Pankroti ja maksejõuetuse registrid

Hispaania

Sisu koostaja:
Hispaania
Hispaania maksejõuetusregister

Avalik teave maksejõuetuse ja maksejõuetusmenetluste kohta on läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamise oluline osa. Hispaanias pakub sellist teavet maksejõuetusseaduse artikliga 198 loodud riiklik maksejõuetusregister (Registro Público Concursal). See seadus rakendati 15. novembri 2013. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 892/2013, mille kohaselt haldab riiklikku maksejõuetusregistrit justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv registripidajate ühendus (Colegio de Registradores).

Riiklikul maksejõuetusregistril on kolm eesmärki:

  • maksejõuetusseaduse alusel tehtud kohtulahendite ja ametlike dokumentide ning maksejõuetusmenetlusi käsitlevate registrikannete levitamine ja avaldamine;
  • mitmesuguste selliste riiklike registrite kooskõlastamine, kuhu tuleb kanda pankroti väljakuulutamise teated ja menetluste käik;
  • õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele vastavate pankrotihaldurite loetelu koostamine. Seda funktsiooni register siiski veel ei täida.

Riiklik maksejõuetusregister on kättesaadav internetiportaalis http://www.publicidadconcursal.es/.

Riikliku maksejõuetusregistri eesmärk on koondada maksejõuetusmenetluste käigus kogutud teavet üksnes teavitamise ja avalikustamise eesmärgil.

Kas juurdepääs maksejõuetusregistrile on tasuta?

Juurdepääs maksejõuetusregistrile on tasuta.

Päringud maksejõuetusregistris

Riiklik maksejõuetusregister koosneb neljast osast, kus kanded on järjestatud kronoloogiliselt poolte kaupa, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, või võlgnike kaupa.

  1. Esimene osa (maksejõuetusteated): see osa sisaldab otsuseid, mis tuleb avaldada vastavalt maksejõuetusseaduse artiklile 23, ning kõnealuse seaduse artikli 5a kohaste läbirääkimiste algatamise otsuseid. Siia kantakse ka teave maksejõuetusmenetluste algatamise kohta teistes liikmesriikides vastavalt maksejõuetusmenetlust reguleerivatele ELi õigusnormidele.
  2. Teine osa (riiklikes registrites esitatud teave): sisaldab märkeid ja kandeid, mis on tehtud riiklikesse registritesse maksejõuetusseaduse artiklis 24 osutatud isikute kohta.
  3. Kolmas osa (kohtuvälised kokkulepped): sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et jõuda maksete küsimuses kohtuvälisele kokkuleppele kooskõlas maksejõuetusseaduse X jaotisega, ning teavet maksejõuetusseaduse neljanda lisasätte kohase refinantseerimiskokkulepete kohtupoolse kinnitamise kohta.
  4. Neljas osa (pankrotihaldurid ja nende volitatud abid – väljatöötamisel).

Päringusse saab sisestada maksejõuetu võlgniku või pankrotihalduri nime: kuvatakse kõikides osades nende kohta olemasolev teave.

Maksejõuetusregistri ajalugu

2003. aasta maksejõuetusseadus ei näinud ette, et register peab sisaldama üldist teavet maksejõuetusmenetluste kohta. Küsimus kerkis üles seoses sel ajal Hispaania äriühinguõiguses sätestatud avalikustamise korraga, mille kohaselt avaldati teated asjaomase provintsi suurima tiraažiga päevalehtedes. See tähendas, et üha enam menetlusi tuli peatada, sest avaldamise kulud tuli kanda pankrotivara arvelt, kuid alati ei piisanud sellest.

Maksejõuetusseaduse artikliga 198 nähti ette süüliste maksejõuetusjuhtumite kandmine riiklikusse registrisse ja sätestati pankrotihalduri nimetamine või taandamine. Registrit laiendati ja see nimetati riiklikuks maksejõuetusregistriks 29. märtsi 2009. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 3/2009, mis käsitleb kiireloomulisi meetmeid maksu-, finants- ja maksejõuetusasjades, et võtta arvesse muutuvat majandusolukorda. Sellest ajast alates on seadust mitu korda muudetud ning sinna on tehtud ka muudatusi, mis mõjutavad muid õigusakte, mis käsitlevad teatavate toimingute avaldamist registri kaudu. Kehtivad õigusnormid, millega rakendatakse maksejõuetusseaduse artikkel 198, on sätestatud 15. novembri 2013. aasta kuninglikus dekreedis 892/2013 riikliku maksejõuetusregistri kohta.

Seotud lingid

https://www.mjusticia.gob.es

http://www.publicidadconcursal.es/

https://www.registradores.org

Viimati uuendatud: 26/02/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.