Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu - Portugal

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõud on kaitsemeetmed, mille võtmist võib kohtult taotleda kaitsva menetluse raames. Esialgset õiguskaitset ei ole õigus saada mitte üksnes kaitsva menetluse raames, sest Portugali õigussüsteem võimaldab võtta ka muid esialgseid meetmeid kaitse tagamiseks teatavates õigusolukordades, näiteks:

  1. esialgse õiguskaitse meetmed keelde või diskvalifitseerimist käsitlevate menetluste puhul;
  2. äraoleva isiku vara ajutine hooldamine;
  3. hooldaja määramine ad litem;
  4. meetmed, mis on vajalikud pärandvara kaitseks pärijate puudumise korral.

Kaitsemeetmete eesmärk on kõrvaldada periculum in mora (oht, et kaitstav õigus saab tõsiselt ja/või pöördumatult kahjustada, kui kohtuotsuse tegemine viibib) ja tagada lõpliku kohtuotsuse tulemuslikkus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 2).

Kohus astub samme teatavate meetmete jõustamiseks eeldusel või ootuses, et lõpliku otsusega saab tema esialgne otsus kinnitust.

Kui hagi esitamise kohustust just ümber ei pöörata, on kaitsemenetlused seotud õiguste kaitsmisel põhinevate asjadega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 364) ning selliste menetluste eesmärk on kaitsta või ajutiselt ennetada lõplike meetmetega kaasnevat mõju eeldusel, et põhikohtuasjas tehtav otsus on hageja jaoks positiivne.

Periculum in mora oht võimaldab kohtul esialgselt ja lühidalt kaaluda sisulist õiguslikku suhet, mida seejärel tuleb uurida põhjalikumalt ja pikemalt. Kui see esialgne kaalumine on hageja jaoks positiivne, võetakse meetmed, mille eesmärk on kaitsta ohu eest.

Kaitsemeetmete eesmärk on tagada hagi praktilised tulemused, vältida tõsist kahju või ennetada õiguse realiseerimist (hüpoteetiline instrumentaalsus) ning saavutada võimalikult suurel määral tasakaal kiiruse ja õiguskindluse eesmärgi vahel.

Portugali tsiviilkohtumenetlust käsitlevate õigusnormidega on ette nähtud kahte liiki kaitsemeetmed:

  1. üldised kaitsemeetmed;
  2. spetsiaalsed kaitsemeetmed.

Üldised kaitsemeetmed on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 362, milles on sätestatud, et kui keegi väljendab põhjendatud kahtlust, et teine isik võib tema õigusi tõsiselt ja pöördumatult kahjustada, võib ta juhul, kui ükski seadusega ette nähtud kaitsemeede ei ole asja seisukohast sobiv, nõuda asjakohaste hagi tagamise abinõude rakendamist või ennetavate meetmete võtmist eesmärgiga tagada ohustatud õiguse kasutamine. Hageja huvi võib tugineda olemasolevale õigusele või poolelioleva või juba lõpetatud konstitutiivse menetluse käigus tehtavast otsusest tulenevale õigusele. Üldiseid kaitsemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, kui eesmärk on kaitsta kahju tekkimise ohu eest, mida saab konkreetselt ennetada mis tahes spetsiaalse kaitsemeetmega.

Spetsiaalsed kaitsemeetmed on tsiviilkohtumenetluse seadustiku või eriõigusaktidega sõnaselgelt ette nähtud meetmed.

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud järgmised spetsiaalsed kaitsemeetmed:

  1. omandi ajutine tagastamine;
  2. äriühingu otsuste täitmise peatamine;
  3. ajutine elatis;
  4. esialgne hüvitis;
  5. vara arestimine;
  6. uute ehitustööde keeld;
  7. kaupade hoiulevõtmine.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kui keegi väljendab põhjendatud kahtlust, et teine isik võib tema õigusi tõsiselt ja pöördumatult kahjustada, võib ta taotleda asjakohaste hagi tagamise abinõude rakendamist või ennetavate meetmete võtmist eesmärgiga tagada ohustatud õiguse kasutamine. Hageja huvi võib tugineda olemasolevale õigusele või poolelioleva või juba lõpetatud konstitutiivse menetluse käigus tehtavast otsusest tulenevale õigusele.

