Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Maksejõuetus - Soome

SISUKORD

Maksejõuetus tähendab, et tähtpäeva saabumisel suudab võlgnik oma võlgnevusi üksnes ajutiselt tasuda. Sellisel juhul tähendab maksejõuetusmenetlus menetlust, mida kohaldatakse korraga kõigile võlgniku võlgadele.

Soomes on kolme liiki maksejõuetusmenetlusi: pankrot, ettevõtte restruktureerimine ja eraisiku võla ümberkujundamine. Pankrotti reguleeritakse pankrotiseadusega (Konkurssilaki 120/2004), mis jõustus 1. septembril 2004. Ettevõtte restruktureerimise seadus (Laki yrityksen saneerauksesta 47/1993) ja eraisiku võla ümberkujundamise seadus (Laki yksityishenkilön velkajärjestelystä 57/1993) jõustusid 8. veebruaril 1993.

Pankrot on likvideerimismenetlus, mille eesmärk on realiseerida võlgniku vara ja jaotada tulu võlausaldajate vahel. Ettevõtte restruktureerimine ja eraisiku võla ümberkujundamine on tervendamismenetlused, millega taastatakse rahanduslik usaldusväärsus ja võimaldatakse võlgnikul rahalistest raskustest üle saada.

Võlgnik võib sõlmida võlausaldajatega ka võlgade tasumise kokkuleppe ja muid kokkuleppeid väljaspool ametlikku maksejõuetusmenetlust. Vabatahtlikke kokkuleppeid reguleerivad õigusnormid puuduvad.

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Pankrot

Pankrot on üldkohaldatav, seega võib selle välja kuulutada nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul. Juriidilise isiku pankroti võib välja kuulutada isegi juhul, kui ta on asjaomasest registrist kustutatud või likvideeritud. Samuti võib pankroti välja kuulutada surnud isiku varale.

Restruktureerimine

Restruktureerida saab igasugust majandustegevusega tegelevat ettevõtjat, sealhulgas eraettevõtjat. Teatud ettevõtjad, näiteks erieeskirjadele ja -kontrollile alluvad krediidi- ja kindlustusasutused jäävad siiski restruktureerimismenetluse kohaldamisalast välja.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamist saab taotleda ainult füüsiline isik. Ka füüsilisest isikust ettevõtja, isik, kes tegeleb ettevõtlusega täisühingus, või usaldusühingu täisosanik võib teatud tingimustel võla ümberkujundamist taotleda.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Kõigi kolme liiki maksejõuetusmenetluse algatamise üldine eeldus on võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetus tähendab, et tähtpäeva saabumisel ei suuda võlgnik oma võlgnevusi tasuda ning tegemist ei ole ajutise nähtusega. Restruktureerimismenetluse võib algatada ka juhul, kui võlgnikul on oht muutuda maksejõuetuks.

Pankrot

Pankrotti võib taotleda nii võlgnik kui ka võlausaldaja. Pankroti väljakuulutamise üldine eeltingimus on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiseaduses on sätestatud maksejõuetuse eeldused, et isiku maksejõuetust oleks lihtsam kindlaks teha. Nendele eeldustele vastav võlgnik tunnistatakse maksejõuetuks, kui ei ole tõendatud muud.

Võlgnik tunnistatakse maksejõuetuks, kui

1. ta avaldab, et on maksejõuetu ja puuduvad konkreetsed põhjused selle avaldusega mitte nõustuda;

2. ta on maksed peatanud;

3. pankrotiavalduse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul on täitemenetluse käigus kindlaks tehtud, et ta ei suuda nõuet täies ulatuses tasuda, või

4. ta on või on olnud raamatupidamiskohustuslane pankrotiavalduse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul ega ole tasunud võlausaldaja selget ja tähtaegset nõuet ühe nädala jooksul alates meeldetuletuse saamisest.

Võlausaldaja võib taotleda pankrotti, kui tema nõue võlgniku vastu põhineb kohtuotsusel või muul täitmisele pöörataval alusel, võlgniku allkirjastatud kohustusel, mida võlgnik ei ole ilmselge põhjendusega vaidlustanud, või kui see on muul moel ilmne. Nõutav summa ei pea olema tähtaega ületanud. Pankroti taotlemisel on piirangud, kui tegu on vähetähtsate nõuetega ja kui võlausaldajal on nõude jaoks tagatis.

Kohus määrab pankrotihalduri ja tagab pankroti algatamise teate viivitamatu avaldamise Soome ametlikus väljaandes. Teate võib avaldada ka mõnes päevalehes. Pankrotihaldur on kohustatud teavitama võlausaldajaid pankrotimenetluse algatamisest. Pankrotimenetluse algatamise kohta tehakse kanne ka pankroti- ja restruktureerimisregistrisse, äriregistrisse, kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse, laevaregistrisse, laevaehitusregistrisse, lennukiregistrisse, kommertspandiregistrisse, autoregistrisse ja väärtpaberiregistrisse.

Restruktureerimine

Restruktureerimismenetluse algatamise taotluse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Enamiku taotlusi esitavad võlgnikud.

Restruktureerimismenetluse võib algatada, kui võlgnik on maksejõuetu ja puuduvad seaduslikud takistused menetluse algatamiseks. Takistus esineb näiteks siis, kui maksejõuetust ei ole tõenäoliselt võimalik restruktureerimiskavaga kõrvaldada või kui võlgniku varast ei piisa restruktureerimismenetluse kulude katmiseks. Restruktureerimismenetluse võib algatada ka juhul, kui võlgnikku ähvardab peatne maksejõuetus. Peatsel maksejõuetusel põhineva restruktureerimismenetluse võib algatada võlausaldaja taotluse alusel ainult juhul, kui nõue on seotud märkimisväärse finantshuviga. Lisaks võivad restruktureerimismenetluse algatada ka vähemalt kaks võlausaldajat, kelle kogunõuded moodustavad vähemalt ühe viiendiku võlgniku teadaolevatest võlgadest, ja kes esitavad koos võlgnikuga ühise taotluse või avaldavad, et toetavad võlgniku taotlust.

Kohus avaldab teate restruktureerimismenetluse algatamise otsuse kohta Soome ametlikus väljaandes. Pankrotihaldur on kohustatud teavitama võlausaldajaid menetluse algatamisest. Restruktureerimismenetluse algatamisest teatatakse ka kindlatele asutustele, samuti tehakse selle kohta kanne pankroti- ja restruktureerimisregistrisse, äriregistrisse, kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse.

