Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu - Kreeka

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõud, mida kokkuvõtlikult nimetatakse esialgse õiguskaitse abinõudeks (asfalistiká métra), on abinõud, mille rakendamise otsuse teeb kohus, kui kohtuasja sisulise lahendamise menetlus on käimas või algatamisel ning vahepealsel ajal vajab mõni nõue kohtulikku kaitset. Sedalaadi esialgse kohtuliku kaitse eesmärk on tagada, et nõuet, mida hakatakse sisuliselt hindama, on tegelikult võimalik rahuldada. Abinõud võivad hõlmata järgmist: tagatise andmine (engyodosía); võlgniku varale hüpoteegimärke registreerimine (engrafí prosimeíosis ypothíkis); ennetav arestimine (syntiritikí katáschesi); vara kohtulik deponeerimine (dikastikí mesengýisi); nõuete esialgne hüvitamine (prosoriní epidíkasi apaitíseon); kohtumäärus olukorra ajutise reguleerimise kohta (prosoriní rýthmisi katástasis); vara pitseerimine (sfrágisi), pitseri eemaldamine (aposfrágisi); vara inventuur (apografí) ja deponeerimine (dimósia katáthesi); ning valdust kaitsvad abinõud (asfalistiká métra nomís).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Selliste abinõude rakendamise otsuse saab teha ainult kohus.

Selliste abinõude rakendamise üldine pädevus on üheliikmelistel esimese astme kohtutel (monomelés protodikeío). See pädevus võib üheliikmeliselt esimese astme kohtult minna üle ringkonnakohtule (eirinodikeío), kui tegemist on valdus- või kasutusõiguste teostamise ajutise reguleerimisega, samuti juhul, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätete kohaselt on põhinõude lahendamine ringkonnakohtu pädevuses. Ringkonnakohtul on ainupädevus juhtudel, kui tegemist on hüpoteegimärke registreerimise või eemaldamisega poolte kokkuleppel. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise otsuse võib teha ka põhinõuet lahendav mitmeliikmeline esimese astme kohus (polymelés protodikeío); sellistel juhtudel on mitmeliikmelise esimese astme kohtu pädevus sarnane üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusega. Territoriaalset pädevust omab tavaliselt kohus, kelle territoriaalses pädevuses on põhinõude lahendamine, kuid esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsuse võib teha ka nende abinõude rakendamise kohale lähim kohus. Nimetatud abinõude rakendamist käsitlev lahend edastatakse isikule, kes on kohustatud abinõusid rakendama, ja lahendi täitmist tagab kohtutäitur (dikastikós epimelitís). Kui täitmise tagamine on takistatud, võib kohtutäitur taotleda abi politseilt. Kulusid on keeruline prognoosida, kuna advokaatide ja kohtutäiturite tasumäärad on erinevad. Ligikaudne kulu on 250 eurot.

2.2 Peamised tingimused

Kohus teeb otsuse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta järgmistel juhtudel:

a) kui esineb tungiv vajadus või vahetu oht, eesmärgiga kaitsta või säilitada õigustatud huvi või reguleerida olukorda; ja

b) kui on põhjendatult alust arvata, et õigus, millega seoses esialgse õiguskaitse abinõud taotletakse, tõepoolest eksisteerib.

Tuleb esitada esialgsed tõendid, millest ilmneb, et abinõu rakendamiseks on põhjendatult alust: kogu tõendusmaterjali esitamine ei ole vajalik, piisab ka mittetäielikest tõenditest, mis pakuvad vähemal määral kindlust asjaolude kohta, mis tuleb tuvastada. Kohus võib teha otsuse kaitse kohta, kui ta leiab, et väidetud asjaolud on tõenäolised. Kohus teeb otsuse kaitse kohta ainult siis, kui selleks on tungiv vajadus või kui esineb vahetu oht, et võlgnik võib käsutada talle kuuluvat arestitavat vara nii, et kui põhikohtuasja lõppedes väljastatakse võlausaldajale täitedokument, on nõude täitmist võimatu tagada.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Neid abinõusid võib rakendada võlgniku mis tahes vara suhtes, olenemata sellest, kas see on tema enda või kolmanda isiku valduses, tingimusel, et vara on eraõiguse sätete kohaselt võõrandatav ja selle vastu saab õigusaktide kohaselt täitmise nõuet pöörata. Eelkõige võidakse selliseid abinõusid rakendada kinnisasjade suhtes ja vallasasjade suhtes, mida ei peeta mittearestitavaks varaks, nagu laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid, pangahoiused ja mittemateriaalsed aktsiad.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kui vara suhtes on tehtud esialgne kohtumäärus, näiteks ennetava arestimise või varale hüpoteegimärke registreerimise määrus, ei tohi võlgnik vara kolmandatele isikutele võõrandada. Kohtumääruse täitmata jätmise korral kohaldatakse kriminaalkoodeksi paragrahvi 232A alusel miinimumkaristusena kuue kuu pikkust vangistust.