Seda laadi meetmed võetakse juhul, kui on väga tõenäoline, et õigus on reaalne ja kui on piisavalt põhjendatud kahtlus, et see õigus saab kahjustada. Kohus võib meetmete võtmisest siiski keelduda, kui hagejale hagi esitamisega kaasnev kahju on olulisel määral suurem sellest kahjust, mida hageja soovib meetme kasutamise abil vältida.

Üldiste kaitsemeetmete kasutamine täiendavate meetmetena sõltub ka konkreetse olukorra jaoks asjakohaste spetsiaalsete kaitsemeetmete puudumisest.

Seega peavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 362 osutatud üldiste kaitsemeetmete kasutamiseks olema täidetud järgmised õiguslikud nõuded:

  1. õiguse ilmne olemasolu;
  2. põhjendatud kahtlus, et keegi võib isiku õigusele tekitada tõsist ja pöördumatut kahju (periculum in mora);
  3. hagi tagamise abinõu või ennetava meetme praktiline sobivus, et tagada ohustatud õiguse kasutamine;
  4. meede, mille kasutamist taotletakse, ei tohi olla hõlmatud muude kaitsvate menetlustega.

Selleks et meedet oleks võimalik võtta, tuleb esitada kokkuvõtlikud – summaria cognitio – tõendid selle kohta, et esineb suur tõenäosus, et väidetav õigus on reaalne (fumus bonis juris), ja et on olemas põhjendatud kahtlus, et vaidluses lõpliku otsuse tegemisega kaasnev tavapärane viivitus võib põhjustada pöördumatut kahju või raskesti heastatavat kahju (periculum in mora). Kohtunik peab olema seisukohal, et põhikohtuasjas tehtav otsus saab olema hageja jaoks positiivne, sest hagi tagamise abinõud kujutavad endast selget sekkumist kostja õigussfääri.

Spetsiaalsete kaitsemeetmetega seoses tuleb märkida järgmist.