Restruktureerimismenetluse algatamise õiguslikud tagajärjed jõustuvad automaatselt alates menetluse algatamiseks tehtud kohtuotsuse kuupäevast. Kohus võib pärast taotluse esitamist anda taotluse esitaja või võlgniku taotlusel korralduse keelata enne menetluse algatamist võlgade tasumine ja võlgadele tagatise seadmine, võla sissenõudmine või arestimine või muud täitemeetmed.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamise juhtum võetakse menetlusse võlgniku taotlusel. Võla ümberkujundamise menetluse algatamine eeldab, et võlgnik on maksejõuetu ja tal ei ole võimalik mõistlikul viisil oma maksevõimet parandada, et ta suudaks oma võlad tasuda. Maksejõuetuse peamine põhjus peab olema võlgniku maksevõime oluline vähenemine muutunud asjaolude tõttu, mis ei ole esmajoones võlgniku süü, näiteks haiguse pärast. Võla ümberkujundamiseks võib anda loa ka juhul, kui selleks on mõni muu hea põhjus, pidades silmas võlgade ja võlgniku muude kohustuste suhet tema maksevõimesse. Võlgniku maksevõime hindamisel võetakse arvesse näiteks võlgniku vara, sissetulekut ja teenimisvõimalusi.

Võla ümberkujundamiseks ei tohi olla seaduses ette nähtud takistust (nt võla tekkimine kuriteo tagajärjel või hooletuse või vastutustundetuse tõttu). Siiski võib võla ümberkujundamiseks üldisele takistusele vaatamata loa anda, kui selleks on kaalukas põhjus. Sellistel juhtudel pööratakse erilist tähelepanu meetmetele, mida võlgnik on võtnud võlgade tasumiseks, sellele, kui kaua on nõutud summad tasumata olnud, võlgnikuga seotud muudele asjaoludele ja võla ümberkujundamise tähtsusele nii võlgniku kui ka võlausaldajate jaoks.

Võla ümberkujundamise algatamise õiguslikud tagajärjed jõustuvad automaatselt alates menetluse algatamiseks tehtud kohtuotsuse kuupäevast. Kohus võib pärast taotluse esitamist anda võlgniku taotlusel korralduse keelata enne menetluse algatamist ajutiselt võlgade tasumine, võlgadele tagatise seadmine, võla sissenõudmine või arestimine või muud täitemeetmed.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrot

Vara, mis on võlgnikul pankroti algatamisel, ja vara, mille võlgnik omandab enne pankroti lõpetamist, on pankrotivara. Pankrotivarast saadav tulu, varad, mis on võimalik pankrotivarasse tagasi võita, ja varad, mis omandatakse pankrotivara asendamise teel, on samuti pankrotivara.

Mittearestitavat vara üldjuhul pankrotivaraks ei loeta. Lisaks ei ole pankrotivara füüsilise isiku omandatud vara või teenitud tulu, mis on saadud pärast pankroti algatamist.

Restruktureerimine

Restruktureerimismenetluses koostatakse võlgniku jaoks restruktureerimiskava. See sisaldab näiteks arvestust võlgniku finantsseisundi, st tema varade, võlgnevuste ja muude kohustuste kohta. Restruktureerimiskava koostatakse võlgniku kõikide varade põhjal menetluse ajal. Ka tagasivõitmine on võimalik: tehing, mille oleks saanud tagasi pöörata, kui restruktureerimisavalduse asemel oleks esitatud pankrotiavaldus, on võimalik restruktureerimismenetluses tagasi pöörata samal alusel nagu pankroti korral.

Kuigi erandjuhtudel on restruktureerimiskava võimalik pärast selle kinnitamist muuta, ei saa igale võlausaldajale tehtavate maksete summasid kava muutmise teel enam suurendada. Siiski võib võlgnikule pärast restruktureerimiskava kinnitamist üle antud vara pakkuda võlausaldajatele alust nõuda võlgnikult lisamakseid. Võlgnikule võib anda korralduse lisamaksete tegemiseks, kui tema rahaline olukord osutub kava koostamise ajaga võrreldes paremaks. Lisamaksete tegemise nõude võib esitada siis, kui on alus selliste maksete nõudmiseks ja nõue esitatakse kohtule hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lõpparuande esitamist kohtule.

Võla ümberkujundamine

Võlgniku maksevõime hindamisel tuleb näiteks arvesse võtta võlgniku vara likvideerimisest saadavaid vahendeid, võlgniku sissetulekut ja teenimisvõimalusi, vajalikke elamiskulusid ja elatise maksmise kohustust. Võla ümberkujundamisel kinnitatakse võlgniku jaoks maksegraafik vastavalt tema maksevõimele. Võla ümberkujundamisel kasutatakse võlgade tasumiseks kogu võlgniku sissetulekut, mis ületab tema vajalikke elamiskulusid ja elatise maksmise kohustust, samuti võlgniku muud vara, mis ei kuulu tema põhivajaduste hulka. Võlgniku põhivajaduste hulka kuuluv vara hõlmab võlgniku eluaset, selles olevat mööblit mõistlikus ulatuses ning võlgniku isiklikke asju ja töövahendeid, kui see on põhjendatult vajalik. Võlgniku põhivajaduste hulka kuuluva vara võib likvideerida ainult õigusaktides ette nähtud juhtudel.

Lisaks võib võlgnikku kohustada maksegraafikuga tegema lisamakseid lisasissetuleku või vara arvel, mille võlgnik on maksegraafiku täitmise ajal saanud. Võlgnik on kohustatud edastama võlausaldajatele teatud osa mis tahes kingitustest ja muudest ühekordsetest maksetest, mida ta on maksegraafiku täitmise ajal saanud. Kui võlgniku sissetulek ületab maksegraafiku jaoks kehtestatud sissetuleku, võib anda talle korralduse maksta teatud osa lisasissetulekust võlausaldajatele.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Pankrot

Pankroti väljakuulutamine on kohtu otsustada. Kohus määrab ka pankrotihalduri. Isiku võib määrata pankrotihalduriks, kui ta on selle määramisega nõus, tal on selle ülesande täitmiseks vajalik võimekus, oskused ja kogemus ning ta on ka muul viisil selle ülesande jaoks sobiv. Pankrotihalduril ei tohi olla võlgniku ega võlausaldajaga suhteid, mis ohustaksid tema sõltumatust võlgnikust, tema erapooletust võlausaldajate suhtes või tema suutlikkust täita ülesannet sobival viisil. Pankrotihalduriks ei ole võimalik määrata juriidilist isikut.

Pankrotihalduril on pankrotivara haldamisel keskne roll. Muu hulgas hõlmavad tema kohustused pankrotivara esindamist, vara jooksvat haldamist, pankrotivara nimekirja ja võlgniku aruande koostamist, nõuete vastuvõtmist ja väljamaksete nimekirja koostamist. Pankrotihaldur tegeleb ka pankrotivara hulka kuuluva vara haldamise ja müügi ning vahendite väljamaksmisega.

