Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Maksejõuetus - Malta

SISUKORD

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud) ja pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Siseriikliku õiguse kohaselt on kaks isikute liiki, kelle suhtes saab kohaldada maksejõuetusmenetlust: need on äriühingud ja ettevõtjad. Nendele isikute liikidele kohaldatakse eri liiki menetlust. Äriühingud võib liigitada täisühinguteks ja usaldusühinguteks (piiramatu vastutusega äriühingud) ja piiratud vastutusega äriühinguteks.

Eespool nimetatud isikute suhtes (füüsilised ja juriidilised isikud) võib algatada maksejõuetusmenetluse, kuid neile kohaldatakse erinevaid menetlusi, eeskirju ja õigusakte. Pankrotimenetluse (Malta seadustekogu 13. peatükk) võib algatada täisühingu, usaldusühingu ja ettevõtja suhtes. Täisühingud ja usaldusühingud loetakse pankrotimenetluses kõikidel juhtudel ja eesmärkidel ettevõtjateks. Termin „ettevõtja“ on määratletud Malta seadustekogu 13. peatükis kui mis tahes isik, kes elukutse poolest tegeleb ettevõtlusega oma nimel, ja hõlmab kõiki äriühingute liike.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Reorganiseerimismenetluse võib piiratud vastutusega äriühingute suhtes algatada Malta seadustekogu 386. peatüki (1995. aasta äriühingute seaduse) artiklites 327–329B sätestatud tingimustel.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Kui piiratud vastutusega äriühing ei suuda oma võlakohustusi täita, võib ta üldkoosoleku, juhatuse, võlakirjaomaniku, võlausaldaja või võlausaldajate või mis tahes muu äriühingu varadesse panustanud isiku või isikute otsusega teha kohtule avalduse äriühingu lõpetamiseks ja seejärel likvideerimiseks. Selleks kohaldatakse Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 214 lõike 2 punkti a alapunktis ii ette nähtud järgmist kriteeriumi.

Piiratud vastutusega äriühing loetakse suutmatuks oma võlakohustusi täitma järgmistel juhtudel:

a) kui äriühingu võlakohustus on jäänud tervikuna või osaliselt tasumata kahekümne nelja nädala jooksul pärast seda, kui äriühingule on kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 273 ettenähtud täitemäärusega määratud täitmiseks täitedokument, või

b) kohtule on rahuldavalt tõendatud, et äriühing ei suuda oma võlakohustusi täita, võttes arvesse äriühingu tingimuslikke ja tulevasi kohustusi.

Kohus kuulab pooled ära ja otsustab, kas maksejõuetuse tunnused on olemas. Kui see nii on, siis määrab kohus äriühingu lõpetamise ja maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäevaks loetakse kohtule esitatud avalduse registreerimise kuupäev vastavalt Malta seadustekogu 386. peatüki artiklile 223.

Ajavahemikul, mis jääb maksejõuetuse korral lõpetamismääruse väljaandmise ja kohtule esitatud maksejõuetuse väljakuulutamise avalduse registreerimise vahele, võib kohus mis tahes ajal määrata ajutise halduri ja teha talle ülesandeks piiratud vastutusega äriühingu kinnisvara või äritegevuse haldamise, nagu kohus tema nimetamise määruses on täpsustanud. Ajutine haldur haldab ettevõtet niikaua, kuni likvideerimismäärus välja antakse või likvideerimistaotlus tagasi lükatakse, välja arvatud juhul, kui ta enne seda tagasi astub või kohus ta mõjuval põhjusel ametist kõrvaldab.

Maksejõuetus – võlausaldajate algatatud vabatahtlik likvideerimine

Lisaks eespool kirjeldatule võib piiratud vastutusega äriühingu vabatahtlikult lõpetada ja kui äriühingu juhatus on arvamusel, et äriühingul ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks, kutsutakse kokku võlausaldajate koosolek, et määrata pankrotihaldur (ja/või likvideerimiskomisjon), keda võlausaldajad usaldavad ja kellele tehakse ülesandeks äriühingu likvideerimine, ilma et oleks vaja kohtumenetlust. Sel juhul tuleb järgida eeskirju, mis on sätestatud Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 277 ja sellele järgnevates artiklites.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Piiratud vastutusega äriühing oma erakorralise otsusega, juhatuse liikmed pärast juhatuse otsuse vastuvõtmist või nõuete väärtuse järgi vähemalt poolt võlgadest esindavad võlausaldajad võivad esitada kohtule avalduse äriühingu reorganiseerimismenetluse alustamiseks (Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 329B sätestatud tervendamismenetlus), kui äriühing ei suuda täita oma võlakohustusi või tõenäoliselt ei suuda täita oma võlakohustusi lähitulevikus. Nagu eelmiselgi juhul, loetakse piiratud vastutusega äriühing suutmatuks oma võlakohustusi täitma järgmistel juhtudel:

a) kui äriühingu võlakohustus on jäänud tervikuna või osaliselt tasumata kahekümne nelja nädala jooksul pärast seda, kui äriühingule on täitemäärusega kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 273 ettenähtud täitemäärusega määratud täitmiseks täitedokument, või

b) kohtule on rahuldavalt tõendatud, et äriühing ei suuda oma võlakohustusi täita, võttes arvesse äriühingu tingimuslikke ja tulevasi kohustusi.

Kohus otsustab, kas äriühing tuleb reorganiseerida, ja annab kahekümne tööpäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest välja äriühingu tervendamismääruse, et hallata äriühingu äritegevust kohtu määratud ajavahemikul (praegu kehtiva õiguse järgi ühe aasta jooksul, mida võib pikendada järgmiseks ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, kuid ettevalmistamisel on muudatused, millega seda ajavahemikku lühendatakse neljale kuule, mida võib pikendada järgmiseks neljaks kuuks kuni maksimaalse ajavahemikuni 12 kuud).

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pankrotimenetluse alustamiseks võib avalduse teha iga võlausaldaja hoolimata sellest, kas talle ollakse võlgu ärilaenu eest või muul alusel ja isegi siis, kui sellise võla tähtpäev ei ole veel saabunud, ning esitada hagi vahetult tsiviilkohtu esimesele astmele (Civil Court First Hall) võlgniku või tema seadusliku esindaja vastu, nõudes võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Kriteerium võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on temapoolne laenumaksete peatamine. Kohus teeb otsuse pankrot välja kuulutada ja nimetab ühe või mitu haldurit, kes täidavad neile äriseadustiku 13. peatükis määratud ülesandeid.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud) (sh võlausaldajate algatatud vabatahtlik likvideerimine)

Kõik äriühingu varad realiseeritakse, et täita võlgniku kohustusi. Ei eristata vara, mis oli juba võlgniku omanduses, ja vara, mis anti võlgnikule üle pärast maksejõuetusmenetluse alustamist.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Ettevõtjate ja täisühingute ning usaldusühingute pankrotimenetluses võib kogu vara, nii vallas- kui kinnisasjad, olla osa realiseeritavast varast. Kui pankrot on välja kuulutatud ja pankrotiteade kätte toimetatud, võetakse pankrotivõlgnikult seadusest tulenevalt ära võimalus kogu oma vara käsutada hoolimata sellest, kas see vara on seotud tema äritegevusega või mitte, välja arvatud pankrotivõlgniku õigus toimetulekuks vajalikule igapäevasele elatisele.

Tema vara antakse halduri valdusesse, kellel omakorda on kohtu heakskiidul õigus seda omandit müüa ja võõrandada. Kiiresti riknev pankrotivara müüakse litsentseeritud enampakkumise korraldaja kaudu pärast seda, kui kohus on selleks loa andnud.

Samuti on mitterikneva kauba ja muu vara müügiks vaja kohtu luba.

Kohtunik annab suuniseid, mida ta peab pankrotivõlgniku ja võlausaldajate huvides kõige paremaks, ning isegi juhul, kui asjaolud peaksid nii kujunema, saaks haldur pankrotivõlgniku maksejõulisuse taastada või tema vara suurendada, niikaua kuni see on ka võlausaldajate huvides.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Kui kohus annab välja määruse äriühingu lõpetamise kohta maksejõuetuse tõttu, määrab ta kohe pankrotihalduri.

