Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Hispaania


Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Hispaania õigusaktide kohaselt toimub tekitatud kahju ja vigastuste puhul hüvitise taotlemine tavaliselt kriminaalmenetluse kaudu, milles analüüsitakse nii tsiviil- kui ka kriminaalvastutust. Selleks saab kannatanu esitada kohalikule kriminaalkohtule (Juzgado de Instrucción) tsiviilhagi, et teada anda, kas ta soovib esitada nõude kriminaalmenetluse käigus või kasutada õigust nõuda kantud kahju hüvitamist tsiviilmenetluse kaudu.

Kui kannatanu teatab, et ta soovib esitada nõude kriminaalmenetluse raames, on tal võimalus lasta prokuratuuril esitada enda nimel tsiviilhagi (see on nii ka juhul, kui kannatanu ei teata oma eelistusest) või soovi korral osaleda isiklikult (advokaadi ja riigiprokuröri kaudu).

Kui kannatanu otsustab nõuda hüvitist väljaspool kriminaalmenetlust, tuleb vastavalt asjaomastele menetluseeskirjadele alustada tsiviilmenetlust.

Piiriüleste juhtumite korral, näiteks kui õigusrikkumine pandi toime ohvri elukohariigist erinevas liikmesriigis, võib kuriteo toimepanijalt kahjude hüvitamist nõuda liikmesriigi õiguse alusel asja menetlevas kriminaalkohtus.

Hispaania õigusaktides on sätestatud konkreetsed hüvitise maksmise skeemid vägivalla-, seksuaal- ja terrorikuritegude korral.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Hispaanias toime pandud vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mille tagajärjeks on surm, rasked kehavigastused või füüsilise või vaimse tervise kahjustused, on Hispaanias olemas tahtlike ja vägivallakuritegudega seotud abi määramise süsteem. Seksuaalkuritegude ohvritele antakse abi isegi juhul, kui kuritegu on toime pandud vägivalda kasutamata.

Üldiselt võidakse õigusaktides sätestatud finantsabi anda, kui kuriteo toimumise ajal on täidetud järgmised tingimused:

  • ohver on Hispaania või teise ELi liikmesriigi kodanik;
  • ohver ei ole Hispaania ega teise ELi liikmesriigi kodanik, kuid tema alaline elukoht on Hispaanias;
  • ohver on sellise teise riigi kodanik, mis annab oma territooriumil hispaanlastele samalaadset abi.

Surma korral kehtivad eespool osutatud kodakondsus- või elukohanõuded soodustatud isikutele, mitte surnud isikule.

Raske kehavigastuse või raskete füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral on hüvitise saajateks otsesed ohvrid, st need, kellele vigastusi või kahju tekitati.

Vigastuste hulka, mis annavad õiguse rahalise abi saamiseks, kuuluvad sellised, mis piiravad füüsilist puutumatust või kahjustavad füüsilist või vaimset tervist ning põhjustavad ohvri ajutist töövõimetust, mis kestab kauem kui kuus kuud, või tekitavad vähemalt 33% püsiva puude.

Terrorikuritegude korral on terrorismiohvritele ette nähtud mitmesugune riigi antav abi, et hüvitada neile kuritegude tagajärjel tekitatud kahju. Terroriakti ja kantud kahju vahel peab olema otsene seos.

Hüvitist makstakse järgmise kahju ja vigastuste korral:

  • kehavigastused, nii füüsilise kui ka vaimse tervise kahjustused, samuti ravi-, proteeside ja operatsioonikulud;
  • asjaomased kulud hüvitatakse kahju kandnud isikule ainult juhul, kui need ei ole täielikult või osaliselt kaetud riikliku või erasotsiaalhoolekande süsteemi kaudu;
  • füüsilise isiku kodule või äri- ja tööstushoonetele, poliitilise partei, ametiühingu ja ühiskondliku organisatsiooni peakorterile tekitatud materiaalne kahju;
  • ajutise elukoha kulud ajal, mil füüsilise isiku elukohas toimuvad remonditööd;
  • erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele (v.a riigile kuuluvad sõidukid) tekitatud kahjud.

Eespool osutatud kahju (v.a kehavigastused) korral makstav hüvitis on teisene võrreldes mõne muu avaliku-õigusliku asutuse samadel asjaoludel makstava hüvitise või kindlustuslepingutest tulenevate hüvitistega. Sellistel juhtudel kujutab hüvitis endast eespool osutatud riiklike haldusorganite või kindlustusseltside makstava hüvitise ja ametlikult hinnatud väärtuse vahet.

Hüvitise summa määratakse kindlaks vastavalt tekitatud kahjule (vigastuste raskus ning nende põhjustatud puue, surm jne).

Muu abi:

  • õpinguteks, kui terroriaktiga kaasnevad vigastused mõjutavad eelkõige üliõpilast, tema vanemaid või hooldajaid, või vigastused ei võimalda isikul enam oma tavapärase kutsealaga tegeleda;
  • vahetu psühholoogiline ja psühhopedagoogiline abi nii ohvritele kui ka nende sugulastele;
  • erakorraline abi isiklike või perekondlike vajadustega seotud olukordade leevendamiseks ohvritele, kellele ei kohaldata tavapärast abi või kohaldatakse seda ebapiisaval määral.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mille otseseks tagajärjeks on ohvri surm, võivad soodustatud isikuteks olla kaudsed ohvrid, kui ohver oli kuriteo toimepanemise ajal Hispaania või mõne teise ELi liikmesriigi kodanik, või kui see nii ei ole, siis Hispaania elanik või mõne teise sellise riigi kodanik, mis annab oma territooriumil asuvatele hispaanlastele samalaadset abi.

Kaudsete ohvritena on õigus abi saada järgmistel isikutel:

  • surnud isiku abikaasa, kui nad ei olnud seaduslikult lahutatud, või isik, kes elas püsivalt koos surnud isikuga abieluga samaväärses suhtes vähemalt kaks aastat enne ohvri surma, kuid ühiste laste korral piisab ka vaid kooselust;
  • soodustatud isikuks ei saa olla isik, kes on süüdi mõistetud tahtlikus tapmises selle ükskõik millises vormis, kui surnud isik oli tema abikaasa või kellega ta oli sarnases püsisuhtes;
  • surnud isiku laps, kes oli asjaomase isiku ülalpeetav ja elas temaga koos, eeldusel et alaealised lapsed või puudega täiskasvanud on rahaliselt sõltuvad;
  • surnud isiku vanem, kes oli asjaomasest isikust rahaliselt sõltuv, seda niikaua, kuni puuduvad eespool osutatud olukordades olevad isikud;
  • kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealiste vanemaid loetakse Hispaania õiguses ettenähtud rahalise abi puhul samuti kaudseteks ohvriteks.

Alaealise või puudega isiku surma korral kuriteo otsesel tagajärjel on alaealise või puudega isiku vanematel või hooldajatel õigus saada üksnes abi, mis sisaldab tegelike matusekulude hüvitist seadusega kehtestatud määra piires.

Seksuaalkuritegude korral, mis põhjustavad kahju ohvri vaimsele tervisele, katab abi summa ohvri vabalt valitud teraapia kulud seadusega kehtestatud määra piires.

