Maksejõuetus/pankrot

Kreeka
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Maksejõuetusmenetluse võib algatada ettevõtjate ja majanduslikul eesmärgil tegutsevate juriidiliste isikute ühenduste vastu.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Menetluse algatamiseks peab avalduse esitama võlgnik ise, põhjendatud huviga võlausaldaja või avaliku korra kaalutlustel esimese astme kohtu juures tegutsev prokurör (eisangeléas protodikón). Menetluse algatamise tingimused: a) kui avalduse on esitanud võlausaldaja, peab võlgnik olema peatanud maksete tegemise; b) kui avalduse on esitanud võlgnik, piisab sellest, et ta ei suuda tõenäoliselt oma võlgu tasuda. Kohus määrab kindlaks maksete peatamise kuupäeva, mis ei tohi olla varasem kui kaks aastat enne kohtuotsuse avaldamist. Kohtu eesistuja võib põhjendatud huviga isiku nõudmisel määrata meetmed, mis on vajalikud võlausaldajaid kahjustavate muutuste vältimiseks võlgniku varas. Sellised meetmed kaotavad automaatselt kehtivuse, kui tehakse kohtuotsus, millega kuulutatakse välja maksejõuetus.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrotivara (ptocheutikí periousía) hõlmab kogu vara, mis võlgnikule maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäeval kuulub, olenemata selle asukohast. See ei hõlma a) mittearestitavat vara, st esemeid, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema pere toimetulekuks, ja esemeid, mida võlgnik vajab elatise teenimiseks, ning b) vara, mis on pankrotivarast välistatud eriõigusnormidega. See ei hõlma ka vara, mille võlgnik on omandanud pärast maksejõuetuse väljakuulutamist.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Maksejõuetuse väljakuulutamisega jääb võlgnik automaatselt ilma oma vara valitsemise, st haldamise ja käsutamise õigusest. Võlgnik ei saa teha ühtki käsutustoimingut ilma halduri (sýndikos) nõusolekuta. Vara valitseb haldur. Võlgnik võib oma vara valitseda ainult seaduses sätestatud erandjuhtudel. Ametisse nimetatud haldur peab olema vähemalt viieaastase töökogemusega jurist. Halduri tegevuse järele valvab kohtu ettekandja-kohtunik (eisigitís dikastís). Mõneks halduri toiminguks on vaja maksejõuetust menetleva kohtu (ptocheutikó dikastírio) luba. Maksejõuetust menetlev kohus on lõplik järelevalvaja, kes vastutab maksejõuetusmenetluse juhtimise eest.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Maksejõuetuse väljakuulutamine ei mõjuta võlausaldaja õigust tasaarvestada võlgniku vastunõudega, kui tasaarvestamise tingimused olid täidetud enne maksejõuetuse väljakuulutamist. Tasaarvestamise keelud kehtivad ka maksejõuetuse puhul.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäeval kehtivad kahepoolsed lepingud, mille osaline võlgnik on, jäävad kehtima, kui maksejõuetusseadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Ettekandja-kohtuniku loal on halduril õigus kehtivaid lepinguid täita ja teistelt lepinguosalistelt nende täitmist nõuda. Tähtajatud lepingud jäävad kehtima, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Erandiks on finantslepingud. Maksejõuetusõiguse sätted ei mõjuta õigust lõpetada leping seaduses või lepingus ettenähtud korras. Maksejõuetuse väljakuulutamine õigustab võlgniku sõlmitud isiklikku laadi lepingute lõpetamist. Haldur võib anda võlgniku sõlmitud lepingulise suhte üle kolmandale isikule. Töösuhe lõpeb maksejõuetuse väljakuulutamisega.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Maksejõuetuse väljakuulutamise korral peatatakse automaatselt kõik üksikute võlausaldajate poolt võlgniku vastu algatatud menetlused maksejõuetusega hõlmatud nõuete rahuldamiseks või täitmiseks, ilma et see piiraks tagatud nõuetega võlausaldajaid käsitlevate sätete kohaldamist, sest nende puhul ei kohaldata peatamist pankrotivarasse kuuluva tagatise suhtes. Teatavatel tingimustel võib nende võlausaldajate suhtes siiski kohaldada mõnekuulist peatamist. Täpsemalt on maksejõuetuse väljakuulutamise korral keelatud järgmised toimingud: täitmise jätkamine, sooritus- või tuvastushagide esitamine, selliste kohtumenetluste jätkamine, apellatsioonkaebuste esitamine või läbivaatamine ning haldus- või maksudokumentide väljastamine või täitmine seoses pankrotivarasse kuuluva varaga.