Malta seadustekogu 386. peatükis on kehtestatud kohustus, et selline pankrotihaldur peab olema füüsiline isik, kellel on advokaadi või sertifitseeritud avaliku sektori arvestuseksperdi ja/või audiitori kvalifikatsioon või kes on registreeritud äriregistris kui sobiv ja nõuetele vastav isik, kes võib täita pankrotihalduri ülesandeid.

Täiendav piirang on asjaolu, et pankrotihaldur ei tohi tegutseda teatava äriühingu pankrotihaldurina, kui ta on olnud selle äriühingu juhatuse liige või sekretär või pidanud mõnda muud ametit selles äriühingus või seoses selle äriühinguga mis tahes ajavahemikul nelja aasta jooksul enne äriühingu lõpetamise kuupäeva.

Kohtul on ulatuslik kaalutlusõigus, kui ta otsustab, kes peab maksma pankrotihalduri tasu. Üldjuhul tasustatakse pankrotihaldurit äriühingu varast. Kui aga seda ei ole piisavalt, võib kohus määrata, et tasu maksavad teised (seotud) isikud ja sellistel alustel, nagu kohus heaks kiidab.

Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 296 kohaselt lõpevad äriühingu ametiisikute (juhatuse liikmete ja sekretäri) volitused pankrotihalduri määramisega ja seetõttu ei ole juhatuse liikmetel, sh mis tahes volitatud esindajatel, ega äriühingu sekretäril luba tegutseda kõnealuse likvideeritava äriühingu nimel. Pankrotihaldur võtab oma valdusesse või kontrolli alla kogu vara ja kõik õigused, mille puhul tal on mõistlik alus arvata, et äriühingul on nende omamise õigus.

Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 238 kohaselt on pankrotihalduril kohtulikus likvideerimisprotsessis kohtu või likvideerimiskomisjoni loaga volitused teha järgmist:

a) pöörduda äriühingu nimel ja äriühingu eest kohtu poole hageja või kostjana või osaleda muus kohtumenetluses;

b) jätkata äriühingu äritegevust niikaua, kui on vajalik selle kasulikuks likvideerimiseks;

c) maksta võlausaldajatele vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele seaduse kohaselt;

d) sõlmida kompromiss või kokkulepe võlausaldajatega või isikutega, kes väidavad end olevat võlausaldajad või kellel on või väidetavalt on nõue, (olevikus või tulevikus, kindel või tingimuslik, kindlaks tehtud või äriühingule põhjustatud kahjust tulenev või mille eest võib äriühingut pidada vastutavaks) ning viia mis tahes selline asi vahekohtusse;

e) esitada äriühingu varadesse panustanud isikutele või arvatavatele äriühingu varadesse panustanud isikutele sissemaksmise nõudeid ja jõustada kompromiss või kokkulepe, mis käsitleb äriühingu olemasolevaid või tulevasi, kindlaid või tingimuslikke, kindlaks tehtud või kahjudest tulenevaid võlgu, kohustusi ja nõudeid, mis kehtivad või arvatavasti kehtivad äriühingu ja äriühingu varadesse panustanud isiku või arvatava äriühingu varadesse panustanud isiku või muu võlgniku või arvatava võlgniku vahel, ning käsitleda kõiki küsimusi, mis on kokkulepitud tingimustel seotud äriühingu varaga või likvideerimisega või mõjutavad neid, ning võtta mis tahes tagatise sellise sissemaksmise nõude, võla, kohustuse või nõude vabastamise eest ning vabastada selle täielikult;

f) esindada äriühingut kõikides asjades ja teha kõike vajalikku äriühingu tegevuse likvideerimiseks ja varade jaotamiseks.

Lisaks sellele võib kohus ette näha, et likvideerimiskomisjoni puudumise korral võib pankrotihaldur kasutada punktides a ja b nimetatud volitusi ilma kohtu loata.

Üldiselt on pankrotihalduril kohtulikus likvideerimismenetluses volitused teha järgmist:

a) müüa äriühingu vallas- ja kinnisvara, sh mis tahes õigusi, avalikul enampakkumisel või erakokkuleppega, olles volitatud üle andma kogu vara või osa varast;

b) teha äriühingu nimel ja äriühingu eest kõiki tehinguid ja täita kõiki lepinguid, vastuvõtuakte ja muid dokumente;

c) kaasata äriühingu vara tagatiseks mis tahes sissenõutavat raha;

d) pidada oma kohuseks tegutseda oma võimaluste piires pankrotihaldurina selleks ettenähtud eesmärkide elluviimiseks.

Kohus kontrollib kohtulikus likvideerimismenetluses tegutseva pankrotihalduri käesolevas artiklis käsitletud volituste kasutamist ja iga võlausaldaja või äriühingu varadesse panustanud isik võib pöörduda kohtu poole seoses nende volituste kasutamise või kavandatud kasutamisega.

Ajavahemikul, mis jääb maksejõuetuse korral lõpetamismääruse väljaandmise ja kohtule esitatud maksejõuetuse väljakuulutamise avalduse registreerimise vahele, ning juhul, kui kohus määrab ajutise halduri, lakkavad äriühingu ametiisikute volitused samuti sel määral, kuivõrd kohus teeb haldurile ülesandeks äriühingu kinnisvara või äritegevuse haldamise, nagu kohus tema nimetamise määruses on täpsustanud.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 329B lõike 6 punkti a kohaselt jätkab äriühing tervendamismääruse (reorganiseerimismääruse) kehtimise ajavahemikul oma tavapärast tegevust erikontrolöri juhtimise all.

Erikontrolör peab olema üksikisik, kelle kohus on heaks kiitnud ja kelle puhul kohus on veendunud, et tal on tõestatud pädevus ja kogemus äriettevõtete juhtimises, ta on kvalifitseeritud ja soovib ameti vastu võtta ning tal ei ole seoses sellesse ametisse nimetamisega huvide konflikti.

Erikontrolöri töötasu maksab äriühing. Tema ametisse nimetamise korral määrab kohus ajavahemiku, mis on kuni kümme tööpäeva alates äriühingu tervendamismääruse andmisest ja mille jooksul äriühing hoiustab kohtu juures rahasumma või pakub muud sobivat garantiid või muud asjakohast kokkulepet, mis kohtu arvates on piisav, et katta erikontrolöri töötasu ja ametialased kulud.

Erikontrolöri määramise korral peatatakse mis tahes volitused, mis on äriühingule seaduse või asutamislepingu ja põhikirjaga ette nähtud, välja arvatud juhul, kui erikontrolör on andnud nende volituste jätkamiseks nõusoleku, mis võib olla üldine või seotud teatava juhtumi või juhtumitega. Selle puudumise korral on kõik volitused antud erikontrolörile.

Üldiselt on erikontrolöril volitused teha järgmist:

a) võtta oma valdusesse või kontrolli alla äriühingu kogu vara ja seega vastutada äriühingu tegevuse, äritegevuse ja vara haldamise ja järelevalve eest;

b) pärast kohtu teavitamist kõrvaldada ametist iga äriühingu juhatuse liige ja määrata iga isik tegevdirektoriks;

c) palgata isikuid ametialaste või haldusteenuste osutamiseks ja võtta äriühingule kohustus maksta nende tasusid või honorare ning

d) kutsuda kokku äriühingu liikmete või võlausaldajate koosolek.

Lisaks sellele on erikontrolöril kohtu eelnevalt antud loal volitused teha järgmist:

i) võtta äriühingule kohustusi, mis kestavad kauem kui kuus kuud;

ii) lõpetada äriühingu töötajate töölepinguid, kui ta peab seda terve äriühingu või selle osa elujõulisena jätkamiseks vajalikuks.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Nagu eespool selgitatud, kohaldatakse oma nime all äritegevusega tegelevate ettevõtjate ja piiramatu vastutusega äriühingute suhtes pankrotti käsitleva äriseadustiku jaotise sätteid.

Mis puudutab pankrotihalduri volitusi pankroti korral, siis nimetatakse sellist pankrotihaldurit „halduriks“ ja haldur on isik või isikud, keda kohus peab sobivaks usaldusväärselt täitma oma ülesandeid isegi juhul, kui see haldur on seotud pankrotivõlgnikuga või on pankrotivõlgniku võlausaldaja.