Terrorikuritegude korral, mis on põhjustanud otsese ohvri surma, võivad abisaajateks olla järgmised isikud:

  • surnud isiku abikaasa;
  • elukaaslane, kellega ohver oli elanud koos vähemalt kaks aastat;
  • elukaaslane, kellega ohvril olid lapsed;
  • surnud isiku vanemad, kui nad olid temast rahaliselt sõltuvad; vanemate puudumise korral ja järgmises järjekorras: ohvri lapselapsed, õed-vennad ja vanavanemad, kes olid ohvrist rahaliselt sõltuvad;
  • eespool osutatud isikute puudumise korral lapsed ja nende puudumise korral vanemad, kes ei olnud surnud isikust rahaliselt sõltuvad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mis on põhjustanud ohvrile raskeid kehavigastusi või raskeid füüsilise või vaimse tervise kahjustusi, on õigus saada hüvitist ainult otsestel ohvritel, st neil, kellele vigastus või kahju tekitati. Kaudsed ohvrid võivad abisaajad olla üksnes otsese ohvri surma korral, seaduses sätestatud juhtudel ja eeldusel, et seadusega sätestatud nõuded on täidetud.

Terrorikuritegude korral on seadusega ettenähtud õigused ja soodustused järgmistele isikutele:

  • terroriakti tagajärjel surnud isik või isikud, kes on akti tagajärjel kannatanud füüsilist ja/või vaimset kahju;
  • materiaalset kahju kandnud isikud, kui neid ei loeta terroriaktide ohvriteks või neil puudub muul põhjusel õigus saada abi, soodustusi või hüvitist;
  • isikud, kellel võib ohvri surma tagajärjel ja seadusega sätestatud tingimustel ning eelisjärjekorras olla õigus abile või õigustele, mis tulenevad sugulusest (pereliikmed), kooselust või sõltuvussuhtest surnud isikuga;
  • isikud, kellel on tõendeid terroristliku organisatsiooni tehtud otseste ja korduvate ähvarduste või kuriteo toimepanemisele sundimise kohta;
  • haavatud isikud (kuni teise veresugulusastmeni), kes on saanud mitmesuguseid invaliidsust põhjustavaid vigastusi;
  • isikutel, kes on olnud terrorirünnaku objektiks, kuid pääsenud vigastusteta, on rahalise hüvitise asemel õigus saada medaleid ja aumärke.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral:

jah, kui riik, mille kodanik ohver on, annab oma territooriumil asuvatele hispaanlastele samasugust abi. Niisugune tunnustamise põhimõte (mille puhul tuginetakse selle riigi õigusaktidele, mille kodanik ohver on) peab olema tõendatud ning sisaldama ühte dokumentidest, mis tuleb lisada lõpliku abi taotlusele näiteks ajutise töövõimetuse või invaliidsust põhjustavate vigastuste korral. Hispaania haldusorganid kontrollivad aluseks võetud välismaiste õigusaktide sisu ja kehtivust ning määravad kindlaks, kas neid saab iga konkreetse juhtumi puhul kasutada.

Terrorikuritegude puhul peavad terroriaktid olema toime pandud Hispaania territooriumil või Hispaania jurisdiktsioonis pärast 1. jaanuari 1960, et Hispaania õigusaktides sätestatud abiskeemi, soodustusi ja hüvitist oleks võimalik kohaldada.

Kui ohver kannatab Hispaania territooriumil või Hispaania jurisdiktsioonis pärast 1. jaanuari 1960 toime pandud terroriakti tagajärgede käes, on tal õigus saada seadusega sätestatud abi olenemata kodakondsusest.

Hispaania õigusaktide alusel sätestatud abiskeem kehtib ka järgmistel juhtudel:

Hispaania kodanikele, kes langevad välismaal peamiselt Hispaanias tegutsevate rühmituste ohvriks või Hispaania riigi või Hispaania huvide vastaste terroriaktide ohvriks;

väljaspool riigi territooriumi toime pandud ja eespool osutatud lõigus nimetamata terroriaktide Hispaania kodanikest ohvritele;

välismaal asuvate Hispaania sõjaväeosade rahu- ja julgeolekuoperatsioonidel osalevatele isikutele, kes langevad terroriaktide ohvriks.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on minu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on , siis millistel tingimustel?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral kehtivad Hispaania õigusaktide sätted abi esialgsele ja lõplikule menetlusele ning abi andmisele seadusega sätestatud otsestele ja kaudsetele ohvritele, kui kuritegu pannakse toime Hispaanias ja abi taotleja on teise ELi liikmesriigi alaline elanik.

Sellistel juhtudel, kui taotlus Hispaania õigusaktides sätestatud riigi antavale abile tehakse taotleja alalise elukoha riigi abistavate asutuste kaudu, peab Hispaania otsuseid tegev asutus (st finants- ja riigihalduse ministeeriumi (Ministerio de Hacienda y Función Pública) personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat (Dirección General de Costes de Personal y Pensiones Publicas) teavitama taotlejat ja abistavat asutust järgmisest:

  • riigi antava abi taotluse kättesaamine, juhtumit uuriv asutus, juhtumi lahendamise tähtaeg ja võimaluse korral otsuse langetamise eeldatav kuupäev;
  • juhtumi uurimise lõpetamise otsus.

Lisaks võib personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat kui otsuseid tegev asutus teha koostööd taotleja alalise elukoha riigi abistava asutusega, et korraldada taotleja või muu vajaliku isiku ärakuulamine.

Selleks võib asutus paluda abistaval asutusel võimaldada kõik vajalik, et abi andmise küsimust uuriv organ saaks ärakuulatava isiku otse telefoni või videokonverentsi teel ära kuulata, kui taotleja on sellega nõus.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, kuigi on võimalik, et pädevad asutused on omal algatusel alustanud kriminaalmenetlust, ilma et oleks vaja politseid teavitada.

Üldjuhul on abi andmise eelduseks kriminaalmenetlust lõpetav kohtuotsus, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kui kriminaalmenetlus on käimas, on õigusaktide kohaselt võimalik anda vaheabi kuriteoohvrite või soodustatud isikute ebakindla finantsolukorra leevendamiseks. Vaheabi võib taotleda siis, kui ohver on teatanud juhtumist pädevatele asutustele või kui pädevad asutused on alustanud kriminaalmenetlust, ilma et oleks vaja juhtumist teatada.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral peate finantsabi nõude esitamiseks lisama nõudele kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia, olgu selleks siis kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta süüdistatava surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktides sätestatud abi ja soodustuste saamiseks nõutav, et ohvrile on antud kas õigus hüvitise saamiseks tsiviilvastutuse alusel seoses kuritegude ja nende tagajärgedega, mida saab hüvitada kohtuotsuse alusel, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, või kui niisugust kohtuotsust ei ole langetatud, siis on toimunud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral peate finantsabi nõude esitamiseks lisama nõudele kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia, olgu selleks siis kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta.

See nõue tähendab, et kui kavatsete nõuda finantsabi, peate algatama kohtumenetluse isiku vastu, kes on väidetavalt kuriteo toimepanemises süüdi.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktidega sätestatud abi ja soodustuste saamiseks nõutav, et ohvrile on antud kas õigus hüvitise saamiseks tsiviilvastutuse alusel seoses sündmuste ja nende tagajärgedega, mida saab hüvitada kohtuotsuse alusel, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, või kui niisugust kohtuotsust ei ole langetatud, on tehtud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Seega on seadusega sätestatud abi ja soodustuste taotlemiseks vajalik, et on algatatud kriminaalmenetlus või vähemalt toimunud asjakohane kohtulik uurimine.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei ole õigusrikkujat tuvastatud, siis ei ole võimalik hüvitist taotleda, sest üks nõuetest on koopia esitamine väidetava õigusrikkuja suhtes tehtud kohtuotsusest, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse ning mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kui kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud – st kriminaalmenetlust lõpetavat kohtuotsust, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei ole veel tehtud – on võimalik taotleda vaheabi, kui on esitatud tõendid ohvri või soodustatud isikute ebakindla finantsolukorra kohta.

Kui väidetav õigusrikkuja ei ilmu kohtusse, tuleb abi taotlusele lisada asjaomane tagaseljaotsus.