Pankroti algatamisel kaotab võlgnik pankrotivara suhtes otsustamisõiguse. Võlgnik peab tegema koostööd, nii et pankrotimenetlus on võimalik lõpule viia. Ta peab andma pankrotihaldurile teavet, mis on vajalik pankrotivara nimekirja koostamiseks ja selle kinnitamiseks. Võlgnikul on õigus saada vara kohta teavet, osaleda võlausaldajate üldkoosolekutel ja väljendada arvamust otsustamisel olevate küsimuste kohta.

Restruktureerimine

Ettevõtte restruktureerimismenetluse algatamisel määrab kohus pankrotihalduri. Pankrotihaldur peab olema täiskasvanu, teadaolevalt aus, mitte pankrotis ja täiesti teovõimeline. Isikul peavad olema ametikoha jaoks vajalik võimekus, oskused ja kogemus. Pankrotihalduril ei tohi olla võlgniku ega võlausaldajaga suhteid, mis ohustaksid tema sõltumatust võlgnikust või tema erapooletust võlausaldajate suhtes. Pankrotihalduriks ei saa määrata juriidilist isikut.

Pankrotihaldur vastutab menetluse eesmärgi saavutamise ja võlausaldajate huvide kaitsmise eest. Pankrotihaldur koostab aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning restruktureerimiskava ettepaneku. Samuti teostab pankrotihaldur järelevalvet võlgniku tegevuse üle.

Kohus võib määrata võlausaldajate komitee, kes esindab võlausaldajaid ja abistab pankrotihaldurit tema ülesannete täitmisel nõuandva organina. Komiteed ei määrata, kui seda ei peeta võlausaldajate väikese arvu tõttu või muul põhjusel vajalikuks.

Võlgnik säilitab otsustamisõiguse oma vara ja tegevuse üle, kui õigusaktides ei ole teisiti ette nähtud. Kuid pärast menetluse algatamist ei võta võlgnik pankrotihalduri nõusolekuta näiteks uut võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on seotud võlgniku tavapärase tegevusega ning võla summa ja tingimused ei ole ebatavalised. Pankrotihalduri või võlausaldaja nõudel võib võlgniku otsustamisõigust piirata ka muul viisil, kui on oht, et ta tegutseb viisil, mis võib kahjustada või ohustada võlausaldaja huve. Võlgnik on kohustatud tegema kohtu, pankrotihalduri ja võlausaldajate komiteega koostööd ja esitama neile teavet. Võlgnikule jääb õigus teostada oma hagemisõigust käimasolevates või eesseisvates kohtumenetlustes, välja arvatud juhul, kui pankrotihaldur otsustab teostada võlgniku hagemisõigust.

Võla ümberkujundamine

Kohus võib vajaduse korral määrata võla ümberkujundamiseks pankrotihalduri, kui see on vajalik võlgniku finantsseisundi väljaselgitamiseks, tema vara likvideerimiseks või muul viisil võla ümberkujundamise elluviimiseks. Isiku võib määrata pankrotihalduriks, kui ta on täiskasvanu ja teadaolevalt usaldusväärne, ta ei ole pankrotis, talle ei ole kehtestatud pädevuspiiranguid ja ta on määramisega nõus. Pankrotihalduril peavad olema tema ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, oskused ja kogemus. Pankrotihalduril ei tohi olla võlgniku ega võlausaldajaga suhteid, mis ohustaksid tema sõltumatust võlgnikust või tema erapooletust võlausaldajate suhtes. Pankrotihalduriks ei saa määrata juriidilist isikut.

Pankrotihalduri kohustus on muu hulgas esialgse maksegraafiku koostamine ja muude kohtu antud ülesannete täitmine. Esialgse maksegraafiku koostamisel peab pankrotihaldur läbirääkimisi võlgniku ja võlausaldajatega, esitab neile vajaliku teabe võla ümberkujundamise kohta ning annab neile võimaluse esitada seisukohti taotluse ja esialgse maksegraafiku kohta. Pankrotihaldurile võib teha ka ülesandeks tegeleda võlgniku varade likvideerimise ning likvideerimisest saadavate vahendite üleandmisega võlausaldajatele. Kui pankrotihaldurit ei ole määratud, vastutab esialgse maksegraafiku koostamise eest võlgnik. Eraisiku võla ümberkujundamise menetluse algatamise otsustab kohus. Kohus vastutab ka maksegraafiku kinnitamise eest.

Võlgnik säilitab oma vara käsutus- ja omandiõiguse. Siiski kasutatakse võlgniku kõiki varasid, mida ei peeta tema põhivajaduste hulka kuuluvaks, võlgade tasumiseks. Võlgnik on kohustatud esitama kohtule, võlausaldajatele ja pankrotihaldurile (kui see on määratud) kogu vajaliku teabe võla ümberkujundamisega seotud olulistes küsimustes. Samuti on võlgnik kohustatud aitama kaasa võla nõuetekohasele ümberkujundamisele.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Pankrot

Kui välja arvata teatud erandid, on võlausaldajal õigus teha pankroti raames nõude tasaarveldus võlgnikule pankroti alguses võlgnetava summaga, isegi kui võlgnikule võlgnetava summa või nõude maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Tasaarveldusõigust ei kohaldata nõudele, mis ei anna võlausaldajale õigust väljamaksele pankrotivarast, ega nõudele, mis on muudest nõuetest hilisem. Võlausaldaja on kohustatud esitama teavet tasaarvelduseks kasutatava nõude kohta.

Restruktureerimine

Võla sissenõudmise keelule vaatamata on võlausaldajal õigus tasaarveldada nõue võlgnikule menetluse alguses võlgnetava nõudega samadel tingimustel nagu pankrotimenetluses. Teade tasaarvelduse kohta esitatakse ka pankrotihaldurile. Tasaarveldusõigust ei kohaldata tasaarveldusele, mida teeb krediidiasutus vahenditega, mille võlgnik on hoiustanud krediidiasutuses sissenõudmise keelu jõustumisel või pärast seda, ega vahenditega, mis on krediidiasutuses sellel ajal võlgniku kontole ülekandmiseks, kui seda kontot saab kasutada maksete tegemiseks.

Võla ümberkujundamine

Pärast võla ümberkujundamise algust ei võeta võlgniku suhtes meetmeid peatatud maksetega võla sissenõudmiseks ega selle maksmise tagamiseks. Sissenõudmise peatamise hulka kuulub ka võlgniku nõuete tasaarveldus võlausaldaja ees olevate võlgadega. Maksude tasaarveldamisele peatamist siiski ei kohaldata.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Lepingud, mis ei ole seotud maksejõuetusmenetluses saadaolevate summadega, jäävad igat liiki maksejõuetusmenetluses üldjuhul muudatusteta kehtima.