Haldur võtab oma ülesannete täitmist alustades enda omandisse kogu pankrotivõlgniku vara ja kõik mis tahes liiki õigused, mis pankrotivõlgnikule kuuluvad. Ta võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et säilitada pankrotivõlgniku õigused tema võlgnike ees, ja registreerib riiklikus registris kõik hüpoteegid, mis mõjutavad pankrotivõlgniku võlgnike vara. Haldur vastutab oma tegude eest pankrotivõlgniku suhtes.

Halduril on ka kohustus anda kohtusse pankrotivõlgnikule võlgnetavad võlad, kuid halduril ei ole seaduslikku õigust teha kompromissi või viia vaidlust vahekohtusse, ilma et tal oleks pankrotivõlgniku võlausaldajate enamuse (nõuete väärtuse järgi) kirjalikku nõusolekut ja kohtuniku luba.

Ühe kuu jooksul alates pankrotiotsuse kättesaamisest teeb haldur pankrotivõlgniku varast loendi.

Igal võlausaldajal on õigus seda loendit näha ning võlausaldajal ja pankrotivõlgnikul on kohustus aidata loendit koostada.

Loend on tegelikkusele vastav loend pankrotivõlgniku kogu varast koos kirjelduse ja väärtusega.

Haldur ei saa vara käsutada ilma kohtu nõusolekuta ja kogu menetlus on avatud avalikkuse kontrollile. Halduri poolt pankrotivõlgniku või äriühingu nimel omandi müügist saadud tulud loetletakse ning kõik vastuvõtuaktid ja arved tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida.

Kohtul on õigus haldurilt, pankrotivõlgnikult ja võlausaldajatelt nõuda vande all kogu teabe esitamist, kui ta seda vajalikuks peab.

Mis puudutab võlgniku volitusi (võlgniku all mõistame pankrotivõlgnikku kui isikut või äriühingut), siis on võlgnikul õigus kontrollida, et haldur viib pankrotimenetlust läbi vastavalt seadusele ja korrektselt.

Võlgnikul on õigus anda kohtule vihjeid, kui halduri võetud meetmed ei ole kooskõlas kohtumääruse tingimustega või tema olukorda hallatakse halvasti.

Pankrotivõlgniku raamatupidamis- ja äridokumendid on kogu aeg kontrollimiseks kättesaadavad; see tähendab samuti seda, et võlgnikul on õigus kohtu määratud halduri tegevusega kursis olla ja seda kontrollida.

Samuti on võlgnikul seaduse kohaselt õigus toimetulekuks vajalikule igapäevasele elatisele tema enda ja ta perekonna jaoks, mis tähendab, et kohus lubab halduril eraldada võlgnikule vahendeid tema enda varast, kuni ei ole põhjust arvata, et pankrotivõlgnik on toime pannud pettuse.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Maksejõuetuse ja reorganiseerimise menetlused (piiratud vastutusega äriühingud) / pankrotimenetlused (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Malta seadustekogu 459. peatüki kohaselt kuulub lepingu lõpetamise korral tehtav tasaarveldus või muu lepingupunkt, millega tagatakse mõlema lepingupoole võlgnetavate summade tasaarveldus või nõude tasaarvestus või mis on seotud sellise tasaarvestuse või tasaarvelduse sätestamisega seoses vastastikuste laenudega, vastastikuste võlgadega või muude vastastikuste tehingutega, täitmisele kooskõlas selle tingimustega, kas enne või pärast pankrotti või maksejõuetust, seoses vastastikuste võlgadega, vastastikuste laenudega või vastastikuste tehingutega, mis on tekkinud või toimunud enne ühe poole pankrotti või maksejõuetust, järgmiste poolte suhtes:

a) lepingupooled;

b) tagatise andja või muu isik, kes on andnud lepingupoolele tagatise;

c) pankrotihaldur, pankrotivara valitseja, haldur, kontrolör, erikontrolör või muu samalaadne ametiisik või lepingupool ning

d) lepingupoolte võlausaldajad.

Ülalpool esitatu ei kehti lepingu lõpetamise korral tehtava tasaarvelduse suhtes juhul, kui see oli kokku lepitud ajal, mil üks pool teadis või pidi teadma, et lõpetamise avaldus ja äriühingu likvideerimine maksejõuetuse tõttu oli menetluses, või et äriühing oli astunud kohaldatavate seadustega nõutud samme enda lõpetamiseks ja likvideerimiseks maksejõuetuse tõttu.

Samuti ei kohaldata seda juhul, kui maksejõuetu lepinguosaline on üksikisik (mitte ettevõtja) või muu äriühing kui piiratud vastutusega äriühing (st tegemist on täisühinguga või usaldusühinguga) ja teine lepingupool teadis või pidi teadma samalaadsetest asjaoludest maksejõuetu poole kohta, nagu on märgitud eelmises lõigus.

Mis tahes muu lepinguosalise maksejõuetuse või pankroti väljakuulutamine ei tühista lepingus sätestatud õigust või volitust kohaldada lepingu lõpetamise korral tehtavat tasaarveldust.

On ka sätestatud, et ilma et see piiraks mis tahes muu siseriikliku õigusnormi kohaldamist, ei saa millegagi piirata ega edasi lükata lepingu sellise sätte kohaldamist, millega sätestatakse tasaarveldus või tasaarvestus, või mis on seotud sellise tasaarvestuse või tasaarvelduse sätestamisega, mis oleks muul juhul kuulunud täitmisele, ning ühegi kohtu määrus ega korraldus ega keeld ega muu samalaadne kohtu poolt välja antud või muul viisil koostatud dokument ega mis tahes laadi menetlus ei saa seda mõjutada. Kuid ilma et see piiraks käesolevas lõigus eespool nimetatut, ei takista miski sellise õigusnormi kohaldamist, millega tasaarveldus või tasaarvestus tuleb jätta täitmata teatava konkreetse juhtumi korral, kus on tegemist pettuse või muu samalaadse põhjusega, ja miski ei saa lubada tasaarvelduse või tasaarvestuse täitmist, kui asjaomaste poolte vahel sõlmitud lepingu mis tahes säte muudab tasaarvelduse või tasaarvestuse õigustühiseks pettuse tõttu või muul samalaadsel põhjusel.

Seaduses täpsustatakse, et lepingupooltel on seaduse kohaselt õigus:

  • leppida kokku süsteemis või mehhanismis, mis võimaldab pooltel konverteerida mitterahalised kohustused sama väärtusega rahalisteks kohustusteks ja määrama sellise kohustuse väärtuse tasaarvelduse või tasaarvestuse eesmärgil;
  • leppida kokku vahetuskursis või vahetuskursi määramise meetodis, mida rakendatakse tasaarvelduse või tasaarvestuse tegemisel, kui tasaarveldatavad või tasaarvestatavad summad on eri valuutades, ning määrata valuuta, milles summa netomakse tehakse;
  • leppida kokku, et lepingu kohaselt toimuvaid tehinguid või muud vahendustegevust, mis on lepingus konkreetselt kindlaks määratud või esitatud viitega tehingu või vahenduse liigile või klassile, käsitletakse lepingus tasaarvestuse või tasaarvelduse sätte kohaldamisel ühe tehingu või vahendusena ning lepingupool või pankrotihaldur, pankrotivara valitseja, haldur, kontrolör, erikontrolör või muu lepingupoolte nimel tegutsev ametiisik ja kohus käsitleb neid tehinguid või vahendusi ühe tehingu või vahendusena.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 303 on sätestatud, et eesõigused, hüpoteegid või muud tasud, vara või õiguste üleminek või muu käsutamine ning varaga seotud maksed või muud toimingud või õiguste teostamine äriühingu poolt või tema vastu ning mis tahes kohustused, mille äriühing on võtnud kuue kuu jooksul enne äriühingu lõpetamist, loetakse võlausaldajaid kahjustavaks ebaausaks eelistamiseks, kui tegemist on tehinguga, mille väärtus on selle tegelikust väärtusest väiksem või kui sellega antakse eelis, olenemata sellest, kas tehing on oma laadilt soodustav või kahjulik. Sellistel juhtudel on tehing (ebaaus eelistamine) tühine.

