Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Maksejõuetus - Rumeenia

SISUKORD

Siin esitatud teave ei käsitle maksejõuetusmenetlust füüsiliste isikute puhul, kes on pigem tarbijad kui ettevõtjad. Seadust nr 151/2015 füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluse kohta (Legea nr. 151/2015 privind procedura insolvenţei persoanelor fizice) veel ei kohaldata – selle jõustumine on edasi lükatud 31. detsembrini 2016 – ja menetlusest ei ole teatatud komisjonile määruse (EL) 2015/848 lisadesse lisamiseks.

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Seadust nr 85/2014, mis käsitleb maksejõuetuse ennetamise menetlust ja maksejõuetusmenetlust (Legea nr. 85/2014 privind procedurile de prevenire a insolvenţei şi de insolvenţă), kohaldatakse tsiviilseadustiku artikli 3 lõikes 2 määratletud ettevõtjatele (profesionişti), välja arvatud vaba elukutse esindajad ja need, kelle maksejõuetuse suhtes kehtivad erinormid (artikkel 3).

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Kui menetlus algatatakse võlgniku taotlusel, peab olema tegemist maksejõuetusega, mille korral olemasolevatest vahenditest ei piisa, et tasuda võlad, mis on kindlad, likviidsed ja kuuluvad tasumisele ja mis on väiksemad kui 40 000 Rumeenia leud; kui menetlus algatatakse võlausaldaja taotlusel, peab olema tegemist maksejõuetusega, mille korral olemasolevatest vahenditest ei piisa, et tasuda nõue, mis on kindel, likviidne ja kuulub tasumisele ja mille summa peab ületama 40 000 Rumeenia leud (võla tasumata jätmine pärast 60 päeva möödumist maksetähtpäevast).

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Võlgniku vara koosneb kõikidest tema varadest ja varalistest õigustest, kaasa arvatud need, mis on omandatud maksejõuetusmenetluse ajal ja millele on võimalik kohaldada sundtäitmist (executare silită) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (seaduse nr 85/2014 artikli 5 lõige 5).

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist määratakse erihaldur (administrator special) ja pankrotihaldur (practician în insolvenţă). Olenevalt menetluse liigist on pankrotihalduriks kas kohtu määratud haldur (administrator judiciar), kui tegemist on ümberkorraldamisega kohtu järelevalve all, või kohtu määratud likvideerija (lichidator judiciar), kui tegemist on likvideerimisega (faliment).

Erihaldur (administrator special) on füüsiline või juriidiline isik, kelle määrab võlgniku aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek, kes on volitatud esindama nende huve menetluses, ja kui võlgnikul on lubatud ise oma tegevust juhtida, tegema võlgniku nimel vajalikke haldustoiminguid (seaduse nr 85/2014 artikli 5 lõige 4).

Erihalduril on järgmised kohustused:

a) osaleda võlgniku esindajana artiklites 117–122 osutatud liiki hagide või artikli 84 rikkumisest tulenevate hagide arutamisel;

b) esitada vastuväiteid seaduses sätestatud menetluse alusel;

c) esitada ümberkorralduskava;

d) pärast kava kinnitamist ja tingimusel, et võlgnikult ei ole võetud õigust oma tegevust juhtida, juhtida võlgniku tegevust kohtu määratud halduri järelevalve all;

e) osaleda pärast likvideerimismenetluse algust varade nimekirja koostamises ja allkirjastada aruanne, saada lõpparuanne ja finantsaruanne ja võtta osa vastuväidete lahendamiseks ja aruande heakskiitmiseks kokku kutsutud koosolekust;

f) saada teade menetluse lõpetamise kohta.

Kui võlgnikult võetakse õigus oma tegevust juhtida, esindab teda kohtu määratud haldur või likvideerija, kes tegeleb ka tema äritegevusega. Erihalduri ülesanne piirdub sel juhul aktsionäride, osanike või liikmete huvide esindamisega (seaduse nr 85/2014 artikkel 56).

Kohtu määratud haldur (administrator judiciar)

Kohtu määratud haldur võib olla füüsiline või juriidiline isik (kaasa arvatud juriidilise isiku esindaja) ja ta peab olema seaduse kohaselt pankrotihaldur. Kohtu määratud halduri peamised ülesanded on järgmised:

a) vaadata üle võlgniku majanduslik seis ja esitatud dokumendid, koostada aruanne, milles tehakse ettepanek lihtsustatud menetluse alustamiseks või jälgimisperioodi jätkamiseks osana tavamenetlusest, ja esitada see aruanne delegeeritud kohtunikule (judecător-sindic) heakskiitmiseks kohtuniku kehtestatud tähtaja jooksul, mis ei või ületada 20 päeva alates halduri määramisest;

b) vaadata üle võlgniku äritegevus ja koostada põhjalik aruanne, milles esitatakse põhjused ja asjaolud, mis viisid maksejõuetuseni, täpsustades võimalikke esialgseid tõendeid või viiteid isikutele, kelle tõttu võib see olukord olla tekkinud, ja nende vastutusele võtmise alused, ning uurides tegelikke võimalusi võlgniku äritegevuse ümberkorraldamiseks või selgitades põhjusi, miks ümberkorraldamine ei oleks võimalik, ning lisada aruanne juhtumi toimikusse delegeeritud kohtuniku kehtestatud tähtaja jooksul, mis ei või ületada 40 päeva alates halduri määramisest;