Pankrot

Kui võlgnik on pankroti alguseks jätnud täitmata lepingu, mille pool ta on, nõuab teine lepingupool kinnitust selle kohta, kas pankrotivara täidab lepingut. Kui pankrotivara kinnitab, et ta täidab lepingut, ja lepinguliste kohustuste täitmiseks seatakse vastuvõetav tagatis, ei ole lepingut võimalik lõpetada. Teine lepingupool võib lepingu siiski lõpetada, kui see on isiklikku laadi või on muu konkreetne põhjus, miks ei saa teiselt poolelt nõuda jäämist lepingulistesse suhtesse pankrotivaraga.

Lisaks võib üksiktehingu tühistada tagasivõitmise alusel, millele on osutatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise seaduses (Laki takaisinsaannista konkurssipesään 758/1991).

Restruktureerimine

Restruktureerimismenetluse algatamine ei mõjuta võlgniku olemasolevaid kohustusi, kui õigusaktides ei ole teisiti ette nähtud. Võlgnik võib lõpetada rendi- või liisingulepingu, milles ta on rentnik, nii et see lõpeb kaks kuud pärast lõpetamisteate edastamist. Isikul, kes on enne menetluse algust võtnud võlgniku ees lepingulise kohustuse, kuid ei ole seda täitnud menetluse algatamise ajaks, on õigus oma kohustuse täitmise läbivaatamisele, kui seda kohustuse täitmist võib pidada tavapäraseks osaks võlgniku tegevusest. Kui küsimus puudutab muud liiki lepingut, mis on sõlmitud enne menetluse algatamist, ja kui võlgnik ei ole menetluse algatamise ajaks oma lepingulist maksekohustust täitnud, otsustab pankrotihaldur teise poole nõudmisel, kas võlgnik jääb edasi lepingupooleks või mitte. Kui vastus on eitav või seda ei anta mõistliku aja jooksul, on teisel poolel õigus leping tühistada. Leping, mille alusel võlgnik teeb makse, mis põhineb võla restruktureerimisel või on sellega seotud, on tühine, välja arvatud juhul, kui selle makse tegemise kohustuse aluseks on kinnitatud restruktureerimiskava.

Kui restruktureerimismenetlust kohaldatakse tööandja suhtes, on tal õigus lõpetada tööleping olenemata selle kestusest teatud tingimustel kahekuulise etteteatamisega.

Tehing, mille oleks saanud tagasi pöörata, kui restruktureerimisavalduse asemel oleks esitatud pankrotiavaldus, on võimalik võlausaldaja taotlusel restruktureerimismenetluses tagasi pöörata samal alusel, nagu on sätestatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise seaduses.

Võla ümberkujundamine

Võlgnik loobub varast, mis ei kuulu tema põhivajaduste hulka ja mis on omandatud osamaksete või järelmaksuga. Võlgnikul on õigus lõpetada rendileping, milles võlgnik on rentnik, või muud liiki tarbijaleping või järelmaksuleping, nii et lõpetamine jõustub kaks kuud pärast sellest teatamist. Isikul, kes on enne menetluse algust võtnud võlgniku ees lepingulise kohustuse, kuid ei ole seda täitnud menetluse algatamise ajaks, on õigus oma kohustuse täitmise läbivaatamisele, kui seda kohustuse täitmist võib pidada tavapäraseks osaks võlgniku tegevusest. Leping, mille alusel võlgnikul on kohustused võla ümberkujundamise alusel või sellega seoses, on tühine, välja arvatud juhul, kui need kohustused on ette nähtud maksegraafikus või põhinevad õigusaktidel.

Tehing, mille oleks saanud tagasi pöörata, kui võla ümberkujundamise avalduse asemel oleks esitatud pankrotiavaldus, on võimalik võlausaldaja taotlusel võla ümberkujundamise menetluses tagasi pöörata samal alusel, nagu on sätestatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise seaduses.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Pankrot

Pärast pankroti algust ei võeta pankrotivara suhtes meetmeid, mille eesmärk on saada alus pankrotinõude täitmisele pööramiseks, ja pankrotivara suhtes ei rakendata täitemeetmeid, mille eesmärk on nõude sissenõudmine. Tagatisega kaitstud võlausaldajal on siiski õigus esitada hagi tagatisega nõude sissenõudmiseks.

Restruktureerimine

Pärast restruktureerimismenetluse algatamist on võlgnikul üldjuhul võla tagasimaksmine keelatud ja võlausaldajatel on keelatud võlga sisse nõuda, st võlgniku suhtes ei võeta meetmeid restruktureeritava võla sissenõudmiseks või selle tasumise tagamiseks. Teatud juhtudel võib tagatisega võlausaldaja nõuda kohtult, et ta annaks võlausaldajale loa tagatise realiseerimiseks makse saamise eesmärgil. See võib olla võimalik näiteks juhul, kui on selge, et restruktureerimistegevuse käigus ei ole vaja säilitada vara, mis on tagatisena võlgniku omandis. Üldjuhul ei rakendata pärast menetluse algatamist võlgniku suhtes ametlikel otsustel põhinevaid kaitsemeetmeid.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamise menetluses keelatakse võlausaldajal sarnaselt restruktureerimismenetlusega ajutiselt võlga sisse nõuda. Kui võlg ei ületa peatatud maksete suurust, ei võeta võlgniku suhtes meetmeid maksmisele kuuluva võla sissenõudmiseks ega selle maksmise tagamiseks. Võlgniku suhtes ei võeta meetmeid maksmisele kuuluva võla sissenõudmiseks ega selle maksmise tagamiseks. Lisaks ei kohaldata võlgnikule karistust maksetega hilinemise eest. Teatud juhtudel võib tagatisega võlausaldaja nõuda siiski kohtult, et ta annaks võlausaldajale loa tagatise realiseerimiseks makse saamise eesmärgil. See võib olla võimalik näiteks juhul, kui tagatiseks olevat vara ei peeta võlgniku põhivajaduste hulka kuuluvaks või kui võlgnik ei vaja seda vara äritegevuseks.

