ütluste abil;

h) hagiavaldus toimetatakse kostjale.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Jah, avalduse esitamisel tuleb maksta vastav tasu. Tasu suurus sõltub kohtuasja liigist ja/või nõude summast.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Jah. Kui isikul puuduvad vajalikud vahendid, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi avaldus esitatakse tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile. Avalduse võib esitada ka suuliselt menetlusabiadvokaadile. Menetlusabi saamiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused, nimelt peab hageja andma vande kohtusekretäri juures ja – kui avaldus esitatakse suuliselt – andma vande menetlusabiadvokaadi juures selle kohta, et:

a) ta usub, et tal on piisavalt alust menetluse alustamiseks, õiguste kaitsmiseks, menetluse jätkamiseks või menetlusosaliseks hakkamiseks;

b) tal puudub mis tahes vara peale menetluse esemeks oleva vara, mille netoväärtus ulatuks 6988,12 euroni (välja arvatud igapäevaselt majapidamises kasutatavad esemed, mida peetakse piisavalt vajalikuks hageja ja tema pere jaoks), ning et tema aastasissetulek ei ole suurem kui riiklik alampalk, mis on ette nähtud 18-aastastele ja vanematele isikutele.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Kui avaldus on esitatud, määrab kohus kindlaks kohtuistungi toimumise aja. Kohus teavitab hagejat ja kostjat esimese istungi toimumise ajast (istungiteade). Isikul on võimalik kontrollida, kas tema kohtuasjaga seoses on istungi toimumise aeg kindlaks määratud või mitte, kasutades selleks kohtu elektroonilist süsteemi Lecam või kohtute veebisaiti. Menetlusosalistele ei edastata mingit kinnitust selle kohta, kas nad on hagiavalduse esitanud nõuetekohaselt või mitte, kuid tuleb märkida, et kohtusekretär ei võta vastu ühtegi sellist vande all koostatud hagiavaldust, mis ei vasta küsimusele nr 9 antud vastuses esitatud tingimustele.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Hagejale edastatakse istungiteade. Järgmise kohtuistungi toimumise kuupäev määratakse kindlaks selle esimese istungi käigus. Mõningast teavet oma kohtuasja kohta on võimalik saada ka kohtute veebisaidilt.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 22/03/2017