Tegelikust väärtusest väiksem väärtus on määratletud järgmiselt:

a) äriühing sõlmib tegelikust väärtusest väiksema väärtusega tehingu juhul, kui:

i) äriühing teeb kingituse või sõlmib muul viisil tehingu tingimustel, mille kohaselt äriühing ei saa selle eest tasu, või

ii) äriühing sõlmib tehingu tasu eest, mille väärtus rahas või raha ekvivalendis on oluliselt väiksem kui äriühingu makstud tasu väärtus rahas või raha ekvivalendis.

Eelise andmine on määratletud järgmiselt:

b) äriühing annab isikule eelise juhul, kui:

i) see isik on üks äriühingu võlausaldajaid või äriühingu võlgade või muude kohustuste käendaja või tagatise andja ning

ii) äriühing teeb midagi või laseb teha midagi, mis paneb selle isiku olukorda, mis äriühingu maksejõuetusest tuleneva likvideerimise korral on parem kui olukord, kus ta oleks olnud ilma asjaomase teo või tegematajätmiseta.

Eespool kirjeldatust tehakse erand, kui isik, kelle kasuks tehing sõlmiti, tehti või toimus, tõendab, et ta ei teadnud ja et tal ei olnud põhjust arvata, et äriühing maksejõuetuse tõttu tõenäoliselt lõpetatakse.

Peale eespool kirjeldatu ei ole muid sätteid, millel oleks otsene mõju lepingutele.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Üheski eraldi õigusnormis ei käsitleta reorganiseerimismenetluste mõju lepingutele.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Äriseadustiku ja täpsemalt artikli 485 kohaselt saab tühistada kõik pankrotivõlgniku teod, millega vara või võetud kohustus üle antakse või millega pankrotivõlgnik loobub õigusjärglusest soodustava või kahjuliku tehingu alusel, mille eesmärk on petta oma võlausaldajaid.

Erinevalt äriühingute seadusest ei ole äriseadustikus sätestatud ajapiirangut, nagu Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 303.

Kui eespool nimetatud juhtudel on tõendatud, et pankrotivõlgnik oli teadlik asjaoludest, mille tõttu pankrot välja kuulutati, võidakse selline tegevus tühistada.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Kui maksejõuetusmenetlus on alanud (äriühing lõpetatakse kohtumäärusega maksejõuetuse tõttu), ei saa äriühingu või tema vara vastu vaidlust ega menetlust algatada (kohtuvaidluse algatamise keeld), välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel. Seaduses ei täpsustata, millisel juhul kohus lubaks pankrotivõlgnikul alustada või jätkata kohtumenetlust, kuid üldpõhimõte on selline, et maksejõuetusmenetluse ajal hallatakse äriühingu vara korrakohasel viisil kõikide võlausaldajate kasuks ja et teatavad võlausaldajad ei peaks saama eeliseid äriühingut kohtusse andes.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Siseriikliku õigusega on ette nähtud kohtumenetluse peatamine reorganiseerimismenetluse (äriühingu tervendamise) ajal. Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 329B lõikes 4 on sätestatud, et pärast reorganiseerimise (äriühingu tervendamise) avalduse esitamist ja juhul, kui seda ei lükata tagasi, või ajavahemikul, mil toimub äriühingu tervendamismenetlus:

a) peatatakse mis tahes pooleliolev või uus likvideerimisavaldus;

b) ei saa esitada ega jõustada äriühingu lõpetamise otsust ja sellele järgnevat likvideerimist;

c) peatatakse rahaliste nõuete täitmine äriühingu poolt ja intressimaksed, mis muidu oleksid hakanud kogunema;

d) kehtiva üürilepingu korral ei saa majaomanik või muu isik, kellele üüri makstakse, äriühingule ruumide üürimise lepingut lõpetada äriühingu suutmatuse tõttu täita nende ruumide üürimise tingimusi, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel;

e) ei saa võtta mingeid muid meetmeid, et täita äriühingu varale seatud tagatist või võtta tagasi kaupa, mis oli ostu-müügilepingu alusel äriühingu valdusesse antud, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel;

f) äriühingu ega tema vara vastu ei saa koostada hagi tagamise või täitemäärust ega orderit, mis on sätestatud kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku 16. peatükis, välja arvatud kohtu korraldusel ja kohtu määratud tingimustel, ning

g) ei algatata ega jätkata äriühingu või tema vara vastu kohtumenetlust, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Kui kohus on määranud halduri, saab piiramatu vastutusega äriühingu ja ettevõtja pankrotimenetluses kõiki nõudeid pankrotivõlgniku isiku ja omandi vastu esitada üksnes halduri(te)le, aga mitte pankrotivõlgniku ega pankrotistunud äriühingu vastu, ning see toimub kooskõlas Malta seadustekogu 13. peatüki artikliga 500.

Võlausaldajal on õigus teada ja kontrollida seda, kuidas haldur valitseb pankrotivõlgniku vara, ja nõuda kohtult tagasivõtmist, kui haldur piirab (haldurid piiravad) tema õigusi.

Tervendamismenetluses on kohtul õigus anda välja ajutine määrus, et pankrotivõlgnik/äriühing saaks puhkust oma asjade tervendamiseks.

Siiski on võlausaldajatel erinevalt tervendatavast piiratud vastutusega äriühingust võimalik pöörduda kohtusse halduri vastu, kes esindab pankrotivõlgnikust ettevõtjat või pankrotivõlgnikust äriühingut.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Kui maksejõuetusmenetlus on alanud (äriühing lõpetatakse kohtumäärusega maksejõuetuse tõttu), ei saa äriühingu või tema vara vastu vaidlust ega menetlust jätkata (kohtuvaidluse peatamine), välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel. Seaduses ei täpsustata, millisel juhul kohus lubaks võlausaldajal alustada või jätkata kohtumenetlust, kuid üldpõhimõte on selline, et maksejõuetusmenetluse ajal hallatakse äriühingu vara korrakohasel viisil kõikide võlausaldajate kasuks ja et teatavad võlausaldajad ei peaks saama eeliseid äriühingut kohtusse andes.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Siseriikliku õigusega on ette nähtud kohtumenetluse peatamine reorganiseerimismenetluse (äriühingu tervendamise) ajal. Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 329B lõikes 4 on sätestatud, et pärast reorganiseerimise (äriühingu tervendamise) avalduse esitamist ja juhul, kui seda ei lükata tagasi, või ajavahemikul, mil toimub äriühingu tervendamismenetlus:

a) peatatakse pooleliolev või uus likvideerimisavaldus;

b) ei saa esitada ega jõustada äriühingu lõpetamise otsust ja sellele järgnevat likvideerimist;

c) peatatakse rahaliste nõuete täitmine äriühingu poolt ja intressimaksed, mis muidu oleksid hakanud kogunema;

d) kehtiva üürilepingu korral ei saa majaomanik või muu isik, kellele üüri makstakse, äriühingule ruumide üürimise lepingut lõpetada äriühingu suutmatuse tõttu täita nende ruumide üürimise tingimusi, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel;

e) ei saa võtta mingeid muid meetmeid, et täita äriühingu varale seatud tagatist või võtta tagasi kaupa, mis oli ostu-müügilepingu alusel äriühingu valdusesse antud, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel;

f) äriühingu ega tema vara vastu ei saa koostada hagi tagamise või täitemäärust ega orderit, mis on sätestatud kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku 16. peatükis, välja arvatud kohtu korraldusel ja kohtu määratud tingimustel, ning

g) ei algatata ega jätkata äriühingu või tema vara vastu kohtumenetlust, välja arvatud kohtu loal ja kohtu määratud tingimustel.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Äriseadustikus sätestatud siseriikliku õigusega ei ole menetluste peatamist ette nähtud. Sellest hoolimata on halduri nõudmisel võimalik taotleda, et see avaldus viidaks kohtusse ja selle kuulaks ära sama kohtunik, kes viib läbi pankrotimenetlust, et kohtunik saaks pankrotimenetlust reguleerida ja läbi viia, kaitstes pankrotivõlgniku õigusi ja kohustusi ning tagades, et võlausaldaja taotlusega kooskõlas olevaid õigusi võetaks kuulda ja nende kasuks otsustataks.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Võlausaldajad võivad maksejõuetusmenetlusse sekkuda, kui tõendavad, et neil on õiguslik huvi ja nad suudavad menetluse ajal kohtu ees avaldusi teha.

