Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Maksejõuetus - Ungari

SISUKORD

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlust reguleerib 1991. aasta seadus XLIX pankroti- ja likvideerimismenetluse kohta (pankrotiseadus).

Pankrotiseaduses on sätestatud kahte liiki maksejõuetusmenetlus: pankroti- ja likvideerimismenetlus.

Pankrotimenetlus on ümberkorraldamismenetlus, mille eesmärk on pakkuda maksejõuetuse olukorras olevale võlgnikule nõuete ajatamist, et leida kompromiss ja üritada see sõlmida, et taastada maksevõime.

Likvideerimismenetlus on menetlus, mille eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded erireeglite järgi – kui pankrotis võlgnik lõpetatakse ilma õigusjärglaseta – menetluses, mille käigus jaotatakse kogu võlgniku pankrotivara võlausaldajate vahel. Likvideerimismenetlus tuleb lõpetada, kui võlgnik on oma võla ja menetluskulud täielikult tasunud või kui võlausaldajatega sõlmitakse kokkulepe võla tasumise kohta ja kohus selle kinnitab.

Seadused, milles käsitletakse näiteks Ungari ettevõtete filiaale, millel on registreeritud tegevuskohad välismaal, kodanikuühiskonna organisatsioone ja finantssektori ettevõtteid (krediidiasutused, finantsettevõtted, kindlustusettevõtted, investeerimisettevõtted, avalikud tollilaod), sisaldavad erinorme.

Finantssektori ettevõtete jaoks pankrotimenetlus puudub, kuid järelevalveasutustel on võimalik sekkuda kohe nende finantsolukorra halvenemise varajastel etappidel, et vältida maksejõuetust, ning klientide kaitsmiseks ja neile hüvitise maksmiseks tuleb luua fondid (kahjude hüvitamise fond, investorite kaitse fond, hoiuste tagamise fond).

Finantssektori ettevõtete puhul võib likvideerimisavalduse kohtule esitada finantsjärelevalveasutuse volitustega tegutsev Ungari keskpank pärast seda, kui ta on tühistanud nende litsentsi sellise tegevusega tegelemiseks.

Kodanikuühiskonna organisatsioone käsitlev seadus sisaldab kodanikuühiskonna organisatsioonide (ühendused, sihtasutused) pankroti- ja likvideerimismenetluse kohta mõningaid erandeid, muul juhul kohaldatakse pankrotiseaduse sätteid.

Füüsiliste isikute võlgade tasumise menetlus (eraisiku pankrot)

2015. aasta seadus CV füüsiliste isikute võlgade tasumise kohta jõustus 1. septembril 2015. Peale pankrotikaitse andmise võlgniku ja tema võlausaldajate koostöö kaudu on seaduse eesmärk kehtestada võlgade tasumise õigusraamistik. Seadus kaitseb esmajoones hüpoteeklaenulepingute võlgnikke, eriti neid, kellel on pikaajalised võlad, kes on võlgu mitmele võlausaldajale ja kelle eluasemena kasutatavat kinnisvara ähvardab sundmüük.

Menetlus algab kohtuväliselt ja seda koordineerib esimene hüpoteeklaenuandja. Kohtus algatatakse pankrotimenetlus siis, kui kohtuvälise lahenduseni ei jõuta. Ka kohtumenetluse eesmärk on esmajoones kokkuleppe saavutamine, aga kui sellise kokkuleppe poolt ei hääletata, määrab kohus võla tasumise tingimused.

Valitsus on loonud perekonna maksejõuetuse riikliku teenistuse. See organisatsioon etendab võlgade tasumise menetluses tähtsat rolli. Perekonna maksejõuetuse teenistus kontrollib, kas võlgnik vastab seadusest tulenevatele nõuetele, peab riiklikku registrit menetlusandmete kohta ja võtab tööle perehaldurid. Perehaldurid täidavad kohtuliku võlgade tasumise käigus kohtu jaoks ettevalmistavaid ja koostööga seotud ülesandeid, pööravad täitmisele kohtu otsuseid, toetavad võlgnikku, jälgivad võlgniku majapidamise haldamist, müüvad võlgniku kaubandusliku väärtusega vara ja maksavad võlausaldajatele.

Võla eduka tasumise tulemus on see, et menetluse käigus tasutud võlga ei ole võimalik võlgnikult hiljem nõuda ja võlausaldajad saavad ennustatava ajavahemiku jooksul kindla osa oma nõudest.

Füüsiliste isikute võla tasumise menetlusest ei ole veel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 alusel teatatud.