Seadusandliku dekreediga (nomothetikó diátagma) nr 1059/1971 kehtestati pangahoiustega seoses konfidentsiaalsuskohustus ning pankade juhtide ja töötajate suhtes, kes seda kohustust rikuvad, nähti miinimumkaristusena ette kuue kuu pikkune vangistus. Ennetavat arestimist see ei takista, sest arestimise kohtumääruses ei pea täpsustama, millised hoiused või mittemateriaalsed aktsiad tuleb arestida. Määrus takistab pankadel vara võõrandada, kuid sellega ei rikuta konfidentsiaalsuskohustust, sest panku ei kohustata avaldama mingite hoiuste olemasolu. Võimalikud kolmandad isikud, kelle valduses on arestitav vara, on kohustatud deklareerima, kas arestitavad nõuded või õigused tegelikult eksisteerivad ja kas nende valduses oleva vara kohta kehtib mõni muu arestimisotsus, ning kui jah, siis millise summa ulatuses.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Seaduse kohaselt lõpeb kõnealuste abinõude kehtivus järgmiselt:

a) siis, kui põhikohtuasjas on tehtud lõplik kohtuotsus määrust taotlenud menetlusosalise kahjuks ja seda kohtuotsust ei saa enam edasi kaevata;

b) siis, kui põhikohtuasjas on tehtud lõplik kohtuotsus määrust taotlenud menetlusosalise kasuks ja see kohtuotsus on täitmisele pööratud;

c) siis, kui põhikohtuasjas on menetlusosalised jõudnud kokkuleppele;

d) 30 päeva jooksul pärast seda, kui kohus menetluse lõpetas;

e) siis, kui abinõud käsitleva määruse andnud kohus tühistab määruse või muudab seda, tuginedes uutele tõenditele, või kui määruse tühistab või seda muudab põhinõuet lahendav kohus, kes ei pea tuginema uutele tõenditele; või

f) kui määrusega on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul taotleja peab põhinõudega kohtu poole pöörduma, kuid taotleja ei tee seda määratud tähtaja jooksul.

Kui emb-kumb pool ei ilmu taotluse arutamiseks kavandatud kohtuistungile, kuigi kohtukutse on talle nõuetekohaselt ja aegsasti edastatud, peetakse kohtuistung ilma selle poole osaluseta. Kohus menetleb asja nii, nagu oleksid kõik pooled kohal, sest esialgse õiguskaitse abinõudega seotud menetluses kohale ilmumata jätmist ei käsitata taotluses esitatud faktiväidetega nõustumisena. Kohus võib asja uuesti menetleda ainult siis, kui ilmumata jäänud pool palub kohtul otsuse tühistada või seda muuta, esitades uusi tõendeid, mille tõttu kohus oleks jõudnud teistsugusele järeldusele, kui kohus oleks neist varem teadlik olnud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Üldiselt ei saa esialgse õiguskaitse abinõusid käsitlevaid määrusi edasi kaevata. Erandiks on vaid määrused, millega kehtestatakse valdus- ja kasutusõiguste teostamise ajutine kord. Seaduses on selgelt sätestatud, et sellise määruse peale saab esitada kaebuse mitmeliikmelisele esimese astme kohtule 10 päeva jooksul pärast määruse kättetoimetamist. Riigikohtus (Áreios Págos) võib riiklik süüdistaja avalikust huvist lähtudes esitada õigusküsimustes kaebuse mis tahes määruse peale. Riigikohus käsitleb juhtumit ja kas kinnitab vaidlustatud määruse või tühistab selle. Määrusel on ajutine mõju. Nagu eespool öeldud, võib kumbki menetlusosaline taotleda, et kohus tühistaks määruse või muudaks seda. Sellise taotluse võib esitada ka kolmas isik, kellele kohtukutset ei edastatud ja kes menetluses ei osalenud, kui tal on taotluse esitamiseks õigustatud huvi.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 04/01/2018