c) kui võlgnik ei ole täitnud oma kohustust esitada oma raamatupidamisaruanded seadusjärgsete tähtaegade jooksul, siis koostada need aruanded, ja kui võlgnik on raamatupidamisaruanded esitanud, siis kontrollida, parandada ja täiendada neid;

d) koostada kava võlgniku äritegevuse ümberkorraldamiseks olenevalt punktis a nimetatud aruande sisust;

e) teostada järelevalvet võlgniku varahaldustoimingute üle;

f) juhtida võlgniku äritegevust täielikult või osaliselt, pidades viimasel juhul kinni delegeeritud kohtuniku sõnaselgetest juhistest, mis puudutavad halduri kohustusi ning võlgniku varakontolt maksete tegemise tingimusi;

g) kutsuda kokku võlausaldajate koosolekud või juriidilisest isikust võlgniku aktsionäride, osanike või liikmete koosolekud, juhtida neid ja osutada sekretäriteenuseid;

h) esitada hagisid, et tühistada võlgniku toime pandud pettused või tehingud, mis on tehtud võlausaldajate õiguste kahjustamiseks, ning varade teatud üleandmised, võlgniku sõlmitud tehingud ja võlgniku antud tagatised, mis tõenäoliselt kahjustavad võlausaldajate õigusi;

i) kui haldur leiab, et võlgnikul ei ole vara või kui sellest ei piisa kohtukulude katmiseks, teatada sellest viivitamata delegeeritud kohtunikule;

j) lõpetada teatud lepingud, mille on sõlminud võlgnik;

k) kontrollida nõudeid ja vajaduse korral esitada neile vastuväide, teatada võlausaldajatele, kui nõudeid ei tunnustatud või tunnustati ainult osaliselt, ja koostada nõuete nimekirjad;

l) nõuda nõuded sisse, püüda sisse nõuda nõudeid seoses võlgniku vara või rahasummadega, mille võlgnik kandis üle enne menetluse algatamist, ning esitada ja taotleda hagisid, millega nõuda sisse võlgniku nõudeid ja mille puhul ta võib kasutada advokaatide teenuseid;

m) sõlmida kompromisse, vabastada võlgadest, vabastada käendajad ja loobuda tagatisest, tingimusel et delegeeritud kohtunik selle kinnitab;

n) teavitada delegeeritud kohtunikku küsimustest, mis võivad nõuda tema otsust;

o) koostada võlgniku varade nimekiri;

p) anda korraldus võlgniku varade hindamiseks, mis tuleb lõpule viia nõuete lõpliku nimekirja esitamiseks määratud kuupäevaks;

q) saata maksejõuetusmenetluste bülletäänis (BPI) avaldamiseks teade seoses hindamisaruande lisamisega juhtumi toimikusse kahe päeva jooksul alates kande tegemisest.

Lisaks punktis 1 loetletud ülesannetele võib delegeeritud kohtunik anda kohtu määratud haldurile otsusega (încheiere) muid ülesandeid, välja arvatud need, mis kuuluvad seaduse alusel kohtuniku ainupädevusse.

Kohtu määratud haldur esitab iga kuu aruande, milles kirjeldab, kuidas ta on oma kohustusi täitnud, põhjendades menetluse haldamisel tekkinud kulutusi ja muid kulutusi, mis on võlgniku varast välja makstud ja täpsustades vajaduse korral, kuidas on varade nimekirjaga edasi liigutud.

Kohtu määratud haldur võib kasutada oma ülesannete täitmiseks spetsialistide, nt advokaatide, raamatupidajate, hindajate või muude spetsialistide teenuseid. Kohtu määratud haldur ja võlausaldajad võivad esitada vastuväiteid juhtumi kohta koostatud hindamisaruannete suhtes.

Kohtu määratud likvideerija (lichidator judiciar)

Kui delegeeritud kohtunik annab välja likvideerimismääruse, määrab ta selle täitmiseks likvideerija. Kohtu määratud halduri kohustused lõpevad päeval, kui delegeeritud kohtunik määrab kindlaks likvideerija ülesanded. Kohtu määratud likvideerija peamised ülesanded on järgmised:

a) vaadata üle selle võlgniku äritegevus, kelle suhtes on algatatud lihtsustatud menetlus, võttes arvesse tegelikku olukorda, ja koostada põhjalik aruanne maksejõuetuseni viinud põhjuste ja asjaolude kohta, nimetades isikud, kelle tõttu võib maksejõuetus olla tekkinud, ja nende vastutusele võtmise alused;

b) juhtida võlgniku äritegevust;

c) esitada hagisid, et tühistada võlgniku toime pandud pettused ja tehingud, mis kahjustavad võlausaldajate õigusi, ning varade teatud üleandmised, võlgniku sõlmitud äritehingud ja võlgniku antud eelisseisundi alused, mis tõenäoliselt kahjustavad võlausaldajate õigusi;