Pankrotihaldur teavitab võlausaldajaid toimuvast menetlusest ja peab koosolekuid ning võlausaldajad saavad oma arvamust avaldada.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 329B on sätestatud, et nii kohus kui ka erikontrolör tegutsevad muu hulgas võlausaldajate parimates huvides.

Samuti on erikontrolöril kohustus kokku kutsuda võlausaldajate koosolek(uid) ja esimene koosolek toimub kuni kuu aja jooksul pärast erikontrolöri ametisse nimetamist.

Koosoleku ajal tuleb erikontrolöril määrata võlausaldajate ja osanike/aktsionäride ühiskomisjon, et saada nõuandeid ja tuge, mida erikontrolöril võib tarvis minna olukorra, äritegevuse ja vara haldamisel ja äriühingu tervendamisel elujõuliseks, tegevust jätkavaks üksuseks.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Võlausaldajad võivad pankrotimenetlusse sekkuda ja selles osaleda, kui nad tõendavad, et neil on õiguslik huvi ja nad suudavad menetluse ajal kohtu ees avaldusi teha.

Haldur teavitab võlausaldajaid toimuvast menetlusest ja peab koosolekuid ning võlausaldajad saavad oma arvamust avaldada.

Samuti on võlausaldajatel õigus hääletada ja kompromissettepaneku lõplik kokkulepe nõuab kolme neljandiku oma nõude tõendanud võlausaldajate (nõuete väärtuse järgi) nõusolekut.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Pankrotihaldur võib äriühingu vara müüa kõige soodsama pakkumise teinud ostjale.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Erikontrolör ei saa äriühingu vara käsutada ilma kohtu konkreetse loata või vastavalt tervendamisplaanis ettenähtule, mille kohus seejärel muutmata kujul või muudatusi tehes heaks kiidab. Igal juhul suunab kohus äriühingu vara käsutamise meetodi valikut või kiidab selle heaks.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pankrotimenetluses käsutab haldur vara, otsides kõige soodsamaid pakkumisi äriühingu varadele, ja hangib kohtult loa, et seda teha.

Äriühingu või pankrotivõlgniku tervendamisel (Malta seadustekogu 13. peatüki artikkel 498) järgib haldur tervendamisplaani, kuid kohtunikul on ulatuslik kaalutlusõigus anda suuniseid, mida ta peab pankrotivõlgniku ja võlausaldajate huvides kõige paremaks.

Siiski on võlausaldajal võimalik kohtuniku sellisele võimule vastu astuda, kui võlausaldaja näitab õigustatud alustel, et see ei ole võlausaldajate huvides.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist tekkivate nõuete ja varasemate nõuete vahel vahet ei tehta. Kui varad ei ole kohustuste täitmiseks piisavad, võib kohus maksejõuetusmenetluses teha aga korralduse tasuda varadest lõpetamise ja likvideerimise käigus tasutud kulud, tasud ja kulutused sellises tähtsusjärjekorras, nagu kohus peab vajalikuks; kohus võtab arvesse järgmist üldist tähtsusjärjekorda:

a) kulutused, mida ametlik pankrotivara valitseja või pankrotihaldur saab põhjendatult nõuda või mida ta on teinud seoses äriühingu mis tahes vara säilitamise, realiseerimise või sissenõudmisega;

b) muud kulutused või väljamaksed, mis ametlik pankrotivara valitseja on teinud või mis on tehtud tema volitusel, sealhulgas seoses äriühingu äritegevuse jätkamisega;

c) võimalik ajutise halduri tasu;

d) avalduse esitaja kulud ja kõikide nende avalduses esitatud isikute kulud, kelle kulud kohus on heaks kiitnud;

e) võimalik erihalduri tasu;

f) mis tahes summad, mis tuleb maksta isikutele, kes oma töökohustuste või volituste kohaselt aitavad koostada varade ja kohustuste aruandeid või kontoväljavõtteid;

g) kohtu korraldusega ette nähtud hüvitised varade ja kohustuste aruannete esitamise kohustusest vabastamise või kõnealuste aruannete esitamiseks ajapikenduse saamise taotlustega seotud kulude eest;

h) kõik vajalikud väljamaksed, mille pankrotihaldur on oma haldustegevuse käigus teinud, sealhulgas likvideerimiskomisjoni liikmete või nende esindajate tehtud kulutused, mille pankrotihaldur on heaks kiitnud;

i) kõikide nende isikute tasud, kelle pankrotihaldur on värvanud äriühingule teenuseid osutama, nagu on nõutud või lubatud Malta seadustekogu 386. peatükis;

j) ametliku pankrotivara valitseja ja pankrotihalduri tasu.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Ei ole asjakohane.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pärast pankrotimenetluse algatamist tekkivate nõuete ja varasemate nõuete vahel vahet ei tehta. Kui varad ei ole kohustuste täitmiseks piisavad, võib kohus pankrotimenetluses teha korralduse tasuda varadest lõpetamise ja likvideerimise käigus tasutud kulud, tasud ja kulutused sellises tähtsusjärjekorras, nagu kohus peab vajalikuks; kohus võtab arvesse järgmist üldist tähtsusjärjekorda:

a) kulutused, mida haldur saab põhjendatult nõuda või mis ta on teinud seoses äriühingu mis tahes vara säilitamise, realiseerimise või sissenõudmisega;

b) muud kulutused või väljamaksed, mis haldur on teinud või mis on tehtud tema volitusel, sealhulgas seoses äriühingu äritegevuse jätkamisega;

c) võimalik halduri tasu;

d) avalduse esitaja kulud ja kõikide nende avalduses esitatud isikute kulud, kelle kulud kohus on heaks kiitnud;

e) võimalik erihalduri ja registripidaja tasu;

f) mis tahes summad, mis tuleb maksta isikutele, kes oma töökohustuste või volituste kohaselt aitavad koostada varade ja kohustuste aruandeid või kontoväljavõtteid;

g) kohtu korraldusega ette nähtud hüvitised varade ja kohustuste aruannete esitamise kohustusest vabastamise või kõnealuste aruannete esitamiseks ajapikenduse saamise taotlustega seotud kulude eest;

h) kõik vajalikud väljamaksed, mille haldur on oma haldustegevuse käigus teinud, sealhulgas komisjoni liikmete või nende esindajate tehtud võimalikud kulutused, mille haldur on heaks kiitnud.

Kui need on tasutud, makstakse tagatud nõuetega võlausaldajatele vastavalt nende nõude registreerimise kuupäevale ning pärast tagatud nõuetega võlausaldajaid makstakse kõikidele teistele võlausaldajatele vastavalt nende nõude registreerimise ajale. Juhul kui viimaste (tagamata nõuetega võlausaldajate) nõuete täitmiseks ei ole piisavalt vahendeid, siis kuuluvad need samasse nõudeõiguse järku.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Nõuete vastuvõtmise otsustab pankrotihaldur. Nõuete esitamise viis ei ole konkreetsete eeskirjadega reguleeritud. Tuleb rõhutada, et kui pankrotihalduriks määratakse ametlik pankrotivara valitseja, siis kasutatakse nõuete jaoks järgmist vormi.