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Haldur jätkab maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäeval pooleliolevates kohtumenetlustes osalemist, kui võlgnik on neis kohtumenetlustes võlausaldaja. Kui ta on võlgnik, siis kohtumenetlused peatatakse ning järgneb nõuete esitamise ja kontrollimise menetlus.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded võlgniku vastu maksejõuetusregistri pidajale (grammatéas ton ptocheúseon). Kõik võlausaldajad olenemata eelisõigustest või tagatistest, sh tingimuslike nõuetega võlausaldajad, kutsutakse võlausaldajate koosolekule (synéleusi ton pistotón). Esimene koosolek kutsutakse kokku maksejõuetuse väljakuulutamise otsuse teatavakstegemiseks. Koosolekul võidakse valida kolmeliikmeline võlausaldajate komitee (epitropí pistotón), mis võib omakorda nimetada kõikide liikmete ühise esindaja. Kolmeliikmeline võlausaldajate komitee jälgib maksejõuetusmenetluse kulgu.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Pärast võlgniku kinnis- ja vallasasjade inventuuri lõppu võib haldur pidada nõu ettekandja-kohtunikuga ja paluda luba pankrotivara hulka kuuluvate kaupade või vallasasjade müügiks, kuid üksnes hetkevajaduste rahuldamise eesmärgil. Alles pärast võlausaldajate kontrolli lõppu ning tingimusel, et ei võeta vastu või ei kinnitata saneerimiskava või selle vastuvõtmine või kinnitamine tühistatakse, võib haldur võlgniku vara müüa ja jaotada saadud tulu võlausaldajatele, võõrandades ettevõtte tervikuna või selle üksikud varad. Võlgniku kinnisasju saab võõrandada ainult maksejõuetust menetleva kohtu loal, mis antakse halduri palvel ja ettekandja-kohtuniku aruande põhjal.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Kõik võlgniku võlausaldajad võivad esitada oma nõuded ja dokumendid maksujõuetusregistri pidajale, olenemata sellest, kas neil on eelisnõuded, tagatud nõuded või muud nõuded. Maksejõuetusmenetluses osalevad need võlausaldajad, kellel on maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäeval võlgniku vastu lepinguline rahaline nõue, mis on juba tekkinud ja mille saab kohtusse esitada. Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist tekkinud nõudeid ei saa esitada. Halduri kohtukulud, pankrotivara valitsemise kulud, halduri töötasu ja pankrotivara enda vastu olevad nõuded (omadiká pistómata) arvatakse pärast pankrotivara müügi otsust ette maha ja rahuldatakse enne võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude kindlaksmääramist.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Nõuded tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast maksejõuetuse väljakuulutamise otsuse avaldamist juristide fondi ametlikes teadaannetes (Deltío Dikastikón Dimosieúseon tou Tameíou Nomikón) kirjalikult maksejõuetusregistri pidajale, märkides nende liigi, aluse, tekkimise kuupäeva jne. Kui kõnealune esitamistähtaeg möödub, võib võlausaldaja ikkagi esitada vastulause (anakopí) ja taotleda maksejõuetust menetlevalt kohtult tema nõude kontrollimist. Kontrollimise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: a) seda teeb haldur ettekandja-kohtuniku juuresolekul kolm päeva pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist; b) võlausaldaja, kelle nõuet kontrollitakse, võib kontrollimisel osaleda isiklikult või nõuetekohaselt volitatud kolmanda isiku kaudu; c) kontrollimisel võrreldakse võlausaldaja dokumente võlgniku raamatupidamise ja dokumentidega; d) ettekandja-kohtunik koostab võlausaldajate kontrollimise kohta ettekande; e) kahtluse korral otsustab nõude tunnustamise üle ettekandja-kohtunik ja ta võib seda tunnustada ajutiselt; f) kontrollimise käigus võivad esitada vastuväiteid võlgnik, haldur ja võlausaldajad, kelle nõudeid on juba tunnustatud. Kirjeldatud menetluseks spetsiaalseid vorme sisaldav veebisait puudub. Spetsiaalseid vorme saab aga esimese astme kohtu (protodikeío) maksejõuetusregistri pidajalt.