d) panna plomme, koostada varade nimekiri ja võtta asjakohaseid meetmeid nende varade säilitamiseks;

e) lõpetada teatud lepingud, mille on sõlminud võlgnik;

f) kontrollida nõudeid ja vajaduse korral esitada neile vastuväide, teatada võlausaldajatele, kui nõudeid ei tunnustatud või tunnustati ainult osaliselt, ja koostada nõuete nimekirjad;

g) püüda sisse nõuda võlgniku varadega seotud nõudeid, mis tulenevad varade või rahasummade ülekandmisest võlgniku poolt enne menetluse algatamist, nõuda sisse nõudeid ning esitada ja taotleda hagisid, millega nõuda sisse võlgniku nõudeid ja mille puhul ta võib kasutada advokaatide teenuseid;

h) saada võlgniku nimel makseid ja kanda need võlgniku varakontole;

i) müüa võlgniku vara kooskõlas seadusega;

j) sõlmida kompromisse, vabastada võlgadest, vabastada käendajad ja loobuda tagatisest, tingimusel et delegeeritud kohtunik selle kinnitab;

k) teavitada delegeeritud kohtunikku küsimustest, mis võivad nõuda tema otsust;

l) täita muid delegeeritud kohtuniku otsusega antud ülesandeid.

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluses (concordat preventiv) osaleb võlgnik oma seaduslike või kokkulepitud esindajate kaudu.

Võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe halduri (administrator concordatar) ülesanded on järgmised:

a) koostada nimekiri võlausaldajatest, kaasa arvatud nendest, kelle nõuded on vaidlustatud või menetluses, ja nimekiri kokkuleppe allkirjastanud võlausaldajatest; kui võlausaldajal on nõue võlgnike vastu, kes vastutavad võlausaldajatega peetavas kokkuleppemenetluses solidaarselt, kantakse see võlausaldaja võlausaldajate nimekirja koos nõude nimiväärtusega, kuni see on täielikult kaetud;

b) koostada koos võlgnikuga kokkulepe ja selle osad või kokkuleppe kavand ja sissenõudmiskava;

c) võtta meetmeid võlgniku ja võlausaldajate vahelise või võlausaldajate omavahelise võimaliku vaidluse rahumeelseks lahendamiseks;

d) pöörduda delegeeritud kohtuniku poole kokkuleppe heakskiitmiseks;

e) teostada järelevalvet selle üle, et võlgnik täidaks kokkuleppes võetud kohustusi;

f) teatada kokkuleppe poolteks olevate võlausaldajate koosolekule viivitamata, kui võlgnik jätab oma kohustused täitmata või ei tee seda nõuetekohaselt;

g) koostada ja saata igas kuus või igas kvartalis kokkuleppe poolteks olevate võlausaldajate koosolekule aruanded kokkuleppe halduri töö ja võlgniku äritegevuse kohta; kokkuleppe halduri aruanne peaks sisaldama ka halduri arvamust kokkuleppe varajase lõpetamise aluste olemasolu või puudumise kohta;

h) kutsuda kokku kokkuleppe poolteks olevate võlausaldajate koosolek;

i) taotleda kohtult võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse lõpetamist;

j) täita muid seaduse peatükis nimetatud kohustusi, mis on esitatud võlausaldajate kokkuleppes või mille on kehtestanud delegeeritud kohtunik (seaduse nr 85/2014 artikkel 19).

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta võlausaldaja õigust teha võlgniku vastu oleva nõude tasaarveldus võlgniku nõudega selle võlausaldaja vastu, kui seaduses sätestatud seadusliku tasaarveldamise nõuded on menetluse algatamise päeval täidetud. Tasaarvelduse võib registreerida ka kohtu määratud haldur või likvideerija.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Pooleliolevad lepingud kehtivad menetluse algatamisel edasi. Lepingu sätted, mis näevad ette lepingu lõpetamist, lepingu tähtajale tuginemise võimalusest ilmajätmist või ennetähtaegset sissenõutavaks muutmist maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu, on tühised. Pooleliolevate lepingute kehtivuse jätkumist ja lõpetamise või kohustuste ettepoole toomist käsitlevate normide tühisust ei kohaldata kvalifitseeritud finantslepingutele ega kahepoolsetele tasaarvestustehingutele kvalifitseeritud finantslepingu või kahepoolse tasaarvestuskokkuleppe raames.

Et suurendada võlgniku varade väärtust, võib kohtu määratud haldur või likvideerija kolmekuulise aegumistähtaja jooksul alates menetluse algatamisest iga lepingu, kehtiva liisingu ja muu pikaajalise lepingu üles öelda, kui mõlemad pooled ei ole täitnud neid lepinguid täielikult või märkimisväärses ulatuses. Kui leping sel viisil üles öeldakse, võib teine pool esitada võlgniku vastu hagi hüvitise saamiseks.

Kui lepingupool esitab esimese kolme kuu jooksul pärast menetluse algatamist teate, milles taotleb kohtu määratud haldurilt või likvideerijalt lepingu lõpetamist, peab haldur või likvideerija vastama 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Kui nad seda ei tee, loetakse leping lõpetatuks ning halduril või likvideerijal ei ole enam võimalik täitmist nõuda.