Üks vaheabi taotlusele lisatavatest dokumentidest on prokuratuuri aruanne selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et surm, vigastused või kahju põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktides sätestatud abi ja soodustusi võimalik taotleda juhul, kui on tehtud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud tähtaeg?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on abi taotlemise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kuriteo toimepanemise kuupäevast.

Terrorikuritegude korral on kehavigastuste või materiaalse kahju hüvitistaotluste esitamise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kahju tekkimise kuupäevast.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral antakse abi seoses surma, raskete kehavigastuste või raskete füüsilise või vaimse tervise kahjustustega.

Raskeks vigastuseks loetakse vigastust, mis mõjutab kehalist puutumatust või füüsilist või vaimset tervist ning mis muudab kannatanu ajutiselt või püsivalt töövõimetuks.

Kehavigastus või füüsilise või vaimse tervise kahjustus peab olema piisavalt raske, et määrata Hispaania sotsiaalkindlustusseaduse kohaselt püsiv puue või ajutine töövõimetus, mis kestab kauem kui kuus kuud. Püsiv töövõimetus peab hõlmama töövõimetust vähemalt 33% ulatuses.

Terrorikuritegude korral hõlmab tavaline abi järgmisi ettenägematuid sündmusi.

  • Surm: riik hüvitab soodustatud isikutele terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud kuni seadusega kehtestatud piirmäärani.

Lisaks on soodustatud isikutel asjakohastel juhtudel õigus järgmisele:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • haridusabi;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Isikukahju:

Isikutel, kellele on tekitatud kehavigastusi, on õigus saada hüvitist terroriaktiga seotud ravikulude, proteeside ja kirurgiliste sekkumistega seotud kulude hüvitamiseks, kui nende vajadus on tõendatud ega ole kaetud muu asjaomaste isikute puhul kehtiva riikliku või erahoolekandesüsteemiga.

Eristatakse järgmisi seisundeid:

  • raske puue;
  • püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks;
  • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks;
  • osaline püsiv töövõimetus: selliste juhtude puhuks on kehtestatud kindlasummaline rahaline hüvitis.

Lisaks on soodustatud isikutel asjakohastel juhtudel õigus järgmisele:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks; haridusabi;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsiva vigastuse, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus.

Mis puudutab järelmõjude (sh vigastusest tulenevate ja paranemisprotsessi järgselt alles jäänud füüsiliste kahjustuste, vaimupuude, meeleorganite kahjustuste, orgaaniliste kahjustuste ja kosmeetiliste vigastuste) hüvitamist, hõlmab liiklusõnnetuste ohvritele kehtestatud süsteem kulusid seoses edasise tervishoiu, proteeside, koduse ja kliinikutes toimuva rehabilitatsiooni ning muu hulgas isikliku sõltumatuse kaotamisest tingitud kulusid.

Samuti hõlmab see ajutist töövõimetust, mis võib ohvrile mõju avaldada ravi saamise ajal, mil ta ei suuda täita töö- või tavapäraseid kohustusi.

Sarnaselt on püsivaid invaliidsust mittepõhjustavaid vigastusi saanud terrorismiohvritel õigus järgmisele (kui on asjakohane):

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • õppetasudest vabastamine;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Ajutine töövõimetus: ohvrit loetakse ajutiselt töövõimetuks, kui ta saab ravikindlustushüvitist ja ei ole võimeline täitma töö- või tavapäraseid kohutusi.

Lisaks on ohvritel asjakohastel juhtudel õigus saada lisaabi sellise tegevusega seoses, mida mõjutavad püsiv puue või püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused, v.a haridusabi.

  • Inimrööv: hüvitis kujutab endast kindlasummalist rahalist hüvitist ja hüvitist isikukahju eest, mida inimrööv võis põhjustada.

Samuti on soodustatud isikutel võimalik saada hüvitist isikukahju eest, mida inimrööv võis neile põhjustada, koos muu abiga, milleks on näiteks:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Varaline kahju: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud hoonetes tegevuse taastamiseks, sh kahjustatud mööbel ja seadmed kuni kohaldatavates õigusaktides kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse vastavalt asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad vigastusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Terrorirünnakute ohvritele hüvitise maksmise eest vastutab riik, makstes erandjuhtudel asjaomast hüvitist tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psüühilise kahju tekitamise eest, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv võimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv.

– Psühholoogiline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, kui kuritegu on kahjustanud ohvri vaimset tervist (psühholoogiline kahju), katab abi ohvri vabalt valitud ükskõik missuguse teraapia kulud Hispaania õigusaktides sätestatud maksimaalse summa ulatuses.

Terrorikuritegude korral saavad terrorirünnakute ohvrid seoses psühholoogilise kahjuga viivitamatult ja tasuta psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi, mis vastab nende ravivajadustele, ja seda seni, kuni abi loetakse kliiniliselt vajalikuks, et taastumine oleks võimalikult kiire ja tõhus.

Asjaomane abi laieneb nii otsestele ohvritele kui ka neile, keda ähvardab oht ning nende peredele või isikutele, kellega nad koos elavad.

b) Isikute või ohvrite sugulaste õigused

– varaline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral loetakse kuriteo tagajärjel surnud alaealise vanemaid kaudsete ohvritena soodustatud isikuteks.

Sellisel juhul piirdub abi surnud lapse vanemate või hooldajate makstud matusekulude hüvitamisega Hispaania õigusaktides sätestatud piirmäärade ulatuses.

Surnuvalve, transpordi, matmis- või kremeerimiskulusid loetakse matusekuludeks, mille eest on õigus saada hüvitist.

Terrorikuritegude korral maksab riik terroriakti tagajärjel surnud isikute (kes ei ole kindlustuspoliisiga kaetud) transpordi, matuse-, matmis- ja/või kremeerimiskulud kuni asjakohastes õigusaktides sätestatud piirmäärani.

– Psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri ülalpidamisel olnud isikutele makstav hüvitis ohvri surma korral.

Terrorikuritegude korral laieneb terroriaktide otsestele ohvritele antav toetus psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi eest ka nende pereliikmetele ja isikutele, kellega nad koos elavad, kes võivad kannatada terroriaktide psühholoogilise mõju all, mis ilmneb hiljem. Neil on õigus saada arsti määratud psühholoogilise nõustamise kulude hüvitist kuni individuaalse ravi kohta kehtestatud piirmäärani.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla üldjuhul suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis.

Abi summa määratakse vastavalt eeskirjadele, eeldusel et see ei ületa kohtuotsusega määratud summat:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist makstakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples (IPREM)) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.

IPREM on igal aastal kindlaksmääratav indeks, mida kasutatakse teatud soodustuste summa, soodustuste saamise piirmäära, õiguste või avalike teenuste määramiseks.

  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist väljamakset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist väljamakset;
    • püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks: 90 igakuist väljamakset;
    • raske puude korral: 130 igakuist väljamakset;
  • Surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist väljamakset surma kuupäeval kehtiva IPREMi kohaselt.

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise väljamakse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Ohvrite vaimset tervist kahjustanud seksuaalkuritegude korral makstakse teraapiakulude hüvitist vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kui rahalise abi taotlus esitatakse enne ravi algust, võidakse kokku leppida summas, mille aluseks on IPREMi kohane igakuine makse. Kui määratud summa on ravi eest tasumiseks ebapiisav, võidakse asjaomase isiku taotlusel ülejäänud kulutused hüvitada ühekordse maksega või järjestikuste maksetega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui abi taotlus esitatakse pärast ravi algust, hüvitatakse asjaomase isikuga seoses arvestatud kulud koos tulevaste samaotstarbeliste kuludega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui taotluse esitamise ajal tõendatakse, et ravi on lõppenud, makstakse abi ühekordse maksena tehtud kulutuste ulatuses kuni lubatud maksimaalse summani. Kui tõendatakse, et ravi on vaja uuesti alustada ning maksimaalset summat ei ole välja makstud, on võimalik teha makseid tekkinud uute kulude hüvitamiseks.