Kooskõlas pankrotiseadusega võib pankrotimenetluse algatada võlgniku organisatsioon selle peamise otsustusorgani nõusolekul, kasutades selleks vastavat vormi. Seaduslik esindamine on menetluse käigus kohustuslik. Võlgnik ei või sellist avaldust esitada, kui tema suhtes on käimas pankrotimenetlus või esimeses astmes on juba vastu võetud otsus tema likvideerimiseks. Tingimused ja tähtajad, mis puudutavad uue avalduse esitamist pankrotimenetluse algatamiseks, on võlausaldajate selliste nõuete rahuldamine, mis olid olemas või tekkisid eelmise pankrotimenetluse käigus, ja kahe aasta möödumine eelmise pankrotimenetluse lõplikust lõpetamisest, või juhul, kui eelmine avaldus lükati ametlikult tagasi, siis ühe aasta möödumine alates lõplikust sellesisulise määruse avaldamisest.

Kui võlgnik on maksejõuetu, võib üldjuhul võlgniku või võlausaldajate taotlusel või kohtu kaudu ametlikus korras algatada teatavatel pankrotiseaduses sätestatud juhtudel likvideerimismenetluse. Pankrotiseaduses on sõnaselgelt märgitud, kes võib likvideerimismenetluse algatada, ja sätestatud eeskirjad menetluseks kas avalduse alusel või ametlikus korras.

Mõlemat liiki menetlused on kollektiivsed võla tasumise menetlused. Võlgniku võlausaldajad peavad menetluses osalema ja nad ei või selle menetluse käigus taotleda oma nõuete täitmist muul viisil või teistes võlgniku vastu suunatud menetlustes.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Pankrotimenetlus

Pankrotimenetlust võib taotleda võlgniku juhatuse liige ning juristi- või õigusnõunikupoolne esindamine on kohustuslik.

Korraga võib võlgniku vastu algatada ainult ühe pankrotimenetluse ja tema suhtes ei tohi olla käimas ka likvideerimismenetlust. Uue pankrotimenetluse võib algatada ainult juhul, kui võlgnik on tasunud võlad, mida nõuti temalt eelmises menetluses, ja sellest ajast on möödunud kaks aastat. Kui kohus on lükanud eelmise pankrotimenetluse ametlikus korras vormiliste rikkumiste tõttu tagasi, ei või uut pankrotimenetlust algatada ühe aasta jooksul.

Likvideerimismenetlus

Likvideerimismenetluse võib algatada võlgnik, võlausaldaja, eelmises vabatahtlikus likvideerimismenetluses osalenud haldur või seaduses sätestatud juhtudel kohus või haldusasutus. Näiteks algatab likvideerimismenetluse kohus, kui pankrotimenetluse käigus ei sõlmitud vabatahtlikku kokkulepet või kui kohus annab tõsiselt seadust rikkunud ettevõtte lõpetamiseks korralduse oma volituste alusel kaubanduskohtuna.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrotivara hulka kuuluv võlgniku vara on kogu põhivara ja käibevara summa raamatupidamisseaduste tähenduses.

Ka pankrotimenetluse käigus omandatud vara moodustab osa pankrotivara hulka kuuluvast varast.

Võlgnik säilitab õigused hallata pankrotivara hulka kuuluvat vara, kuid halduri järelevalve all. Likvideerimismenetluses ei säilita võlgnik õigusi hallata pankrotivara hulka kuuluvat vara: need õigused antakse üle likvideerijale. Likvideerija on võlgniku organisatsiooni seaduslik esindaja ja ta tegeleb võlausaldajate nõuete registreerimise ja hindamisega, varade realiseerimise ja tulu jaotamisega võlausaldajatele kohtu järelevalve all.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Pankroti- ja likvideerimismenetluses võib võlgnik pankrotiseaduse tähenduses olla seaduses loetletud ettevõtja. Pankrotimenetluse algatab võlgnik, kes võib menetluse ajal jätkata oma majandustegevust. Võlgniku tegevjuhtide ja omanike õiguste teostamine ei ole piiratud, kuid oma õiguste teostamisel ei või nad rikkuda haldurile antud seaduslikke õigusi. Võlgnik tegeleb koostöös halduriga nõuete registreerimise ja tähtsuse järjekorda seadmisega ning koostab halduri osalusel kava ja ettepaneku kokkuleppe üle peetavateks läbirääkimisteks, et sõlmida kokkulepe maksevõime taastamise või säilitamise eesmärgil. Kokkulepe sisaldab võlgniku ja võlausaldajate vahelist lepet võla tasumise tingimuste kohta ja kõike muud, mida nad peavad ümberkorraldamise jaoks tähtsaks.