Seaduses on reguleeritud ka erilepingute staatust. Sellised on näiteks kommunaalteenuste osutamise lepingud, liisingulepingud või tasaarvelduse raamlepingud.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Alates kuupäevast, mil tehakse teatavaks otsus kiita võlausaldajate kokkulepe heaks, peatatakse automaatselt allakirjutanud võlausaldajate esitatud üksikud hagid võlgnike vastu ning aegumistähtaeg seoses nende õigusega taotleda võlgniku vastu olevate nõuete täitmist.

Peatamist ei kohaldata intressimäärade, karistuste ja allakirjutanud võlausaldajatel tekkinud muude kulutuste suhtes, välja arvatud juhul, kui nad on väljendanud oma kirjalikku nõusolekut vastupidisega. Selline nõusolek märgitakse võlausaldajate kokkuleppe kavandisse.

Võlausaldajate kokkuleppe heakskiitmise määruses peatab delegeeritud kohtunik kõik sundkorras sissenõudmise menetlused.

Kokkuleppe halduri taotlusel ja tingimusel, et võlgnik on andnud võlausaldajatele tagatised, võib delegeeritud kohtunik kehtestada võlausaldajatele, kes ei ole kokkuleppele alla kirjutanud, nende nõude maksetähtaja edasilükkamise kuni 18 kuuks. Selle ajavahemiku jooksul ei teki intresse, trahve ega muid nõudega seotud kulutusi. Nõude maksetähtaja edasilükkamise eeskirja ei kohaldata kvalifitseeritud finantslepingute, kvalifitseeritud finantslepingul põhinevate kahepoolsete tasaarveldustehingute ega kahepoolse tasaarvelduskokkuleppe uhtes.

Võlausaldajate kokkulepe on avaliku sektori eelarve võlausaldajate vastu (creditori bugetari) tõhus, kui täidetakse riiklike ja Euroopa õigusaktide õigussätteid riigiabi kohta.

Võlausaldajate heakskiidetud kokkuleppe ajal ei ole võimalik võlgniku suhtes maksejõuetusmenetlust algatada.

Võlausaldaja, kes saab menetluse ajal võlgniku suhtes täitedokumendi, võib taotleda kokkuleppega ühinemist või nõuda oma nõude sisse muude seaduses ette nähtud vahenditega.

Kõik kohtu- ja kohtuvälised hagid ja nõuete sundtäitmise meetmed võlgniku varade suhtes peatatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel automaatselt. Sellekohaseid õigusi on võimalik teostada ainult maksejõuetusmenetluse raames, taotledes nõuete tunnustamist. Menetluse algatamine peatab hagide esitamise aegumistähtajad.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Kõik kohtu- ja kohtuvälised hagid ja nõuete sundtäitmise meetmed võlgniku varade suhtes peatatakse maksejõuetusmenetluse algatamisel automaatselt.

Peatamist ei kohaldata järgmise suhtes:

a) võlgniku esitatud edasikaebused võlausaldaja või võlausaldajate algatatud hagide vastu enne menetluse algatamist ning kriminaaluurimisega liidetud tsiviilkohtuasjad (acţiunile civile din procesele penale) võlgniku vastu;

b) kohtuhagid, mis on esitatud kaasvõlgnike ja/või kolmandast isikust käendajate vastu;

c) kohtuvälised menetlused, mis on käimas spordikomisjonides spordiliitude juures, kes tegutsevad kooskõlas seadusega nr 69/2000 kehalise kasvatuse ja spordi kohta (Legea educaţiei fizice şi sportului nr. 69/2000), järgnevalt muudetud ja täiendatud versioonis, seoses mängijate ühepoolse taganemisega üksikutest töö- või tsiviilõiguslikest lepingutest, ning sellistele olukordadele kohaldatavad spordikaristused ja muud vaidlused, mis on seotud mängijate õigusega osaleda võistlustel.

Tuleb märkida, et hagide peatamist kohaldatakse ainult kohtuasjadele, mis kätkevad nõudeid võlgniku vara suhtes, mitte nendele, mis on seotud mittevaraliste õiguste ja kohustustega ning jätkuvad asja arutavas kohtus.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Peetakse maksejõuetu võlgniku kõikide võlausaldajate koosolek.

Võlausaldajate koosoleku (adunarea creditorilor) kutsub kokku ja seda juhib kohtu määratud haldur või likvideerija. Teadaolevad võlausaldajad kutsub vajaduse korral kohale haldur või likvideerija juhtudel, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud.

Võlausaldajad kutsutakse kokku maksejõuetusmenetluste bülletäänis avaldatud teatega vähemalt viis päeva enne koosolekut ja teade peab sisaldama koosoleku päevakorda. Võlausaldajaid võivad koosolekul esindada esindajad, kellel on konkreetne ja autentne volitus, või avaliku sektori eelarve võlausaldajate ja muude juriidiliste isikute puhul üksuse juhi allkirjastatud volitus. Võlausaldajad võivad hääletada ka kirjalikult, välja arvatud juhul, kui see on seadusega sõnaselgelt keelatud.