Vaheabi võidakse samuti anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Abi võidakse maksta ühekordse maksena või korrapäraste maksetena.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud hüvitatakse ühekordse maksena kuni seaduses sätestatud piirmäärani.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule.

  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse hüvitist kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi korral makstakse lisaks ühekordsele maksele inimröövi tagajärjel ohvrile põhjustatud isikukahju eest abi vastavalt päevade arvule, mil isik oli röövitud, ja kuni osalise püsiva töövõimetuse korral kehtestatud piirmäärani.
  • Varalise kahju korral: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Üldiselt makstakse abi ühekordse maksena vastavalt asjakohastes õigusaktides kehtestatud summadele, v.a ajutise eluaseme hüvitis, mida makstakse iga kuu, kusjuures abi arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud.
  • Oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav.
  • Hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse vastavalt asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad vigastusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Osamaksete süsteemi kasutatakse terroriaktide tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastuste korral vastavalt Hispaania õigusaktides sätestatule.

Kui vigastuste raskuse tõttu on mõistlik eeldada, et hiljem määratakse ohvri täielik püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks või raske puue, võidakse teha osamakseid kuni seadusega kehtestatud piirmäärani.

Erandkorras võtab riik vastutuse asjakohase hüvitise maksmise eest tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psühholoogilise kahju korral, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv. Erakorralist abi makstakse tavaliselt ühekordse maksena, v.a püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste ja inimröövi puhul.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võidakse riigi antava abi maksmisest keelduda või selle summat vähendada, kui täielik või osaline maksmine on kohtuotsuse alusel määratud olukordades ebaõiglane või vastuolus avaliku korraga:

  • kui hüvitise saaja käitumine aitas otseselt või kaudselt kaasa kuriteo toimepanemisele või raskemate vigastuste tekkimisele;
  • kui hüvitise saaja on kuriteo toimepanijaga seotud või kuulub vägivallakuritegudega seotud organisatsiooni.

Kui kuriteo tagajärjel surnud isikule ei maksta hüvitist või seda vähendatakse ühel eespool osutatud põhjustest, võivad hüvitise saajad rahaliste raskuste korral saada hüvitist kaudse ohvrina.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võetakse abi summa määramisel arvesse Teie finantsolukorda, kaaludes järgmist:

  • hüvitise saaja või ühiselt kõigi hüvitise saajate aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud (pärast ohvri surma antava abi korral) vastavalt asjakohasele astmestikule;
  • ohvri aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud selle kuupäeva seisuga, mil vigastused või kahju mõjutasid tema tervist (hüvitis invaliidsust põhjustavate vigastuste korral), vastavalt asjakohasele astmestikule.

Teie finantsolukorda võetakse arvesse ka selleks, et määrata kindlaks, kas Teie kui hüvitise saaja olete rahaliselt sõltuv, mille tõttu Teil võib olla õigus saada asjakohast abi. Kui Teie finantsolukord on ebakindel, võidakse Teile asjakohaste õigusaktide alusel anda vaheabi enne, kui tehakse kohtuotsus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse ning mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

Surma põhjustanud terrorikuritegude korral makstava hüvitise õiguse määramisel võetakse arvesse soodustatud isiku rahalist sõltuvust terroriakti tagajärjel surnud isiku surma hetkel, lähtudes tema ükskõik mis liiki aastasissetulekust.

Kas on teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla mitte kunagi suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis. Täpne summa määratakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist antakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples (IPREM)) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.
  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks : 90 igakuist makset;
    • raske puude korral: 130 igakuist makset.

Et määrata sellistel juhtudel antava abi summa, kohaldatakse iga asjakohase abi maksimaalsetele summadele üksteise järel järgmisi paranduskoefitsiente:

  • ohvri aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud selle kuupäeva seisuga, mil vigastused või kahju mõjutasid tema tervist, vastavalt järgmisele astmestikule:
    • vastaval kuupäeval kehtivast IPREMist väiksemad sissetulekud: paranduskoefitsient = 1;
    • 101–200% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,90;
    • 201–350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,80;
    • rohkem kui 350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,70;
  • vigastuse kuupäeval ohvrist rahaliselt sõltuvate isikute arv vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, kui nad elavad koos ohvriga ohvri kulul, ning eeldusel, et neil puudub ükskõik missugune sissetulek, mis ületab aastapõhiselt 150% vigastuse kuupäeval kehtivast aastapõhisest IPREMist, vastavalt järgmisele astmestikule:
    • nelja või enama ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 1;
    • kolme ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,95;
    • kahe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,90;
    • ühe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,85;
    • ülalpeetavate puudumise korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,80;
    • surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist makset surma kuupäeval kehtiva IPREMi väärtuses.

Et määrata sellisel juhul antava abi summa, kohaldatakse iga asjakohase abi maksimaalsetele summadele järjestikku järgmisi paranduskoefitsiente:

  • igasugused aastapõhised sissetulekud, mida hüvitise saaja saab või kõik hüvitise saajad saavad ühiselt (kui hüvitise saajaid on rohkem kui üks) ohvri surma kuupäeva seisuga vastavalt järgmisele astmestikule:
    • vastaval kuupäeval kehtivast IPREMist väiksemad sissetulekud: paranduskoefitsient = 1;
    • 101–200% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,90;
    • 201–350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,80;
    • rohkem kui 350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,70;
  • ohvri surma hetkel temast või teistest soodustatud isikutest rahaliselt sõltunud isikute arv. Soodustatud isikuteks loetakse asjakohastes õigusaktides loetletud isikud, eeldusel et igaüks neist vastab järgmistele tingimustele:
    • nad elasid ohvri surma ajal koos ohvri või teiste soodustatud isikutega ohvri või soodustatud isikute kulul ning
    • neil puudub igasugune sissetulek, mis aastapõhiselt ületaks 150% ohvri surma hetkel kehtivast aastapõhisest IPREMist vastavalt järgmisele astmestikule:
      • nelja või enama ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 1;
      • kolme ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,95;
      • kahe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,90;
      • ühe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,85;

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise makse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Seksuaalkuritegude korral, mis kahjustavad ohvri vaimset tervist, katab abi ohvri vabalt valitud teraapia kulud kuni viie igakuise IPREMi ulatuses, mis kehtib ohvri vaimse tervise kahjustusi (mida saab teraapia abil ravida) tõendava kohtuarstliku ekspertiisiakti väljastamise kuupäeval.

Vaheabi võidakse anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Hüvitise saajatel on õigus abi suurendamisele 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad terroriakti toimumise kuupäeval kehtivale IPREMile iga hõlmatud lapse või alaealise kohta, kes olid ohvri surma hetkel ohvrist rahaliselt sõltuvad.

Isikut loetakse surnud isikust rahaliselt sõltuvaks, kui ta elas surnud isiku surma ajal osaliselt või täielikult surnud isiku kulul ning tal puudus igasugune aastasissetulek, mis ületab 150% sel ajal kehtivast aastapõhisest IPREMist.

Abi antakse ka terroriakti tagajärjel surnud isikute (kellel puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulude katmiseks kuni seadusega kehtestatud piirmäärani. Kulud hüvitatakse pärast asjakohaste arvete esitamist. Arvetele tuleb lisada kindlustuspoliis, mis hõlmab asjaomaseid kulusid, või kirjalik tunnistus niisuguse kindlustuse puudumise kohta.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule.