  1. Omandi ajutine tagastamine. Vägivaldse röövi korral võib omanik nõuda, et tema vara tagastataks talle ajutiselt, tuginedes seejuures asjaoludele, mis annavad tunnistust valdusest ning röövi ja vägivallaakti toimumisest. Kohtunik võib ette näha tagastamise, ilma et ta kutsuks röövlit kohtusse või kuulaks teda ära, kui kohtunik usub tõendite läbivaatamise alusel, et hagejal oli valdus ja see võeti temalt vägivaldselt ära.
  2. Äriühingu otsuste täitmise peatamine. Kui mis tahes ühing või ettevõtja teeb otsuse, mis on vastuolus seaduse, põhikirja või lepinguga, võib mis tahes partner kümne päeva jooksul (alates selle kohtumise toimumise kuupäevast, kus otsused vastu võeti, või alates kuupäevast, mil hageja sai neist otsustest teada, kui teda ei kutsutud nõuetekohaselt kohtumisele) nõuda nende otsuste täitmise peatamist. Isik peab tõendama, et ta on partner ja et otsuste täitmine võib põhjustada märkimisväärset kahju. Avaldusele tuleb lisada selle kohtumise protokolli koopia, kus otsused tehti. Iga-aastase üldkoosoleku puhul tuleb protokolli asemel esitada dokumentaalsed tõendid resolutsiooni kohta.
  3. Ajutine elatis. Isik, kellel on õigus saada elatist, võib nõuda, et talle määrataks ajutise elatise kujul igakuine summa, mida tal on õigus saada, tingimusel et esimest lõpliku elatise makset ei ole tehtud. Kui kohtule esitatakse avaldus ajutise elatise saamiseks, määrab kohus kindlaks kohtuistungi kuupäeva ja palub pooltel kohtuistungile ilmuda isiklikult või saata enda asemel volitatud esindaja. Kaitseargumendid esitatakse kohtuistungil ning kohtunik püüab saavutada elatise määramise küsimuses kokkuleppe, mis seejärel kinnitatakse kohtuotsusega.
    Kui mõni menetlusosaline ei ilmu kohtuistungile või kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, näeb kohtunik ette tõendite kogumise enne, kui ta teeb suulise kohtuotsuse, mille jaoks tuleb esitada täpsed alused.
  4. Esialgne hüvitis. Surma põhjustamise või kehavigastuste tekitamisega seotud hüvitisnõuete puhul võivad kahju kandnud isik ja need isikud, kellel on õigus saada kahju kandnud isikult elatist, samuti need isikud, kellele kannatanu maksis elatist tulenevalt loomulikust kohustusest, nõuda asjaomase rahasumma väljamõistmist igakuise makse kujul esialgse hüvitisena kahju tekitamise eest. Kohtunik lubab taotletud meetme võtta, kui on olemas tõendid selle kohta, et kantud kahju tulemusel on tekkinud vajadus ja et kostjal on kohustus maksta hüvitist. Kohus määrab esialgse hüvitise õiglaselt ning seda esialgset hüvitist võetakse arvesse lõplikus kahju käsitlevas otsuses. Nii on see ka juhul, kui hüvitisnõue tugineb kahjule, mis võib olulisel määral seada ohtu kahjustatud isiku toimetuleku või eluaseme säilimise. Ajutise elatise määramisega seotud eespool nimetatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis ka selle meetme rakendamise suhtes.
  5. Vara arestimine. Vara arestimine võimaldab võlausaldajal, kes kardab põhjendatult tema hagi tagava vara kaotamist, saada otsus vara kohtulikuks arestimiseks. Vara arestimist taotlev isik esitab asjaolud, mis tõendavad tema nõude olemasolu ja põhjendavad väidetavat kahtlust, loetledes arestitava vara ja lisades kogu teabe, mis on vajalik uurimise lõpuleviimiseks. Kui vara arestimine on suunatud võlgniku vara ostja vastu, peab hageja – kui ostu ei ole kohtulikult vaidlustatud – ikkagi esitama asjaolud, mis tõendavad vaidluse aluseid.
    Pärast tõendite läbivaatamist tehakse teist poolt ärakuulamata määrus vara arestimiseks, tingimusel et õiguslikud nõuded leitakse olevat täidetud.
    Laevade ja nende lasti arestimisel peab hageja – lisaks üldiste tingimuste täitmisele – tõendama, et arestimine on nõude laadi arvestades lubatud. Sellisel juhul jäetakse vara kas arestimata, kui laenaja annab võlausaldajale viivitamatult vastuvõetava tagatise, või siis teeb kohtunik kahe päeva jooksul määruse, et laeva lahkumine peatatakse kuni tagatise andmiseni.
  6. Uute ehitustööde keeld. Mis tahes isik, kes leiab, et tema õigust ainu- või ühisomandile või asja kasutamise või omamisega seotud mis tahes muud asjaõigust või võlanõudeõigust on rikutud uute ehitustööde või uute teenuste tõttu, mis tekitavad või tõenäoliselt tekitavad sellele isikule kahju, võib taotleda 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta sellest asjaolust teada said, ehitustööde või teenuse osutamise viivitamatut peatamist. Hageja võib näha ette ka ehitamise jätkamise keelu vahetult väljaspool kohut, teavitades arendajat või – kui see ei ole võimalik – vastutavat isikut või tema asetäitjat kahe tunnistaja juuresolekul. Sellel mittekohtulikul keelul ei ole õigusmõju, kui kohtult ei taotleta kinnitust viie päeva jooksul.
  7. Kaupade hoiulevõtmine. Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et vallas- või kinnisvara või dokumendid võivad kaduda või neid võidakse varjata või need võidakse hävitada, võib taotleda nende hoiulevõtmist. Selline hoiulevõtmine on seotud hagidega, mis käsitlevad kaupade spetsifikatsiooni või hoiulevõetud kaupade omandiõiguse tõendamist. Hoiulevõtmist võib taotleda mis tahes isik, kelle huvides on kaupade või dokumentide säilitamine, kuigi pärandiga seotud asjade puhul saab hoiulevõtmist taotleda ainult võlausaldaja. Hageja peab lühidalt tõendama kaupadega seotud õigust ja asjaolusid, millel põhineb kahtlus, et need kaubad kaovad või hävitatakse. Kui kaupadega seotud õigus sõltub pooleliolevast menetlusest või juba esitatud avaldusest, peab avalduse esitaja veenma kohut asjaomase avalduse paikapidavuses. Kui on esitatud nõutud tõendid, lubab kohtunik meetme võtta, kui ta on veendunud, et kaupade hoiulevõtmiseta on hageja huvid tõsiselt ohustatud.