AMETLIK PANKROTIVARA VALITSEJA

c/o MFSA

Notabile Road

Attard, BKR3000

Lõpetatud äriühingu andmed

1

Nimi ja registrinumber

2

Lõpetamise jõustumiskuupäev

Võlausaldaja andmed

3

Nimi ja perekonnanimi / registrinumber

4

Aadress

5

E-posti aadress

6

Telefoni-/mobiiltelefoni number

/

Andmed võla kohta

7

Nõude kogusumma, sealhulgas lõpetamise kuupäeva seisuga tasumisele kuuluv võimalik kapitaliseerimata intress

8

Kapitaliseerimata intressi kogusumma lõpetamise kuupäeva seisuga

9

Võla päritolu kirjeldus, sealhulgas kõik asjakohased kuupäevad

(Vajaduse korral lisada täiendavaid lehti)

10

Dokumentide ja/või muude nõuet toetavate tõendite andmed (lisada tõestatud koopia ja nummerdada järjest kõik dokumendid)

(Vajaduse korral lisada täiendavaid lehti)

Tagatise andmed (kui see on antud)

11

Antud/saadud tagatise liigi kirjeldus

(Vajaduse korral lisada täiendavaid lehti)

12

Tagatise andmise/saamise kuupäev(ad)

13

Tagatud võla summa

Võlausaldaja kinnitus

14

Mina, allakirjutanu, kinnitan käesolevaga, et mulle teadaolevalt on käesoleval vormil esitatud teave tõene, täpne ja terviklik.

Võlausaldaja allkiri

Nimi ja perekonnanimi suurtähtedega

Isikutunnistuse number

15

Kui allkirjastaja on juriidilise isiku esindaja, siis täita alljärgnev:

____________________________________________________
nimel, registrinumber _________________________,

tegutsedes kui _____________________________.

Seoses ajavahemikuga, mille jooksul võib selliseid nõudeid esitada, antakse Malta seadustekogu 386. peatüki artikliga 255 kohtule õigus määrata ajavahemik või ajavahemikud, mille jooksul võlausaldajad peavad enda antud võlgu või oma nõudeid tõendama, vastasel korral ei saa nad osa enne asjaomaste võlgade tõendamist toimunud väljamaksetest.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Tervendamismenetluse mõju nõuete esitamisele, kontrollimisele ja tunnustamisele ei ole käsitletud üheski eraldi õigusaktis.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Maksejõuetuse puhul puudub Malta õigusaktides võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude lõplik loetelu, sest järke ei ole esitatud ühes konkreetses õigusaktis, vaid need sisalduvad mitmes õigusaktis. Alljärgnevalt on esitatud nõuete rahuldamisjärke käsitlevad õigusaktid.

Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 302 on sätestatud, et sellise äriühingu likvideerimise korral, mille varad ei ole kohustuste täitmiseks piisavad, on tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajate õigused ning nende antud võlgade prioriteetsus ja rahuldamisjärk reguleeritud asjaomasel ajal kehtivate õigusaktidega.

Malta seadustekogu 13. peatüki artiklis 535 on samuti sätestatud, et pante, eesõiguseid või hüpoteeke omavad võlausaldajad järjestatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Nii Malta seadustekogu 13. peatüki artiklis 535 kui ka 386. peatüki artiklis 302 on sätestatud, et võlgade rahuldamisjärgud on reguleeritud kehtivate õigusaktidega.

Samasse nõudeõiguse järku kuulumise põhimõte on Malta õiguses kaudselt esitatud tsiviilseadustiku (16. peatüki) artiklis 1996, kus on sätestatud, et eelise seadusjärgsed põhjendused on eesõigused, hüpoteegid ja vara lahususest tulenev eelis. Ühtlasi on selles sätestatud, et võlausaldaja võib oma olemasolevaid ja tulevasi õigusi maksetele, täitmisele pööramisele ja rahuldamisjärgule ning muid sarnaseid olemasolevaid või tulevasi õigusi seaduslikult teise isiku kasuks allutada, edasi lükata, neist loobuda või neid muul viisil muuta. Selline allutamine, edasilükkamine, loobumine, muutmine või sarnane tegevus võib toimuda kokkuleppel teise isikuga, sealhulgas teise võlausaldajaga, või tehes talle ühepoolse avalduse, olenemata sellest, kas kõnealune isik on sellise kokkuleppe jõustumise või avalduse tegemise ajal kindlaks määratud või veel mitte.

Seepärast tekivad rahuldamisjärkude erinevused kokkuleppe alusel. Seega kui eesõigused, hüpoteegid ja vara lahususest tulenev eelis puuduvad, siis on võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgud võrdsed.

Eespool toodut arvestades tuleb tutvuda mitmesuguste eriõigusaktidega, millega antakse teatavatele nõuetele eelisõigus, näiteks käibemaksuseaduse (406. peatükk), töö- ja tööstussuhete seaduse (452. peatükk) ja sotsiaalkindlustusseadusega (318. peatükk).

Käibemaksuseaduse artiklis 62 on sätestatud järgmine.

„Volinikul on eelisõigus isiku majandustegevuse osa moodustavate varade üle seoses mis tahes maksuga, mis käesoleva seaduse alusel asjaomase isiku poolt tasumisele kuulub, ning ilma et see piiraks mis tahes muu õigusakti sätteid, tasutakse kõnealune maks eelisjärjekorras võrreldes mis tahes muu eelisõigusega võlgadega, välja arvatud üldise eelisõigusega võlad ja tsiviilseadustiku artikli 2009 punktis a või b nimetatud võlad.“

Töö- ja tööstussuhete seaduse artiklis 20 on sätestatud järgmine.

„Olenemata mis tahes muu õigusakti sätetest on töötaja mis tahes nõuded, mis on seotud tööandja poolt töötajale makstava hetkel kehtiva töötasuga maksimaalselt kolme kuu eest, ja puhkusehüvitis, millele töötajal õigus on, koos võimaliku hüvitisega, mis tuleb töötajale maksta töösuhte lõpetamise või sellest teatamise eest, eelisõigusega nõuded tööandja varale ning need makstakse eelisjärjekorras võrreldes kõikide muude nõuetega, sõltumata sellest, kas viimased on eelisõigusega või kaetud hüpoteegiga, tingimusel, et ühelgi juhul ei ületa eelisõigusega nõude maksimumsumma nõude esitamise ajal kehtivat riiklikku miinimumpalka kuue kuu eest.“

Sotsiaalkindlustusseaduse artikli 116 lõikes 3 on sätestatud järgmine.

„Olenemata mis tahes muu õigusakti sätetest on juhatuse liikme nõue käesoleva artikli alusel esimese või teise kategooria maksena tasumisele kuuluvale mis tahes summale esimese kategooria makse puhul eelisõigusega nõue tööandja varale, mille rahuldamisjärk on võrdne töötajate palkadega, ja teise kategooria makse puhul eelisõigusega nõue asjaomase füüsilisest isikust ettevõtja või vabakutselise isiku varale ning see makstakse eelisjärjekorras võrreldes kõikide muude nõuetega (v.a töötasud), sõltumata sellest, kas viimased on eelisõigusega või kaetud hüpoteegiga.“

Peale selle on eesõiguste prioriteetsust eraldi käsitletud tsiviilseadustiku artiklites 2088–2095. Muu hulgas on seal märgitud, et võlad tuleb maksta vastavalt registreerimise järjekorrale. Samal päeval registreeritud hüpoteekidel on seega võrdsed rahuldamisjärgud.

Kui varad ei ole kohustuste täitmiseks piisavad, võib kohus maksejõuetusmenetluses teha (ja tavaliselt ka teeb) korralduse tasuda varadest lõpetamise ja likvideerimise käigus tasutud kulud, tasud ja kulutused sellises tähtsusjärjekorras, nagu kohus peab vajalikuks; kohus võtab arvesse järgmist üldist tähtsusjärjekorda:

a) kulutused, mida ametlik pankrotivara valitseja või pankrotihaldur saab põhjendatult nõuda või mis ta on teinud seoses äriühingu mis tahes vara säilitamise, realiseerimise või sissenõudmisega;

b) muud kulutused või väljamaksed, mis ametlik pankrotivara valitseja on teinud või mis on tehtud tema volitusel, sealhulgas seoses äriühingu äritegevuse jätkamisega;

c) võimalik ajutise halduri tasu;

d) avalduse esitaja kulud ja kõikide nende avalduses esitatud isikute kulud, kelle kulud kohus on heaks kiitnud;

e) võimalik erihalduri tasu;

f) mis tahes summad, mis tuleb maksta isikutele, kes oma töökohustuste või volituste kohaselt aitavad koostada varade ja kohustuste aruandeid või kontoväljavõtteid;

g) kohtu korraldusega ette nähtud hüvitised varade ja kohustuste aruannete esitamise kohustusest vabastamise või kõnealuste aruannete esitamiseks ajapikenduse saamise taotlustega seotud kulude eest;

h) kõik vajalikud väljamaksed, mille pankrotihaldur on oma haldustegevuse käigus teinud, sealhulgas likvideerimiskomisjoni liikmete või nende esindajate tehtud kulutused, mille pankrotihaldur on heaks kiitnud;

i) kõikide nende isikute tasud, kelle pankrotihaldur on värvanud äriühingule teenuseid osutama, nagu on nõutud või lubatud Malta seadustekogu 386. peatükis;

j) ametliku pankrotivara valitseja tasu.