Soodustatud isikutel on õigus saada ettenähtud abi ning õigus abi suurendamisele 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad asjakohasele IPREMile iga lapse või alaealise kohta, kellel on õigus saada abi, sest nad olid vigastusi põhjustanud terroriakti toimumise ajal ohvrist rahaliselt sõltuvad.

  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse ajutise töövõimetuse perioodil hüvitist summas, mis vastab kahekordsele asjakohasele IPREMile kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi ohvritele makstakse hüvitist inimröövi korral seadusega kehtestatud summas. Lisaks makstakse ohvrile inimröövi tagajärjel põhjustatud võimaliku isikukahju eest hüvitist summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.
  • Varaline kahju: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Hüvitised koos ei tohi ületada tekitatud kahju väärtust.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute eluasemete puhul võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud luksuselemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud, makstes hüvitist, mis arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remonditöödeks vajalikke kulutusi.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad tervisekahjustusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Abi saamiseks ei tohi teil juba olla sama või kõrgema astme kvalifikatsioon võrreldes sellega, mille annaksid õpingud, mille jaoks abi taotletakse, ning te ei tohi vastata õiguslikele nõuetele, mis on vajalikud, et kõnealune kvalifikatsioon omandada.

Keeleõppele ja bakalaureuseõppele või samaväärsetele või kõrgema astme õpingutele kehtivad Hispaania õigusaktides stipendiumidele ja õppetoetustele sätestatud õppima asumise ning õpitulemuste akadeemilised nõuded.

Kuid õppetoetuse saajate vajalike õpitulemuste arvutamiseks kohaldab siseministeerium paranduskoefitsienti 0,60 konkreetsete haridustoetuse vajadustega üliõpilastele, kes vajavad piiratud füüsilise või vaimse teovõime tõttu õppekava kohandamist või pikendatud õppeaega.

Erandjuhtudel vastutab terrorirünnakute ohvritele hüvitise maksmise eest riik tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psüühilise kahju tekitamise eest, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad vigastused, mis ei põhjusta invaliidsust, ja inimrööv.

Hüvitise summa määratakse järgmiselt:

  • kui on olemas kohtuotsus, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, et saada hüvitist tsiviilvastutuse korras surma või füüsilise või vaimse kahju eest, mis põhjustavad eespool osutatud seisundeid, makstakse abi ühekordse maksena õigusaktides sätestatud summas;
  • kui kohtuotsusega, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei anta ega lubata anda hüvitist tsiviilvastutuse korras füüsilise või vaimse kahju eest, makstakse abi ühekordse maksena kõigi seisundite, v.a järgmise puhul:
    • püsivad vigastused, mis ei põhjusta invaliidsust: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsivate vigastuste, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus;
    • inimrööv: hüvitist makstakse summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile iga inimröövi päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla üldjuhul suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis.

Abi summa määratakse vastavalt eeskirjadele, eeldusel et see ei ületa kohtuotsusega määratud summat:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist antakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (IPREM) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.
  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral ükskõik millise töö tegemiseks: 90 igakuist makset;
    • raske puude korral: 130 igakuist makset.
  • Surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist makset surma kuupäeval kehtiva IPREMi väärtuses.

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise makse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Ohvrite vaimset tervist kahjustanud seksuaalkuritegude korral makstakse teraapiakulude hüvitist vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kui rahalise abi taotlus esitatakse enne ravi algust, võidakse kokku leppida summas, mille aluseks on IPREMi igakuine makse. Kui määratud summa on ravi eest tasumiseks ebapiisav, võidakse asjaomase isiku taotlusel ülejäänud kulutused hüvitada ühekordse maksega või järjestikuste maksetega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui abi taotlus esitatakse pärast ravi algust, hüvitatakse asjaomase isiku arvestatud kulud koos tulevaste samaotstarbeliste kuludega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui taotluse esitamise ajal tõendatakse, et ravi on lõppenud, makstakse abi ühekordse maksena tehtud kulutuste ulatuses kuni lubatud maksimaalse summani. Kui ravi on vaja uuesti alustada ning maksimaalset summat ei ole välja makstud, on võimalik teha makseid tekkinud uute kulude hüvitamiseks.

Vaheabi võidakse samuti anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Abi võidakse maksta ühekordse maksena või korrapäraste maksetena.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral on hüvitise summa 250 000 eurot, mida suurendatakse 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad terroriakti toimumise kuupäeval kehtinud IPREMile iga lapse või alaealise kohta, kes olid ohvri surma hetkel ohvrist rahaliselt sõltuvad.

Terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud hüvitatakse ühekordse maksena kuni 6000 euro väärtuses.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral ükskõik millise töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele:
    • raske puue: 500 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 180 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 100 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 75 000 eurot.
  • Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule ning samas piirmääras, mis kehtib seoses osalise püsiva töövõimetusega (75 000 eurot).
  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse ajutise töövõimetuse perioodil hüvitist summas, mis vastab kahekordsele asjakohasele IPREMile kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi korral makstakse ühekordse maksena 12 000 eurot ja lisaks hüvitist summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani (75 000 eurot).
  • Varalise kahju korral: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Üldiselt makstakse abi ühekordse maksena vastavalt asjakohastes õigusaktides kehtestatud summadele, v.a ajutise eluaseme hüvitis, mida makstakse iga kuu, kusjuures abi arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad tervisekahjustusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Osamaksete süsteemi kasutatakse terroriaktide tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastuste korral vastavalt Hispaania õigusaktides sätestatule.

Juhtudel, mille puhul on vigastuste raskuse tõttu mõistlik eeldada, et ohvri püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks või raske puue määratakse hiljem, võidakse teha osamakseid kuni 18 030,36 euroni.

Erandkorras võtab riik vastutuse asjakohase hüvitise maksmise eest tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psühholoogilise kahju korral, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv.

Hüvitise summa määratakse järgmiselt:

  • kui on olemas kohtuotsus, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, et saada hüvitist tsiviilvastutuse korras surma või füüsilise või vaimse kahju eest, mis põhjustavad eespool osutatud seisundeid, makstakse kohtuotsuses sätestatud abi kuni järgmiste piirmääradeni:
    • surm: 500 000 eurot
    • raske puue: 750 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 300 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 200 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 125 000 eurot
    • püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: 100 000 eurot
    • inimrööv: 125 000 eurot.
  • Kui kohtuotsusega, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei anta ega lubata anda hüvitist tsiviilvastutuse korras füüsilise või vaimse kahju eest, makstakse järgmised summad:
    • surm: 250 000 eurot
    • raske puue: 500 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 180 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 100 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 75 000 eurot.
  • Püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsiva vigastuse, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus.
  • Inimrööv: hüvitist makstakse summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Üldiselt ei ole vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral õiguslikult reguleeritud abi saamine kooskõlas kuriteo tagajärjel saadud vigastuste ja kahju puhul makstava hüvitisega, mis on sätestatud kohtuotsuses.

Kuid õiguslikult reguleeritud abi täielik või osaline maksmine on võimalik juhul, kui õigusrikkuja on tunnistatud osaliselt maksejõuetuks; mõlemast allikast saadud summa ei tohi aga olla kohtuotsusega määratud summast suurem.

Seega on Hispaania õigusaktides sätestatud abi kokkusobimatu järgmisega:

  • rahaline hüvitis, millele soodustatud isikul on õigus kindlustussüsteemi kaudu, v.a juhul, kui erakindlustusseltsilt saadav hüvitise summa on väiksem kui kohtuotsusega määratud summa;
  • ohvri ajutise töövõimetuse korral ei ole abi kooskõlas mitte ühegi toetusega, mida võidakse maksta seoses asjaomase töövõimetusega riikliku sotsiaalkindlustusskeemi kaudu. Kooskõla puudumine esineb juhul, kui Hispaania õigusaktidega reguleeritud abi ning hüvitis või finantsabi, millele soodustatud isikul on õigus erakindlustussüsteemi kaudu, katavad samu riske ja vajadusi.