Kuni pankroti- ja likvideerimismenetluse alguseni tähendab võlausaldaja pankroti- ja likvideerimismenetluses isikut, kellel on tasumata rahalised nõuded või rahaliselt hinnatavad nõuded, mis põhinevad kohtu või avaliku sektori asutuse lõplikul ja täidetaval otsusel või mida võlgnik on tunnustanud või mida ta ei ole vaidlustanud. Pankrotimenetluses tähendab võlausaldaja ka isikut, kelle pankrotimenetluse ajal või järel tasumisele kuuluvad nõuded on registreerinud haldur, või isikut, kelle nõuded on registreerinud likvideerija likvideerimismenetluse käigus.

Pankrotimenetluses on haldur juriidiline isik, kelle on määranud kohus ja kellel on õigus täita pankrotihalduri ülesandeid. Haldur peab määrama enda tööle võetava isiku, kellel on halduri toimingute täitmiseks nõutav kvalifikatsioon. Selle isiku ülesanne on jälgida võlgniku majandustegevust eesmärgiga sõlmida kokkulepe, pidades silmas võlausaldajate huve, registreerida võlausaldajate nõuded, teha koostööd kokkuleppe ettepaneku kavandamisel ja allkirjastada kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel vastu võetud otsuste protokollid.

Likvideerija tähendab kohtu määratud likvideerija organisatsiooni (juriidiline isik, kes on volitatud täitma pankrotihalduri ülesandeid), kes on likvideerimisel oleva organisatsiooni seaduslik esindaja, tagab samal ajal võlausaldajate huvid ja täidab seaduses ette nähtud ülesandeid. Õigusaktides on likvideerija organisatsioonidele ette nähtud ranged isiklikud ja kutsealased nõuded, kaasa arvatud korrapärane erialane koolitus.

Likvideerija organisatsioon määrab likvideerija tegevuse juhtimiseks pankrotihalduri.

Likvideerija organisatsiooni ja pankrotihalduri nimi kantakse ka kohtu juriidiliste isikute registrisse.

Pankroti- ja likvideerimismenetlus on hagita kohtulikud tsiviilmenetlused. Pankrotiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku koos hagita menetluse eripärast tulenevate eranditega. Pankrotimenetluseks annab korralduse kohus. Likvideerimismenetluseks annab korralduse kohus pärast võlgniku maksejõuetuks kuulutamist või muudel seaduses sätestatud juhtudel või teise kohtu, avaliku sektori asutuse või halduri taotlusel. Menetluse algatamisel määrab kohus likvideerijate nimekirjast halduri või likvideerija. Likvideerimismenetluse algatamisel määrab kohus võlausaldajate taotlusel ajutise halduri pädevusega likvideerija, et teostada järelevalvet võlgniku tegevuse üle kuni likvideerimiskorralduse andmiseni.

Halduri või likvideerija ebaseaduslike meetmete või tegevusetuse suhtes esitatud vastuväiteid hindab kohus ja ebaseadusliku meetme või tegevusetuse esinemise korral nõuab kohus haldurilt või likvideerijalt, et nad tegutseksid vastavalt seadusele. Kui seda nõuet rikutakse, kõrvaldatakse haldur või likvideerija menetlusest ja määratakse uus haldur või likvideerija.

Pankrotimenetluse ajal on võlgnik pankrotikaitse all, täitemenetlus peatatakse ja võlgnikul lubatakse maksed peatada või kehtestatakse moratoorium eelnevalt tekkinud võlgade tasumise suhtes.

Kui pankrotiseaduses kirjeldatud enamus nõustub vabatahtliku kokkuleppega ja kokkulepe vastab seadusjärgsetele nõuetele, kiidab kohus kokkuleppe heaks ja see on võlgniku jaoks siduv.

Kui vabatahtlikku kokkulepet ei saavutata, annab kohus korralduse võlgniku likvideerimiseks ametlikus korras.

Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe on võimalik saavutada ka likvideerimismenetluses. Kohus määrab likvideerimismenetluse käigus kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste kuupäeva ning kui hääletatakse vabatahtliku kokkuleppe poolt ja kokkulepe vastab õigusaktidele, kiidab kohus selle heaks. Likvideerimise korral on vabatahtliku kokkuleppe heakskiitmise tingimused sellised, et võlgnik lakkab kokkuleppe kaudu olemast maksejõuetu ja esmatähtsusega nõuded rahuldatakse või on olemas kate nende nõuete jaoks.