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Pärast pankrotivara müümise otsuse tegemist koostab haldur põhjendamatu viivituseta jaotusnimekirja ja esitab selle ettekandja-kohtunikule. Viimane tunnistab nimekirja täidetavaks ja see avaldatakse tema kantseleis. Jaotamisel arvestatakse järgmisi üldisi eelisõigusi: i) igasugusest võlgniku tegevuse jätkamiseks antud rahalisest toetusest tulenevad nõuded; ii) võlgniku ravi- ja matusekuludega seotud nõuded; iii) hädavajaliku toiduga varustamisega seotud nõuded; iv) töötajate töösuhtest tulenevad nõuded, advokaadi tasu; v) põllumajandustootjate nõuded; vi) Kreeka riigi ja kohalike omavalitsuste nõuded; vii) tagatisfondi (synengyitikó) nõuded ja võlausaldajate konkreetsed eelisõigused, st eelisõigusnõuded võlgniku konkreetsele vallas- või kinnisasjale või rahasummale. Kui vara võõrandamisest saadud tulu või rahasumma puhul eelisõigused kattuvad, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid mutatis mutandis.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Võlgnik ja haldur võivad esitada maksejõuetust menetlevale kohtule saneerimiskava. See peab sisaldama teavet võlgniku finantsseisundi ja võlausaldajate nõuete kavandatud rahuldamise kohta, võetavate meetmete, nagu organisatsiooniliste muudatuste ja äriplaani kirjeldust, õigusi ja iga võlausaldaja nõuete üldisi rahuldamisjärke jne. Maksejõuetust menetlev kohus vaatab kava esialgu läbi automaatselt 20 päeva jooksul pärast selle esitamist ja võib kava seaduses sätestatud konkreetsetel põhjustel tagasi lükata. Kui kohus ei lükka kava tagasi, määrab ta vähemalt kolmekuulise tähtaja, mille jooksul võlausaldajad peavad selle vastu võtma või vastu võtmata jätma, ja võlausaldajate kohtumise kuupäeva. Kava üle arutamine ja hääletamine toimuvad ettekandja-kohtuniku juuresolekul. Kava vastuvõtmiseks on vaja spetsiaalset häälteenamust. Kui võlausaldajad võtavad saneerimiskava vastu, esitatakse see kohtule kinnitamiseks. Pärast lõplikku kohtuotsust, millega kava kinnitatakse, muutub see siduvaks kõikidele võlausaldajatele olenemata nende nõuete rahuldamise järgust ja sellest, kas nad on oma nõuded esitanud või mitte. Maksejõuetusmenetlus lõpetatakse. Võlausaldajad võivad algatada eraldi menetlusi.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist saab võlgnik tagasi oma õigused ja asub taas oma vara valitsema ning võlausaldajad võivad algatada eraldi menetlusi. Täpsemalt lõpetatakse maksejõuetusmenetlus siis, kui vara on müüdud ja haldur esitab ühe kuu jooksul aruande.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Maksejõuetusmenetluse kulud kantakse pankrotivarast.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Võlgniku poolt maksete peatamise ja maksejõuetuse väljakuulutamise vahelisel ajal (nn kahtlusalune periood, ýpopti períodos) tehtud toimingud, mis kahjustavad võlausaldajaid tervikuna, võib tühistada (toimingud, mille võib tühistada, práxeis dynitikís anáklisis) või peab tühistama (toimingud, mis tuleb tühistada, práxeis ypochreotikís anáklisis) maksejõuetusõiguses sätestatud tingimustel. Tühistamishagi võib maksejõuetust menetlevale kohtule esitada haldur või teatavatel tingimustel võlausaldaja. Igaüks, kes on omandanud võlgniku vara tühistatud toimingu alusel, peab selle pankrotivarasse tagastama.

Viimati uuendatud: 13/02/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.