Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu - Luksemburg

Taasta Salvesta PDF-failina

1 Millised on abinõude eri liigid?

Luksemburgi õigus tunneb erinevaid meetmeid, mille abil kaitsta menetlusosaliste õigusi, seni kuni asja sisulise läbivaatamise käigus jõutakse lõpliku lahenduseni.

Need meetmed võib jagada kahte kategooriasse:

  • meetmed, mille kohus on ette näinud ilma võistlevuse põhimõttest lähtuva istungita – sellisel juhul esitab üks pool kohtule ex parte avalduse ajutise määruse saamiseks ning kohus teeb otsuse selle menetlusosalise esitatud teabe põhjal;
  • ning meetmed, mille kohus on ette näinud pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat istungit – sellisel juhul teeb kohus otsuse alles pärast avalikku kohtuistungit (või mõnikord pärast kinnist istungit), kus pooled saavad esitada oma seisukohad; isikud kutsutakse kohtuistungile kohtukutsega (assignation, mille toimetab kätte kohtutäitur) või on kutsujaks kohtusekretär, sõltuvalt seadusega ette nähtud menetluskorrast.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kõikide kiireloomuliste asjade korral võib ajutisi meetmeid kohaldav kohtunik ette näha mis tahes selliste ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga.

Kohtunikud võivad teha ka otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda nende enda määruste täitmisega.

Samuti võivad nad alati ette näha selliste ajutiste või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud kas vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.

2.1 Menetlus

Hagiavaldus esitatakse kohtukutsena (assignation), millega palutakse isikul osaleda konkreetsel eesmärgil korraldataval kohtuistungil, mis toimub selliste istungite jaoks tavapärasel päeval ja ajal.

Kui tegemist on kiireloomulise asjaga, võib kohtu esimees või tema asendaja kutsuda isiku kindlaksmääratud ajal, sealhulgas isegi nädalavahetustel, riigipühadel või sellistel päevadel, mis ei ole tavaliselt tööpäevad, kas kohtusse või oma koju, mis on selleks puhuks avalikkusele avatud.

Kiireloomulistel juhtudel võib ringkonnakohtu esimees või tema asendaja ette näha selliste mis tahes ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga. Nad võivad samuti teha otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmisel. Kui kiirmenetlus on seotud raskustega kohtumääruse või -otsuse täitmisel, on asja pädev menetlema see kohtunik, kelle tööpiirkonnas meede tuleb täitmisele pöörata.

Kohtu esimees või tema asendaja võivad alati ette näha selliste ajutiste või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Selleks et vältida tõendite kaotsiminekut, võivad nad anda korralduse vajalike uurimismeetmete võtmiseks, sealhulgas tunnistajate küsitlemiseks.

On olemas mitmeid erinorme, millega nähakse ette ajutised või ennetavad meetmed teatud asjades (näiteks üürimine/rentimine, kaasomand, ühisomand, pärimine, abieluvararežiimid jne). Konkreetsed kohtualluvust käsitlevad normid on tavaliselt kindlaks määratud seaduses, millega antakse kohtunikule õigus asjaomase meetme võtmiseks. Puudub üldine kohtualluvust käsitlev reegel, kui välja arvata asjaolu, et ajutiste meetmete võtmise õigus on tavaliselt selle kohtu esimehel, kellel on palutud asja sisuliselt arutada.

Kui ei ole ette nähtud erimenetlust, peab meetme võtmist sooviv pool esitama taotluse kohtunikule, kes on pädev menetlema ajutise meetme kohaldamise taotlusi. Sõltuvalt hagihinnast on selleks kas rahukohtunik (juge de paix – kui hagihind on kuni 10 000 eurot) või ajutisi meetmeid kohaldava ringkonnakohtu (Tribunal d’Arrondissement) kohtunik. Neil on üldine pädevus ette näha ajutiste või ennetavate meetmete võtmine kas selleks, et vältida otsese varalise kahju tekkimist või lõpetada ilmselgelt ebaseaduslik tegevus.

Üldjuhul ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib tavaliselt võtta ajutised meetmed ainult siis, kui kohtu arvates on selleks reaalne vajadus või tegemist on kiireloomulise asjaga.

Kui võlausaldaja taotleb luba vara arestimiseks, peab kohus kontrollima, kas talle esitatud dokumentide ja selgituste põhjal on nõue vähemalt põhimõtteliselt korralikult põhjendatud.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Ajutisi meetmeid võib kohaldada isiku kogu vallasvara suhtes. Arestida ei tohi ainult teatavaid esemeid, mida peetakse hädavajalikuks isiku igapäevaseks eluks.

Luksemburgi õiguse järgi on lubatud arestida töötasu ja muud alternatiivsed sissetulekud (pension, üüritulu jne), kuid alati jäetakse arestimata selline osa sissetulekust, mida isikul on vaja enda ülalpidamiseks.

Võlausaldaja ei saa arestida kinnisvara. Selliseks arestimiseks on vajalik kohtu lõplik otsus.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Enamikul juhtudel määrab ajutise meetme mõju see kohus, kes nägi ette selle meetme võtmise. Kohus võib seada oma määrusele tähtaja või otsustada, et määrust kohaldatakse konkreetse vara või konkreetsete toimingute suhtes.

Juhuks, kui kohus lubab vastusena menetlusosalise esitatud ex parte avaldusele vara arestida, on õigusaktidega ette nähtud tähtajad, mille jooksul tuleb esitada kohtule avaldus meetme kinnitamiseks. Kui kinnitamist selle aja jooksul ei taotleta, muutub arestimine automaatselt õigustühiseks.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Ajutised meetmed on sellised meetmed, mida kohtunik võib seaduse alusel võtta selleks, et ajutiselt reguleerida pooltevahelist vaidlust seniks, kuni asja sisulise läbivaatamise käigus tehakse lõplik otsus.

Euroopa Kohtu sõnastatud määratluse kohaselt on esialgsete, sealhulgas kaitsemeetmete eesmärk säilitada faktiline või õiguslik olukord, et oleks võimalik kaitsta õigusi, mille tunnustamist soovitakse muu kohtumenetluse raames kohtult, kes on pädev menetlema asja sisuliselt.

Ajutisi meetmeid võib võtta ka selleks, et vältida olukorra halvenemist.

Praktikas võimaldavad sellised meetmed võlausaldajatel kaitsta end selle eest, et neile ei pruugita võlga ära maksta. Selleks on neil võimalik kasutada kahte meetodit: võlgnikel kas ei lubata käsutada oma vara või siis seatakse varale tagatis, nii et kui vara vahetab omanikku, võib võla sisse nõuda vara soetajalt.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kui kohus otsustab pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat menetlust näha ette ajutise meetme võtmise, võib selle lahendi peale esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist.

Otsust, mis on tehtud ex parte avalduse alusel, ei saa edasi kaevata. Menetlusosaline, kes leiab, et meede võeti ekslikult, võib esitada kohtule avalduse sellise uue ajutise meetme võtmiseks, millega peatatakse esialgse, ex parte avalduse alusel võimaldatud meetme täitmine.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.legilux.lu/


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 03/05/2019