Kohus otsustab, kas registreerida pankroti- või likvideerimismenetluse peatamine või menetluse lõpetamine.

Kui likvideerimismenetlus lõpetatakse ilma võlgniku õigusjärglaseta, kustutab kaubanduskohus kohtu teate alusel likvideerimise käigus lõpetatud võlgniku äriregistrist või kodanikuühiskonna organisatsiooni kodanikuühiskonna organisatsioonide registrist.

Likvideerimismenetluses tagatakse töötajate palkade maksmine palkade tagatisfondi vahenditest palkade tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel.

Menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed

Pankrotimenetluse käigus astub kohus samme, et avaldada võlgniku taotlusel ettevõtete ametlikus väljaandes kooskõlas pankrotiseadusega viivitamata teave maksete ajutise peatamise kohta. Seejärel vaadatakse avalduse asjaolud läbi, kui kohus teeb otsuse lükata avaldus ametlikus korras seaduses ettenähtud juhtudel tagasi, või kui see ei ole nii, teeb ta otsuse pankrotimenetluse algatamiseks. Pankrotimenetlus algab sellekohase määruse avaldamisega ettevõtete ametlikus väljaandes. Pankrotimenetluse algatamise tulemusena võimaldatakse võlgnikul peatada maksed rahaliste nõuete täitmisel kuni kl 00.00 teisel tööpäeval pärast 120. päeva (mõne erandiga) ja moratooriumi võib isegi pikendada kuni 365 päeva. Maksete peatamise ajal võib tasuda ainult õigusaktis märgitud nõudeid, maksekohustuste täitmatajätmine või täitmisega hilinemine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja võlgniku vastu esitatud rahaliste nõuete täitmisele pööramine peatatakse. Sel viisil saab võlgnik realistliku võimaluse koostada kava, mille eesmärk on maksevõime taastamine ja võlgade tasumine.

Kui kohus tunnistab võlgniku maksejõuetuks õigusaktis määratletud maksejõuetuse põhjuse esinemise tõttu, antakse määrusega korraldus võlgniku likvideerimiseks ja pärast selle jõustumist määratakse likvideerija ettevõtete väljaandes avaldatud määrusega, mis sisaldab ka üleskutset võlausaldajatele oma nõuetest teada anda. Omandiõigused lõpevad, kui antakse korraldus likvideerimismenetluse algatamiseks, mille eesmärk on pankrotivara hulka kuuluva vara kaitsmine. Alates likvideerimise alguskuupäevast võib võlgniku vara kohta õiguslikke avaldusi teha ainult võlgniku esindajana tegutsev likvideerija. Likvideerimise alguskuupäeval aeguvad ettevõtja kõik võlad (ületavad maksetähtaja).