Kui seaduses ei ole ette nähtud kindlat enamust, võib võlausaldajate koosolek tegutseda kehtival viisil, kui sellel osalevad nõuete koguväärtusest vähemalt 30 % moodustavate nõuete omanikud, kellel on õigus võlgniku vara üle hääletada, ning sellise koosoleku otsused võetakse vastu nõuete kohalviibivate hääleõiguslike omanike nõude väärtusel põhineva enamuse sõnaselgelt antud poolthäältega. Tingimustega seotud hääl loetakse vastuhääleks. Võlausaldajad, kes annavad kehtivad hääled kirja teel, loetakse samuti kohalviibijateks.

Pärast esimese koosoleku kokkukutsumist võib delegeeritud kohtunik ja seejärel võlausaldajad määrata komitee, mis koosneb sõltuvalt võlausaldajate arvust kolmest kuni viiest hääleõigusega võlausaldajast, kellel on eelisnõuded, nõuded eelarve suhtes ja tagamata nõuded väärtuse järjekorras. Võlausaldajate komitee (comitetul creditorilor) ülesanded on järgmised:

a) vaadata üle võlgniku seis ja esitada võlausaldajate koosolekule soovitused võlgniku äritegevuse jätkamise ja esitatud ümberkorralduskavade kohta;

b) leppida kokku tingimused, millega määrata haldur või likvideerija, keda võlausaldajad soovivad kohtuniku poolt määratuna näha;

c) tutvuda kohtu määratud halduri või likvideerija koostatud aruannetega, vaadata need läbi ja esitada vajaduse korral nende kohta vastuväiteid;

d) koostada aruanded, mis esitatakse võlausaldajate koosolekule seoses kohtu määratud halduri või likvideerija võetud meetmete ja nende mõjuga, ja pakkuda välja muid meetmeid, esitades põhjused;

e) nõuda võlgnikult oma tegevuse juhtimise õiguse äravõtmist;

f) esitada kohtuhagisid, et tühistada võlgniku toime pandud pettused või tehingud, mis kahjustavad võlausaldajaid, kui kohtu määratud haldur või likvideerija ei ole selliseid kohtuhagisid esitanud.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Sõltuvalt võlgniku konkreetsest olukorrast ja sellest, kas ta on jäetud ilma õigusest juhtida oma tegevust või mitte, on pankrotihalduril järgmised kohustused.

Kohtu määratud haldur teostab järelevalvet võlgniku varahaldustoimingute üle. Ta juhib võlgniku äritegevust täielikult või osaliselt, pidades viimasel juhul kinni delegeeritud kohtuniku sõnaselgetest juhistest, mis puudutavad halduri kohustusi ning võlgniku varakontolt maksete tegemise tingimusi.

Ta nõuab sisse nõudeid, sõlmib kompromisse, koostab varade nimekirja ja müüb võlgnikule kuuluvat vara.

Võlgnik võib kasutada vara ainult juhul, kui ta on säilitanud õiguse juhtida oma tegevust, ja ta võib seda teha oma käimasoleva äritegevuse piires. Tema tegevuse üle teostab järelevalvet ja seda kontrollib kohtu määratud haldur.

Pärast likvideerimismenetluse algatamist juhib kohtu määratud likvideerija võlgniku äritegevust, lõpetab lepinguid, nõuab sisse nõudeid, müüb vara, sõlmib kompromisse, võtab võlgniku nimel vastu makseid jne. Likvideerimise korral võib võlgniku vara võõrandada ainult kohtu määratud likvideerija.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Kõik võlausaldajad, kelle nõuded pärinevad menetluse algatamise eelsest ajast, välja arvatud töötajad, kelle nõuded registreerib kohtu määratud haldur raamatupidamisdokumentide alusel, peavad esitama avalduse oma nõuete tunnustamiseks menetluse algatamise määruses sätestatud tähtaja jooksul ning lisama vajalikud tõendavad dokumendid. Kõik tunnustamiseks ja kohtukantseleis registreerimiseks esitatud nõuded loetakse kehtivaks ja täpseks, kui võlgnik, kohtu määratud haldur või võlausaldajad neid ei vaidlusta. Nõuete nimekirja lisatud nõuded tasutakse osana maksejõuetusmenetlusest seaduses sätestatud jaotamiskorra alusel.

Nõuded, mis tekivad pärast menetluse algatamist, jälgimisperioodil või kohtuliku ümberkorraldamismenetluse käigus, tasutakse kooskõlas neid põhjendavate dokumentidega ja neid ei ole vaja pankrotivarale lisada. See eeskiri kehtib ka nõuete suhtes, mis tekivad pärast likvideerimismenetluse algatamist.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Kui välja arvata töötajad, kelle nõuded registreerib kohtu määratud haldur raamatupidamisdokumentide alusel, siis peavad kõik võlausaldajad, kelle nõuded pärinevad menetluse algatamise eelsest ajast, esitama avalduse oma nõuete tunnustamiseks menetluse algatamise määruses sätestatud tähtaja jooksul. Avaldus peab sisaldama võlausaldaja nime ja kodust aadressi või registreeritud asukohta, tasumisele kuuluvat summat, nõude aluseid ja eelisjärjekorra võimalike aluste üksikasju. Nõuet tõendavad dokumendid ja eelisjärjekorra alused tuleb lisada avaldusele hiljemalt avalduse esitamiseks kehtestatud tähtajaks.