Maksejõuetusmenetluse jooksul koostab pankrotihaldur aruande, mis sisaldab võlausaldajate nõuete rahuldamisjärke ja jaotuskava ning mis esitatakse kohtule. Kui võlausaldajad kõnealuse aruandega ei nõustu, on neil võimalik esitada oma seisukohad, ja kohus võib teha korralduse aruannet parandada. Lõpuks kiidab kohus nimetatud rahuldamisjärgud ja kava heaks ning teeb pankrotihaldurile korralduse hakata võlausaldajatele makseid tegema.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Ei ole asjakohane.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamine on reguleeritud eelkõige äriseadustiku artikliga 531 ja tsiviilseadustikku kuuluvate seadustega, milles on esitatud seadusest tuleneva eelisõigusega võlausaldajate ja hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgud. Kõnealuste võlausaldajate nõuded on tagatud, tulenevalt õigusaktide sätetest või asjaõiguslepingust vastavalt asjaomase kande registreerimise kuupäevale; need nõuded on reguleeritud ka äriseadustiku artikliga 535.

Seejärel järjestatakse teised võlausaldajad (kes ei ole registreeritud võlausaldajad) võrdsetel alustel vastavalt oma nõuetele.

Kümne päeva jooksul pärast seda, kui isiku pankrot on välja kuulutatud, korraldatakse koosolek, kus kohtuniku, registripidaja, halduri, pankrotivõlgniku ja võlausaldajate juuresolekul uuritakse ja analüüsitakse nõudeid ning tehakse inventuur.

Sellel koosolekul kuulatakse ära pankrotivõlgnik, kes pakub välja kompromissi tingimused. Koosolekul arutatakse, kas asjaomase juhtumi puhul on põhjendatud teatavate võlausaldajate kompromiss (nende, kes ei ole registreeritud võlausaldajad tulenevalt eelisõigusest, hüpoteegist või pandist) kõikide võlausaldajate kompromissi asemel. Igal võlausaldajal on õigus see otsus kaheksa päeva jooksul vaidlustada.

Peetakse teine koosolek, mida samuti juhatab kohtunik, ning selleks, et võlausaldajate kompromiss oleks vastuvõetav, peab see esindama kolmveerandit heakskiidetud summast, mille pankrotivõlgnik peab tasuma.

Pärast seda protsessi ja kõikide võlausaldajate nõuete loetelu koostamist korraldatakse veel üks kohtuniku juhatamisel toimuv koosolek, mille kohta on õigusaktide kohaselt eelnevalt aegsalt teade avaldatud.

Kõnealusel koosolekul tutvustab iga võlausaldaja oma juhtumit ning kui haldur mõne võlausaldaja väited vaidlustab, siis peab võlausaldaja neid haldurile ja võlausaldajate esindusele tõendama.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Maksejõuetusmenetluse korral vabastab kohus pankrotihalduri tema ülesannetest niipea, kui pankrotihaldur on realiseerinud äriühingu kogu vara või nii palju sellest, nagu tema arvamuse kohaselt saab realiseerida, ilma et see maksejõuetuse kestust ebavajalikult pikendaks, teinud võlausaldajatele võimaliku lõppmakse, korrigeerinud äriühingu varadesse panustanud isikute vahelisi õigusi ja teinud neile võimaliku lõpliku tagastuse ning esitanud äriühingu kulul aruanded, ja kui kohus on veendunud, et pankrotihaldur on täitnud Malta seadustekogu 386. peatüki nõuded ja muud nõuded, mille kohus võib olla kehtestanud Kohus võtab seejuures arvesse aruannet ja võimalikke vastulauseid, mille võib olla esitanud mõni võlausaldaja, äriühingu varadesse panustanud isik või huvitatud isik.

Seejärel teeb kohus korralduse äriühingu nimi korralduse tegemise kuupäeva seisuga registrist kustutada. Nimetatud korraldusest teatatakse äriregistri pidajale, kes äriühingu nime registrist kustutab.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Malta seadustekogu artikli 329B lõikega 12 on tervendamismenetluse lõpetamiseks ette nähtud järgmised stsenaariumid.

a) Kui mis tahes ajal äriühingu tervendamismenetluse jooksul saab erikontrolörile pärast võlausaldajate ja osanike/aktsionäride ühiskomisjoniga konsulteerimist selgeks, et nimetatud menetluse jätkamine äriühingus ei ole põhjendatud, esitab erikontrolör viivitamata kohtule äriühingu tervendamismenetluse lõpetamise taotluse, mis sisaldab tema vastavasisulisi üksikasjalikke ja kõikehõlmavaid põhjendusi, ning kohus teeb korralduse äriühingu kohtulikuks likvideerimiseks.

Kohaldatakse Malta seadustekogu 386. peatükis maksejõuetusmenetlusega seoses kirjeldatud menetlust.

b) Kui mis tahes ajal äriühingu tervendamismenetluse jooksul saab erikontrolörile pärast võlausaldajate ja osanike/aktsionäride ühiskomisjoniga konsulteerimist selgeks, et äriühingu olukord on sel määral paranenud, et ta suudab oma võlad tasuda, esitab ta kohtule üksikasjalikke ja kõikehõlmavaid põhjendusi sisaldava taotluse ja palub kohtul teha korraldus äriühingu tervendamismenetluse lõpetamiseks. Kui kohus taotluse rahuldab, kehtestab ta sellised nõuded ja tingimused, mida ta juhtumi asjaolude põhjal vajalikuks peab.

Sellisel juhul jätkab äriühing oma tegevust elujõulise tegevust jätkava üksusena. Menetluse peatamine lõpeb, kui kohus eespool nimetatud taotluse rahuldab.

c) Kui mis tahes ajal äriühingu tervendamismenetluse jooksul äriühingu juhatuse liikmed või selle osanikud/aktsionärid erakorralisel üldkoosolekul veenduvad, et äriühingu olukord on sel määral paranenud, et ta suudab oma võlad tasuda, võivad nad esitada kohtule taotluse ja paluda kohtul teha korraldus äriühingu tervendamismenetluse lõpetamiseks, lisades taotlusele asjakohased tõendavad dokumendid ja asjakohase teabe, mis kinnitavad, et nad on olukorras veendunud, ning kohus ei tee taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise korraldust, ilma et ta oleks erikontrolöri eelnevalt ära kuulanud. Kui kohus taotluse rahuldab, kehtestab ta sellised nõuded ja tingimused, mida ta juhtumi asjaolude põhjal vajalikuks peab.

Sarnaselt eelmise juhtumiga jätkab äriühing oma tegevust elujõulise tegevust jätkava üksusena. Menetluse peatamine lõpeb, kui kohus eespool nimetatud taotluse rahuldab.

d) Oma ametiaja lõpus esitab erikontrolör kohtule kirjaliku lõpparuande, mis sisaldab tema üksikasjalikke ja kõikehõlmavaid arvamusi ja põhjendusi selle kohta, kas äriühingul on mõistlik väljavaade jätkata (tervikuna või osaliselt) elujõulise, tegevust jätkava üksusena ning kas tal on võimalik oma võlgu edaspidi korrapäraselt tasuda.