Likvideerimise eesmärk on jaotada võlgniku kogu vara võlausaldajate vahel. Lõpetada tuleb isegi täitemenetlus likvideerimismenetlusega hõlmatud vara suhtes. Enne likvideerimise alguskuupäeva alanud hagiga ja hagita menetlused jätkuvad asjaga tegelevas kohtus. Pärast likvideerimise alguskuupäeva võib pankrotivara hulka kuuluva varaga seotud rahalise nõude esitada ainult likvideerimismenetluse raames. Võlgniku kinnisvara või muu vara võõrandamise ja sellele seatud koormatise piirang peatub likvideerimise alguskuupäeval, ent tagasiostuõigused, ostuvõimalused ja pandid lõpevad vara müümisel. Õigustatud isik võib rahuldada oma nõude võlgniku pakutavast tagatisdeposiidist kuni likvideerimise alguskuupäevani, pärast seda peab õigustatud isik andma järelejäänud summa üle likvideerijale.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Likvideerimismenetluse käigus võib iga võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude ainult menetluseks registreerumise teel. Kohtuväliselt ei ole võimalik tasaarveldust algatada, välja arvatud rahvusvaheliste kaubanduskonventsioonide alusel kohaldatava lõpetamisel toimuva tasaarvelduse puhul. Kui võlausaldaja ja võlgniku vahel on käimas eelmine kohtuasi, võib võlausaldaja kohtuasjas esitatud nõuded tasaarveldada oma võlanõudega võlgniku suhtes.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Likvideerimismenetluse algatamine iseenesest ei too kaasa õiguslikku toimet võlgniku eelnevalt sõlmitud lepingute lõpetamiseks. Lepingud võib lõpetada osana menetlusest, pankrotimenetluse korral halduri järelevalve all ja likvideerimismenetluse korral lõpetab lepingud likvideerija võlgniku seadusliku esindajana. Likvideerijal on õigus lõpetada lepingud kohese toimega või need üles öelda.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Võlgniku vara suhtes ei saa täitmisele pööramist kohaldada. Pandipidajast võlausaldajal ei ole võimalik panti müüa, samas kui võlad tasutakse likvideerimismenetluse käigus.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Eelnevalt algatatud kohtuasjad viib lõpule asjaga eelnevalt tegelenud kohus. Kui võlgnik jäi kohtuasjas kaotajaks, osaleb võitnud pool likvideerimismenetluses võlausaldajana. Kui võlgnik võitis kohtuasja, lisatakse talle võlgnetav vara või vahendid pankrotivara hulka. Pankrotiseaduses on mitmes kohas ette nähtud, et võlausaldajate teavitamine on halduri või likvideerija ülesanne.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Võlausaldajad võivad moodustada võlausaldajate komiteesid või valida võlausaldajate esindaja, kellega likvideerija peab konsulteerima, keda ta on kohustatud teavitama ja kellelt tuleb saada otsene või kaudne nõusolek teatavateks meetmeteks.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Likvideerija võib müüa võlgniku vara ostjale, kes teeb avalikus müügimenetluses auditeeritud veebipõhises müügiportaalis parima pakkumise.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Võlausaldaja võib esitada nii eelnevalt kui ka pärast maksejõuetusmenetluse algatamist tekkinud võlad, teatades võlausaldajana oma nõudest maksejõuetus- või likvideerimismenetluses.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Pankrotihaldur (haldur maksejõuetusmenetluses või likvideerija likvideerimismenetluses) registreerib võlausaldajate nõuded ja esitab vaidlustatud nõuded maksejõuetus- või likvideerimismenetlust läbiviivale kohtule otsuse tegemiseks.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Likvideerija kasutab pandi müügist saadud tulu pärast teatud kulude mahaarvamist pandipidajale maksmiseks. Järelejäänud summa jaotatakse võlausaldajate vahel vastavalt varade jaotusele, võttes arvesse pankrotiseaduses määratletud võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorda ja tuginedes likvideerimise vahebilansile või likvideerimise lõppbilansile.

Pärast muu vara müüki võib tulu jaotada pärast likvideerimise vahebilansi või likvideerimise lõppbilansi vastuvõtmist, võttes arvesse kohtu heakskiidetud varade jaotamise ja pankrotiseaduses määratletud võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorda.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Võlgnik võib sõlmida pankroti- või likvideerimismenetluses võlausaldajatega vabatahtliku kokkuleppe. Kui kokkulepe on õigusaktidega kooskõlas, kiidab kohus selle heaks ja kuulutab menetluse lõppenuks. Sellistel juhtudel jätkab võlgnik oma tegevust. Võlausaldajate nõuded rahuldatakse kokkuleppes kindlaksmääratud viisil ja ulatuses ning võlgnik on vabastatud iga seda ületava summa tasumisest.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Kohtu heakskiidetud vabatahtliku kokkuleppega lõpetatud pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded kokkuleppes kindlaks määratud viisil ja selles toodud kava alusel. Kui võlgnik ei pea kokkuleppest kinni, võivad võlausaldajad taotleda täitemenetlust või algatada võlgniku likvideerimise.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Võlausaldajad maksavad registreerimistasu. Maksejõuetusmenetluse (pankrotimenetlus, likvideerimismenetlus) taotlemine on tasuline. Muudel juhtudel kannab tekkivad kulud võlgnik.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Likvideerija või võlausaldajad võivad sellised tehingud avaldust esitades vaidlustada ja nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist. Sel viisil võlgnikule tagastatud vara suurendab pankrotivara hulka kuuluvat vara.

Likvideerija või võlausaldajad võivad algatada kohtuasju võlgniku varasemate juhatuse liikmete vastu nende tegevuse tõttu, mis kahjustas võlausaldajate huve, põhjusel, et varasemad juhatuse liikmed ei täitnud maksejõuetusega ähvardava olukorra tekkides oma juhtimisülesandeid võlausaldajate huve arvesse võttes, millega põhjustati ettevõtja vara vähenemine, takistati võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist või jäeti hooletusse keskkonnatasude maksmine. Kui see on tõendatud, peab võlgniku varasem juhatuse liige hüvitama võlausaldajatele sel viisil tekitatud kahju.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 03/12/2018