Avaldus nõude tunnustamiseks tuleb esitada isegi juhul, kui nõuet ei tõenda täitedokument. Nõudeid, mille maksetähtaeg ei ole menetluse algatamise kuupäeval veel kätte jõudnud või millele laienevad tingimused, tunnustatakse, et lisada need pankrotivarale.

Kui nõude tunnustamise avalduse esitab kannatanu kriminaalmenetlusega liidetud tsiviilkohtuasjas, registreeritakse nõue tingimusega, et see peatatakse hagi lõpliku lahendamise ajal kannatanu kasuks.

Sooduskohtlemiseks kvalifitseeruvad nõuded lisatakse lõplikku nimekirja kuni tagatise turuväärtuse ulatuses, mille teeb kohtu määratud halduri või likvideerija tellitud hindamise teel kindlaks hindaja (evaluator).

Kõikidele nõuetele laieneb kontrollimenetlus, välja arvatud nõuded, mis on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsustes ja jõustunud vahekohtuotsustes. Menetlus ei hõlma ka avaliku sektori eelarve vastu esitatud nõudeid, mis tulenevad täitedokumendist, mida ei ole vaidlustatud konkreetsetes seadustes sätestatud tähtaegade jooksul.

Kohtu määratud haldur või likvideerija koostab nõuete esialgse nimekirja, mida huvitatud poolel, võlgnikul või võlausaldajal on võimalik delegeeritud kohtuniku juures vaidlustada. Välja arvatud juhul, kui menetluse algatamisest teatamisel on rikutud kohtukutseid ja menetlustoimingutest teatamist käsitlevaid eeskirju, kaotab enne menetluse algatamist tekkinud nõude omanik, kes ei esita nõude tunnustamise avaldust sätestatud tähtaja jooksul (tähtaeg on märgitud teates ja see on kuni 45 päeva alates menetluse algatamisest) õiguse saada lisatud võlausaldajate nimekirja ega omanda sellise võlausaldaja seisundit, kellel on õigus võtta nimetatud nõudega seoses menetlusest osa. Võlausaldajal ei ole õigust pöörata pärast menetluse lõpetamist täitmisele nõuet võlgniku või võlgniku juriidilise üksuse piiramatu vastutusega liikmete või osanike vastu, välja arvatud juhul, kui võlgnik mõistetakse süüdi kriminaalses pankrotis (bancrută simplă) või pettusel põhinevas pankrotis (bancrută frauduloasă) või võetakse vastutusele pettusel põhinevate maksete või ülekannete tõttu. Õiguse kaotust kinnitab kohtu määratud haldur või likvideerija, kes ei kanna võlausaldajat võlausaldajate nimekirja.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Vahendid, mis saadakse võlgniku vara hulka kuuluvate varade ja õiguste müügist, mis on tagatud võlausaldaja huvides soodustingimustel, jaotatakse järgmises järjekorras:

  1. tasud, tempelmaksud ja muud asjaomase vara müügist tulenevad kulud, kaasa arvatud nende varade säilitamiseks ja haldamiseks vajalikud kulud, võlausaldajal sundtäitmismenetluses tekkinud kulud, kommunaalteenuste pakkujate nõuded, mis on tekkinud pärast menetluse algatamist, ning jaotamise kuupäeval kõikide võlausaldajate ühistes huvides töötavatel isikutel saadaolevad töötasud, mis kantakse proportsionaalselt võlgniku kõikide varade väärtusega;
  2. eelisseisundis võlausaldajate nõuded, mis tekivad maksejõuetusmenetluse käigus; need nõuded hõlmavad põhisummat, intresse ja muid lisakohustusi, kui see on asjakohane;
  3. eelisseisundis võlausaldajate nõuded, kaasa arvatud kogu põhisumma, intressid ning igat liiki lisanduvad summad ja karistused.

Kui nende varade müügist saadud summast ei piisa asjaomaste nõuete täielikuks tasumiseks, tekib võlausaldajatel vahesumma ulatuses olenevalt asjaoludest tagamata nõue või nõue avaliku sektori eelarve vastu, mis liigitatakse koos teiste nõuetega asjaomasesse kategooriasse. Kui pärast eelnevalt viidatud summa tasumist jääb järele teatud summa, hoiustab kohtu määratud likvideerija selle võlgniku varakontol. Likvideerimise korral tasutakse nõuded järgmises järjekorras:

1. tasud, tempelmaksud ja seaduse sama jaotise kohaselt menetlusest tulenevad muud kulud, kaasa arvatud kulud, mida on vaja võlgniku varade säilitamiseks ja haldamiseks, äritegevuse jätkamiseks ning menetluse eesmärkidel tööle võetud isikutele töötasu maksmiseks;

2. nõuded, mis tulenevad menetluse käigus antud rahastamisvahenditest;

3. töösuhetest tulenevad nõuded;