2.1 Menetlus

Kui välja arvata uute ehitustööde keeld, mille puhul on võimalik võtta esialgseid kohtuväliseid meetmeid, millele peab järgnema avalduse esitamine kohtule kinnituse saamiseks, põhinevad kõik ülejäänud kaitsemeetmed kohtule esitataval algsel avaldusel, milles hageja esitab kokkuvõtlikud tõendid ohustatud õiguse kohta ja põhjendab kahju tekkimise kahtlust. Selles avalduses esitatakse maksimaalselt viit isikut hõlmav tunnistajate nimekiri ja muud nõutud tõendid.

Taotluse alusel võib kohtunik otsuses, millega näeb ette meetme võtmise, vabastada hageja põhihagi esitamise kohustusest, kui menetluse käigus kogutud andmete alusel on kohtunik veendunud, et kaitstav õigus on reaalne ja ettenähtud meetme laad on asjakohane vaidluses lõpliku lahendini jõudmiseks. Seda vabastust võib kohaldada kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Sellise kohtumenetluse korral, mis ei lähtu võistlevuse põhimõttest, võib kostja samaaegselt ettenähtud meetme vaidlustamisega vaidlustada ka hagi esitamise kohustuse ümberpööramise.

Hagi esitamise kohustuse ümberpööramise korda kohaldatakse mutatis mutandis omandi ajutise tagastamise, äriühingu otsuste täitmise peatamise, ajutise elatise, uute ehitustööde keelu ja muude eriõigusaktidega ette nähtud meetmete suhtes, mis oma laadi tõttu võimaldavad jõuda vaidluses lõpliku lahendini.

Kui õigusaktidega ei ole ette nähtud, et meedet kohaldatakse kostjat ära kuulamata, kuulab kohus kostja ära, välja arvatud juhul, kui ärakuulamine seaks tõsiselt ohtu meetme eesmärkide saavutamise või tõhususe.

Kui kostja kuulatakse enne meetme võtmist ära, saadetakse talle kohtukutse, milles tal palutakse esitada vastuväited kümne päeva jooksul. Kohtukutse asendatakse teatisega, kui kostjale on juba edastatud kohtukutse seoses põhikohtuasjaga.

Kui vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud ja kostja on vajaduse korral ära kuulatud, kogutakse kohtu nõutud või kindlaks määratud tõendid.

Kui kostjat ei ole ära kuulatud ja meede kavatsetakse ikkagi võtta, siis kostjat vaid teavitatakse asjaomasest otsusest pärast selle tegemist. Pärast teatise saamist on kostjal õigus esitada tavakorras apellatsioon meetme võtmist käsitleva otsuse peale, kui ta leiab asjaolusid arvesse võttes, et sellist meedet ei oleks tohtinud võtta. Samuti võib ta esitada vastuväited, kui ta soovib esitada kohtu poolt arvesse võtmata jäetud asjaolusid või tõendeid, mis võivad muuta kaitsemeetme alusetuks või vähendada selle mõju. Kostja võib – mis tahes eespool nimetatud viisil – vaidlustada otsuse hagi esitamise kohustuse ümberpööramise kohta. Kui kostja esitab vastuväited, peab kohus otsustama, kas jätta varem võetud meede jõusse, vähendada selle mõju või tühistada see meede. Seda otsust ja – kui see on asjakohane – hagi esitamise kohustuse ümberpööramist käsitleva otsuse jõusse jätmise või tühistamise otsust on võimalik vaidlustada ning selle tulemusel võidakse vajaduse korral koguda kohtu nõutud või kindlaks määratud tõendid kohtu enda algatusel.

Territoriaalse pädevusega seotud küsimused on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 78, milles on öeldud järgmist:

  1. kaupade arestimise ja hoiulevõtmise avaldused võib esitada kohtule, kus algatatakse seotud menetlus, või vara asukohajärgsele kohtule või ühele vara asukohajärgsele kohtule, kui vara asub mitmes piirkonnas;
  2. uute ehitustööde keelu puhul on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas ehitustöid plaanitakse;
  3. muude kaitsemeetmete puhul on pädev see kohus, kellele esitatakse seotud hagiavaldus.