Võlausaldaja võib esitada hagi või algatada muu menetluse, et säilitada oma õigus täitmisele pööramisele või saada selleks alus. Üldjuhul võib võlausaldaja vaatamata võla ümberkujundamise algatamise keeldusid käsitlevatele sätetele taotleda korraldust kaitsemeetmete võtmiseks ja selle korralduse täitmist.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Pankrot

Pankroti algatamisel peab võlgnik loovutama pankrotihaldurile oma otsustusõiguse pankrotivara üle. Selle tulemusena on pankrotivaral õigus astuda pankrotivara hulka kuuluva varaga seotud küsimustes poole asemele: pankrotivarale jäetakse võimalus jätkata võlgniku ja kolmandate isikute vahelist pankrotivaraga seotud kohtumenetlust. Kui pankrotivara seda võimalust ei kasuta, võib võlgnik menetlust jätkata. Samuti jäetakse pankrotivarale võimalus jätkata kohtumenetlust seoses võlgniku vastu esitatud pankrotinõudega. Kui pankrotivara keeldub hagile vastamast ja võlgnik ei soovi menetlust jätkata, võib hageja nõuda asja lahendamist.

Restruktureerimine

Võlgnikul on endiselt õigus teostada oma hagemisõigust käimasolevates kohtumenetlustes või muudes asjaomastes menetlustes, mille pool ta on, välja arvatud juhul, kui pankrotihaldur otsustab teostada võlgniku hagemisõigust. Sama sätet kohaldatakse kohtumenetlusele või muule menetlusele, mida alustatakse pärast restruktureerimismenetluse algatamist.

Pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku nimel nõudeid ja algatada kohtu- või muid asjaomaseid menetlusi, samuti teostada menetluses võlgniku hagemisõigust. Lisaks võib pankrotihaldur võtta võlgniku nimel vastu teateid.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamise alustamine ei mõjuta käimasolevaid kohtumenetlusi ega võlgniku hagemisõigust menetluses.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Pankrot

Võlausaldajal on võimalik taotleda pankroti väljakuulutamist.

Võlausaldajatel on esmane otsustusõigus pankrotivara üle. Nad teostavad otsustusõigust pankrotivara üle siis, kui seda küsimust ei pea otsustama õigusaktide kohaselt või kui sellega ei pea tegelema pankrotihaldur. Lisaks võivad võlausaldajad säilitada otsustusõiguse pankrotivara jooksva haldamisega seotud küsimustes või loovutada osa otsustusõigusest pankrotihaldurile. Võlausaldajate otsustusõiguse teostamise õigus on võlausaldajatel, kellel on võlgniku vastu pankrotinõue ja kes on oma nõude esitanud. Pankrotivõlausaldajate otsustusõigus algab koos pankroti algusega ja lõpeb pankroti lõppemisel.

Kõige tähtsam otsustusorgan on võlausaldajate üldkoosolek, kuid kohaldada võib ka muid otsustusmenetlusi. Võlausaldajad võivad moodustada ka võlausaldajate komitee, et see tegutseks läbirääkija ja ühendava organina pankrotihalduri ja võlausaldajate vahel. Võlausaldajate hääleõigused määratakse nende pankrotinõude alusel. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus tehakse arvamuse alusel, mille poolt on need võlausaldajad, kelle hääled kokku moodustavad üle poole kõikidest hääletamises osalevatest võlausaldajatest. Alternatiivses otsustusmenetluses loetakse hääli oma seisukohta väljendanud võlausaldajate hääleõiguse alusel.

Restruktureerimine

Võlausaldaja võib taotleda restruktureerimismenetlust.

Võlausaldajate ühiseks esindajaks võib määrata võlausaldajate komitee. Komitee esindab kõiki võlausaldajate rühmi ning selle ülesanne on abistada pankrotihaldurit tema ülesannete täitmisel ja teostada võlausaldajate nimel järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Komitee teeb oma otsused lihthäälteenamusega.

Esialgse restruktureerimiskava koostamisel peab pankrotihaldur läbirääkimisi võlausaldajate komiteega ja vajaduse korral üksikute võlausaldajatega. Lisaks võivad esialgse restruktureerimiskava esitada võlausaldajad või nende rühmad, kelle nõuded ületavad õigusaktides kehtestatud piirmäära. Pärast esialgse restruktureerimiskava koostamist edastatakse see võlausaldajatele kinnitamiseks. Kui kava kinnitamiseks takistusi ei ole, võib kava kinnitada kõikide võlausaldajate nõusolekul, võlausaldajate rühmade enamuse nõusolekul ja teatud tingimustel isegi ilma kõikide võlausaldajate rühmade enamuse nõusolekuta.

Võla ümberkujundamine

Võlausaldaja ei saa eraisiku võla ümberkujundamist taotleda. Üldjuhul on aga võlgnik kohustatud enne võla ümberkujundamise taotluse esitamist kindlaks tegema, kas võlausaldajatega on võimalik saavutada kokkulepe läbirääkimiste teel. Kooskõlas laenude andmise ja võlgade sissenõudmise väljakujunenud tavadega teeb võlausaldaja kokkuleppele jõudmiseks koostööd.

Võlausaldajatele antakse võimalus esitada seisukoht võla ümberkujundamise taotluse ja esialgse maksegraafiku kohta. Vajaduse korral esitavad võlausaldajad oma nõude üksikasjad kirjalikult. Kinnitatud maksegraafikut võib võlausaldaja nõudel muuta ja teatud alustel saab anda korralduse selle kehtetuks tunnistamiseks.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Pankrot

Pankrotivara hallatakse nõuetekohase hoolsuse ja sihipärasusega. Üks pankrotihalduri ülesandeid on tegeleda pankrotivarasse kuuluva vara müügiga. Pankrotivara likvideerib pankrotivarasse kuuluva vara selle seisukohalt kõige soodsamal viisil, nii et müügi tulemus oleks võimalikult hea. Pankrotivarasse kuuluva tagatise võib müüa ainult juhul, kui tagatisega kaitstud võlausaldaja on sellega nõus või kui kohus annab selleks loa. Pankrotivarasse kuuluvat vara ei või üle anda pankrotihaldurile, tema abilistele ega pankrotihalduri või abilisega seotud isikutele.

Restruktureerimine ja võla ümberkujundamine

Pankrotihalduri õigused on piiratud õigusega pääseda juurde teabele, mida on vaja pankrotihalduri kohustuste täitmiseks. Võlgnik säilitab oma vara suhtes käsutus- ja omandiõiguse ning pankrotihalduril ei ole õigust võlgniku vara kasutada ega üle anda. Võla ümberkujundamise menetluses võib anda pankrotihaldurile siiski korralduse varad likvideerida, võtta sellega seotud meetmeid ja sõlmida kokkuleppeid ning edastada saadavad vahendid saajatele.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrot

Pankrotinõue tähendab võlgniku võlga ja see põhineb õiguslikul alusel, mis on tekkinud enne pankroti algust. Lisaks arvestatakse pankrotinõuete hulka tagatisega kaitstud nõuded ja nõuded, mille alus või summa on tingimuslik, vaidlustatud või muul viisil ebaselge. Kestvas võlasuhtes käsitletakse pankrotinõudena võla osa, mis pärineb pankroti algusele eelnevast ajast.