Kui erikontrolör esitab aruande, milles avaldatud arvamuse kohaselt on äriühingul mõistlik väljavaade jätkata (osaliselt või tervikuna) elujõulise, tegevust jätkava üksusena, lisab ta sellele täpse ja üksikasjaliku tervendamiskava; see sisaldab kõiki ettepanekuid vajalike meetmete kohta, mis võimaldavad äriühingul elujõulise, tegevust jätkava üksusena jätkata, koos selgitustega selle kohta, mis võib tegelikuks tervendamiseks vajalik olla, sealhulgas ettepanekud rahaliste vahendite, töötajate hoidmise ja äriühingu tulevase juhtimise kohta. Nimetatud tervendamiskavas selgitatakse ka seda, kuidas kavatsetakse võlausaldajatele nende nõuded täielikult või osaliselt tasuda, kas kõikide võlausaldajatega on saavutatud vabatahtlik kompromiss või kas tehakse ettepanek, et kohus lubaks tugineda sellisele kompromissile, mida kõik võlausaldajad ei ole heaks kiitnud.

Pärast lõpparuande ja tervendamiskava kättesaamist võib kohus küsida mis tahes selgitusi ja täpsustusi, mida ta vajalikuks peab ning mis vastavalt kohtu juhistele esitatakse kas suuliselt või kirjalikult. Seejärel võib kohus väljapakutud tervendamiskava tagasi lükata või selle vastu võtta ja heaks kiita kas täielikult või osaliselt ja nõuda sellesse muudatuste tegemist. Kui kohus erikontrolöri esitatud tervendamiskava heaks kiidab (olenemata sellest, kas sellesse on vastavalt kohtu juhistele muudatusi tehtud või mitte), on tervendamiskava kehtiv ja siduv kõikide huvitatud isikute jaoks kõikidel seadusest tulenevatel eesmärkidel. Menetluse peatamine lõpeb, kui kohus tervendamiskava heaks kiidab.

e) Kui kohus teeb korralduse äriühingu tervendamismenetluse lõpetamiseks põhjusel, et äriühingul ei ole mõistlikku väljavaadet jätkata elujõulise, tegevust jätkava üksusena ja tal ei ole võimalik oma võlgu edaspidi korrapäraselt tasuda, teeb ta korralduse äriühingu kohtulikuks likvideerimiseks.

Kohaldatakse Malta seadustekogu 386. peatükis maksejõuetusmenetlusega seoses kirjeldatud menetlust.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pankrotimenetluse korral vabastab kohus halduri tema ülesannete täitmisest niipea, kui haldur on realiseerinud äriühingu kogu vara või nii palju sellest, nagu tema arvamuse kohaselt saab realiseerida, ilma et see pankrotti ebavajalikult pikendaks, teinud võlausaldajatele võimaliku lõppmakse, korrigeerinud äriühingu varadesse panustanud isikute vahelisi õigusi ja teinud neile võimaliku lõpliku tagastuse ning esitanud äriühingu kulul aruanded, ja kui kohus on veendunud, et haldur on täitnud Malta seadustekogu 13. peatüki kohased nõuded ja muud nõuded, mille kohus võib olla kehtestanud; kohus võtab seejuures arvesse aruannet ja võimalikke vastulauseid, mille võib olla esitanud mõni võlausaldaja, äriühingu varadesse panustanud isik või huvitatud isik.

Seejärel teeb kohus korralduse äriühingu nimi korralduse tegemise kuupäeva seisuga registrist kustutada. Nimetatud korraldusest teatatakse äriregistri pidajale, kes äriühingu nime registrist kustutab.

Seda kohaldatakse ka piiramatu vastutusega äriühingute suhtes.

Pankrotivõlgnikust ettevõtja võib pärast seda, kui ettevõtja pankrot on välja kuulutatud ja pankrotivara müügist laekunud tulu jaotatud, esitada registripidajale avalduse ja taotleda võimalust pöörduda kohtusse; sel päeval pöördub kohus pankrotiga seotud võlausaldajate ja halduri poole, et teha kindlaks, kas ettevõtjal võib lubada oma äritegevuse ennistada.

Kui kõnealune ettevõtja ei tegutsenud ebaausalt ega kuritahtlikult, siis võidakse tal lubada oma äritegevus ennistada. Sellise ennistamise tagajärjel vabastatakse nii pankrotistunud ettevõtja isik kui ka tema hiljem omandatud vara kõikidest võlgadest, mida mis tahes ajal enne pankroti väljakuulutamist oleks temalt saanud sisse nõuda.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Malta seadustekogu 386. peatüki artikli 315 lõike 1 kohaselt võib võlausaldajal olla võimalik nõuda oma õiguste rikkumise eest õiguskaitset mis tahes isiku vastu, kelle puhul leitakse, et ta osales äriühingu äritegevuses eesmärgiga petta äriühingu võlausaldajaid või mis tahes teise isiku võlausaldajaid või mis tahes muu ebaausa eesmärgiga. Sellisel juhul võib kohus pärast vastava taotluse saamist sedastada, et kõik isikud, kes eespool kirjeldatud viisil toimuvas äritegevuses teadlikult osalesid, on isiklikult vastutavad ning neil on piiramatu vastutus kõikide või osade (nagu kohus otsustab) äriühingu võlgade ja muude kohustuste eest.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Võlausaldajate õigusi pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist ei ole käsitletud üheski eraldi õigusaktis.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Pärast äriühingu või ettevõtja pankrotimenetluse lõpetamist ei ole võlausaldajatel mingeid õigusi, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja suudab tõendada, et ettevõtja või äriühing käitus võlausaldajatega kuritahtlikult või ebaausalt.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Kulud kannab vastavalt kohtu otsusele kas maksejõuetuse väljakuulutamise avalduse esitanud isik või äriühing.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Reorganiseerimismenetluses (piiratud vastutusega äriühingu tervendamisel) kannab menetluskulud äriühing.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Kulud kannab kas avalduse esitanud isik või pankrotistunud isik.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Maksejõuetusmenetlus (piiratud vastutusega äriühingud)

Malta seadustekogu 386. peatüki artiklis 303 sätestatakse, et eesõigused, hüpoteegid või muud tasud, vara või õiguste üleminek või muu käsutamine ning varaga seotud mis tahes maksed või muud toimingud või õiguste teostamine äriühingu poolt või tema vastu ning mis tahes kohustused, mille äriühing on võtnud kuue kuu jooksul enne äriühingu lõpetamist, loetakse võlausaldajaid kahjustavaks ebaausaks eelistamiseks, kui tegemist on tehinguga, mille väärtus on selle tegelikust väärtusest väiksem või kui sellega antakse eelis, olenemata sellest, kas tehing on oma laadilt soodustav või kahjulik. Sellistel juhtudel on tehing (ebaaus eelistamine) tühine.

Tegelikust väärtusest väiksem väärtus on määratletud järgmiselt:

a) äriühing sõlmib tegelikust väärtusest väiksema väärtusega tehingu juhul, kui:

i) äriühing teeb kingituse või sõlmib muul viisil tehingu tingimustel, mille kohaselt äriühing ei saa selle eest tasu, või

ii) äriühing sõlmib tehingu tasu eest, mille väärtus rahas või raha ekvivalendis on oluliselt väiksem kui äriühingu makstud tasu väärtus rahas või raha ekvivalendis.

Eelise andmine on määratletud järgmiselt:

b) äriühing annab isikule eelise juhul, kui:

i) see isik on üks äriühingu võlausaldajaid või äriühingu võlgade või muude kohustuste käendaja või tagatise andja ning

ii) äriühing teeb midagi või laseb teha midagi, mis paneb selle isiku olukorda, mis äriühingu maksejõuetusest tuleneva likvideerimise korral on parem kui olukord, kus ta oleks olnud ilma asjaomase teo või tegematajätmiseta.

Eespool kirjeldatust tehakse erand, kui isik, kelle kasuks tehing sõlmiti, tehti või toimus, tõendab, et ta ei teadnud ja tal ei olnud põhjust arvata, et äriühing maksejõuetuse tõttu tõenäoliselt lõpetatakse.

Reorganiseerimismenetlus (piiratud vastutusega äriühingu tervendamine)

Võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust reorganiseerimismenetluses (piiratud vastutusega äriühingu tervendamisel) ei ole käsitletud üheski eraldi õigusaktis.

Pankrotimenetlus (piiramatu vastutusega äriühingud ja ettevõtjad)

Võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust pankroti- või tervendamismenetluses ei ole käsitletud üheski eraldi õigusaktis.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 15/02/2018