4. nõuded, mis tulenevad võlgniku äritegevuse jätkamisest pärast menetluse algatamist, kaastöövõtjatest või heausksetest kolmandast isikust omandajatest või mille on põhjustanud alama järgu omandajad, kes tagastavad oma vara või selle väärtuse võlgniku vara hulka;

5. nõuded avaliku sektori eelarve vastu;

6. nõuded seoses summadega, mida võlgnik võlgneb kolmandatele isikutele ülalpidamiskohustuste, alaealistele lastele makstavate hüvitiste või korrapäraselt makstavate elatissummade alusel;

7. nõuded seoses summadega, mille delegeeritud kohtunik on kindlaks määranud võlgniku ja tema perekonna toetamiseks, kui võlgnik on füüsiline isik;

8. pangalaenudest tulenevad nõuded koos seotud kulude ja intressidega, kaupade müügist, teenuste osutamisest või muu töö tegemisest tulenevad nõuded, rendimaksete nõuded ja liisingutega seotud nõuded, kaasa arvatud võlakirjad;

9. muud tagamata nõuded;

10. allutatud nõuded järgmises tähtsuse järjekorras:

a) nõuded, mis tulenevad selliste kolmandate isikute varast, kes on omandanud võlgnikult kaupu pahauskselt, pahausksete alama järgu omandajate nõuded pärast tühistamishagide tunnustamist ning laenud, mille on juriidilisest isikust võlgnikule andnud osanik või aktsionär, kellele kuulub vähemalt 10 % aktsiakapitalist või hääleõigustest üldkoosolekul või kui see on asjakohane, majandushuviühingu liige (grupu de interes economic);

b) tasuta toimingutest tulenevad nõuded.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Kui võlausaldajate kokkuleppe menetlus viiakse lepingus sätestatud tähtaja jooksul edukalt lõpule, teeb delegeeritud kohtunik otsuse, millesse pannakse kirja, et kokkuleppe eesmärgid on täidetud. Võlausaldajate kokkuleppes esitatud nõuete muudatused muutuvad siis lõplikuks (seaduse nr 85/2014 artikkel 36).

Ümberkorraldamismenetlus koos äritegevuse jätkamisega või likvideerimismenetlus (lichidare pe bază de plan) lõpetatakse kohtuotsusega, mis tehakse kohtu määratud halduri koostatud aruande alusel, kus leitakse, et kõik kinnitatud kavas võetud maksekohustused on täidetud ja kõik hetkel tasumisele kuuluvad nõuded on tasutud. Kui ümberkorraldamise eesmärgil algatatud menetlus muudetakse likvideerimismenetluseks, lõpetatakse see kooskõlas likvideerimismenetlust käsitlevate eeskirjadega. Alates kohtu järelevalve all toimuva ümberkorraldamise kava kinnitamise kuupäevast ning ümberkorraldamise ajaks vabastatakse võlgnik vahesummast, mis tal oli enne kava kinnitamist olnud kohustuste väärtuse ja kavas märgitud väärtuse vahel.

Likvideerimismenetlus lõpetatakse, kui delegeeritud kohtunik on lõpparuande heaks kiitnud, kui kõik võlgniku pankrotivara vahendid ja varad on jaotatud ning kui nõuetega hõlmamata vahendid on pangas hoiustatud. Pärast menetluse lõpetamist antakse välja määrus võlgniku eemaldamiseks registritest, kuhu ta oli kantud.

Menetluse lõpetamisel vabastatakse delegeeritud kohtunik, kohtu määratud haldur või likvideerija ja kõik neid abistanud isikud kohustustest või vastutusest, mis on seotud menetlusega, võlgniku ja võlgniku pankrotivaraga, võlausaldajate, eelisõiguste omanike, aktsionäride või osanikega.

Likvideerimismenetluse lõpetamisel vabastatakse füüsilisest isikust (majandustegevusega tegelev) võlgnik likvideerimisele eelnenud kohustustest, välja arvatud juhul, kui ta on süüdi mõistetud pettusel põhinevas pankrotis või pettusel põhinevate maksete või ülekannete tegemises; sellistes olukordades vabastatakse ta kohustustest ainult sellises ulatuses, mis on täidetud osana menetlusest.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Pärast mis tahes liiki maksejõuetusmenetluse lõpetamist ei ole võlausaldajatel võimalik nõuda võlgnikult enne maksejõuetusmenetluse algatamist tekkinud nõudeid.

Võlausaldajad võivad endiselt nõuda kaasvõlgnike ja võlgniku käendajate vastu esitatud nõuete kogu väärtust.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Kõik seaduses ette nähtud menetluskulud, kaasa arvatud kohtu määratud halduri või likvideerija teavitamise, kutsete ja menetlusdokumentide edastamisega seotud kulud, kaetakse võlgniku pankrotivarast (seaduse nr 85/2014 artikkel 39). Kui võlgniku rahalistest vahenditest ei piisa, esitatakse nõue likvideerimisfondile (fondul de lichidare).

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Kohtu määratud haldur või likvideerija võib esitada hagisid, et tühistada võlgniku toime pandud pettused ja tehingud, mis kahjustavad võlausaldajate õigusi, kahe aasta jooksul enne menetluse algatamist.