Pärast pankroti algust tekkinud nõudeid käsitletakse halduskuludena, st pankrotivara võlana, mis tasutakse pankrotivarasse kuuluvat vara kasutades täies ulatuses.

Restruktureerimine

Pärast taotluse esitamist tekkivad võlad tasutakse nende maksetähtaja saabumisel. Sama kehtib tasude, lõivude ja muude jooksvate kulude puhul, mille aluseks on kestev lepinguline suhe või kestev kasutus- või omandileping, kuivõrd need on seotud taotluse esitamisele järgneva ajaga.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamine hõlmab võlgniku kõiki võlgasid, mis olid olemas enne võla ümberkujundamise algust. Siia kuuluvad väärtpaberikohustused ja võlad, mis on tingimuslikud, vaidlustatud või mille summa või alus on muul viisil ebaselge, samuti nende võlgade intressid, mis on kogunenud võla ümberkujundamise alguse ja maksegraafiku kinnitamise vahelisel ajal, ning nende võlgade sissenõudmise ja täitmisele pööramise kulud, kui võlgnik on andnud korralduse nende tasumiseks.

Võla ümberkujundamise raamest väljapoole jäävad võlad tasutakse nende maksetähtaja saabumisel.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Pankrot

Et saada väljamakse saamise õigus, peab võlausaldaja esitama kirjaliku pankrotinõude (nõudeavaldus), edastades selle pankrotihaldurile hiljemalt nõudeavalduste esitamise tähtpäeval. Nõudeavalduses märgitakse näiteks nõude põhisumma, kogunenud intress ning selle nõude ja intressi alus. Nõudeavaldust võib läbi vaadata või täiendada ka pärast nõudeavalduste esitamise tähtpäeva. Nõudeavalduse võib esitada ka tagantjärele, kui võlausaldaja maksab pankrotivarale lisatasu, välja arvatud juhul, kui nõudeavalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel on olnud mõjuv põhjus. Pankrotihaldur võib võtta pankrotinõude esialgses väljamaksete nimekirjas arvesse ilma nõudeavalduseta, kui nõude aluse ja summa üle puudub vaidlus.

Pankrotihaldur kontrollib esitatud nõuete õiguspärasust ja nende võimalikku tähtsuse järjekorda. Nõuded, mis annavad õiguse väljamaksele, kantakse esialgsesse väljamaksete nimekirja. Pankrotihaldur, võlausaldaja või võlgnik võivad esialgses väljamaksete nimekirjas oleva nõude vaidlustada. Nõude vaidlustamisel tuleb esitada üksikasjalikud andmed ja lisada vaidlustamise põhjused. Kui võlausaldaja nõue on vaidlustatud, jätab pankrotihaldur võlausaldajale võimaluse olla seoses vaidlusega ära kuulatud ja esitada oma nõude toetuseks tõendeid. Nõue, mida ei ole õigel ajal vaidlustatud, loetakse tunnustatuks.

Seejärel koostab pankrotihaldur vaidlusi ja seisukohti arvesse võttes väljamaksete nimekirja ja esitab selle kinnitamiseks kohtule. Kohus kuulab vaidlused ja muud erimeelsused ära. Kui vaidlust ei ole võimalik kuulamise käigus lahendada, tuleb seda teha eraldi tsiviilmenetluses. Lõpuks kinnitab kohus väljamaksete nimekirja.

Restruktureerimine

Võlgnik lisab oma restruktureerimismenetluse alustamise taotlusele seletuse võlausaldajate, võlgade ja nende tagatise kohta. Kui kohus annab korralduse algatada restruktureerimismenetlus, määrab ta kuupäeva, mis ajaks peavad võlausaldajad teatama pankrotihaldurile kirjalikult oma nõuetest, kui need erinevad võlgniku teatatud nõuetest.

Kui esialgne restruktureerimiskava on kohtule esitatud, annab kohus asja pooltele võimaluse esitada pankrotihaldurile kirjalikult oma vastuväited esialgses kavas märgitud nõuete kohta ja väljendada kindlaksmääratud aja jooksul kirjalikku seisukohta esialgse kava suhtes või kutsub pooled kohtusse ärakuulamisele. Võlgniku nimel võivad esitada vastuväiteid nii pankrotihaldur kui ka võlgnik. Vastuväited vaadatakse läbi ja asi otsustatakse koos esialgse kava läbivaatamisega, kui see on võimalik, või eraldi kohtumenetluses. Kui kohus on teinud ebaselge võla restruktureerimise kohta otsuse, võib anda esialgse kava koostanud isikule võimaluse esialgset kava parandada, läbi vaadata või täiendada. Seejärel hääletavad võlausaldajad esialgse restruktureerimiskava üle.

Võlg, millest võlgnik või võlausaldaja ei ole restruktureerimise ajal teatanud ja mida pankrotihaldur ei ole enne restruktureerimiskava kinnitamist muul viisil märganud, muutub pärast restruktureerimiskava kinnitamist üldjuhul kehtetuks.

Võla ümberkujundamine

Võla ümberkujundamise algatamise korralduse andmisel saadab kohus võlausaldajatele kohtu korralduse, taotluse ja võlgniku esialgse maksegraafiku ärakirjad. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul saavad võlausaldajad esitada kirjaliku teate ümberkujundatavate võlgade summa kohta, kui see erineb võlgniku teatatud summast, samuti kirjaliku seisukoha võlgniku taotluse ja esialgse maksegraafiku kohta ning võimalikud vastuväited esialgses kavas sisalduvate võlgade kohta.

Vastuväidetega tegeletakse võla ümberkujundamise menetluse raames ja nende kohta tehakse otsus maksegraafikus, kui see on võimalik ega põhjusta olulist viivitust võla ümberkujundamisel. Muul juhul saadab kohus asja lahendamiseks eraldi hagis või muus menetluses. Seejärel võib maksegraafiku kinnitada, tingimusel et võlgniku võla ümberkujundamise taotlus rahuldatakse.

Maksegraafikut võib võlgniku või võlausaldaja taotlusel muuta, kui pärast maksegraafiku kinnitamist saab teatavaks ümberkujundatava võla olemasolu. Kui ümberkujundatav võlg saab teatavaks pärast maksegraafiku lõppu, maksab võlgnik võla ära sellise summa ulatuses, mis oleks võlausaldajale eraldatud, kui võlg oleks maksegraafikus sisaldunud.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Üldjuhul käsitletakse nõudeid kõikides maksejõuetusmenetlustes võrdsetena, st igal võlausaldajal on võrdne õigus saada väljamakstavatest vahenditest makseid proportsionaalselt oma nõudega. Selle reegli erandid on seotud tähtsuse järjekorra tingimuste ja nõuete madalaima järjekohaga.