Vaatamata eespool osutatule võib õiguslikult reguleeritud abi maksmine erakindlustust omavale soodustatud isikule olla asjakohane, kui kindlustuselt saadud hüvitise summa on väiksem kohtuotsusega ette nähtud hüvitisest, eeldusel et makstav vahe ei ületa kehtestatud määra.

Ohvri püsiva töövõimetuse või surma põhjustanud vigastuse või kahju korral on abi saamine kooskõlas muu riikliku pensioniga, mida soodustatud isikul on õigus saada.

Püsiva töövõimetuse korral makstav abi ei ole kooskõlas ajutise töövõimetuse korral makstava abiga.

Terrorikuritegude tagajärjel ohvritele põhjustatud materiaalse kahju hüvitis on teisene võrreldes riigiasutuste makstava või kindlustuslepingutest tuleneva hüvitisega ning seda vähendatakse asjaomastest allikatest saadud summa võrra.

Sõidukikahju korral võidakse hüvitada nii erasõidukitele tekitatud kahju kui ka maismaatranspordi kasutajatele tekitatud kahju seoses isikute või kaupadega, v.a riigi omandis olevatele sõidukitele, eeldusel et õnnetuse ajal on sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav. Asjaomane hüvitis on teisene võrreldes muu hüvitisega, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse asjaomaste hüvitiste summa võrra.

Terroriakti tagajärjel surnud isikute transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulude katmiseks maksab hüvitist Hispaania keskvalitsus eeldusel, et hüvitise saajatel ei ole kindlustuslepingut, ja seda kuni seadusega kehtestatud piirmäärani. Arvetele tuleb lisada kindlustuspoliis, mis hõlmab asjaomaseid kulusid, või kirjalik tunnistus niisuguse kindlustuse puudumise kohta.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah.

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võidakse anda vaheabi enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et ohvri või tema soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Ohvri või tema soodustatud isikute finantsolukorda loetakse ebakindlaks, kui ohvritel ja nende soodustatud isikutel puudub abi taotlemise kuupäeval aastasissetulek, mis on suurem taotluse esitamise ajal kehtivat aastapõhisest üldisest riiklikust töötasuindeksist (IPREM).

Igal juhul tuleb niisuguse vaheabi saamiseks tõendada, et taotleja vastab asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele, mis on esitatud soodustatud isikule lõpliku abi saamiseks.

Terrorikuritegude korral võib siseministeerium enne lõpliku abi kättesaamist teha ettemakse kuni seadusega kehtestatud piirmäärani juhtudel, mille puhul on terroriakti tagajärjel saadud vigastuste raskuse tõttu mõistlik eeldada, et ohvri täielik püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks või raske puue määratakse hiljem.

Samuti võidakse invaliidsust põhjustavate vigastuste või ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemalviibimise perioodide eest teha kvartalipõhiseid makseid. Asjaomased osamaksed vastavad vigastuse tekkimise kuupäeval kehtivale kahekordsele IPREMile töövõimetuse päevade eest.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)??

Jah.

Kui vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on antud abi, mis on ette nähtud teatud töövõimetuse või puude astme eest ning tekib olukord, kus haiguse süvenemise tõttu oleks vaja abi summat suurendada või ohver sureb vigastuste või kahju otsesel tagajärjel, on asjakohane anda ühekordset toetust tervist kahjustavate tagajärgede süvenemise tõttu.

Alates esialgse abi määramise kohtuotsuse kuupäevast on ühe aasta jooksul võimalik esitada uue abi taotlus, et taotleda töövõimetuse või puude astme läbivaatamist.

Tavaliselt tuleb terrorikuritegude korral avaldused esitada maksimaalselt ühe aasta jooksul alates kahju tekkimise kuupäevast. Kui aga terroriakti käigus saadud vigastuste otsesel tagajärjel tervislik seisund halveneb või kaasneb mõjutatud isiku surm, käivitub uus sama kestusega periood muutunud hüvitissumma taotlemiseks.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral lõpliku abi taotlemisel seoses ajutise töövõimetuse või puude kaasa toonud vigastustega tuleb ohvri või tema esindaja taotlus esitada ametlikul vormil ning see peab sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • pädeva haldusorgani või ameti väljastatud tõend selle kohta, et asjaomane isik oli kuriteo toimepanemise ajal riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel kindlustatud. Tõendi puudumise korral piisab asjaomase isiku kinnitusest: seda kontrollib hiljem uurimisasutus.

Kui abi taotlus esitatakse ajutise töövõimetuse kohta ja asjaomane isik oli riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel kindlustatud, peab esitatud tõend näitama ka seda, et asjaomase töövõimetuse kohta hüvitise saamise õigust ei antud.

  • Kui abi taotluse invaliidsust põhjustavate vigastuste kohta esitavad otsesed ohvrid, kes on kindlustatud sotsiaalkindlustussüsteemi alla kuuluva ükskõik missuguse skeemi alusel, v.a eriskeem avalikele teenistujatele ja sõjaväelastele (Régimen especial de los funcionarios públicos civiles y militares), tuleb esitada riikliku sotsiaalkindlustuse instituudi (Instituto Nacional de la Seguridad Social) piirkondliku direktori otsus. Kui otsust ei ole veel väljastatud, peab taotleja esitama kinnituse töövõimetusmenetluse algatamise kohta.

Surmaga lõppenud juhtumite korral lõpliku abi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud kaudse ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku või kaudse ohvri staatuse kohta;
  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver (soodustatud isik kui kaudne ohver) on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • kuriteo otsese ohvri surmatõend, samuti järgmised dokumendid vastavalt soodustatud isiku seosele surnud isikuga:
    • kui surnud isiku abikaasa ei elanud lahus ega olnud ametlikult lahutatud: täielik abielu registreerimistunnistus, mille sündide, abielude ja surmade riiklik register on väljastanud pärast ohvri surma kuupäeva;
    • kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta (certificado de convivencia en domicilio común).

Abieluga samaväärse püsiva kooselu tõendamiseks on soovitatav esitada partnerite kooselu registreerimise tõend, mille on väljastanud vastav registreeritud kooselu register (Registro de parejas de hecho).

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta (certificado de convivencia en domicilio común).
  • Surnud isiku lapsed: esitada tuleb sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Põlvnemissuhte tõendamiseks peavad abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) või kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt surnud isikuga koos elanud isiku lapsed esitama sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Lisaks peavad nad tõendama, et nende vanem oli surnud isikuga abielus või kooselus, kui need asjaolud ei ole juba tõendatud nende vanema esitatud abi taotluses.

Lisaks peavad nii surnud isiku lapsed kui ka abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) lapsed ja surnud isikuga koos elanud isiku lapsed tõendama, et nad olid surnud isiku ülalpeetavad, kasutades järgmisi dokumente:

  • kohaliku omavalitsuse väljastatud kooselutõend;
  • tõend ohvri surma kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul saadud mis tahes sissetulekute kohta;
  • selle aasta tuludeklaratsiooni koopia, mil ohver suri, või selle puudumise korral surmale vahetult eelneva aasta tuludeklaratsiooni koopia. Kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (Agencia Estatal de la Administración Tributaria (AEAT)) väljastatud tõend.
  • Surnud isiku vanemad: peavad tõendama isadust surnud poja või tütre sünnitõendi kaudu. Et olla kindel, et puuduvad muud soodustatud isikud, kellel võiks abi saamisel olla eelisõigus, peavad vanemad lisaks esitama tõendi poja või tütre tsiviilõigusliku seisundi kohta surma kuupäeval ning tõendi selle kohta, kas nad teavad mõnda muud isikut, kes võiks kohaldatavate õigusaktide alusel kvalifitseeruda soodustatud isikuks.