Kui hagi esitamise kohustust ümber ei pöörata, liidetakse menetlused kohe pärast hagiavalduse esitamist. Kui hagiavaldus on esitatud teisele kohtule, edastatakse see sinna ja asjaomasel kohtul on edasises menetluses ainupädevus.

Kui kaitsemeetmete võtmist taotletakse hagi menetlemise käigus, tuleks vastav avaldus esitada sellele kohtule, kus menetletakse seotud hagi, välja arvatud juhul, kui hagiga seoses on pooleli apellatsioonimenetlus. Sel juhul liidetakse menetlused alles siis, kui menetlused on lõppenud või kui põhikohtuasja dokumendid edastatakse esimese astme kohtule.

Õigusesindaja kasutamine on kohustuslik, kui meetme väärtus on suurem kui 5000 eurot või kui lubatud on apellatsiooni esitamine.

Kaitsemeetmete väärtus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

  1. ajutise elatise ja esialgse hüvitise puhul võetakse aluseks nõutud igakuine makse, mis korrutatakse 12ga;
  2. omandi ajutise tagastamise puhul võetakse aluseks selle eseme väärtus, mis omanikult on ära võetud;
  3. äriühingu otsuste täitmise peatamise puhul võetakse arvesse kahju ulatus;
  4. uute ehitustööde keelu ja üldiste kaitsemeetmete puhul võetakse aluseks ennetatav kahju;
  5. vara arestimise puhul võetakse aluseks tagatava nõude summa;
  6. kaupade hoiulevõtmise puhul võetakse aluseks hoiulevõetavate kaupade väärtus.

2.2 Peamised tingimused

Kaitsemeetmete võtmise tingimuste hindamisel peab kohus alati kontrollima, kas kahtlus, millele tuginetakse, on põhjendatud ning kui keeruline oleks heastada asjaomase õiguse potentsiaalset rikkumist. Samuti hindab kohus seda, kas konkreetse asja puhul on asjakohane rakendada hagi tagamise abinõu või esialgse õiguskaitse abinõu, pidades silmas selle õiguse kaitsmist, mis väidetavalt on ohus. Kohus peab veenduma, et mis tahes viivitusega kaasneb oht.

Kohus kontrollib ka seda, kas menetlused on tegelikult või tõenäoliselt seotud esitatud või esitatava hagiga, mis põhineb kaitstaval õigusel.

Seda laadi menetluste puhul peab kohus saama kokkuvõtlikud tõendid (s.t vähem kindlamad tõendid kui need, mis tuleb esitada põhimenetluse raames) selle kohta, et on olemas tõenäosus, et kaitstav õigus eksisteerib ja et selle õiguse rikkumise oht on piisavalt suur.

Selleks et tutvuda muude tingimustega, mis peavad olema täidetud seoses spetsiaalsete kaitsemeetmetega, vt küsimustele nr 1 ja 2 antud vastused.

Kõiki kaitsemeetmeid käsitatakse kiireloomulistena ning need on ülimuslikud mis tahes muude mitte nii kiireloomuliste õigustoimingute suhtes. Nendega seoses tuleb otsus teha esimese astme kohtus hiljemalt kahe kuu jooksul või 15 päeva jooksul sellistes asjades, millega seoses kostjat kohtusse kutsuma ei pea.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kaitsemeetmeid võib kohaldada selliste õiguste ning vallas- ja kinnisvara suhtes, mis ei ole seadusega täielikult või osaliselt välja arvatud kaitsemeetmete kohaldamisalast.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kuna kaitsemeetmete võtmise näeb ette kohus, on need meetmed siduvad kõigile avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele isikutele ning ülemuslikud mis tahes muu ametiasutuse vastu võetud meetmete suhtes (Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 205 lõige 2). Mis tahes isik, kes rikub ette nähtud kaitsemeedet, saab karistada kohtu korraldusele mitteallumise eest, ilma et see piiraks nende kaitsemeetmete jõustamiseks vajalike meetmete võtmist.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Ilma et see mõjutaks asjaolu, et hageja on vabastatud põhikohtuasjas hagi esitamise kohustusest, lõpeb ja aegub meede järgmistel juhtudel:

  1. kui hageja ei esita meetmega seotud hagi 30 päeva jooksul alates päevast, mil talle anti teada, et meetme võtmist käsitlev otsus muutus lõplikuks ja selle peale ei ole enam võimalik esitada apellatsiooni;
  2. kui pärast hagi esitamist peatatakse menetlus enam kui 30 päevaks hageja hooletuse tõttu;
  3. kui hagi jäetakse rahuldamata lõpliku otsusega, mille peale ei ole võimalik esitada apellatsiooni;
  4. kui kostja mõistetakse õigeks ja hageja ei esita õigeaegselt mis tahes täiendavat hagi, et kasutada ära eelmise hagi positiivset mõju;
  5. kui lõpeb õigus, mille tagamist hageja soovib.

Ilma et see mõjutaks tõendamiskohustuse jagamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, teavitatakse kostjat kohe pärast seda, kui kaitsemeetme võtmist ja hagi esitamise kohustuse ümberpööramist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks ja selle peale ei saa enam apellatsiooni esitada, sellest, et kaitstud õiguse olemasolu vaidlustamiseks tuleb avaldus esitada 30 päeva jooksul alates teavitamisest. Vastasel juhul muutub võetud meede vaidluse lõplikuks osaks.

Samasugust karistust kohaldatakse siis, kui pärast hagi esitamist peatatakse menetlus enam kui 30 päevaks hageja hooletuse tõttu või kui kostja mõistetakse õigeks ja hageja ei esita mis tahes täiendavat hagi ette nähtud aja jooksul, et kasutada ära eelmise hagi positiivset mõju.

Ette nähtud meetmete aegumine sõltub hageja esitatud hagi paikapidavusest, mida kinnitab lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva kohtuotsuse tegemine.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Tavakorras saab apellatsiooni esitada juhul, kui menetluse väärtus on suurem kui sellele kohtule kehtestatud ülemmäär, kellele esitatakse apellatsioon otsuse peale, ja kui vaidlustatud otsusega kaasneb apellatsiooni esitava poole jaoks kahju, mis moodustab üle poole sellest summast. Alati võib apellatsiooni esitada ka kaitsemeetmete väärtusega seotud otsuste peale, tuginedes asjaolule, et väärtus ületab vaidlustatud otsuse teinud kohtule kehtestatud ülempiiri ja et kaitsemeetmete võtmise esialgne avaldus lükati algselt tagasi.

Otsuse peale, millega pöörati hagi esitamise kohustus ümber, saab apellatsiooni esitada ainult koos apellatsiooniga, mis esitatakse seoses taotletud meetmeid käsitlevate otsustega. Ümberpööramise tagasilükkamise otsused on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu.

Apellatsiooni ei saa esitada ülemkohtule nende otsuste peale, millega nähti ette kaitsemeetmete võtmine, sealhulgas selliste otsuste peale, milles määrati kindlaks hagi esitamise kohustuse ümberpööramine, ilma et see mõjutaks kohtuasju, mille puhul on apellatsioon alati vastuvõetav.

Mis tahes menetlusosaline, kes kaotab kohtuasja, ja mis tahes isik, kes ei ole menetlusosaline, kuid kes kannab kaitsemeetme võtmise tõttu otsest ja tegelikku kahju, võib sellise meetme vaidlustada.

Apellatsiooni menetleb vaidlustatud otsuse teinud kohtu tööpiirkonna teise astme kohus.

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates otsusest teavitamisest. Kui apellatsioon on seotud ka kogutud tõendite uuesti hindamisega, pikendatakse tähtaega kümne päeva võrra.

Apellatsioonil, mis on esitatud otsuse peale, millega lükatakse avaldus tagasi või millega otsustatakse meedet mitte võtta, on otsuse täitmist peatav toime. Muudel juhtudel on apellatsioonil vaid devolutiivne toime.

Lisateave

Lisateavet võite leida järgmistelt veebisaitidelt:

Lingil klikates avaneb uus akenõigusportaal

Lingil klikates avaneb uus akenõiguspoliitika peadirektoraat

Lingil klikates avaneb uus akenportaal CITIUS

Lingil klikates avaneb uus akenõigusdokumentide andmebaas

Lingil klikates avaneb uus akenPortugali ametlik väljaanne


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 30/09/2019