Pankrot

Pankrotivõlausaldajatele tehakse väljamakseid kooskõlas väljamaksete kinnitatud nimekirjaga. Pankrotinõuete tähtsuse järjekorda seadmise tingimused olukordades, kus võlgniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, on kindlaks määratud nõuete tähtsuse järjekorra seaduses (Laki velkojien maksunsaantijärjestyksestä 1578/1992).

Eelisjärjekorra nõuded on tagatisega kaitstud nõue või kinnipidamisõigus, samuti nõuded, mis tekivad seoses ettevõtte restruktureerimise, lapsele makstava elatise ja ettevõtte hüpoteekidega. Teistele nõuetele allutatud nõuded ja nende vastastikune tähtsuse järjekord on kindlaks määratud eraldi sätetega. Selliste nõuete hulka kuuluvad näiteks intressid ja karistused nõudega seotud makse hilinemise eest, mis ei ole pankroti alguseks tõusnud tähtsuse järjekorras esikohale, ning muud avalikul õigusel põhinevad tasud, näiteks rahatrahvid.

Restruktureerimine

Võlausaldajatel, kellel oleks väljaspool restruktureerimismenetlust võrdne õigus oma nõude tasumisele, on võlakokkulepetes restruktureerimiskava raames võrdne seisund. Restruktureerimiskavas võib siiski sätestada, et väikeste nõuetega võlausaldajad peavad saama makse täies ulatuses.

Tagatisega võlgadele võib kohaldada ainult piiratud võlakokkuleppeid, kuna tagatisega võla põhisummat ei või vähendada. Võlakokkulepe ei mõjuta võlausaldaja kinnispandiõiguse olemasolu või sisu. Võlakokkuleppes käsitletakse restruktureerimismenetluse käigus tekkivaid restruktureeritavate võlgade – mis ei ole tagatisega võlad – intresse ja muid krediidikulusid madalaima järjekoha võlgadena.

Võla ümberkujundamine

Võlgniku olemasolevad vahendid ja tema vara likvideerimisest saadavad vahendid jagatakse tavaliste võlgade vahel proportsionaalselt nende summaga. Tavalisele võlale võib kohaldada kõiki olemasolevaid võla ümberkujundamise meetmeid, kuid tagatisega võlgu puudutavat maksekohustust ei tohi tühistada. Võlakokkulepe ei mõjuta võlausaldaja kinnispandiõiguse olemasolu või sisu. Kasutatakse mehhanismi, mis kahjustab võlausaldajat kõige vähem ja millest siiski piisab võlgniku rahalise olukorra parandamiseks. Viimased kohustused, mille makseeraldised olemasolevatest vahenditest ja võlgniku likvideerimisvahenditest tehakse, on võlad, mis oleksid olnud allutatud, kui oleks välja kuulutatud võlgniku pankrot, ja intress, mis kogunes võla ümberkujundamise alguse ja maksegraafiku kinnitamise vahelisel ajal.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Pankrot

Kohtulik pankrotimenetlus lõpeb jaotuskava koostamisega. Pankrot lõpeb, kui võlausaldajad on kinnitanud raamatupidamise lõpparuande. Pankrotihaldur koostab raamatupidamise lõpparuande pärast seda, kui pankrotivara on arvele võetud ja pankrotivarasse kuuluv vara on likvideeritud. Raamatupidamise lõpparuande võib koostada isegi juhul, kui pankrotivara on osaliselt arvele võtmata põhjusel, et tagatis või muu vähese väärtusega vara on müümata või pankrotinõue või vähetähtis osa nõuetest on ebaselge.

Pankroti käigus võib korraldada pankrotimenetlust lõpetava lepituse, kui selle poolt on võlgnik ja võlausaldajate enamus. Lepituse kinnitamisega muutub pankrotihalduri määramine ja pankrotivõlausaldajate otsustusõigus kehtetuks.

Kohus annab korralduse pankroti kehtetuks tunnistamiseks, kui pankrotivara vahenditest ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks või pankroti jätkamine ei ole muul põhjusel otstarbekas. Siiski ei anna kohus korraldust pankroti kehtetuks tunnistamiseks, kui pankrot jätkub pankrotivara avaliku haldamise raames. Põhjus, miks jätkata pankrotti pankrotivara avaliku haldamise raames, võib olla näiteks vajadus võlgnikku kontrollida. Pankrotivara avalik haldamine lõpeb raamatupidamise lõpparuandega.

Kaheksa päeva jooksul pärast pankrotikorralduse andmist võib mõjuval põhjusel anda korralduse pankroti tagasipööramiseks.

Vastutus võlgade eest jätkub ka pärast pankrotti. Võlgnikku ei vabastata vastutusest pankrotivõlgade eest, mida ei ole pankroti käigus täielikult tasutud.

Restruktureerimine

Kohtulik restruktureerimismenetlus lõpeb restruktureerimiskava kinnitamisega. Kava kinnitamine annab võlgnikule tagasi tema tegutsemisvabaduse ja lõpetab menetluse alustamisega seotud õiguslikud tagajärjed, näiteks keelu nõuda sisse makseid ja võlgu. Pärast restruktureerimiskava kinnitamist reguleeritakse restruktureerimisvõlgade tingimusi restruktureerimiskavaga ja restruktureeritavad võlad, millest ei teata, kaotavad üldjuhul kehtivuse.

Kohus võib järelevalveametniku või võlausaldaja nõudel anda korralduse tunnistada restruktureerimiskava kehtetuks, kui võlgnik on seda rikkunud ja rikkumine ei ole pelgalt tühine. Restruktureerimiskava kaotab kehtivuse ka juhul, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja enne kava lõpetamist. Kohus võib anda ka korralduse kuulutada kehtetuks restruktureerimiskava alusel sõlmitud võlakokkulepe teatud võlausaldajaga, näiteks kui võlgnik on oma kohustused võlausaldaja ees kava raames olulisel määral hooletusse jätnud. Pärast kehtetuks tunnistamist on võlausaldajal samad õigused, nagu tal olid enne restruktureerimiskava kinnitamist.

Restruktureerimiskava lõpetamisel esitab järelevalveametnik või tema puudumisel võlgnik lõpparuande kava täitmise kohta.

Võla ümberkujundamine

Kohtulik võla ümberkujundamise menetlus lõpeb pärast seda, kui kohus kinnitab maksegraafiku. Pärast maksegraafiku kinnitamist reguleeritakse ümberkujundatavate võlgade tingimusi maksegraafikuga. Maksegraafikus esitatud maksekohustused on võlgniku jaoks siduvad, kuni need on kõik täidetud. Maksegraafiku lõppemisest olenemata jäävad selles märgitud võlgniku kohustused jõusse kuni nende täitmiseni. Võlgnikku ei vabastata järelejäänud võlgade tasumisest enne, kuni kõik maksegraafikus sätestatud kohustused on täidetud.