Matusekulude katteks lõpliku abi saamiseks peab alaealise või teovõimetu täiskasvanu vanemate või hooldajate või nende esindajate avaldus ametlikul vormil sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku või kaudse ohvri staatuse kohta;
  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral mis tahes hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • alaealise või teovõimetu täiskasvanu surmatõend;
  • et tõendada soodustatud isiku staatust, tuleb esitada alaealise või teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isiku sünnitõend, kui taotluse esitavad vanemad, või ametlik tõend hooldusõiguse kohta, kui taotluse esitab hooldaja;
  • kui surnud isik oli teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isik, tuleb esitada õigusdokument, mis tõendab teovõimetust, või teovõimetuse astet tõendav dokument (kui on kohaldatav);
  • vanemate või hooldajate isikutunnistuse koopia või ELi liikmesriigi kodanike puhul kodakondsust tõendav dokument;
  • dokumentaalsed tõendid surnuvalve, transpordi, matmise või kremeerimisega seotud kulude kohta.

Lõpliku abi taotlemisel seksuaalkuritegude järgse teraapia kulude hüvitamiseks peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • ohvri kinnitus selle kohta, et teraapia on alanud, ja tehtud kulutusi tõendavad dokumendid (kui on kohaldatav). Kui ravi ei ole lõppenud, tuleb see ära märkida.

Vaheabi taotlemise korral seoses ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastustega peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • vigastuste või tervisekahju liik, mille on määranud pädev asutus vastavalt asjaomastes õigusaktides sätestatud eeskirjadele;
  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

Surmaga lõppenud juhtumite korral vaheabi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku kui kaudse ohvri staatuse kohta; esitada tuleb kuriteo otsese ohvri surmatõend, samuti järgmised dokumendid sõltuvalt soodustatud isiku seosest surnud isikuga:
    • kui surnud isiku abikaasa ei elanud lahus ega olnud ametlikult lahutatud: täielik abielu registreerimistõend, mille sündide, abielude ja surmade riiklik register on väljastanud pärast ohvri surma kuupäeva.

Seda liiki abi puhul tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia; kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta.

Abieluga samaväärse püsiva kooselu tõendamiseks on soovitatav esitada partnerite kooselu registreerimise tõend, mille on väljastanud vastav registreeritud kooselu register (Registro de parejas de hecho).

Seda liiki abi puhul tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia; kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta.
  • Surnud isiku lapsed: esitada tuleb sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Põlvnemissuhte tõendamiseks peavad abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) või kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt surnud isikuga koos elanud isiku lapsed esitama sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid. Lisaks peavad nad tõendama, et nende vanem oli surnud isikuga abielus või kooselus, kui need asjaolud ei ole juba tõendatud nende vanema esitatud abi taotluses.

Lisaks peavad nii surnud isiku lapsed kui ka abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) lapsed ja surnud isikuga koos elanud isiku lapsed tõendama, et nad olid surnud isiku ülalpeetavad, kasutades järgmisi dokumente:

  • kohaliku omavalitsuse väljastatud kooselutõend;
  • tõend ohvri surma kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul saadud mis tahes sissetulekute kohta;
  • selle aasta tuludeklaratsiooni koopia, mil ohver suri, või selle puudumise korral surmale vahetult eelneva aasta tuludeklaratsiooni koopia. Kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (Agencia Estatal de la Administración Tributaria (AEAT)) väljastatud tõend;
  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlus;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument.

Surmaga lõppenud juhtumite korral vaheabi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud kaudse ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või et selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • alaealise või teovõimetu täiskasvanu surmatõend;
  • et tõendada soodustatud isiku staatust, tuleb esitada alaealise või teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isiku sünnitõend, kui taotluse esitavad vanemad, või ametlik tõend hooldusõiguse kohta, kui taotluse esitab hooldaja;
  • kui surnud isik oli teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isik, tuleb esitada õigusdokument, mis tõendab teovõimetust, või teovõimetuse astet tõendav dokument (kui on kohaldatav);
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul vanemate või hooldajate saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend;
  • dokumentaalsed tõendid surnuvalve, transpordi, matmise või kremeerimisega seotud kulude kohta.

Vaheabi taotlemisel seksuaalkuritegude järgse teraapia kulude hüvitamiseks peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või et selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • ohvri kinnitus selle kohta, et teraapia on alanud, ja tehtud kulutusi tõendavad dokumendid (kui on kohaldatav). Kui ravi ei ole lõppenud, tuleb see ära märkida;
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul asjaomase isiku saadud mis tahes sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

Terrorikuritegude korral peab asjaomane isik või tema esindaja seadusega kehtestatud eri liiki abi andmise menetluse alustamiseks esitama taotluse ametlikul vormil, millele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • dokumendid, mis tõendavad mõjutatud isiku staatust või (kui on kohaldatav) seost ohvriga:
    • kohtuotsus, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks ning milles tunnustatakse õigust saada hüvitist asjaomaste sündmuste ja kahju eest Hispaania õigusaktide kohaldamisala ulatuses;
    • kui kohtuotsust ei ole veel tehtud, kuid asjaomane kohtumenetlus on lõppenud või kuritegude eest vastutusele võtmiseks on algatatud kriminaalmenetlus, tuleb esitada ametlik tõend ohvri või soodustatud isiku staatuse, kantud kahju ja kahju põhjustanud sündmuste olemuse kohta;
    • igasugune varasem haldusotsus;
    • ohvri surma korral surmatõend;
    • perekonnaseisuregistri (Libro de familia) väljavõtte koopia;
    • politseiaruanded või õiendid;
    • kliinilised või psühholoogilised aruanded;
  • ajutise eluaseme taotlemise korral:
    • politseiaruanne või -tõend või Guardia Civili tõend selle kohta, et väidetav kahju tekkis terrorirünnaku ajal või tagajärjel (kui tõendid kahju põhjuste kohta ei ole asutuse registrisse kantud);
    • kui taotleja on omanik: leping, müügileping või maaregistri tõend või kinnisvaramaksu (Impuesto de Bienes Inmuebles) kviitung või elanike ühistu esimehe kinnitus taotleja liikmesuse kohta;
    • kui taotleja on üürnik: üürileping või viimase üürimakse kviitung või vee-, elektri või telefoniarve kviitung, millel on märgitud üürniku nimi;
    • kui taotleja ei ole omanik ega üürnik: dokument, mis tõendab tema õiguslikku alust remondi teostamiseks või osutamiseks;
    • kui kahju puudutab taotleja alalist elukohta ja aadress ei ole kantud taotleja isikutunnistusele: registreerimistõend või tuludeklaratsioon, kus taotleja on märgitud maksuresidendina, või elanike ühistu esimehe kinnitus selle kohta, et taotleja on alaline elanik;
  • sõidukikahju hüvitise taotlemisel:
    • politseiaruanne või -tõend või Guardia Civili tõend selle kohta, et väidetav kahju tekkis terrorirünnaku ajal või tagajärjel (kui tõendid kahju põhjuste kohta ei ole asutuse registrisse kantud);
    • taotleja nimel oleva sõiduki registreerimistunnistus;
    • tõendid selle kohta, et rünnaku ajal oli sõidukil kehtiv kindlustuspoliis, kus on märgitud sõiduki liik ja kaetud riskid;
    • kui remonditööd on teostatud, tuleb esitada arve, millel on märgitud terroriakti põhjustatud kahjude remondikulud;
  • õppetoetuse taotlemise korral tuleb esitada tõendavad dokumendid, kus on märgitud ainepunktid, mille saamiseks on üliõpilane registreerunud kursustele, ning tema akadeemilised tulemused.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul vastutab õigusaktides sätestatud riigipoolse abi menetlemise ja sellekohaste otsuste tegemise eest finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat.