Võlgniku tehtud alljärgnevad toimingud või tehingud on võimalik tühistada, et tagastada üleantud vara või muude pakutud hüvede väärtus:

a) üleandmistoimingud, mis on tehtud tasu saamata menetluse algatamisele eelnenud kahe aasta jooksul; erandiks on sponsorlus humanitaareesmärkidel;

b) tehingud, mille puhul võlgniku antu on saadust selgelt suurem ja mis on sooritatud menetluse algatamisele eelnenud kuue kuu jooksul;

c) menetluse algatamisele eelnenud kahe aasta jooksul tehtud toimingud, mille puhul on kõikide poolte kavatsus hoida ära võlausaldajate nõuete esitamine vara kohta või kahjustada nende õigusi muul viisil;

d) omandiõiguse võlausaldajale üleandmise toimingud eesmärgiga tasuda eelnev võlg, mis on tehtud menetluse algatamisele eelnenud kuue kuu jooksul, kui summa, mille võlausaldaja võiks võlgniku likvideerimise korral saada, on väiksem kui omandiõiguse üleandmistoimingu väärtus;

e) tagamata nõudega seotud eelisõiguse kehtestamine menetluse algatamisele eelnenud kuue kuu jooksul;

f) võlgade ettetasumine menetluse algatamisele eelnenud kuue kuu jooksul, kui maksetähtpäev oleks pidanud olema päeval pärast menetluse algatamist;

g) kohustuste üleandmise või võtmise toimingud, mida võlgnik on teinud menetlusele algatamisele eelnenud kahe aasta jooksul kavatsusega pankrotiolukorda varjata või edasi lükata või panna võlausaldaja suhtes toime pettus.

Tühistamine ja kasu sissenõudmine on võimalik ka järgmiste toimingute või tehingute puhul, mis tehti menetluse algatamisele eelnenud kahe aasta jooksul võlgnikuga õigussuhetes olevate isikutega:

a) need, mis on tehtud usaldusosanikuga (asociat comanditat) või osanikuga, kellele kuulub vähemalt 20 % ühingu kapitalist või hääleõigustest osanike üldkoosolekul, kui võlgnik on usaldusühing (societate în comandită), põllumajandusettevõte (societate agricolă), partnerlusvormis ettevõte, (societate în nume colectiv) või piiratud vastutusega ühing (societate cu răspundere limitată).

b) need, mis on tehtud liikme või direktoriga, kui võlgnik on majandushuviühingu liige;

c) need, mis on tehtud aktsionäriga, kellele kuulub vähemalt 20 % suurune osalus võlgniku juures või hääleõigustest aktsionäride üldkoosolekul, kui võlgnik on aktsiaselts (societate pe acţiuni);

d) need, mis on tehtud direktori, juhi või võlgniku järelevalveorganite liikmega, kui võlgnik on ühistu, aktsiaselts või põllumajandusettevõte;

e) need, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isikuga, kellel on võlgniku või tema ettevõtte üle kontroll;

f) need, mis on tehtud kaasomanikuga või poolega, kellel on ühise vara suhtes jagatud omandiõigus;

g) need, mis on tehtud punktides a–f loetletud füüsiliste isikute abikaasa, veresugulaste või abielu kaudu sugulastega kuni neljanda põlveni (k.a).

Kohtu määratud haldur või likvideerija võib esitada hagi, et tühistada võlgniku toime pandud pettused, mis kahjustavad võlausaldajaid, ühe aasta jooksul alates sellest, kui möödub tähtaeg, mis on kehtestatud kohtu määratud halduri või likvideerija esimese aruande koostamiseks, kuid mitte hiljem kui 16 kuud pärast menetluse algatamist. Kui hagi vastu võetakse, saavad selle pooled tagasi oma endise seisundi ja üleandmise päeval kehtinud kohustused registreeritakse uuesti.

Võlausaldajate komitee või võlausaldaja, kellele kuulub üle 50 % pankrotivarasse kantud nõuete väärtusest, võib esitada sellise hagi delegeeritud kohtuniku juures, kui kohtu määratud haldur või likvideerija seda ei tee.

Tühistamishagi ei ole võimalik esitada asutamistoimingu (act de constituire) suhtes asjaõiguse raames ega omandiõiguse üleandmise toimingu suhtes asjaõiguse raames, kui võlgnik teeb seda oma igapäevase äritegevuse käigus. Asutamistoimingu või omandiõiguse üleandmise toimingu tühistamise avaldus kantakse automaatselt asjakohastesse avalikesse registritesse.

Seoses eelnimetatud toimingute ja tehingutega kehtib vaidlustatav eeldus, et tegemist on võlausaldajaid kahjustava pettusega.

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist on kõik toimingud, tehingud ja maksed, mida võlgnik on pärast menetluse algatamist teinud, automaatselt tühised. Erandiks on sammud, mida on vaja käimasoleva tegevuse juhtimiseks, sammud, milleks on andnud loa delegeeritud kohtunik, ning sammud, mille on kinnitanud kohtu määratud haldur.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 18/12/2018