Maksegraafik kaotab kehtivuse, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja enne maksegraafiku lõpetamist. Võlgniku või võlausaldaja nõudel võib kohus anda korralduse maksegraafiku kehtetuks tunnistamiseks, kui võlgnik on jätnud oma õigusaktides ette nähtud kohustused täitmata. Pärast kehtetuks tunnistamist on võlausaldajal samad õigused, nagu tal olid enne võla ümberkujundamist.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Pankrot

Vastutus võlgade eest jätkub ka pärast pankrotti: võlgnik vastutab endiselt pankrotivõlgade eest, mida ei ole pankroti käigus täielikult tasutud.

Restruktureerimine

Võlausaldajatel on õigus saada makseid oma nõuete eest, mis on restruktureerimiskavasse kantud, ja restruktureerimine ei lõpe enne, kui kavas esitatud kohustused on täidetud. Seega ei ole võlausaldajatel pärast kava lõpetamist enam õigust makseid saada.

Võla ümberkujundamine

Ümberkujundatavate võlgade tingimusi reguleeritakse maksegraafikuga. Maksegraafiku kestus määratakse kindlaks. Maksegraafiku lõppemisest olenemata jäävad selles märgitud võlgniku kohustused jõusse kuni nende täitmiseni. Pärast maksegraafiku lõpetamist ei ole võlausaldajatel enam õigust makseid saada.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Pankrot

Pankrotimenetluse kulud koosnevad menetlusega seotud kohtukuludest, pankrotihalduri tasust ning pankrotivara kontrollimisel ja haldamisel tekkivatest muudest kuludest.

Pankrotimenetluse kulud kaetakse pankrotivara vahenditest. Kui nendest ei piisa kulude katmiseks, võib võlausaldaja võtta kulude tasumise enda peale, et vältida pankroti kehtetuks tunnistamist.

Kohus võib ka otsustada, et pankrot jätkub pankrotivara avaliku haldamise raames, kui see on põhjendatud näiteks pankrotivara ebapiisavate vahendite tõttu. Sellisel juhul muutub pankrotihalduri määramine ja pankrotivõlausaldajate otsustusõigus kehtetuks. Pankrotivara avalikust haldamisest põhjustatud pankrotimenetluse kulud tasutakse riigi vahenditest, kui pankrotivara vahenditest ei piisa nende katmiseks.

Restruktureerimine

Menetluskulud, näiteks pankrotihalduri tasu, makstakse võlgniku varast. Teine pool võib samuti kulude tasumise enda peale võtta, kui üks restruktureerimise takistustest on tõenäosus, et võlgniku varast ei piisa menetluskulude tasumiseks.

Võlausaldajate komitee kulude hüvitamise eest vastutavad võlausaldajad. Isik, kes soovib teostada esialgse restruktureerimiskava esitamise õigust, maksab esialgse kava koostamise kulud ise kinni.

Võla ümberkujundamine

Menetluskulud koosnevad mõistlikust tasust pankrotihalduri teenuste eest ja pankrotihalduril tekkinud kulude hüvitisest. Võlgnik tasub üldjuhul pankrotihalduri tasu ja kulud summas, mis ei ületa võlgniku olemasolevaid vahendeid maksegraafiku või muudetud maksegraafiku kinnitamisele järgneva nelja kuu jooksul. Tasu ja kulude see osa, mida võlgnik ei maksa, tasutakse riigi vahenditest. Kui võla ümberkujundamise taotlus lükatakse tagasi, tasutakse kõik tasud ja kulud riigi vahenditest.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Tagasivõitmise sätteid kohaldatakse igat liiki maksejõuetusmenetlusele.

Enne maksejõuetusmenetluse algatamist üle antud vara, mis vastab õigusaktides ette nähtud tingimustele, võib tagasi võita, kui esitada tagasivõitmishagi, omandiõigusega seotud hagi või kahjuhüvitise hagi. Tagasivõitmisele kohaldatakse igat liiki maksejõuetusmenetlustes vara pankrotivarasse tagasivõitmise seaduse (758/1991) sätteid. Olemas peavad olema tagasivõitmise alused.

Tagasivõitmise aluse olemasolu ja seega tehingu tagasipööramise eeltingimused on järgmised:

– tehingut on kasutatud ühe võlausaldaja põhjendamatuks eelistamiseks teiste võlausaldajate ees, vara paigutamiseks võlausaldajatele kättesaamatusse kohta või võla kogusumma suurendamiseks võlausaldajate kahjuks;

– võlgnik oli tehingu ajal maksejõuetu või aitas tehing tema maksejõuetuks muutumisele kaasa; kui tehing on seotud kingitusega, kehtib veel eeltingimus, et võlgnik oli tehingu ajal ülemäärastes võlgades või sattus nendesse tehingu tõttu;

– teine tehingupool oli või pidi olema teadlik võlgniku maksejõuetusest / ülemäärastest võlgadest või tehingu mõjust võlgniku rahalisele seisundile, samuti muudest teguritest, mis muutsid tehingu sobimatuks.

Kui teine tehingupool oli võlgniku lähisugulane, lähtutakse sellest, et kõnealune isik pidi olema eespool loetletud teguritest teadlik, kui ta ei suuda tõestada, et tegutses heauskselt. Kui tehing sõlmiti rohkem kui viis aastat enne maksejõuetusmenetluse algatamist, on see võimalik tagasi pöörata üksnes juhul, kui tehingupool oli võlgniku lähisugulane.

Võla tagasimaksed, mis tehti rohkem kui kolm kuud enne maksejõuetusmenetluse taotluse kuupäeva, pööratakse tagasi, kui tagasimakse tehti ebatavalisi makseviise kasutades, kui see tehti ennetähtaegselt või kui tagasimakstud summa on pankrotivara vahendeid silmas pidades märkimisväärne. Tagasimakseid ei pöörata siiski tagasi, kui need on asjaolusid arvestades tavalised. Arestimise teel sisse nõutud maksed pööratakse samuti tagasi, tingimusel et arestimine toimus rohkem kui kolm kuud enne tähtaega. Võlgniku lähisugulaste puhul on kohaldatav tähtaeg pikem. Makse pööratakse tagasi isegi juhul, kui võlausaldaja tegutses heauskselt.

Eraldi sätted on olemas ka näiteks kingituste, vara jagamise, tasaarvelduste ja tagatise tagasipööramise kohta.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 10/09/2019