Terrorikuritegude puhul on õigusaktides sätestatud abi andmise või sellest keeldumise üle otsuste tegemise eest vastutav siseministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata finants- ja riigihalduse ministeeriumi personalikulude ja riiklike pensionide peadirektoraadile järgmisel aadressil:

Avenida del General Perón, 38 (Edificio Master's II) - 28020 Madrid.

Taotlejad võivad taotluse esitamisel ja saatmisel abi saamiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet igasuguse rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Terrorikuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata siseministeeriumi kuriteoohvrite abi peadirektoraadile, mis asub järgmisel aadressil:

Subdirección General de Apoyo a Víctimas del Terrorismo, C/ Amador de los Ríos 8. 28010 MADRID

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul, kui kõik uurimistoimingud on lõppenud ja enne esialgse otsuse langetamist taotletud hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta antakse taotlejale võimalus olla ära kuulatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, et taotleja saaks esitada asjakohaseid argumente.

Kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaline elukoht on teises ELi liikmesriigis, kui abi taotlus esitatakse selle riigi abistava asutuse kaudu, kus on taotleja alaline elukoht, võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat otsuseid tegeva asutusena teha koostööd asjaomase abistava asutusega, et korraldada menetlus taotleja või vajaduse korral mõne muu isiku ärakuulamiseks.

Ärakuulamise korraldamiseks võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat paluda taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistavalt asutuselt kõige vajaliku võimaldamist, et abi andmist või selle andmisest keeldumist uuriv organ saaks teostada ärakuulamise otse telefoni või videokonverentsi teel, kui taotleja on sellega nõus. Lisaks peab ärakuulamist teostav abistav asutus saatma finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraadile ärakuulamise aruande.

Terrorikuritegude puhul kehtivad samasugused eeskirjad nagu vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul juhtudel, kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaliseks elukohaks on teine ELi liikmesriik. Kui abi taotlus esitatakse abi taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistava asutuse kaudu, teostab siseministeerium terrorismiohvrite abistamise peadirektoraadi kaudu otsuseid tegeva asutusena ärakuulamisega seotud toiminguid, mida on kirjeldatud eespool.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine??

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul on abi taotlemise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kuriteo toimepanemise kuupäevast.

Abi andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemise lõplikud või esialgsed tähtajad on järgmised:

  • invaliidsust põhjustavate vigastuste, vigastuste süvenemise või surma korral: 6 kuud;
  • ajutise töövõimetuse korral: 4 kuud;
  • seksuaalkuritegude järgse teraapia ja matusekulude korral: 2 kuud.

Taotlused võib lugeda tagasilükatuks, kui otsuse langetamise tähtpäev on möödunud, kuid sõnaselget otsust ei ole teatavaks tehtud.

Terrorikuritegude puhul tuleb üldjuhul taotlused esitada ühe aasta jooksul alates kahju tekitamisest või alates diagnoosi (mis tõendab tagajärje ja terroriakti vahelist põhjuslikku seost) panemise hetkest. Õppetoetuse korral on tähtajaks kolm kuud pärast kursuse nimekirja kandmist.

Tähtaeg asjaomase otsuse vastuvõtmiseks ja sellest teavitamiseks on 12 kuud, v.a õppetoetuse puhul, mille puhul tähtaeg on 6 kuud, kusjuures taotlus loetakse heakskiidetuks, kui tähtajad on möödunud ja sõnaselgest otsusest ei ole teavitatud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul saavad taotlejad vaidlustada finants- ja riigihalduse ministeeriumi otsuseid seaduslikult ettenähtud abi kohta ühe kuu jooksul pärast otsusest teatamist. Kui otsust asjaomase perioodi jooksul ei vaidlustata, on ainus võimalus esitada apellatsioonkaebus erandkorras läbivaatamiseks asjakohasele ministeeriumile.

Vaide saab esitada finants- ja riigihalduse ministeeriumile või vägivallakuritegude ohvrite abi ja abistamise riiklikule komisjonile (Comisión Nacional de Ayuda y Asistencia a las Víctimas de Delitos Violentos).

Riiklik komisjon on pädev asutus, kes otsustab vaiete üle, mis on esitatud finants- ja riigihalduse ministeeriumi kehtivate õigusaktide kohaselt antavat abi käsitlevate otsuste kohta.

Kui riiklik komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast vaide esitamist otsust langetanud, võib vaide lugeda tagasilükatuks ning selle kohta võib esitada halduskaebuse.

Terrorikuritegude puhul võib eri liiki abi taotluste haldusmenetluste kohta langetatud siseministeeriumi otsuste vastu kaebuse esitada asutusesiseselt või otse halduskohtusüsteemi kaudu.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad taotlejad abi saamise taotluse esitamiseks ja saatmiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Abi vormid on kättesaadavad järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi kaudu.

Terrorikuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata siseministeeriumi kuriteoohvrite abi peadirektoraadile, mis asub järgmisel aadressil:

Subdirección General de Apoyo a Víctimas del Terrorismo, C/ Amador de los Ríos 8. 28010 MADRID

Abi vormid on kättesaadavad järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi kaudu.

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on eri liiki abi taotlemise vormid või ankeedid kättesaadavad järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi kaudu.

Vt kuriteoohvrite tugiameti asukohta, kust saate teavet rahalise abi kohta, mida teil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta, tehes seda järgmiseLingil klikates avaneb uus akenlingi kaudu.

Terrorikuritegude korral võite kättesaadava abi kohta teabe saamiseks vaadata Lingil klikates avaneb uus akensiseministeeriumi veebisaiti.

Lingil klikates avaneb uus akenHispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamisel õigusabi (juristi abi)?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad ohvrid taotleda tasuta õigusabi vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ja menetlusele.

Eelkõige on Hispaania õigusaktide kohaselt soolise vägivalla ohvritel õigus saada tasuta õigusabi vahetult enne kaebuse esitamist ning õigus juristi ja esindaja tasuta kaitsele ja esindamisele kõigis menetlustes ja haldusmenetlustes, mis on otseselt või kaudselt seotud toimepandud vägivallaaktiga.

Sellises olukorras peaks ohvri kaitsmise enda peale võtma üks õigusnõustajate rühm, eeldusel et see tagab nõuetekohaselt ohvri õiguse kaitsele. See õigus kehtib ka kõigile pärijatele ohvri surma korral, eeldusel et nad ei osalenud vägivallaaktides.

Terrorikuritegude puhul on Hispaania õigusaktide kohaselt tunnustatud terrorismiohvritel õigus saada tasuta õigusabi kõigis kohtu- ja haldusmenetlustes, mis on tingitud terroriaktist, mille tulemusena on nad saanud ohvri staatuse, sõltumata nende finantsolukorrast, vastavalt Hispaanias kehtivatele tasuta õigusabi käsitlevatele õigusaktidele.

Igal juhul tagatakse kõigile seda taotlevatele terrorismiohvritele vahetu tasuta õigusabi. Õigus saada tasuta õigusabi muutub kehtetuks, kui hiljem ohvri staatust ei tunnustata, või õigeksmõistmise korral (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) või kui kohtuasjas ei võeta lisameetmeid, kusjuures puudub kohustus hüvitada kuni selle hetkeni tasuta saadud abi.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad taotlejad abi saamise taotluse esitamiseks ja saatmiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02


Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 17/01/2019